Tallinna all-linna ümbritsev keskaegne linnamüür on Põhja-Euroopa üks paremini säilinuid (2,35 km pikkusest müürist on alles 1,85 km, 46 värava- ja müüritornist 27). Keskaegse Tallinna õitsenguajast – 15. sajandist – pärineb all-linna gooti stiilis hoonestus ja praktiliselt tervikuna kogu tolleaegne tänavavõrk. Säilinud on enamik kirikuid, sealhulgas suurejoonelised Niguliste ja Oleviste kirik, mida on küll vahepeal tarvis olnud olulises ulatuses taastada. Varemetena on säilinud linna suurimad kirikud Püha Katariina kloostri kirik ja Pirita kloostri kirik. Enam-vähem ehedalt on säilinud Püha Vaimu kirik, raekoda, raeapteek, Suurgildi hoone ning kaupmeeste ja käsitööliste elamuid.

Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinn

Narva linnus rajati taanlaste poolt 1256. aastal, esialgu Narva jõe idakaldale. 1277. aastal kinnitasid ürikud, et Taani kuninga esindaja Eylard von Oberge nimetas end Eesti, Narva ja Tallinna komandandiks (capitaneus per Estoniam, Narwiam atque Revaliam).
Vabadussõja käigus, 18.–19. jaanuaril 1919, vabastasid Eesti väed ja Soome vabatahtlikud Utria dessandiga linna bolševikest. Linnas tegutses Ivironi Jumalaema nunnaklooster.^[7]Jaanuaris 1919 läks kogu Narva linn Eesti Vabariigi kontrolli alla ning Nõukogude Venemaa tunnustas seda ametlikult Tartu rahulepingus (1920). Narva linnaosana oli Jaanilinna ametlik nimetus Jaani eeslinn.
Narva oli 1944. aastal kuus kuud rindelinn. Suurem osa Narva hoonetest, sealhulgas ajalooline vanalinn sai kannatada Nõukogude lennuväe pommirünnakute ja suurtükitule tagajärjel (märtsipommitamine Narvas). Narva 3550 sõjas purustatud kivihoonest olid taastamiskõlblikud vaid 198 hoonet. Enne sõda Narvas elanud 34 000 elanikust elas pärast sõda 1946. aastal seal vaid mõni üksik eestlane, põhiliselt linna äärealadel. Kuigi Narva vanalinna oli võimalik taastada ning enamiku majade ja kirikute müürid olid püsti, otsustas uus võim kõik maatasa teha. Alates 1950. aastate alguses varemed õhiti ja vanalinna asemele ehitati suures osas praegused korterelamud.


Narva on Eesti idapoolseim piiripunkt, mida läbivad Tallinna–Peterburi raudtee ja Peterburi maantee, mis suunduvad Loode-Venemaale ja Peterburi.

Üle jõe kulgevad Sõpruse sild ja Narva raudteesild.
Narva Aleksandri Suurkirik, Narva Jaani kirik, Narva Peetri kirik, Narva Issanda Ülestõusmise peakirik, Püha Miikaeli kirik, Narva Püha Antoniuse kirik, Jumalaema Uinumise kirik, Jumalaema Tunnustähe ikooni kirik, Narva Jumalaema Ibeeria ikooni kirik, Narva Ibeeria Jumalasünnitaja naisklooster,

Kohtla-Järve jääb osaliselt kahe ajaloolise küla aladele – aastal 1241 mainiti Taani hindamisraamatus Järve küla (Jeruius) ja Tõrvasküla (Tourascula). Viimase maadele rajati hiljem Kohtla mõis.
Linn asub Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas. Pindala on 68 ruutkilomeetrit.
Kohtla-Järve linn koosneb viiest eraldi asuvast linnaosast.
Aastatel 1960–1991 kuulusid Kohtla-Järve linna koosseisu ka praegused Jõhvi, Kiviõli ja Püssi linn ning Kohtla-Nõmme alev. 2017. aastani kuulus linna koosseisu Viivikonna koos Sirgalaga.

Kohtla-Järve on eelkõige tööstuslinn. Tähtsaim tööstusharu on keemiatööstus. Sellel alal tegutseb kolm suurt ettevõtet: Viru Keemia Grupp, Eastman Specialties, Novotrade Invest, mille toodangu müügikäive oli 2011. aastal umbes 255 miljonit eurot. Nitroferti keemiatehas lõpetas töö 2009. aasta veebruaris, kuid taaskäivitati 2012. aasta detsembris.

Teised tähtsamad tööstusharud on metallitööstus (Remeksi keskus), mööblitööstus (TNC Components) ja ehitusmaterjalide tootmine. Tähtsal kohal on ka õmblustööstus – sellel alal tegutseb kümme ettevõtet, sealhulgas Baltika tütarettevõtte Virulase õmblustsehh.

Allikas: https://et.m.wikipedia.org/wiki/Kohtla-J%C3%A4rve

Linna läbib Soolikaoja. Linna edelaosas asub Rakvere tammiku maastikukaitseala. Linna lõunaosas asub Palermo mets. Linna järgi on nime saanud ordoviitsiumi Rakvere lade.^[5]

Rakvere linn paikneb Eesti tingimustes nii mandrilise kui ka merelise kliima mõjupiirkonnas. Aasta keskmine sademete hulk on 750 mm ja lumikatte keskmine paksus 30–40 cm. Aasta keskmine õhutemperatuur on 4,5 °C, püsivad külmad algavad detsembris ja kestavad 80–90 päeva.

Suveetendustest on välja kasvanud Emajõe Suveteater, Tartu Ülikooli juures tegutsenud näiteringide traditsioonist Kalev Kudu juhitud Tartu Üliõpilasteater. Üks Tartu nooremaid, kuid kõrgelt hinnatud teatreid on avangardistlik Tartu Uus Teater, mille eestvedajaist tuntuim on lavastaja ja muusik Ivar Põllu. Kammerlikus Sadamateatris toimuvad väiksemad, mõnikord monoetendused. Tähelepanu on pälvinud ka Uru noorteteater.

Ligi 40 000 elanikuga on Pärnu Eesti suuruselt neljas linn. Linn hõlmab 33,15 km² suuruse maa-ala, sealhulgas 20% on parkide ja haljasalade all. Pärnu linna piiridesse jääb kolm kaitseala.

Pärnu on riigi edelaosa põhiline tööstuslinn ja Lääne-Eesti tähtsaim logistiline sõlmpunkt. Majanduses on valdavad teenindus- ja puhkemajandussektor ning mitmekesine tööstus. Pärnu lennujaamal on rahvusvahelise lennutegevuse sertifikaat. Pärnu ja Sauga jõgi on linna piires laevatatavad, nende suudmeis paiknev Pärnu sadam teenindab kauba-, kala- ja turismilaevu.^[4]

1930. aastateks arendati Pärnu tähtsaks Läänemere-äärseks kuurortlinnaks ja on tänaseni Eesti tähtsaim kuurortlinn. Aastast 1996 kannab Pärnu Eesti suvepealinna tiitlit. 2004. aastal avati Pärnus tollal Baltimaade suurim veekeskus.^[5] 2006. aastal uuendati Pärnus tsaariajal rajatud rannaala ning ehitati kogu kuurordi ilmet kujundav rannapromenaad.^[5]

Alamjooksul kuni 200 m laiune Pärnu jõgi jaotab linna kahte ligikaudu võrdsesse ossa.
Pindala: | 33,2 km² (2016)^[1] 

Elanikke: | 39 438 (1.01.2019)^[2] 
Allikas https://et.wikipedia.org/wiki/pärnu

Narva linnus rajati taanlaste poolt 1256. aastal, esialgu Narva jõe idakaldale. 1277. aastal kinnitasid ürikud, et Taani kuninga esindaja Eylard von Oberge nimetas end Eesti, Narva ja Tallinna komandandiks (capitaneus per Estoniam, Narwiam atque Revaliam).



Narva linn asub Eesti kirdeosas Narva jõe läänekaldal 12 km kaugusel jõe suudmest Tallinna–Peterburi maantee ja raudtee ääres Eesti-Venemaa piiril Jaanilinna vastas. See paikneb 200 km kaugusel Tallinnast ida pool ning 20 km kaugusel Kingisseppast ja 130 km kaugusel Peterburist lääne pool. Ida-Virumaa keskasulast Jõhvist asub Narva 50 km kaugusel ida pool.

Narva linna pindala on 68,95 km²,^[8] sh linna põhiosast eraldatud ja Narva-Jõesuu linna territooriumiga ümbritsetud linnaosade Kudruküla ja Olgina pindala on vastavalt 5,08 km²^[9] ja 0,58 km².

Narva asub Narva jõe kanjonis, mille kaitseks on moodustatud maastikukaitseala. Linna läbib Narva klindilõik.