<?xml version="1.0"?>
<rss version="2.0">
   <channel>
      <title>My radiant padlet by Andro Tiits</title>
      <link>https://padlet.com/androtiits9812/gtzet015xjvk</link>
      <description>Made with a bold sensibility</description>
      <language>en-us</language>
      <pubDate>2017-03-29 09:08:48 UTC</pubDate>
      <lastBuildDate>2017-04-03 06:06:17 UTC</lastBuildDate>
      <webMaster>hello@padlet.com</webMaster>
      <image>
         <url></url>
      </image>
      <item>
         <title>Kolmanda maailma mõiste.</title>
         <author>androtiits9812</author>
         <link>https://padlet.com/androtiits9812/gtzet015xjvk/wish/163354142</link>
         <description><![CDATA[<div>Mõiste kolmas maailm tuli käibele 1950. aastatel ning sellega hakati tähistama riike, mis ei kuulunud ei arenenud kääneriikide (esimese maailma) ega ka Nõukogude liidu ja tema liitlaste (teise maailma) hulka. Kolmanda Maailma maadeks arvati 19.-20. sajandil koloniaalvõimust vabanenud Ladina-Ameerikas, Aasia, Aafrika ning Okeaania ühisele nimetusele on Kolmanda Maailma maade puhul tegemist vägagi eripalgeliste riikidega. </div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2017-03-29 09:10:07 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/androtiits9812/gtzet015xjvk/wish/163354142</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Koloniaalimpeeriumite lagunemine</title>
         <author>androtiits9812</author>
         <link>https://padlet.com/androtiits9812/gtzet015xjvk/wish/163354961</link>
         <description><![CDATA[<div>Aasi ja Aafrika maade iseseisvumine langes aga suuremas osas 20. sajandi teise poolde. Iseseisvumine kulges teravas võitluses emamaade ehk metropolide vastu.</div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2017-03-29 09:14:57 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/androtiits9812/gtzet015xjvk/wish/163354961</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Kolmas maailm kui külma sõja tanner</title>
         <author>androtiits9812</author>
         <link>https://padlet.com/androtiits9812/gtzet015xjvk/wish/163355788</link>
         <description><![CDATA[<div>NSV liit ning lääneriigid eesotsas USA-ga ei pidanud arengumaid võrdväärseteks partneriteks, vaid kasutasid neid oma poliitiliste eesmärkide elluviimiseks. USA abistas paljusid Ladina-Ameerika, Aasia ja Aafrika diktatuure.<br>NSV liit aga andis abi igale diktaatorile, kes kuulutas, et tema riik on valinud sotsialistliku orientatsiooni. Kolmanda Maailma maades puhkenud kodusõdu ja riikidevahelisi sõjalisi kokkupõrkeid kasutasid suurriigid oma uute relvaliikide katsetamiseks lahingutingimustes. See andis USA-le ja NSV liidule võimaluse oma relvastust arendada</div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2017-03-29 09:19:43 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/androtiits9812/gtzet015xjvk/wish/163355788</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Mitteühinemisliikumine</title>
         <author>androtiits9812</author>
         <link>https://padlet.com/androtiits9812/gtzet015xjvk/wish/163357737</link>
         <description><![CDATA[<div>NL ja USA vastasseisust tulenev tuumasõjaoht ning suurriikide soov siduda endaga nõrgemaid riike tekitasid maailmas rahulolematust. üheks sellise rahulolematuse väljenduseks said 1950.-1960. aastail tekkinud jugoslaavia, Egiptus ja India.&nbsp;Mitteühinemisliikumisel ei õnnestunud siiski kõiki oma eesmärke saavutada. külma sõja aastatel jätkus võidurelvastumine, mitmel korral toimusid sõjalised kokkupõrked, kus osalesid ka mitteühinemisliikumisse kuulunud riigid, säilis ka riikide majanduslik ebavõrdsus</div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2017-03-29 09:29:15 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/androtiits9812/gtzet015xjvk/wish/163357737</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Kolmanda Maailma arengujooned</title>
         <author>androtiits9812</author>
         <link>https://padlet.com/androtiits9812/gtzet015xjvk/wish/164234785</link>
         <description><![CDATA[<div>Igal Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika riigil on olnud ainulaadne arengutee. Kuid sellest hoolimata leidus 20.sajandi teisel poolel enamiku Kolmanda Maailma maid. Üheks ühistunnuseks on olnud raske majanduslik olukord, molle põhjuseks muu hulgas oli kolooniate majanduse tihe side emamaaga. Põhiülesanne oli emamaad varustada põllumajandussaadustega. Pärast iseseisvumist katkesid sidemed ning noored riigid pidid ennast ise ära majandama. Arengumaade raske majanduslik olukord põhjustas ka palju muid probleeme, mis neid riike pidevalt piinasid: näljahädad, joogivee puudus, haigused, epideemiad jms. Valitsused vahetusid tihti. Demokraatia nõrkus või selle täielik puudumine. Rahva madal haridustase.<br><br></div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2017-04-03 05:57:52 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/androtiits9812/gtzet015xjvk/wish/164234785</guid>
      </item>
   </channel>
</rss>
