Tegemist on Aafrika suuruselt 5. kohvitootjaga.

Umbes 6 miljonit keenlast on tööalaselt hõivatud millegagi kohvitööstuses. Olulisemad kohvikasvatuse alad on vulkaanide ümbruses.

POOLIK

Põhiliselt kasvab troopilises kliimas. Nõuab kasvamiseks palju vett, sademete hulk ei tohi olla alla 1500-2500 mm/a, soojust, viljakat pinnast või rohket väetamist. Kasvab peamiselt Hiinas, Indias ja Lõuna-Ameerikas. Saab kasvada ka Euroopa lõunaosas, näiteks Hispaanias, Madeiral ja Portugalis. Eksportijad: Hiina, Brasiilia, India ja Kuuba.

Banaanid nõuavad rohke päikesega kasvutingimusi, saadava päikese hulk määrab ära viljade küpsustaseme ja puu suuruse.

Suurimateks tootjateks maailmas on India, Hiina, Filipiinid, Ecuador ja Brasiilia. Suurimateks eksportijateks on Ecuador, Filipiinid, Costa Rica ja Kolumbia.

Mango taimed taluvad erinevaid kliima tingimusi ning suudavad kasvada nii jahedas kui ka kuumas , nii niiskes kui ka kuivas kliimas. Optimaalne maksimaalne temperatuur on 27-36 °C ning minimaalne üle 5°C . Mullad ei pea olema väga viljakad ning kasvavad kõige paremini all pool 1200 m.

Suurimad tootjad on India, Hiina, Tai ja Indoneesia. Suurimad eksportijad on Mehhiko, Filipiinid, Pakistan ja Brasiilia.

Ananassi kasvatatakse Brasiilias, Filipiinidel, Tais, Costa Rical, Indoneesias, Indias, Keenias ja paljudes teistes toredates riikides. Eelmainitud paikades on palav aastaringselt, viljakad mullad, sajab palju ning maapind on piisavalt tasane ananassiistanduste jaoks. Kasvupiirkonnaks on seega ekvatoriaalsed alad ja niiskemad troopilised alad.

Kuigi ananass on väga maitsev vili, peavad mõned riigid vajalikuks seda teistele ka pakkuda ja ekspordivad vilja. Need riigid on: Tai, Costa Rica, Brasiilia, Filipiinid, Indoneesia, India, Nigeeria, Hiina ja Mehihko.

Avokaadosid kasvatatakse põhiliselt troopilise või vahemerelise kliimaga alades. Avokaadopuu vajab kasvamiseks sooja ja vähese tuulega piirkonda. Avokaadoviljad valmivad puul, kuid korjatakse enne küpsemist ära.

Suurimad tootjad maailmas on Mehhiko, Tšiili, Dominikaani Vabariik, Indoneesia ja USA. Suurimad eksportijad on Mehhiko, Tšiili, Hispaania, Lõuna-Aafrika ja Iisrael.

Guajaavi kasutusalad:

Guajaavidest tehakse moose, džämme ja mahle. Guajaavi võib süüa toorelt kui ka küpsetatult. Guajaav sisaldab suurtest kogustes C-vitamiini kui ka rauda ja kaltsiumi.

Guajaavi kasvupiirkond:

Guajaav kasvab troopilistes ja lähistroopilistes alades. Guavasid kasvatatakse istandustes, sarnaselt oliividega.

Guajaavi kasvutingimused:

Guajaav ei ole oma kasvutingimuste osas nõudlik. Sobivad kõik mullad, kus vesi saab läbi voolata. Temperatuur peab püsima aastaläbi kõrge.

Apelsini kasutusalad:

Apelsinidest pressitakse mahla - kas siis koos koorega tervetest apelsinidest või kooreta apelsinide viljadest. Veel saab mahlatööstuse kõrvalsaadustest apelsiniõli. Apelsiniõie essentsi kasutatakse parfümeeriatööstuses. Apelsiniõielehtedest tehakse teed. Saab teha ka apelsinimett, apelsinimarmelaadi.

Apelsini kasvupiirkond:

Apelsin kasvab suurel hulgal lähistroopilises, troopilises ja lähisekvatoriaalses kliimas. Apelsinipuid kasvatatakse istanduses.

Apelsini kasvutingimused:

Talvisel perioodil sobib pigem jahedam temperatuur (15-19°C) ja natuke kuivem muld, suvel aga niiske muld. Sobivad erinevad mullad.

Suurimad toojad: Brasiilia, USA, Hiina, India, Mehhiko

Suurimad eksportijad: USA, Hispaania, LAV, Maroko, Egiptus

Kasutusalad:

Bataati kautatakse tavaliselt toiduks ja toidu valmistamiseks, kui sellest saab ka teha värvainet

Kasvupiirkond:

Troopiline ja soojas parasvöötmelises kliimas kasvab

Kasvutingimused:

Ei kannata külmumist. Parimad kasutingimused on 24 kaadi sooja, palju päikesevalgust ja soojad ööd. Optimaalne aastane vihmasadu on 750–1,000 mm. Ei kannata liigniiskeid mulde.

Tähtsamad kasvatajad ja eksportijad:

Suurimad tootjad on Hiina, Nigeeria ja indoneesia. Pealmised eksportiad on Hispaania, Holland, Lõuna-Aafrika ja Indoneesia.

Kasutusalad: Kõige laialdasemalt on maniokk kasutusel toidukultuuris. Eksootilise manioki kasutamise piirid on laiad: juurest tehakse siirupit, pistetakse koogi sisse ja keedetakse supiks - kasvatusaladel on manioki juur kohalikele nagu kartul eestlastele. Väga levinud on ka maniokijuure kuivatamine ja seejärel sellest jahu tegemine. Samuti ei unustata ära manioki lehti - need on paljude kastmete põhikomponendiks. Maniokil on tähtis roll ka loomasöödana. Lisaks kasutatakse maniokki alkohoolsete jookide tegemiseks, biokütusena, riidetöötluses ja vähesel määral ka meditsiinis.

Kasvupiirkond: Maniokk kasvab kõige meelsamini troopilises ja lähistroopilises kliimas.

Kasvutingimused: Maniokk ei ole kuigi nõudlik taim. Parim temperatuur kasvamiseks on  25-29°C, ent taim talub ka jahedamat temperatuuri. Sobivad kõik mullad, mis ei ole kivised või soolased, ent eelistab keskmise viljakusega liivaseid hea äravooluga muldi.

Tähtsamad kasvatajad ja eksportijad: