<?xml version="1.0"?>
<rss version="2.0">
   <channel>
      <title>Päikesesüsteem by Aveli Valb</title>
      <link>https://padlet.com/avelivalb/gcntfsfxlsoq</link>
      <description>Made with a creative frenzy</description>
      <language>en-us</language>
      <pubDate>2017-09-12 07:35:04 UTC</pubDate>
      <lastBuildDate>2025-10-14 18:29:44 UTC</lastBuildDate>
      <webMaster>hello@padlet.com</webMaster>
      <image>
         <url></url>
      </image>
      <item>
         <title>Rachel </title>
         <author></author>
         <link>https://padlet.com/avelivalb/gcntfsfxlsoq/wish/188768016</link>
         <description><![CDATA[<div>Pildil on meie päikesesüsteem.<br>Pildil on näha planeetide kaugust päikesest.</div>]]></description>
         <enclosure url="http://img11.deviantart.net/b20d/i/2012/221/a/e/sistema_solar_eps_by_gianferdinand-d5ai19o.jpg" />
         <pubDate>2017-09-19 07:27:09 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/avelivalb/gcntfsfxlsoq/wish/188768016</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Aveli</title>
         <author>avelivalb</author>
         <link>https://padlet.com/avelivalb/gcntfsfxlsoq/wish/188768086</link>
         <description><![CDATA[<div>Saa planeetidega tuttavaks.</div>]]></description>
         <enclosure url="https://youtu.be/iV8DT7qbazQ" />
         <pubDate>2017-09-19 07:27:26 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/avelivalb/gcntfsfxlsoq/wish/188768086</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Päikesesüsteem</title>
         <author></author>
         <link>https://padlet.com/avelivalb/gcntfsfxlsoq/wish/188768510</link>
         <description><![CDATA[<div>Päikesesüsteem<br>ja planeetide nimed ja paigutused</div>]]></description>
         <enclosure url="https://padletuploads.blob.core.windows.net/prod/194325831/e2965b384267c7d7011519e5e583e3f0/solar_system_menu.jpg" />
         <pubDate>2017-09-19 07:29:22 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/avelivalb/gcntfsfxlsoq/wish/188768510</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Marss</title>
         <author></author>
         <link>https://padlet.com/avelivalb/gcntfsfxlsoq/wish/191110421</link>
         <description><![CDATA[<div><strong>Marss</strong> on neljas <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Planeet">planeet</a> <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ike">Päikesest</a> ja <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikeses%C3%BCsteem">Päikesesüsteemi</a> üks väiksemaid planeete, olles suurem ainult Merkuurist.</div>]]></description>
         <enclosure url="https://padletuploads.blob.core.windows.net/prod/222163646/7a32caac67489065bb095e1a94aaec68/marss.jpg" />
         <pubDate>2017-09-26 06:54:04 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/avelivalb/gcntfsfxlsoq/wish/191110421</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Jupiter</title>
         <author></author>
         <link>https://padlet.com/avelivalb/gcntfsfxlsoq/wish/191111088</link>
         <description><![CDATA[<div> <strong>Jupiter</strong> on <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ike">Päikesest</a> kauguselt viies <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Planeet">planeet</a> ja <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikeses%C3%BCsteem">Päikesesüsteemi</a> kõige suurem <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Planeet">planeet</a>. </div>]]></description>
         <enclosure url="https://padletuploads.blob.core.windows.net/prod/222163646/0709643c276ad15f30660929ee44dbf5/jupiter.jpg" />
         <pubDate>2017-09-26 06:56:55 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/avelivalb/gcntfsfxlsoq/wish/191111088</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Rachel</title>
         <author></author>
         <link>https://padlet.com/avelivalb/gcntfsfxlsoq/wish/191111100</link>
         <description><![CDATA[<div> Maa<br><a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Maa_(planeet)">Maa</a> on suurimate mõõtude ja suurima tihedusega planeet Päikesesüsteemi siseosades. Maa on ainus planeet, kus teada olevalt toimuvad praegu geoloogilised protsessid ja ainus koht universumis, kus teadaolevalt eksisteerib elu. Selle vedel <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%BCdrosf%C3%A4%C3%A4r">hüdrosfäär</a> on unikaalne Maa-tüüpi planeetide hulgas ja Maa on ainus planeet, kus on täheldatud laamade liikumisi. Planeedi pooluste piirkonnas asuvad jääst koosnevad polaarmütsid. Maa atmosfäär erineb suuresti teiste sarnast tüüpi planeetide omast, koosnedes põhiliselt 78% lämmastikust ja 21% <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Hapnik">hapnikust</a>. Maal on üks looduslik kaaslane, <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Kuu">Kuu</a>, mis on suurim kaaslane Maa-tüüpi planeetide hulgas. </div>]]></description>
         <enclosure url="https://www.taskutark.ee/m/wp-content/uploads/sites/2/2014/07/311.jpg" />
         <pubDate>2017-09-26 06:56:58 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/avelivalb/gcntfsfxlsoq/wish/191111100</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Saturn</title>
         <author></author>
         <link>https://padlet.com/avelivalb/gcntfsfxlsoq/wish/191111128</link>
         <description><![CDATA[<div>&nbsp;<strong>Saturn</strong> on kuues planeet <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ike">Päikesest</a> ja <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikeses%C3%BCsteem">Päikesesüsteemi</a> suuruselt teine planeet. See on <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Hiidplaneet">hiidplaneet</a> ja see on Maast üheksa korda suurem.&nbsp; Planeedil on silmapaistev ringide süsteem, mis koosneb üheksast rõngast ja kolmest katkendlikust kaarest. Ringide süsteem koosneb peamiselt jääosakestest ja vähesel määral väiksematest kividest ja tolmust.&nbsp;</div>]]></description>
         <enclosure url="https://padletuploads.blob.core.windows.net/prod/194325831/6c41c8bcad5dfe157e8d2a7300418300/saturn.jpg" />
         <pubDate>2017-09-26 06:57:04 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/avelivalb/gcntfsfxlsoq/wish/191111128</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Merkuur</title>
         <author></author>
         <link>https://padlet.com/avelivalb/gcntfsfxlsoq/wish/191111362</link>
         <description><![CDATA[<div><strong>Merkuur</strong> on <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ike">Päikesele</a> kõige lähemal paiknev ning kõige väiksem <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikeses%C3%BCsteem">Päikesesüsteemi</a> <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Planeet">planeet</a>.Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Maa_(planeet)">Maa</a> ja teeb tiiru ümber Päikese 88 Maa ööpäevaga.</div>]]></description>
         <enclosure url="https://padletuploads.blob.core.windows.net/prod/222163646/13df75245563e7c72b5164432a42d7e1/merkuur.jpg" />
         <pubDate>2017-09-26 06:58:06 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/avelivalb/gcntfsfxlsoq/wish/191111362</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Neptuun</title>
         <author></author>
         <link>https://padlet.com/avelivalb/gcntfsfxlsoq/wish/191111973</link>
         <description><![CDATA[<div>&nbsp;<strong>Neptuun</strong> on <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ike">Päikesest</a> kõige kaugemal asetsev teadaolev <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Planeet">planeet</a> <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikeses%C3%BCsteem">Päikesesüsteemis</a>. <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Diameeter">Läbimõõdu</a> poolest on see neljas planeet ja <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Mass">massi</a> poolest kolmas.</div>]]></description>
         <enclosure url="https://padletuploads.blob.core.windows.net/prod/194325831/627e084d385f11c2ffec612fdef4eb15/03_Neptune_Full.jpg" />
         <pubDate>2017-09-26 07:00:48 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/avelivalb/gcntfsfxlsoq/wish/191111973</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Uraan</title>
         <author></author>
         <link>https://padlet.com/avelivalb/gcntfsfxlsoq/wish/191112565</link>
         <description><![CDATA[<div><strong>Uraan</strong> on <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikeses%C3%BCsteem">Päikesesüsteemi</a> seitsmes <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Planeet">planeet</a>. Uraan kuulub <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Hiidplaneet">hiidplaneetide</a> hulka. Raadiuse poolest on Uraan Päikesesüsteemi planeetide seas kolmandal ja massi poolest neljandal kohal.</div>]]></description>
         <enclosure url="https://padletuploads.blob.core.windows.net/prod/194325831/523e63ce9a3c85925b01d048d1048f6c/uranus.jpg" />
         <pubDate>2017-09-26 07:03:23 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/avelivalb/gcntfsfxlsoq/wish/191112565</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Veenus</title>
         <author></author>
         <link>https://padlet.com/avelivalb/gcntfsfxlsoq/wish/191112928</link>
         <description><![CDATA[<div><strong>Veenus</strong> on <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ike">Päikese</a> poolt loetuna teine planeet <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikeses%C3%BCsteem">Päikesesüsteemis</a> ning meile lähim <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Planeet">planeet</a> (vähim kaugus Maast 38,2 miljonit km).</div>]]></description>
         <enclosure url="https://padletuploads.blob.core.windows.net/prod/222163646/c4f4d93e680d97402b69af8833315c6e/veenus.jpg" />
         <pubDate>2017-09-26 07:05:06 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/avelivalb/gcntfsfxlsoq/wish/191112928</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Rachel</title>
         <author></author>
         <link>https://padlet.com/avelivalb/gcntfsfxlsoq/wish/191113620</link>
         <description><![CDATA[<div>Asteroidide vöö<a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Asteroid"><br>Asteroidid</a> on väikesed Päikesesüsteemi kehad. Need koosnevad põhiliselt <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Mineraal">mineraalidest</a> ja metallidest.<br><br></div><div>Asteroidide vöö asub Marsi ja Jupiteri vahel, nende orbiidid jäävad Päikesest valdavalt 2,3–4,9 astronoomilise ühiku kaugusele. Arvatakse, et asteroidide vöö on tekkinud Päikesesüsteemi algusaastatel, kui Jupiter oma suure gravitatsiooniga segas planeedi tekkimist.<br><br></div>]]></description>
         <enclosure url="https://www.taskutark.ee/m/wp-content/uploads/sites/2/2015/03/163.png" />
         <pubDate>2017-09-26 07:07:45 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/avelivalb/gcntfsfxlsoq/wish/191113620</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Päike</title>
         <author></author>
         <link>https://padlet.com/avelivalb/gcntfsfxlsoq/wish/191114011</link>
         <description><![CDATA[<div><strong>Päike</strong> on meie <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikeses%C3%BCsteem">Päikesesüsteemi</a> <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%A4ht_(astronoomia)">täht</a>, heledaim <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Maa_(planeet)">Maal</a> nähtav täht.Päike on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel. Seda kaugust nimetatakse <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Astronoomiline_%C3%BChik">astronoomiliseks ühikuks</a>. Päikese ümber <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Tiirlemine">tiirlevad</a> <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Maa_(planeet)">Maa</a> ja teised <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Planeet">planeedid</a>, nii <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Maa-sarnased_planeedid">Maa-sarnased planeedid</a>, <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Hiidplaneet">hiidplaneedid</a> kui ka <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4%C3%A4busplaneet">kääbusplaneedid</a>. Lisaks tiirlevad Päikese ümber veel <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Asteroid">asteroidid</a>, <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Meteoroid">meteoroidid</a>, <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Komeet">komeedid</a>, <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Neptuuni-tagused_objektid">Neptuuni-tagused objektid</a>ja <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Tolm">tolm</a>. Päikese <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4bim%C3%B5%C3%B5t">läbimõõt</a> on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu).</div>]]></description>
         <enclosure url="https://padletuploads.blob.core.windows.net/prod/194325831/32f655564b1789c69d67e5cf91981774/aad4655911b173fce1_71804683.jpg" />
         <pubDate>2017-09-26 07:09:05 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/avelivalb/gcntfsfxlsoq/wish/191114011</guid>
      </item>
      <item>
         <title></title>
         <author>avelivalb</author>
         <link>https://padlet.com/avelivalb/gcntfsfxlsoq/wish/191115158</link>
         <description><![CDATA[]]></description>
         <enclosure url="https://padletuploads.blob.core.windows.net/prod/197345867/521e7d630c419b00282a8aa588043f6e/P_ikeses_steem.jpg" />
         <pubDate>2017-09-26 07:13:22 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/avelivalb/gcntfsfxlsoq/wish/191115158</guid>
      </item>
      <item>
         <title>©</title>
         <author></author>
         <link>https://padlet.com/avelivalb/gcntfsfxlsoq/wish/191119183</link>
         <description><![CDATA[<div>kõik info on saadud vikipeediast</div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2017-09-26 07:29:57 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/avelivalb/gcntfsfxlsoq/wish/191119183</guid>
      </item>
   </channel>
</rss>
