Õppisin seda, kuidas erinevates ettenägematutes olukordades tuleks käituda ja ka seda, kuidas ilmtingimata ei tohiks käituda. 

Selliseid konkreetseid reise võinuks olla rohkem, alustades sellest, et esimesel reisil õpilased ainult vaatlevad elukutselisi giide -reisisaatjaid. Alles teisel või kolmandal korral võiks õppurid ise teha seda, mida meie kohe esimesel korral- seda sisuliselt paigus, kus varem pole käinud  ning nii, kuidas igaüks ise oskas või õigeks pidas. Näidisgiidimisi võinuks olla nii õpetajate kui teiste professionaalide poolt rohkem. 
Kokkuvõttes oli reis väga tore ja õppisin seal väga palju.

Reisil osalesid 10 õpilast, 8õpetajat. Seega iga õpilase kohta 0,8 õpetajat.

Märkimisväärne oli Rugile panus. Suurim tänu Leedu tutvustamisel!

Provotseeritud probleemolukorrad oleksid võinud olemata olla. Ei teadnud, mida võtta tõena ja tõelises abivajavas olukorras ei pruugi abi saada.

Ekskursiooni programmist kinni pidamine on vajalik probleemide vältimiseks.

Loodusgiidile vajalike rahvusparkide külastusi oleks võinud olla ja selle reisi koostamisel oleks ära kulunud õpetajatepoolne tähelepanu. Seega loodusgiidile vajalikke teadmisi jäi väheks.

Kõiki õpetajaid ei teavitatud ekskursiooni maksumusest. Nii jäi Maris Sepp vajalikust teabest ilma. Ekskursiooni maksumusest õpetajatele oleks võinud teavitada ka gruppi.

Kuna küsimusi ei olnud, ei saanud ka vastust võlgu jätta.

Reis andis võimaluse tutvuda naaberriikide kultuuri, looduse, ajaloo ja poliitikaga. Oma mapi koostamine oli väga vajalik.

Reis andis mulle suurepäraste teadmistega suurepärased reisikaaslased. Nendega võiks minna igale poole. Aitäh!

 

Tagasivaadates reisile ei kihutaks maha tohutult palju kilomeetreid, vaid võtaks aja maha ja naudiks väiksemal alal põhjalikumalt antud objekte.  Veetsime väga palju aega bussiga sõites.  Loodusosa  oli väga napp. 

Õppisin reisilt palju:

·         Kuidas käituda erinevates olukordades ja rollides

·         Mida teha, kui tekivad konfliktid

·         Kuidas olla üle väsimusest

 

 

 

Selline õppereis on tulevasele giidile väga oluline, sest siis jõuab alles reaalsus kohale, kui tuleb päriselt tegeleda olukordadega, millest on vaid räägitud. Samuti andis reis suurepärase ülevaate meie naaberriikidest. Meil oli õnne, kuna õppijate seas oli ka Leedust pärit isik, tänu kellele saime tutvuda põhjalikumalt Leedu eluga. 

Kokkuvõtteks võin öelda, et reis andis mulle, kui värskele giidile suure kogemuse ja enesekindluse.
 Aitäh kõigile, kes olid kaasatut sellesse projekti.

 

Meie grupis olid ju kõik omad inimesed ja mina oma teksti ja ettekande olin planeerinud nagu oma headele tuttavatele, kellega võib vabalt nalja ka teha lisaks faktidele ja katsetele. Meil jäi kahjuks sihtgrupp määramata ja mina vaatasin muidugi oma mätta otsast ja kujutasin ette, et see grupp huvitub kõvasti loodusest. Olin ka oma suure töö Merekullamaad, mida Reedale ja Helile esitasin, seadnud kokku läbi oma silmade ja loomulikult suunatud loodusele. See, et meil ei olnud konkreetset sihtrühma tekitas palju segadust ja ka erimeelsusi. Igal osalejal oli ju oma ettekujutus ja arvamus, mida kindlalt programmis lubati ja mida näha lootis. Ja kui hakati peale suruma, et jätaks siin midagi õige vahele, tekitas see grupis pingeid ja lahkarvamusi. Ma ütlen omalt poolt, et see Palanga merevaigumuuseum on ju üks suurimaid vaatamisväärsusi üldse Leedus ja seda ei oleks kuidagi tohtinud programmist välja lõigata. See on umbes sama, mis ütleks turistile Kuressaares, et ah jätame selle lossi siin täna ära. Läbi nende katsumuste reisil selguski, mis huvi kellelgi grupis on. Kas ostuhuvi, ajaloohuvi, loodusehuvi või kohvikuhuvi... Kuid me siiski hoidsime ja hoiame kokku, mis on hea. Ja nagu reisil ütlesin, et igalt ühelt on midagi head kaasa võtta ja õppida.

 

Mis õnnestus

Tegelikult meil õnnestus kõik ja rohkemgi veel. Me saime paljudega lähemalt tuttavaks ja see on hea tunne. Me nägime imelisi paiku, loodust, losse jne. Meil oli võimalus näha väga erinevaid asju.

 

Mis oleks võinud teisiti olla

Ajakava oli liiga tihe ja me pidime igal pool jooksma ja kusagil ei saanud rahus olla ja nautida vabalt. Me saime küll maitse suhu paljudest asjadest, aga arvan, et mina järgmine kord valiks vähem kohti, mida uurida ja siis põhjalikumalt. Mina oleksin nina murus või metsa all soovinud käia ja avastada taimi, samuti kuulata linde ja rohkem lihtsalt looduses olla. Aga meie olime väga palju bussis. Ja mina puudusin, kui reis kokku pandi, mina oleks rohkem loodust sinna sisse pannud. Meil oli kaks fantastilist looduse õpetajat kaasas, oleksime saanud veel viimast võtta. Võib olla oleks pidanud grupi pooleks jagama. Looduse huviga ühele objektile ja teised linna või kirikusse ja siis ehk oleks rohkem aega seal koha peal olla olnud.

 

Mida õppisin

See oli minu esimene nii pikk bussireis. Ja see oli kohati raske ja väsitav. Aga sai näha keerulisi olukordi ja kuidas need lahenesid. Reis oli väga vajalik ja niimoodi saab õppida. Samuti tundsin suurt pinget ja ärevust oma giidimise suhtes, kuna see oli alles kolmandal päeval. Mul oli raske teiste etteasteid nautida, sest omal oli mure, et kõik ununeb ära selleks ajaks kui järjekord minuni jõuab. Seal polnud ju oma materjalide kordamiseks aega. Kõik läks hästi. Poleks vaja nii palju muretseda ja pabistada.

 

Reis oli suurepärane ja muljeid jagub pikaks ajaks.

Kuressaare Ametikooli giidi eriala (G-16) ja õpetajate reis Läti ja Leedu Vabariiki toimus neli päeva, ajavahemikul 14.05 – 17.05.2018. Reisi eesmärgiks oli tutvuda naaberriikide linnade, põneva looduse, tähtsamate vaatamisväärsustega ja veenduda, kas naabrid on meist paremad. Kui Lennart Meri kunagi Lätis käis, kurtsid lätlased, et Eestis on kõik parem – kaubad odavamad, linnad ilusamad, elu kergem. Selle peale Meri vastanud: „Jaa, ja mitte ainult – ka naabrid on meil paremad!“ Reisil tutvusime Läti ja Leedu elu – oluga. Reis algas hommikul kell 6.05 Kuressaarest. Ilm oli ilus ja reisikaaslased rõõmsameelsed. Praamile jõudsime õigeaegselt. Edasi sõitsime läbi Pärnu Via Baltika teed mööda Läti – Eesti piirini. Piret alustas oma teekonnainfot Pärnust. Saime põhjaliku informatsiooni Pärnust alates kuni Iklani. Iklas oli väike söögipaus. Pärast söögipausi alustasin oma informatsiooni edastamist Iklast Zemgale piirkonda, mis oli veidi alla kahesaja kilomeetri. Läti on roheline maa suurte metsade ja puutumatu loodusega. See on maa liivaste mererandadega, mis asuvad kiviviske kaugusel iidse ajaloo ja kultuuritraditsioonidega linnadest, mis on rikka arhitektuuri ja põnevate vaatamisväärsustega. Läti on maa rahuliku elurütmiga maapiirkondadega, kaasaegsete linnadega ja tagasihoidlike, kuid külalislahkete inimeste ning turvalise keskkonnaga. Läti viimase aja majandus on olnud tõusuteel, sellele on andnud oma panuse ka Eesti. Läti pealinn Riia on mitte ainult Lätimaa, vaid kogu Baltimaade pärl. Ta kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. Riia arhitektuur on kaunis ja põnev. Riia asutajate rajatud kaheksasaja aastased gooti kirikud, Riia vanalinna keskaegne hoonestus, elegantne juugend ja puitarhitektuuri pärand teevad Riiast ehtsa arhitektuuripärli. Zemgale piirkonnas, enne Bauskat asus oma teekonnainfot edastama Mahe ja tegi seda kuni Rundaleni. Rundales asub üks Läti peamisi turismimagneteid, kurikuulsa hertsog Bironi loss. Rundāle lossi ansambel on silmapaistvaim barokk- ja rokokoostiilis arhitektuurimälestis Lätis ning pakub vaatamiseks 43 restaureeritud ruumi, kaht paraadsaali ja avarat barokkstiilis aeda. Peale Rundalet võtsime suuna Leedu Vabariiki. Meie esimese päeva  sihtkohaks oli  Vilnius. Teekonnainformatsiooni asus edastama Kadri. Ees olev teekond oli pikk. Olin oma elus Leedus vaid üks kord käinud (umbes 20 a. tagasi) ja lootsin saada põhjalikumat teekonnainfot, kuid minu arvates jäi see veidi napiks. Seevastu Leedu pealinna, Vilniust, tutvustas Rugile väga asjatundlikult ja me saime väga hea ülevaate. vanalinnast, mis on tohutu ilus.Kuigi Leedu pannakse alatihti ühte punti Läti ja Eestiga, erineb Leedu oma kahest põhjapoolsest naabrist tunduvalt. Eesti ja Läti on pidevalt vaevlenud võõrvallutajate orjuses. Leedu aga oli ise suur vallutaja ja hiilgeaegadel ulatus leedulaste riigipiir Läänemerest Musta mereni. Vilnius, eriti selle võrratu vanalinn, on enamike Leedu külastajate meelispaik ja seda täiesti väljateenitult. Vanalinna ajaloomälestiste pärand seljatab mujal Leedus asuvad mälestised. Vilniuse vanalinn on üks Euroopa suurimaid, mahutades endas rohkem kui 1000 kaitse all olevat objekti - Katedraal ja Katedraali väljak, Gediminase torn, Koidu väravad, ülikooli kvartal, Presidendiloss, Peeter-Pauli kirik jne. Reisi teisel päeval viis Rugile meid Vilniuse Ülikooli raamatukogusse. Saime väga palju huvitavat teada ja näha. Vilniusest jätkasime oma teekonda Smiltyne sadamasse. Teekonnainformatsiooni andsid vaheldumisi Hannela ja Rugile. Vahepeatuse tegime Trakais ja Klaipedas. Trakais tegime söögipeatuse ja külastasime Galve järve saarel asuvat imeilusat keskaegset kindluslossi, mis andis suurepärase ülevaate tollasest ehituskultuurist, tornidest, tõstesildadest. Imetlesime maalilist järvedest ümbritsetud Trakai linnakest, mis on mänginud tähtsat osa Leedu ajaloos ja on üks riigi vanimatest linnadest. Tõenäoliselt ulatub selle ajalugu juba 12. sajandisse. Gediminase ajal oli see esimene Leedu iseseisva vürstiriigi pealinn. Vytautase valitsemisajal rajati Trakai saarele kindlus – võimukeskus, mis osutus parajaks pähkliks igale vallutajale. Seda saarekindlust on kutsutud Marienburgi ordulinnuse järgi ka “Väikeseks Marienburgiks”. Tegemist on ühe paremini restaureeritud keskaegse kindluslossiga Euroopas. Puusild ühendab saarelinnust muu maailmaga. 30 m kõrguses lossitornis oli suurvürsti residents. Peale Trakai linna alustas oma teekonnainfo edastamist Jurbarkasest kuni Smiltyne sadamasse Ene-Mai. Klaipedas tegime ostupeatuse. Klaipeda on Leedu merevärav. Linn tekkis 1252.aastal ehitatud kindluse ümber. Klaipedast jätkasime sõitu praamiga UNESCO kaitse all olevale Kura säärele. Praamisõit kestis ainult 8 minutit. Anu tutvustas meile Kura Rahvuspargi imepärast loodust ja vaatamisväärsusi. Õhtul jõudsime Kura sääre kõige populaarsemasse kuurorti, maalilisse väikelinna Nidasse, kus me ka ööbisime. Kolmandal päeval tutvusime Nida linna ja poolsaarega. Linn on kuulus oma kaluriarhitektuuri ja kauni liivaranna poolest. Nida külje all kõrguvad kuni 50 m kõrgused liivaluited, kust avanevad kaunid vaated nii merele kui lahele. 1930-ndatel aastatel oli Nida väga populaarne saksa puhkajate hulgas. Linna kutsuti ka Preisimaa Nizzaks. Siin oli ka Nobeli preemia laureaadi Thomas Manni suvekodu, kus praegu on muuseum. Nidas on hea väljapanekuga merevaigu galerii-muuseum, kirik ja surnuaed. Pärast Nida saarega tutvumist sõitsime tagasi Smiltyne sadamasse ja jätkasime reisi Palangasse, mis on kuulus oma merevaigumuuseumi poolest. Väga huvitava ülevaate merevaigust tegi Heler. Ta ütles, et meil merevaiku ei ole ja peame leppima ainult kõrvavaiguga. Palangas me söime ja tutvusime Palanga merevaigumuuseumiga. Palangast siirdusime Kuldigasse ja sealt Ventspilsi. Teekonnainfo andis Riina. Kuldigas tegime väikese jalutuskäigu. Kuldiga linna ajalooline hoonestus ja loodus moodustavad ainulaadse ühtse ansambli, mille sarnast ei ole mitte ainult Lätis, vaid ka mujal Euroopas. Ajalooline Venta jõgi ja Venta juga on mänginud olulist rolli Kuldīga linna arengus. Enne Ventspilsi linna hakkas Anu meile seda linna tutvustama.Ta oli teinud aastaid tagasi Ventspilsi linnaga koostööd ja seetõttu tundis linna väga hästi. Õhtul, kui kohale jõudsime , käisime kaupluses ja tutvusime iseseisvalt väga põgusalt linnaga oma ööbimiskoha lähedal. Põhjalikult tutvusime Ventspilsi linnaga, oma reisi viimasel, neljanda päeva hommikul.Meeldejääv oli vanalinn – koht, kus kitsad munakivitänavad ning omapärased hooned ja väljakud pakkusid kontrasti moodsale arhitektuurile. Käisime turul ja tegime jalutuskäigu promenaadil  ning külastasime Liivi ordulossi. Suureks üllatuseks oli eestikeelne giid, kes andis meile lossist ülevaate. Ventspilsi loss on ainus Kurzemes ehitatud loss, mis on säilinud tänapäevani. See on ehitatud 1290. aastal ja on kloostri tüüpi loss nelja elamukorpusega. Ainus Kurzemes ehitatud orduloss, mis on säilinud tänapäevani. Lossi kabel on vanim säilinud kirik Kurzemes. Vangla oli lossis peaaegu kaks sajandit. Selles hoiti 1905. aastal vangistuses revolutsioonist osa võtnud kirjanikku A. Austriņšit (1884–1934), pärast II maailmasõda viibis vangis luuletaja K. Jēkabsons (1879–1946), kes lossis ka suri. Nüüd on taastatud lossihoonesse rajatud muuseum püsinäitusega Ventspilsi lossi ja vangla ajaloost. Pärast viimase aastakümne jooksul tehtud rekonstrueerimistöid asub lossis Ventspilsi muuseum, mille digitaalset näitust lossi, linna ja sadama ajaloost peetakse moodsaimaks Baltikumis. Ventspilsist jätkasime oma sõitu Jurmalasse. Jurmalast andis ülevaate Piret. Jurmala on Läti ainus ametlik kuurort. Jurmala kuurort on hästi tuntud oma looduslike rikkuste poolest – siin on pehme kliima, meri, tervislik õhk, ravimuda ja mineraalveed. Linn meelitab oma peaaegu 26 km pikkuse valge liivaga kaetud ranna ja ulatuslike männimetsade, nüüdisaegsete puhkevõimaluste ja kuurordirajatistega. Igal hoo- ja aastaajal on igale linnakülalisele ning igale maitsele palju üritusi – siin toimuvad kunstinäitused, kohalike muusikute ja välisesinejate kontserdid ning palju muud. Jurmala oli meie reisi viimane peatuspaik, kus me külastasime kauplusi ja söime. Peale linnaga tutvumist alustasime koduteed. Sõitsime peatumata läbi Riia linna ja siis juba tuttavat Via Baltika teed mööda Pärnu kaudu praamile. Kuressaarde jõudsime õhtul 9.30. Möödas oli neli päeva kestnud meeldejääv ja huvitav Läti-Leedu reis. Saime teada palju uut  ja huvitavat oma naabrite kohta ja laiendasime oma silmaringi.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

        

Meie reisi gruppi kuulusid nii G-16 õpilased kui ka õpetajad. Üldiselt oleme õpilastena üksmeelsed ja üksteisega arvestavad, aga erinevad elulised situatsioonid tõid esile eriarvamusi. Oleme ju kõik omamoodi isiksused ja tajume pingesituatsioone erinevalt ja lahendame neid erinevalt ning meil on erinevad huvid. Üldkokkuvõttes oli reis väga hariv ja õnnestus väga hästi!

 

Mis õnnestus:

Mulle isiklikult väga meeldis marsruut ja paigad, mida külastasime. Väga meeldis Vilnius. Tavaliselt jääb see kaunis linn (kuna asub rannikust liiga kaugel) populaarsetest turismimarsruutidest välja.

Õpilased olid teinud tugevalt ettevalmistustööd, vahel isegi veidi liiga palju.

Kõrvad peavad ka puhkama.

 

Mis oleks võinud teisiti olla:

Marsruudi osad oleksid võinud õpetajad (kui üks õpilastest tulla ei saanud ja marsruut muutus jne) veelkord üle vaadata ja ülesanded võrdsemalt jagada. Õpilased, kes olid julgemad ja osades tundides aktiivsemad, said ka suurema vastutuse osaliseks. Reisil selgus, et vähem giidida saanud õpilased tundsid ennast siis kuidagi kõrvalejäetuna.

Õpetajad keerasid ka ehk nö elulisi situatsioone mängides vinti üle ja siis hakkasid juhtuma asjad päriselt.

 

Mida õppisin:

Kõige parem õppemeetod tulevasele giidile on õppereisi korraldamise ja läbiviimise kogemus. Lihtsalt klassis laua taga selliseid giidile kogemust andvaid elulisi ja lahendamist vajavaid situatsioone ikka ette ei tule. Kindlasti on ka tulevastele giidiõpilastele 3-4 päevast õppereisi väga vaja. Siis sa tajud alles, kui vastutusrikas see amet olla võib.

 

Reisi lõpus tegin ettepaneku, et õpilastena oleks me väga soovinud osaleda Saaremaal mõnel sellisel õppereisil, kus giidivad meie oma õpetajad. Oleksime soovinud näha, kuidas nemad reisi läbi viivad, kuidas giidina räägivad, marsruudi ja ajaga arvestavad jne.

Meil ei olnud kahjuks ühtegi sellist õppereisi. Kõik õppereisid, mis olid väljaspool Kuressaaret olid õpilaste poolt giiditud.

Kuressaares ja Kuressaare linnuses saime veidi kuulda ka õpetajate giidimist.

 

G-16 lõpureisi planeerimine Lätti ja Leetu toimus 2017-2018 õppeaasta vältel. Erinevate erialade õpetajatega ühistöös sai G-16 õpperühma poolt kokku pandud kogu reisi programm/ marsruut koos detailse ajakavaga vastavalt reisi kestvusele, broneeriti majutuskohad ja koostati reisi eelarve. Reisi planeerimise faasis jagati rühmakaaslaste vahel ära külastatavate objektide tutvustused ja lisaks teele jäävate vaatamisväärsuste tutvustamisele ka üldandmed ja taustinformatsioon külastatava riigi kohta. 

Reisi planeerimiseks oli aega piisavalt ja kõik G-16 õppurid olid enda teemad väga põhjalikult ette valmistanud. Tähelepanelik kuulaja sai palju huvitavat informatsiooni juurde ja kindlasti on ka kordamine tarkuse ema, et kui juba oled mõnda kohta varem külastanud, siis võib hoopis uue nurga alt ja värske pilguga asjad uuesti üle vaadata. Kindlasti oli selline äratundmisrõõm paljudel reisil osalejatel aga kindlasti erinevates kohtades. 

Reisi alguses tutvustati bussijuhti ja programmi. Reisi vältel oli igal erineval päeval bussis reisijuht, kes vastutas selle eest, et reis kulgeks plaanipäraselt, et kõik reisil osalejad oleksid õigel ajal/ kokkulepitud ajal bussis tagasi. Tähtis on programmis ettenähtud kohtade külastamine ja seda ka tehti. 

Nagu eelpool öeldud, oli kogu reis informatiivne ja põhjalikult ette valmistatud. Reisi kulgemise tegi huvitavamaks ja nauditavamaks see, et kasutati illustreerivaid materjale ja loeti luuletusi. Ka isiklike muljete jagamine ühe või teise kohaga seoses andis kuulajatele ainult häid emotsioone. Näiteks Rugile mälestused kodulinnast Vilniusest, tema tööaastad Vilniuse Ülikooli raamatukogus; Anu tööalane kokkupuude Ventspilsiga, kui toimis praamiühendus Ventspils-Mõntu liinil; Arda-Maiga oli kogu enda osa Lätimaast kindluse mõttes eelnevalt läbi sõitnud jne. Grupi kaasamine reisi vältel ei võimalda tähelepanul hajuda. Grupi kaasamiseks kasutati erinevaid võtteid: lauldi koos, esitati küsimusi, viidi läbi viktoriin. 

Õpetajate poolt lavastatud probleemsituatsioonidele tekkisid lahendamist vajavad olukorrad elust endast ja nendega saadi professionaalselt hakkama. Näiteks õpetaja eksimine ja teise õpetaja haigestumine.

Kui reis on ühepäevane või lühem, on hea komme ekskursiooni  lõpus nähtu lühidalt kokku võtta. Mitmepäevase reisi puhul võib seda teha iga päeva lõpus. Kindlasti tasub alati reisiseltskonnale meelde tuletada, et keegi ei unustaks isiklikke asju bussi. Päris reisi lõpus  tänab giid/ reisisaatja kogu  seltskonda ja bussijuhti.

Lõpureis Lätti ja Leetu võimaldas ajaliselt juba bussis anda tagasisidet kogu reisi kohta. Selleks kasutati avatud mikrofoni ja nii õpetajad kui õppurid said oma mõtteid ja kogetut jagada. Lisaks enda teadmiste täiendamisele, said kõik osalejad õppida üksteiselt, sest isikupärane lähenemine valitud teemale oli kõigil omanäoline. 

Nagu elus, nii ka giiditöös on oluline põhimõte, et ära räägi, mida tead, vaid tea, mida räägid. Kui teame, et kasutame parasiitsõnu, siis peame sellele tähelepanu pöörama. 

Kõigi ühine arvamus oli see, et taolisi õppeekskursioone on väga vaja, sest sellises reaalses olukorras õpib inimene kõige paremini. Alati ei saa kõike ette planeerida ja vahel on ka plaane vaja muuta. Just sellise võimaluse annab praktiliselt läbiviidud reis.