<?xml version="1.0"?>
<rss version="2.0">
   <channel>
      <title>Maa ja maa sarnased planeedid by </title>
      <link>https://padlet.com/jooseppollmaa/fsco3biy7qjmiqk</link>
      <description></description>
      <language>en-us</language>
      <pubDate>2024-05-24 05:54:42 UTC</pubDate>
      <lastBuildDate>2024-05-24 08:04:12 UTC</lastBuildDate>
      <webMaster>hello@padlet.com</webMaster>
      <image>
         <url>https://padlet-uploads.storage.googleapis.com/2503685999/d45bb387a202e40238a216b6427e56e7/earth.jpg</url>
      </image>
      <item>
         <title>Maa atmosfääri koostis</title>
         <author>jooseppollmaa</author>
         <link>https://padlet.com/jooseppollmaa/fsco3biy7qjmiqk/wish/3006063559</link>
         <description><![CDATA[<p>lämmastik 78% </p><p>hapnik&nbsp;21%</p><p>veeaur&nbsp;0,1–3%</p><p>argoon&nbsp;0,9%</p><p>süsihappegaas&nbsp;0,03%</p>]]></description>
         <enclosure url="https://padlet-uploads.storage.googleapis.com/2503685999/9726cdb0db23200eaeefec500e6d6f5e/earth.jpg" />
         <pubDate>2024-05-24 06:04:20 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/jooseppollmaa/fsco3biy7qjmiqk/wish/3006063559</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Maa siseehitus</title>
         <author>jooseppollmaa</author>
         <link>https://padlet.com/jooseppollmaa/fsco3biy7qjmiqk/wish/3006080005</link>
         <description><![CDATA[<p>Maa sisemuses ümbritseb paks <strong>vahevöö</strong>&nbsp;planeedi väiksemat kaheosalist <strong>tuuma</strong>. Pindmiseks kihiks on meil suhteliselt õhuke <strong>koor</strong>, mis koosneb tahketest ainest ning <strong>hüdrosfäärist</strong>, mis sisaldab ookeanivett.</p>]]></description>
         <enclosure url="https://padlet-uploads.storage.googleapis.com/2503685999/edbf00d4998bfa60232f0e591587bfda/Earth_Interior_Layers_678x378.webp" />
         <pubDate>2024-05-24 06:16:51 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/jooseppollmaa/fsco3biy7qjmiqk/wish/3006080005</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Maa magnetosfäär</title>
         <author>jooseppollmaa</author>
         <link>https://padlet.com/jooseppollmaa/fsco3biy7qjmiqk/wish/3006114116</link>
         <description><![CDATA[<p>Maa <strong>magnetosfäär </strong>on planeedi ümber asuv piirkond, mida mõjutab planeedi magnetväli. Magnetvälja <strong>jõujooned</strong> on suunatud lõunast põhja. Põhja ja lõuna magnetpoolused, kus magnetvälja jooned lõikavad maapinda, asub ligikaudu ka Maa pöörlemiseteljel.</p>]]></description>
         <enclosure url="https://padlet-uploads.storage.googleapis.com/2503685999/427f18d9a555c7609220e3e55a64f468/id_289956_v_hgnxl_w_1400.jpg" />
         <pubDate>2024-05-24 06:44:56 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/jooseppollmaa/fsco3biy7qjmiqk/wish/3006114116</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Kuu ja Merkuur</title>
         <author>jooseppollmaa</author>
         <link>https://padlet.com/jooseppollmaa/fsco3biy7qjmiqk/wish/3006119462</link>
         <description><![CDATA[<p>Kuu keskmine tihedus vastab Maa vahevöö kivimite tihedusele ning sarnane on ka Kuu koostis. Raskusjõud Kuu pinnal on ligikaudu 1/5 Maa raskusjõust.&nbsp;Merkuuri keskmise tiheduse alusel võime järeldada, et selle&nbsp;siseehitus peaks olema ligikaudu Maa sarnane.&nbsp;</p>]]></description>
         <enclosure url="https://padlet-uploads.storage.googleapis.com/2503685999/553b5236b96958ed5d8eb2071ef6db8a/Mercury_Wide_Angle_Messenger_probe_hemisphere_image_Jan_14_2008.webp" />
         <pubDate>2024-05-24 06:49:21 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/jooseppollmaa/fsco3biy7qjmiqk/wish/3006119462</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Kuu ja Merkuuri üldomadused</title>
         <author>jooseppollmaa</author>
         <link>https://padlet.com/jooseppollmaa/fsco3biy7qjmiqk/wish/3006126550</link>
         <description><![CDATA[<p>Kuul ja Merkuuril puuduvad atmosfäärid. Atmosfääri puudumine on nende kehade nõrkade gravitatsiooniväljade ja temperatuuride otsene järeldus. Nende mõlema päeva ja öö temperatuurerinevus on väga suur. Mõlemad on geoloogiliselt väheaktiivsed.</p>]]></description>
         <enclosure url="https://padlet-uploads.storage.googleapis.com/2503685999/862b272bb1b2a52460eace71b660ad51/side_Earth_Moon_spacecraft_way_Jupiter_Galileo.webp" />
         <pubDate>2024-05-24 06:55:27 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/jooseppollmaa/fsco3biy7qjmiqk/wish/3006126550</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Merkuuri ja Kuu kraatrid</title>
         <author>jooseppollmaa</author>
         <link>https://padlet.com/jooseppollmaa/fsco3biy7qjmiqk/wish/3006129442</link>
         <description><![CDATA[<p>Kraatrid katavad pea kogu Kuu ja Merkuuri pinna. Kõik kraatrid on <strong>põrkekraatrid</strong>. Kõik Kuu olulisemad pinnaelemendid omavad nimesid, näiteks Pilvede Meri, Alpid jne. Merkuuri pind sarnaneb üsnagi Kuu pinnaga. Siiski on Merkuuril&nbsp;erinevalt Kuust vähe ulatuslike <strong>laavavooludega</strong> täidetud alasid.</p>]]></description>
         <enclosure url="https://padlet-uploads.storage.googleapis.com/2503685999/421d89b97180c5dd584b61a6dd8665a2/id_289957_v_hgo7i_w_1400.jpg" />
         <pubDate>2024-05-24 06:58:13 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/jooseppollmaa/fsco3biy7qjmiqk/wish/3006129442</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Veenus</title>
         <author>jooseppollmaa</author>
         <link>https://padlet.com/jooseppollmaa/fsco3biy7qjmiqk/wish/3006135175</link>
         <description><![CDATA[<p>Veenuse orbiit asub, nagu Merkuuri&nbsp;orbiitki, seespool Maa orbiiti ning seetõttu on ka Veenus alati Päikesele suhteliselt lähedal. Veenus on heleduselt kolmas objekt taevas (peale Päikest ja Kuud). Planeedi heledus on põhjustatud selle hästipeegeldavast atmosfäärist.</p>]]></description>
         <enclosure url="https://padlet-uploads.storage.googleapis.com/2503685999/24f96f8565ef31c8a24da6dd52d90a75/venus2_jpg.webp" />
         <pubDate>2024-05-24 07:03:25 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/jooseppollmaa/fsco3biy7qjmiqk/wish/3006135175</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Veenuse pind ja koostis</title>
         <author>jooseppollmaa</author>
         <link>https://padlet.com/jooseppollmaa/fsco3biy7qjmiqk/wish/3006142588</link>
         <description><![CDATA[<p>Veenuse pind on üsna sile ja sisaldab vaid mõõduka kõrgusega mägesid. Kõrgeimate mägede kõrgused on Veenuse sügavaimast kohast kuni 14km kõrgemad. Enamus mägesid on aga vaid 1–2km kõrgused. Enamus Veenuse pinnast on üsna noor ning väga kuiv aj tolmune. Veenus ja Maa on peaaegu sama suured ja ka nende siseehitus arvatakse olevat sarnane.</p>]]></description>
         <enclosure url="https://padlet-uploads.storage.googleapis.com/2503685999/1c689bfdd17ec4c69f562749c86c6b04/tectonic_block_Venus_Magellan.jpg" />
         <pubDate>2024-05-24 07:10:01 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/jooseppollmaa/fsco3biy7qjmiqk/wish/3006142588</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Veenuse atmosfäär</title>
         <author>jooseppollmaa</author>
         <link>https://padlet.com/jooseppollmaa/fsco3biy7qjmiqk/wish/3006156593</link>
         <description><![CDATA[<p>Veenuse atmosfäär on palju massiivsem ja ulatub palju kõrgemale kui Maa atmosfäär. Troposfäär ulatub kõrguseni <strong>100km</strong>. Pilved, mis meie vaadet planeedi pinnast varjavad, asuvad kõrgusel <strong>50-70km</strong>. Pilvedest allpool, kuni 30km kõrguseni asub tolmukiht Atmosfäär koosneb valdavalt CO2-st (<strong>96%</strong>). </p>]]></description>
         <enclosure url="https://padlet-uploads.storage.googleapis.com/2503685999/b25cc592f8a8a4ad4a998c0742e7a9ad/id_289961_v_hgovz_w_1400.png" />
         <pubDate>2024-05-24 07:22:38 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/jooseppollmaa/fsco3biy7qjmiqk/wish/3006156593</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Marss</title>
         <author>jooseppollmaa</author>
         <link>https://padlet.com/jooseppollmaa/fsco3biy7qjmiqk/wish/3006170369</link>
         <description><![CDATA[<p>Välisplaneedina võib Marss taevas asetseda, kas Päikese&nbsp;lähedal või sellest kaugel. Marss asub&nbsp;Veenusega võrreldes Päikesest rohkem kui&nbsp;kaks korda kaugemal;&nbsp;Marsi pind moodustab Veenuse pinnast vaid <strong>30%</strong> ning Marsi pind peegeldab päikesekiirgust halvemini kui Veenuse pind.</p>]]></description>
         <enclosure url="https://padlet-uploads.storage.googleapis.com/2503685999/33cb670d03de6c9938a3ec7b03e2bf7c/Mars___August_30_2021___Flickr___Kevin_M__Gill.png" />
         <pubDate>2024-05-24 07:35:51 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/jooseppollmaa/fsco3biy7qjmiqk/wish/3006170369</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Marsi pind</title>
         <author>jooseppollmaa</author>
         <link>https://padlet.com/jooseppollmaa/fsco3biy7qjmiqk/wish/3006180413</link>
         <description><![CDATA[<p>Marsi vulkaanid on päikesesüsteemi suurimad – suurim on <strong>25km</strong> kõrge ja <strong>600km</strong> läbimõõduga. Marsil on leitud ka otseseid tunnistusi seal kunagi voolanud veest: <strong>voolusängid</strong>. Praegu näib Marsi pind kivise kõrbelise maastikuna; rooste annab pinnale eripärasse <strong>punaka värvi</strong>.</p>]]></description>
         <enclosure url="https://padlet-uploads.storage.googleapis.com/2503685999/b3899428464b8e7bbd15530c13073431/id_289967_v_hgp74_w_1400.png" />
         <pubDate>2024-05-24 07:45:56 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/jooseppollmaa/fsco3biy7qjmiqk/wish/3006180413</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Marsi atmosfäär II</title>
         <author>jooseppollmaa</author>
         <link>https://padlet.com/jooseppollmaa/fsco3biy7qjmiqk/wish/3006186789</link>
         <description><![CDATA[<p>Marsi atmosfääri koostis on järgmine:&nbsp;CO2 (<strong>95%</strong>), N2 (<strong>2%</strong>) ja O2&nbsp; (<strong>0,1–0,4%</strong>). Suvel&nbsp;võivad pinnatemperatuurid pinnal ulatuda keskpäeval isegi <strong>300K</strong>-ni. </p>]]></description>
         <enclosure url="https://padlet-uploads.storage.googleapis.com/2503685999/51f144e1e386558e59155c280e003928/Mars_atmosphere_1.jpg" />
         <pubDate>2024-05-24 07:52:00 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/jooseppollmaa/fsco3biy7qjmiqk/wish/3006186789</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Marsi atmosfäär I</title>
         <author>jooseppollmaa</author>
         <link>https://padlet.com/jooseppollmaa/fsco3biy7qjmiqk/wish/3006190631</link>
         <description><![CDATA[<p>Öösel langeb temperatuur <strong>100K</strong>-ni, st on mõnusalt soe. Kuna atmosfäär on hõre, on kasvuhooneefekt väike. Tuulekiirused ulatuvad kuni <strong>100km/h</strong>-ni. Suurimate tormide korral on tuulekiirus kuni <strong>200km/h.</strong></p>]]></description>
         <enclosure url="https://padlet-uploads.storage.googleapis.com/2503685999/10f16dc032921c77cf8d22a0b7ee8e44/22_april_mars_moxie_2.webp" />
         <pubDate>2024-05-24 07:55:54 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/jooseppollmaa/fsco3biy7qjmiqk/wish/3006190631</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Marsi siseehitus</title>
         <author>jooseppollmaa</author>
         <link>https://padlet.com/jooseppollmaa/fsco3biy7qjmiqk/wish/3006193378</link>
         <description><![CDATA[<p>Marsi keskmise tiheduse põhjal peaks selle&nbsp;siseehitus sarnanema Kuu ehitusele: sisemine osa on tuum, mis ei ole puhtalt metalliline, vaid koosneb raua ja raudsulfiidi (<strong>FeS</strong>) segust.</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2024-05-24 07:58:45 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/jooseppollmaa/fsco3biy7qjmiqk/wish/3006193378</guid>
      </item>
   </channel>
</rss>
