Kommunistlikud riigid by https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0 en-us 2020-03-31 09:16:28 UTC 2020-03-31 15:59:14 UTC hello@padlet.com NÕUKOGUDE LIIT AASTATEL 1945-1985 liisbethkoppel https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/483896087
Isikukultus - liidri, enamasti riigipea tõstmine teistest kõrgemale; tema arvele kirjutatakse riigi või partei kõik saavutused, kuid mitte abaõnnestumised

Sulaaeg - Stalini surmale järgnenud aeg, mil paljastati stalinismi kuriteod ja lõdvendati nõukogude režiimi survet.

Stagnatsioon - Seisak, tardumus

Käsumajandus - Majandus, mida riik jäigalt ja bürokraatlikult riigiasutuste kaudu juhib

Sissident - teisitimõtleja]]> 2020-03-31 09:16:53 UTC https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/483896087 HRUŠTŠOVI TÕUS JA LANGUS liisbethkoppel https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/483914135 Peale Stalini surma pretendeeris tema kohale 1953. aasta kevadel valitsusjuhiks saanud Georgi Malenkov, tema asetäitja ja siseminister Lavrenti Beria ning tollane partei keskkommitee sekretär Nikita Hruštšov. 

Malenkov ja Hruštšov korraldasid 1953. aasta juunis Beria-vastase vandenõu, kuna tolle mõju oli hakanud kasvama. Beria arreteeriti, tema kaela veeretati kõik Stalini-aja kuriteod, ning ta hukati koos kaaslastega 1953. aasta detsembris. Nii püüdsid kõik teised Stalini lähikondlased end süüst vabastada. 

Hruštšovi otseselt ei seostatud Stalini-aegsete repressioonidega. Inimestele meeldis tema lihtsus, emotsionaalsus ja hea suhe rahvaga. 1953. aasta septemberis sai Hruštšov parteijuhiks ning suutis mõne aasta jooksul võimult tõrjuda oma peamise konkurendi valitsusjuht Malenkovi. 

Hruštšov pehmendas režiimi vägivallapoliitikat ja kaotas mõned ühiskonna eri valdkondades tehtud piirangud. Sellepärast nimetatakse Hruštšovi valitsemisaega sulaajaks. ]]> 2020-03-31 09:25:19 UTC https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/483914135 HRUŠTŠOV liisbethkoppel https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/483915847 2020-03-31 09:26:07 UTC https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/483915847 SEISAKUAJA KUJUNEMINE liisbethkoppel https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/483917519 Peale Hruštšovi sai parteijuhiks Leonid Brežnev. Üritati teha palju uuendusi ja ümberkorraldusi, kuid edu saavutamata. Nõukogude Liidu sisepolitiilises elus tugevnesid aja jooksul tagurlikud poliitilised jõud. Karistati kontrolli ühiskonnas ning loobuti Stalini kuritegude kritiseerimisest. 
 
Selline poliitiline režiim aga tekitas kõigis ühiskonnaelu valdkondades stagnatsiooni. Nõukogude Liit ei suutnud maailma tehnoloogilise arenguga kaasa minna, mis suurendas veelgi mahajäämust lääneriikidest.

Kui Brežnevi tervis halvenes võtsid riigielu juhtimise üle tema asjatundmatud lähikondlased. 1980. aastate alguseks oli Nõukogude impeerium kõikehõlvamas majanduslikus, sotsiaalses, poliitilises ja vaimses kriisis. 

Brežnev suri 1982. aasta, kuid vanurite võim (gernotokraatia) jätkus. Brežnevi järglane Juri Andropov oli samuti raskesti haige ja suri 1984. aasta algul. KGB juhina töötanud Andropov mõistis siiski mingil määral nõukogude süsteemi ümberkorraldamise vajadust. Tema järglane Konstantin Tšernenko, kes suri juba aasta pärast võimule saamist, ei suutnud ega püüdnudki enam midagi teha.

(pildil on Leonid Brežnev)

]]> 2020-03-31 09:26:46 UTC https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/483917519 KÄSUMAJANDUSE ALLAKÄIK liisbethkoppel https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/483918850 Sõja ajal oli kogu Nõukogude Liidu majandus allutatud rinde vajadustele. 1940. aastate teisel poolel jätkus rasketööstuse eelisarendamine, et kindlustada riigi sõjalist võimsust. Rahva igapäevaelu vajadused - tarbekaupade tootmine - jäi tagaplaanile.  Stalini surma järel muutis Malenkov senist majanduspoliitikat. Ta püüdis arendada ka kergetööstust ja turgutas põllumajandust, et elanikkonna majanduslikku olukorda parandada ja elatustaset tõsta. 
Hruštšovil puudus läbimõeldud kava majanduse arendamiseks. Tem tegevust iseloomustasid pidevad muudatused ja kampaaniad, eriti põllumajanduses. sSellegi poolest arenes Nõukogude Liidu majandus 1950. aastate teisel poolel hoogsalt, kuni 1960. aastate algul taas pidurdus. ]]> 2020-03-31 09:27:20 UTC https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/483918850 PÕLDUDE KUNINGANNA liisbethkoppel https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/483919843 1954. a juunis partei keskkomitee pleenumil tegi Hruštšov ettepaneku suurendada kogu maal maisikasvatust, maisi hakata kutsuma põldude kuningannaks. Kuna Hruštšovi plaan oli soov ameeriklaste kogemust üle võtta, kui see ebaõnnestus, sest Nõukogude Liidul ei olnud tehnikat nii võimast kui Ameerikal. ]]> 2020-03-31 09:27:48 UTC https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/483919843 KOMMUNISTLIKU SÜSTEEMI TEKE JA PÕHIJOONED liisbethkoppel https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/484133890 Nomenklatuur - parteiline ametnikkond
riiklikud julgeolekuorganid - NSV Liidu salateenistuste üldnimetus]]> 2020-03-31 11:23:00 UTC https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/484133890 SOTSIALISMILEERI KUJUNEMINE liisbethkoppel https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/484253193 Pärast teise maailmasõja lõppu kehtestas Nõukogude Liit Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järkjärgult oma ülemvõimu. Moskva kontrolli all olevaid riike rahvademokraatiamaadeks ning 1950. aastatel võeti kasutusele nimetus sotsialismimaad. Koos nõukogude Liiduga moodustasid need riigid kokku sotsialismileeri.]]> 2020-03-31 12:31:36 UTC https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/484253193 VASTUOLULINE "SÕPRUSÜHENDUS" liisbethkoppel https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/484267066 Kõik sotsialismileeris olevad riigid olid ka vastuolus Moskvaga. 1948. aastal tekkis Moskval konflikt Jugoslaaviaga. Jugoslaavia liidri Jossif Broz Tito isepärane käitumine, mille tulemusel Stalin ei tunnustanud enam Jugoslaaviat sotsialistliku riigina. Pärast Stalini surma normaliseerusid Moskva ja Belgradi suhted. 

Terav vastasseis kujunes 1960. aastatel välja sotsialismileeri suurimate riikide, Nõukogude Liidu ja Hiina vahel. 1969. aastal kasvas vastasseis üle isegi relvastatud piirikonfliktiks. Nii eristusid sotsialismileeri raames riigid (peale Hiina ja Jugoslaavia ka Albaania ja Põhja-Korea), mis jäid osaliselt Moskva mõjusfäärist välja. Neid riike, mis jäid Moskva mõjusfääri hakati nimetama sotsialistlikuks sõprusühenduseks. Sinna kuulus 10 riiki: Nõukogude Liit, Vietnam, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Kuuba ja Mongoolia. ]]> 2020-03-31 12:38:11 UTC https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/484267066 SOTSIALISTLIK ORIENTATSIOON liisbethkoppel https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/484291871 Nõukogude Liit oli huvitatud oma mõju laiendamiseks ka väljaspool sõprusühendust. 1960.-1970. aastatel tuegvenski Moskva kohalolek mitmes Aafrika ja Aasia arenguriigis, kus aidati võimule Moskva-meelsed poliitilised jõud. Moskva otsese või kaudse kontrolli alla sattusid Lõuna- Jeemen, Kongo, Somaalia, Benin, Etioopia, Mosambiik, Angola, Afganistan ja veel mitu teist vaesemat arengumaad. Need riigid ei kuulunud sotsialistlikku sõprusühendusse. Tegemist oli nn sotsialistliku orientatsiooniga riikidega, keda Nõukogude Liit toetas rahaliselt ja majanduslikult. Sageli saadeti nendesse riikidesse ka sõjatehnikat ja sõjaväelisi nõuandjaid. ]]> 2020-03-31 12:49:15 UTC https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/484291871 VARSSAVI PAKT liisbethkoppel https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/484306200 1955, aastal moodustasid Ida-Euroopa sotsialistlikud riigid vastukaaluks lääneriikide sõjalisele organisatsioonile-Põhja Atlandi Organisatsioonil (NATO)- oma sõjalise ja poliitilise liidu - Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO) ehk Varssavi pakt. ]]> 2020-03-31 12:55:43 UTC https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/484306200 Josip Broz Tito (1892-1980), Jugoslaavia juht liisbethkoppel https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/484316954 2020-03-31 13:00:20 UTC https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/484316954 POLIITILINE SÜSTEEM liisbethkoppel https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/484320026 Riigis eksisteerisid küll teised parteid ka, aga neil ei olnud riigi juhtimises tähtsust. Kommunistlikus parteis oli äärmiselt tähtis roll partei liidril, keda nimetati kas pea-või esimeseks sekretäriks. Nii valitses kõiki sotsialistlikke riike tegelikult üks inimene. Kommunistlik partei kontrollis kogu ühiskonna poliitilist ja vaimuelu, tuginedes eelkõige parteilisele ametnikkonnale-nomenklatuurile. Parteisse vastuvõtmine toimus range kontrolli all. Parte oluliseks toeks kõikides riikides olid julgeolekuorganid. Ühiskonda aitas vaos hoida ka range tsensuur ja ulatuslik punapropaganda. ]]> 2020-03-31 13:01:40 UTC https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/484320026 SOTSIALISTLIK MAJANDUSMUDEL liisbethkoppel https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/484422171 Peale poliitilise elu ühtlustati Nõukogude Liidu eeskujul ka sotsialistlike riikide majandus. Enamikus riikides oli valdav osa majandusest riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud. Mõnes riigis oli mingil määral ka eraomad lubatud. 

Sotsialistlik majanduselu tugines rangele plaanimajandusele. Tootmine toimus erinevates ametkondades korduvalt kooskõlastatud ja partei kinnitatud plaanide alusel. Pearõhk panid rasketööstuse arendamisele. ]]> 2020-03-31 13:39:58 UTC https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/484422171 MOSKVA POLIITIKA IDA-EUROOPAS liisbethkoppel https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/484423404 1950. aastate alguseks oli Moskva kindlustanud oma ülemvõimu Ida-Euroopa riikides. Nõukogude huvide kõige kindlamaks kaitsjaks seal olid Nõukogude väed. Sõjaväe kohalolek pidi tagama sotsialistliku korra püsimise ning võimaldama vajaduse korral edukalt lääneriike rünnata. Rünnakukavad õnneks ellu ei rakendunud, ent sisemise korra hoidmine Ida-Euroopas viis mitmel korral sõjalise konfliktini. ]]> 2020-03-31 13:40:25 UTC https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/484423404 BERLIINI ÜLESTÕUS 1953. AASTAL liisbethkoppel https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/484424350 1949. aasta oktoobris hakati Nõukogude okupatsioonitsooni aladel loodud Saksa Demokraatlikus Vabariigis jõuliselt stalinlikku sotsialismimudelit juurutama: põllumajandus sundkollektiviseeriti, eraettevõtluse riismed riigistati, kõik vahendid suunati rasketööstuse arendamisse. See tõi kaasa elanike elatustaseme languse, ideoloogilise ja poliitilise surve ning töödissipliini karmistamine. Berliini ülestõus 1953. aastal algul, ainuüksi märtsis põgenes läände 50 000 idasakslast. Samal ajal suri Stalin ja Moskva poliitika muutus. Moskvasse kutsutud Saksa DV juhtidele anti teada, et kiirendatud korras sotsialismi ehitamine tuleb lõpetada.

Partei ja valitsuse peataoleku tõttu küpses ühiskonnas rahva­ülestõus, mille ajendiks oli ehitus­tööliste töönormide tõstmine. 16. juunil puhkes ehitustööliste streik. Majanduslike nõudmistega alanud välja­astumine kasvas üle poliitiliseks vastuhakuks. Kuid juba 17. juuni õhtuks surusid Nõukogude tankid ülestõusu maha ja kindlustasid kommunistliku partei juhi Walter Ulbrichti võimu. Tema jäi sotsialismileeri hilisemat nn muster­riiki valitsema kuni 1971. aastani. Massiline pagemine Ida-Saksamaalt jätkus aga ka edaspidi.

]]> 2020-03-31 13:40:46 UTC https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/484424350 UNGARI ÜLESTÕUS 1956.AASTAL liisbethkoppel https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/484425587 Teises maailmasõjas Saksamaa liitlasena sõdinud Ungari jäi pärast sõja lõppu NSV Liidu ülemvõimu alla. Järk-järgult kaotati mitmepartei­süsteem ja kogu võim koondus kommunistide kätte. 1953. aastal sai Ungari peaministriks Imre Nagy, kes Stalini surma järel asus kommunistlikku režiimi leevendama. Kuid juba 1955. aastal kukutasid tagurlased populaarse Nagy võimult.
1956. aasta oktoobris puhkes Budapestis üliõpilaste meele­avaldus, kus nõuti demokraatliku riigikorra taastamist. Võimud saatsid meele­avaldajate vastu sõjaväe. Seepeale kasvas meele­avaldus relvastatud ülestõusuks ja laienes kiiresti üle terve riigi. Osa sõja­väest tuli üles­tõusnute poole üle. Nagy moodustas koos János Kádáriga koalitsiooni­valitsuse ning maailmale anti teada, et Ungari lahkub Varssavi paktist. Pöörduti ÜRO poole palvega tunnustada Ungarit neutraalse riigina.
Novembri algul saatis Moskva Ungarisse VLO riikide väed, mis alustasid ülestõusu verist mahasurumist. USA ja Inglismaa jätsid Ungari abipalved tähelepanuta. Uueks valitsus­juhiks sai Moskvaga kokkuleppele läinud Kádár, kes püsis võimul kuni 1988. aastani. Nagy mõisteti süüdi ja hukati 1958. aastal. Kádár moodustas Ungaris Moskva-meelse valitsuse, mis arvestas siiski ka kohalikku eripära. Ungarist sai üks sotsialismileeri enam­arenenud riike.

]]> 2020-03-31 13:41:13 UTC https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/484425587 POOLA KRIISID liisbethkoppel https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/484426246 Punaarmee sissetungi järel pandi Poolas ametisse kommunistlik valitsus. Aastatel 1944–1956 juhtis Poolat Moskva-meelne ja oma ainuvõimu nautiv Bolesław Bierut. Tema eest­vedamisel hakati Poolas rajama sotsialismi. Bieruti surma järel 1956. aasta märtsis tõusis päevakorrale uue liidri küsimus. Samal ajal pingestus ka sise­poliitiline olukord. Mitmel pool riigis toimusid tänava­rahutused, mis siiski ei kasvanud ulatuslikumaks vastuhakuks. Moskva poolt ametisse pandud Władysław Gomułka tegi tagasi­hoidlikke reforme, kuid edutult. Majandusliku olukorra halvenemine ja eriti toiduainete hindade tõus vallandasid 1970. aastal Poolas uued rahutused. Kuid ka järgmine Poola liider Edward Gierek ei suutnud majandust kaasajastada. Elukalliduse tõus ja katsed taas hindu tõsta põhjustasid Poolas 1980. aastal uue rahutuste laine. Keskseks valitseva korra vastaseks jõuks kujunes ameti­ühingute koondis Solidaarsus eesotsas Lech Wałęsaga. Sündmused Poolas väljusid peagi kohalike võimude kontrolli alt. Solidaarsus muutus omamoodi alternatiivseks võimu­organiks. Sisekriisi lahendamiseks kehtestas kindral Jaruzelski 1981. aastal Poolas sõja­seisukorra. Nii tõkestati Varssavi pakti vägede sisse­viimine Poolasse. Poola sise­poliitiline olukord püsis aga ka järgmistel aastatel pingeline.



]]> 2020-03-31 13:41:29 UTC https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/484426246 PRAHA KEVAD 1968 liisbethkoppel https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/484426621 Kommunistliku režiimi kehtestamisele Tšehhoslovakkias eelnes terav sisevõitlus. 1948. aastal korraldasid kommunistid riigi­pöörde, kõrvaldasid võimult president Eduard Beneši ning võtsid kursi sotsialistliku ühiskonna üles­ehitamisele. 1953. aastast kommunistlikku parteid juhtinud Antony Novotny oli stalinlike vaadetega parteitegelane, kes püüdis ühiskonnas juurutada ka oma isiku­kultust. Selline poliitika tekitas parteis ja terves ühis­konnas järjest suuremat vastuseisu. Hakati nõudma majanduse reformimist ja rohkem demokraatiat. 1968. aasta alguses saadeti Novotny erru ja uueks partei­juhiks sai Aleksander Dubček. Rahva hulgas populaarne Dubček püüdis hakata režiimi ümber kujundama nn inimnäolise sotsialismi põhimõtete kohaselt. Seda protsessi on hakatud nimetama Praha kevadeks. Samal ajal muutus rahva ja eelkõige haritlas­konna meelsus radikaalsemaks: nõuti poliitiliste vabaduste kehtestamist ja suhete katkestamist VLO-ga.
Moskva ei näinud kujunenud olukorras muud väljapääsu kui kasvav vastupanu sõjaväe abil maha suruda. 21. augustil 1968. aastal saadeti Tšehhoslovakkiasse Varssavi pakti väed (kokku 650 000 meest) ning lämmatati kevadel alanud liberaliseerimis­protsess. Partei- ja riigi­aparaadis tehti põhjalik puhastus.
Nõukogude Liit teatas pärast Praha kevade lämmatamist, et sotsialistlikel riikidel on piiratud suveräänsus ehk teisisõnu: Moskval on õigus ja kohustus alati sekkuda (ka sõjaliselt) seal, kus sotsialismi põhimõtted on ohus. Sellist põhimõtete kogumit ehk doktriini hakati tollase Nõukogude Liidu liidri järgi nimetama Brežnevi doktriiniks. 1968. aasta Tšehhoslovakkia sündmuste järel karmistusid poliitilised olud kõigis sotsialistliku sõprus­ühenduse liikmes­riikides. Ka Nõukogude Liidus algas tagurluse pealetung.
]]> 2020-03-31 13:41:38 UTC https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/484426621 NÕUKOGUDE VÕIMUSTRUKTUUR liisbethkoppel https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/484427471 Nõukogude võim taastati Eestis 1944. aastal Punaarmee abil. Eesti võimu­struktuuris oli nagu Nõukogude Liiduski juhtiv koht kommunistlikul parteil. Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) allus täielikult Moskvale ja lähtus sealt saadud juht­nööridest. Partei­aparaati juhtis esimene sekretär, kelle eest­vedamisel käis iga nädal koos EKP keskkomitee büroo, kus arutati liidu­vabariigi haldamisega seotud küsimusi. Keskkomitee büroo oli paljuski tegelik võimukese, kus arutati läbi ja otsustati suur osa kohalikke küsimusi.
EKP ja Moskva keskvõimu tahet täitis Eesti NSV valitsus. Liiduvabariigi kõrgemal seadusandlikul võimuorganil, Eesti NSV Ülemnõukogul ei olnud tegelikku võimu. Nõukogude­aegsed valimised olid formaalsed: hääletada sai vaid ühe kõrgemalt poolt heaks kiidetud kandidaadi poolt. Tollased ülem­nõukogu saadikud ei olnud kutselised parlamendi­liikmed, vaid täitsid oma kohustusi põhitöö kõrvalt. Neil ei olnud mingit ise­seisvat otsustus­õigust, hääletada tuli kuulekalt juba varem parteis ja valitsuses heakskiidetud ja ette­valmistatud otsuste poolt.
Eesti NSV partei ja valitsus koosnes sõja järel peamiselt nn juuni­kommunistidest (1940. a juuni­pöörde aktiivsed osalised), Eesti Laskur­korpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ning teistest NSV Liidu piirkondadest pärit inimestest. EKP liikmeskonna moodustasid eri tasandite partei­ametnikud ning kohalike ja riigi­organite ametnikud. EKP esialgu väikse­arvuline liikmeskond hakkas sõja­järgsetel aastatel kiiresti kasvama. Partei liikmeks astus järjest rohkem ka kohalikke eestlasi. 1988. aastal oli EKP ridades 112 925 inimest ehk ligikaudu 10% tollase Eesti NSV täiskasvanud elanikkonnast.

]]> 2020-03-31 13:41:58 UTC https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/484427471 NIKOLAI KAROTAMM liisbethkoppel https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/484428157 Karotamm oli Eestis sündinud, kuid 1920. aastatel Nõukogude Liitu lahkunud kommunist. 1940. aastal tuli ta Eestisse uut võimu üles ehitama. Karotammest sai EKP üks juht­tegelasi. 1944. aastal nimetati ta ametlikult EKP esimeseks sekretäriks]]> 2020-03-31 13:42:11 UTC https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/484428157 JOHANNES KÄBIN liisbethkoppel https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/484428463 Käbin oli sajandi alguses Eesti sündinud, kuid juba tsaari­ajal koos perekonnaga Venemaale välja rännanud. Seal sai temast kommunist. 1940. aastal suunati ta Eestisse partei­tööle. 1950–1978 oli ta EKP esimene sekretär.]]> 2020-03-31 13:42:19 UTC https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/484428463 KARL VAINO liisbethkoppel https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/484428788 Vaino sündis Siberis eesti peres. Pärast sõda tuli ta Eestisse ja alustas karjääri komparteis, kus tegeles tööstusega. 1978–1988 oli ta EKP esimene sekretär.]]> 2020-03-31 13:42:27 UTC https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/484428788 EESTI NSV KOHALIKUD VALITSEJAD liisbethkoppel https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/484429113 Sõjajärgsetel aastatel juhtis EKP-d Nikolai Karotamm. Eesti NSV-d valitsedes tugines ta eelkõige juuni­kommunistidele ja laskur­korpusest tulnud eestlastele, kuid püüdis arvestada ka liidu­vabariigi vajadustega. Moskva aga toetas eelkõige enda saadetud ametnikke. Karotamme ja tema lähi­kondlasi süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosi­poliitikas ja muudes mööda­laskmistes. 1950. aastal toimunud EKP VIII pleenumil vabastati Karotamm ametist ja tema asemele pandi Johannes (Ivan) Käbin.

1950. aasta oli oluliseks murranguks Eesti NSV sise­poliitilises elus: võimule pääsesid Venemaa eestlased ja muukeelne partei­kaader. Käbin oli Karotammest kuulekam Moskva suuniste täitja, kuid mitte ka liidu­vabariigi äärmuslik venestaja. Käbin ajas mõõdukat laveerimis­poliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva-meelne ning samas arvestada ka Eesti NSV eripäradega. Ta suutis edukalt muganduda nii stalinismi, sulaaja kui ka 1960. aastatel Nõukogude Liidus alanud seisakuaja poliitiliste oludega ja säilitada oma ametikoha.

Olukord muutus 1970. aastatel. 1978. aastal asendati Käbin üdini Moskva-meelse ja peaaegu umbkeelse Karl Vainoga. Tema võimule­tulekuga algas Eesti NSV-s uus venestamisaeg. Eriti aktiivseks muutus vene keele kasutamise propaganda, mis saavutas haripunkti 1980. aastate esimesel poolel.

]]> 2020-03-31 13:42:35 UTC https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/484429113 Julgeolekuorganid ja võõrsõjaväe kohalolek liisbethkoppel https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/484429897 Liiduvabariigi valitsemisel etendasid tähtsat rolli julgeoleku­organid. Sõja­järgsetel aastatel hoidsid ühiskonda kontrolli all siseasjade ja julgeoleku rahva­komissariaat. 1954. aastal moodustati eraldi üleliiduline Riikliku Julgeoleku Komitee (KGB) ja selle all­asutustena kohalikud riikliku julgeoleku komiteed. Sise­ministeerium hakkas tegelema üksnes korra­kaitsega. Ühiskonda tuli pidevalt jälgida ja kontrollida, et nõukogude­vastased ettevõtmised juba eos avastada ja peatada. Kõigi KGB ülesannete täitmiseks ei piisanud koos­seisulistest töötajatest, nende kõrval värvati kaas­töölisteks kõigi ühiskonna­kihtide esindajaid. KGB kaas­tööliseks võis saada vaba­tahtlikult, kuid osa inimesi sunniti teiste järele nuhkima ka ähvardustega või muul viisil. Nõukogude võimu põlistamisele aitas olulisel määral kaasa Eestisse jäetud sõjavägi. Kõige rohkem oli sõdureid Eestis sõja­järgsetel aastatel, mil sõjaväge, eriti sisevägede­üksusi, kasutati vastupanu­liikumise mahasurumisel ja sisemise korra hoidmisel. Sõjaväe kohalolek oli kohalikele elanikele rängaks koormaks. Militaarsesse kasutusse antud aladelt tuli põlis­elanikel lahkuda, arvestatav osa linnade elamis­pinnast läks armee majutamiseks.

]]> 2020-03-31 13:42:53 UTC https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/484429897 Majandus liisbethkoppel https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/484430651 Eesti Vabariigis oli majanduse aluseks talu­majapidamisele tuginev põllu­majandus ning kohalikke maavarasid ja tööjõudu arvestav tööstus. Selle majandus­mudeli lammutamine algas juba esimesel nõukogude aastal ning jätkus ka Saksa okupatsiooni ajal. Lõplikult purustati väikeriigi oma­riikluse ajal välja­kujunenud majandus­mudel sõja­järgsetel aastatel. Nõukogude majandus­poliitikat iseloomustas tööstuse jõuline eelis­arendamine, põllu­majanduse sund­kollektiviseerimine ning jäik riiklik plaani­majandus enamikul elualadel. Nii tööstuses kui ka põllu­majanduses suretati täiesti välja erasektor. Tööstuses muutusid valitsevaks suur­ettevõtted ning põllu­majanduses maa sund­võõrandamise järel ühismajandid, s.o kolhoosid ja sovhoosid. Käsumajandusega kaasnes massiline võõr­tööliste sissevool teistest liidu­vabariikidest. Sisse­ränne kahandas aja jooksul oluliselt eestlaste osatähtsust elanikkonnas. Industrialiseerimine ja üleminek kolhoosi­korrale soodustasid linnastumist. 1953. aastal elas üle poole Eesti elanik­konnast linnades, 1980. aastatel aga juba üle 70% elanikkonnast. Mõned Eestimaa piirkonnad – eelkõige Virumaa idaosa suured tööstus­linnad – muutusid venekeelseks ja tühjenesid eestlastest.

]]> 2020-03-31 13:43:10 UTC https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/484430651 Eesti NSV. Poliitilised olud ja vastupanu liisbethkoppel https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/484431270 Metsavennad - Eesti, Läti ja Leedu partisanid, kes võitlesid aastatel 1944-1978 nõukogude võimu vastu ja varjasid end metsas.

Rehabiliteerima - kohtuotsusega ära võetud õigusi taastama, head nime ennistama.]]> 2020-03-31 13:43:24 UTC https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/484431270 Sõjajärgne vägivald ja metsavendlus liisbethkoppel https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/484431990 Nõukogude võimu taas­kehtestamisse suhtus enamik eestlasi pikka aega eitavalt. Okupatsiooni­režiimile osutati nii passiivset kui ka aktiivset vastupanu. Aastatel 1944–1953 oli Eestis peamiseks vastupanu­vormiks aktiivne relva­võitlus – metsa­vendlus. Metsavennad tegutsesid üle kogu Eesti, aktiivsemalt siiski Pärnu-, Viru- ja Võrumaal. Samal ajal oodati ja loodeti alusetult, et lääneriigid soovivad taastada Eesti ise­seisvust ning tõkestada NSV Liidu võimu tugevnemist Ida-Euroopas. Metsa­vendade vastu võitlesid sõjavägi, miilitsa­üksused ja julgeoleku­organid. Selline „sõda pärast sõda“ nõudis mõlemalt poolelt rohkesti ohvreid.
Metsavendade vastupanu nõrgendas oluliselt 1949. aasta suur­küüditamine: ööl vastu 26. märtsi alanud operatsiooniga saadeti Eestist Siberisse üle 20 700 inimese.]]> 2020-03-31 13:43:40 UTC https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/484431990 Võitlus nn kodanliku natsionalismiga liisbethkoppel https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/484432972 Otsesele füüsilisele vägivallale lisandus sõja­järgsetel aastatel veel vaimne vägivald. Ühiskonna vaimuelu allutati valitseva režiimi ette­kirjutustele. Selle taga oli Moskva soov ühiskond kiiremini sovetiseerida. „Kodanlik natsionalism“ tähistas igasugust kõrvale­kaldumist ametlikust ideoloogiast, seotust „kodanliku“ korraga jms. Kodanliku natsionalismi ilminguid leiti kõikidest ühiskonna­elu vald­kondadest: kirjandusest ja kunstist, teadusest, majandusest. Sellest mõistest kujunes sobiv süüdistusvormel.Samal ajal muutus järjest avalikumaks ka võimu­ladviku sisemine võitlus. Kodanlikus natsionalismis hakati süüdistama ka Eesti NSV juhtkonda eesotsas Nikolai Karotammega. Eesti küsimust arutati mitu korda Kremlis ning 1950. a märtsis toimunud EK(b)P VIII pleenumil vabastatigi Karotamm parteijuhi kohalt. Tema asemele nimetati Moskvast J. Käbin.VIII pleenumile järgnes ulatuslik suur­puhastus kohalikes võimu­organites (alates ministeeriumidest küla­nõukogudeni välja), haridus­süsteemis, kultuuri­asutustes ning loomingulistes liitudes. Paljud tollased juht­poliitikud ja nn juuni­kommunistid arreteeriti ja saadeti vangi­laagritesse. Eesti NSV-s said võimule Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse partei­kaadriga. Ühiskonnas süvenes hirmu­õhkkond ja vaimne surutus ning tugevnes rünnak rahvus­kultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu.

]]> 2020-03-31 13:44:02 UTC https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/484432972 Sulaaeg ja kuldsed kuuekümnendad liisbethkoppel https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/484433966 Stalini surmale järgnenud sulaaeg tõi kaasa vabanemise pea kõigis ühiskonna­elu valdkondades. Leevendati vägivalda, kohalikel inimestel tekkis taas võimalus mõjukatesse ametitesse tõusta. Varem kodanlikeks natsionalistideks tembeldatud inimesed rehabiliteeriti. Ungari ülestõusu mahasurumine 1956. aastal kustutas Eestis viimased lootused Lääne abile Nõukogude okupatsioonist vabanemiseks. Poliitiliste olude liberaliseerumine, metsa­vendluse hääbumine, kolhooside edenemine ja inimeste materiaalse olu­korra paranemine soodustasid olemasoleva süsteemiga kohanemist. Elementaarse isiku­vabaduse tekkimine sisendas inimestesse optimismi tuleviku suhtes. Kujunes välja mitme­palgeline nn rahvus­kommunistide põlvkond, kellest osa uskus naiivselt, et kehtivat poliitilist režiimi on võimalik demokraatlikumaks ja inimlikumaks muuta.
1968. aastal lõpetasid Nõukogude tankid nn inim­näolise sotsialismi ehitamise Tšehhoslovakkias. Ühes sellega purunesid ka siinsete rahvus­kommunistide illusioonid nõukogulikku režiimi seestpoolt reformida. Eesti NSV-s tugevnesid taas tagurlikud jõud, paljud kuldsete kuuekümnendate põlvkonna esindajad leidsid poliitika asemel eneseteostuse kirjanduses, teaduses ja kunstis, kuid küllalt oli neidki, kes hülgasid oma varasemad põhimõtted ning asusid truult valitsevat režiimi teenima.

]]> 2020-03-31 13:44:22 UTC https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/484433966 KOMSOMOL liisbethkoppel https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/484435184 Üliõpilaste poliitiline aktiivsus leidis osalt väljundi komsomoli­liinis. Komsomol oli massi­organisatsioon, kuhu kuulusid peaaegu kõik 14–28 aasta vanused noored. Üli­õpilased püüdsid komsomoli­organisatsiooni demokratiseerida ja muuta see tudengite oma­valitsuseks, mis lahendaks noorte päeva­probleeme. Võimu- ja vaimu­küsimuste avalikust käsitlemisest püüti hoiduda ja tegeleti vaid rahvus­kultuuriga. Eesti rahva olukorda loodeti parandada valitseva režiimi seesmise ümber­kujundamisega: kutsuti noori parteisse astuma ja juhtivatele kohtadele jõudma, et võim enda kätte võtta. Seesuguse komsomoli­organisatsiooni kõrgajaks olid aastad 1967–1968 ning keskuseks Tartu ülikool.]]> 2020-03-31 13:44:50 UTC https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/484435184 UUSVENESTAMINE JA 40 KIRI liisbethkoppel https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/484435606 Karl Vaino tõus Eesti NSV juhiks tähendas põhi­mõttelist pööret liidu­vabariigi sise­poliitilises elus. Vaino jaoks ei eksisteerinud mingeid kohalikke huvisid, vaid üksnes Moskva suunised. Temast saigi Moskva käskude truu täitja. 1978. aasta detsembris võttis EKP Keskkomitee vastu salajase otsuse „Vene keele omandamise ja õpetamise edasisest täiustamisest“, mis omistas vene keele õppimisele ja õpetamisele erakordselt suure ideoloogilis-poliitilise tähtsuse. Algas aktiivne vene keele kasulikkuse propaganda, mille kandvaks loosungiks kujunes kakskeelsus: täis­väärtuslik inimene olevat see, kes oskab võrdselt hästi nii oma emakeelt kui ka nn rahvaste­vahelise suhtlemise keelt, s.o vene keelt. Vene keelt hakati õpetama juba laste­aedades ja üldharidus­kooli esimeses klassis, kõrgkoolides suurendati oluliselt vastuvõttu nendele erialadele, milles õppetöö toimus vene keeles. Ühiskonnas süvenes rahulolematus, mis leidis esialgse väljundi 1980. aasta sügisel toimunud noorsoo­rahutustes. Samal ajal koostas grupp haritlasi pöördumise „Avalik kiri Eesti NSV-st“, mis adresseeriti tähtsamate ajalehtede toimetustele. Sellele kirjutas alla 40 Eestis teada-tuntud vaimu­inimest, kes lootsid juhtida võimu­ladviku tähelepanu ühiskonnas kuhjuvatele probleemidele: keeleküsimus, süvenev migratsioon, mööda­laskmised noorsoo­poliitikas. Ajalehed pöördumist muidugi ei avaldanud, kuid rahva hulgas leidis nn 40 kiri laialdast poole­hoidu, seda paljundati ja levitati salaja käest kätte. Kirja avaldamine välismaal suurendas ka välis­riikide tähelepanu Eesti vastu. Igatahes edaspidi venestamis­poliitika Eesti NSV-s mõne­võrra pehmenes.

]]> 2020-03-31 13:45:00 UTC https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/484435606 VÄLIS-EESTI KUJUNEMINE liisbethkoppel https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/484437636 Eestlaste rändamine lääne suunas sai alguse 19.–20. sajandi vahetusel, mil juba varem Venemaale siirdunud kaas­maalastest osa asus ümber eelkõige Ameerika Ühend­riikidesse ja Kanadasse. Arvukas välis­eesti kogukond tekkis siiski teise maailma­sõja ajal ja seda eelkõige poliitilistel põhjustel: tuhanded inimesed pagesid kodumaalt nõukogude okupatsiooni eest, paljud jäid sõja­vangidena liitlaste kätte või olid sõja-aastatel sunni­viisiliselt Saksamaale töö­teenistusse saadetud. Enamik neid inimesi – pagulasi – oli koondunud Rootsi ja teistesse Lääne-Euroopa riikidesse, kus nad paigutati ümber­asujate laagritesse. NSV Liit kutsus kõiki pagulasi tagasi ja nõudis nende tagasi­saatmist ka teiste riikide valitsustelt. Mõnel pool antigi NSV Liidu survele järele. 1945. aasta oktoobris otsustas Rootsi Riigipäev välja anda 167 Balti riikide kodanikku, kelle seas oli ka kümme­kond eestlast. See päev on tänini Rootsi ajaloos tuntud kui must reede. Vabatahtlikult või sunni­viisiliselt pöördus kodumaale tagasi ehk repatrieerus 1946. aasta kevadeks ligikaudu 15 000 eestlast, enamik neilt aladelt, mida kontrollis Nõukogude armee.

Lääneriikidesse jäi lõpp­kokkuvõttes umbes 75 000 eestlast, kes leidsid pea­varju eelkõige Rootsis ja Saksamaal. Rootsi valitsus kandis sealsete eestlaste (u 20 000) eest erilist hoolt ning nende lülitumine Rootsi ühiskonda toimus suhteliselt valutult. Teistesse Lääne-Euroopa riikidesse jäänud pagulased asusid Rahvus­vahelise Põgenike Organisatsiooni (IRO) vahendusel ümber Ameerika Ühendriikidesse (üle 40%) ning samuti Austraaliasse, Kanadasse ja Inglismaale. Küllaltki suur eestlaste koloonia jäi Saksamaale. 1950. aastate algul elas enim eestlasi Rootsis (20 000), Kanadas (19 000), Ameerika Ühend­riikides (16 000), Saksamaa Liit­vabariigis (4000) ning Austraalias (6500).

]]> 2020-03-31 13:45:48 UTC https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/484437636 PAGULASTE KOHANEMINE liisbethkoppel https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/484440882 Teise maailmasõja ajal Eestist lahkunud inimesed olid enamuses poliitilised põgenikud. Neist enamik oli veendunud, et võõrsil ollakse vaid ajutiselt ning mõne aja pärast pöördutakse kodu­maale tagasi. Kuna sõja järel valitses enamikus riikides töökäte puudus, leidsid pagulased suhteliselt kiiresti ja valutult tööalast rakendust. Paljudel tuli algul töötada erialadel, mida nad ei olnud õppinud või mis ei vastanud nende haridusele. Enamik pagulasi leidis endale töökoha vabrikutes, ehitustel, kaevandustes, metsa­töödel või teistel füüsilistel tööaladel. 1950. aastatel paranes tuntavalt pagulaste materiaalne olukord: soetati endale paremaid elu­asemeid ning leiti tulusamad ametid või suudeti era­ettevõtluses edukalt läbi lüüa. Suurt tähelepanu pöörasid eestlased ka oma laste haridusele. Pagulaste teine põlv­kond torkaski silma väga kõrge haridus­taseme poolest, paljud suutsid edukalt läbi lüüa nii majanduses, teaduses kui ka teistes valdkondades.1950. aastatel võtsid paljud pagulased endale asukoha­maa koda­kondsuse. See samm astuti eelkõige praktilistel kaalutlustel. Asu­kohamaa kodanikuna olid võimalused töö­turul suuremad, sellega kaasnes riiklik kaitse ning muud soodustused.

]]> 2020-03-31 13:47:04 UTC https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/484440882 PAGULASKONNA POLIITILINE TEGEVUS liisbethkoppel https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/484441017 Väliseesti ühiskonna üks kõige olulisemaid väljundeid oli poliitiline tegevus. Paljude organisatsioonide vahendusel teavitati asukoha­maade üldsust olukorrast okupeeritud Eestis ning püüti avalikku arvamust Eesti kasuks mõjutada, koostati märgu­kirju suur­riikide mõjukatele poliitikutele, korraldati poliitilisi meele­avaldusi.
Tähtsaks poliitilise elu keskuseks kujunes esialgu Rootsi, kuhu oli peatuma jäänud enamik Eesti Vabariigi tipp-poliitikutest, kellel oli õnnestunud kodumaalt pageda. Rootsis loodigi esimesed pagulas­organisatsioonid Eesti Komitee (1944) ja Eesti Rahvus­fond (1945) ning moodustati Eesti poliitiliste erakondade koos­tööorganina Eesti Rahvus­nõukogu (ERN). Selle organisatsiooni toetajaskond moodustas 1954. aastal eksiil­valitsuse, mille etteotsa sai Eesti Vabariigi viimase põhi­seadusliku (nn Otto Tiefi) valitsuse vanim teo­võimeline liige August Rei. Eksiilvalitsust ei tunnustanud New Yorgis asuv Eesti Vabariigi Pea­konsulaat kui teine oluline Eesti riikluse kandja välismaal ja Põhja-Ameerika eestlaste organisatsioonid. Nende ringkondade poolt loodi pagulas­valitsusele vastu­kaaluks Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu (ÜEKN)Vaatamata erimeelsustele, saavutasid pagulas­organisatsioonid selle, et enamik lääne­riike ei tunnustanud Eesti Vabariigi annekteerimist NSV Liidu poolt.

]]> 2020-03-31 13:47:06 UTC https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/484441017 KODU-JA VÄLIS-EESTI SUHTED liisbethkoppel https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/484441623 Pagulaste ja kodueestlaste kontaktid olid külma sõja alguses minimaalsed ning juhuslikud. Raudne eesriie hakkas tasapisi kerkima alles pärast Stalini surma. Välis-eestlased said nüüd kodumaale kirju kirjutada. Need kokku­puuted olid aga vaid ühe­suunalised – välis­maalt Eestisse. 1959. aastast anti pagulastele võimalus turistidena Eestisse tulla. Selleks oli vaja hankida NSV Liidu viisa. 
1960. aastatel muutusid isiklike suhete kõrval järjest olulisemaks kultuuri­alased kontaktid. NSV Liidu juhtkond lootis seega näidata maailmale valitseva režiimi liberaalsust. Eesti NSV võimud meelitasid taas välis­eestlasi kodumaale pöörduma. Selleks anti välja propaganda­kirjandust ning eraldi pagulastele mõeldud aja­lehte Kodumaa. Ka eesti teadlased said nüüd omavahel rohkem suhelda: kirja­vahetust pidada, raamatuid vahetada jms.]]> 2020-03-31 13:47:21 UTC https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/484441623 KULTUURIELU liisbethkoppel https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/484441624 Aktiivne kultuuritegevus jätkus uutes asukoha­maades. Tegutsesid laulu­koorid ja rahvatantsu­trupid, käsitöö­ringid, üliõpilas­seltsid- ja korporatsioonid. Noorte rahvuslikku vaimsust kujundas skaudi­liikumine. 1967. aastast korraldati nn metsa­ülikoole, kus esinesid ülikooli tasemel lektorid. 1972. aastal toimusid esimest korda ülemaailmsed eestlaste päevad (ESTO) Torontos. Eesti kultuuri­keskustena tegutsesid mitmes riigis Eesti Majad. Omaette fenomeniks on olnud välis­eesti kirjandus, mille kõrvale kodu­eesti kirjandus astus võrdse partnerina alles 1960. aastatel. Omakeelse ja -meelse info­kanalina ilmusid nii Rootsis, Põhja-Ameerikas kui ka Austraalias välis­eesti ajalehed.]]> 2020-03-31 13:47:21 UTC https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/484441624 VENEMAA EESTLASED liisbethkoppel https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/484562159 1917. aastal elas tollase Venemaa territooriumil üle 200 000 kaas­maalase ehk ligikaudu 1/6 eestlaste üldarvust maailmas. 1926. aasta rahva­loenduse järgi elas NSV Liidus 154 000 eestlast. Seejärel hakkas eestlaste arvukus Venemaal aga kiiresti vähenema. Sellele aitasid kaasa sund­kollektiviseerimine, massi­repressioonid, emakeelse kooli­hariduse keelustamine ning hiljem ka sõjasündmused. Näiteks tõid Saksa okupatsiooni­võimud 1943. aastal suurema osa Peipsi-tagustel aladel elavaid eestlasi kodu­maale. Kokku naasis sõja­järgsetel aastatel kodumaale ligikaudu 70 000 inimest.

]]> 2020-03-31 14:30:15 UTC https://padlet.com/liisbethkoppel/ffthib669kp0/wish/484562159