https://padlet.com/veronikasorokina/f7d1etymslf7kagt Veronika, Roland ja Jeremy en-us 2021-03-31 12:22:08 UTC 2024-01-23 17:28:37 UTC hello@padlet.com veronikasorokina https://padlet.com/veronikasorokina/f7d1etymslf7kagt/wish/1371633680 Loometsad kasvavad õhukestel muldadel, mis asuvad vahetult paekivist aluspõhjal.Loomets on kuiv.


]]> 2021-03-31 13:05:53 UTC https://padlet.com/veronikasorokina/f7d1etymslf7kagt/wish/1371633680 veronikasorokina https://padlet.com/veronikasorokina/f7d1etymslf7kagt/wish/1371879118 Loometsa selgrootud:rästik, kesasilmik, kuklased ja kuuse-kooreürask.]]> 2021-03-31 14:07:43 UTC https://padlet.com/veronikasorokina/f7d1etymslf7kagt/wish/1371879118 veronikasorokina https://padlet.com/veronikasorokina/f7d1etymslf7kagt/wish/1371889422 2021-03-31 14:10:11 UTC https://padlet.com/veronikasorokina/f7d1etymslf7kagt/wish/1371889422 veronikasorokina https://padlet.com/veronikasorokina/f7d1etymslf7kagt/wish/1372886339 2021-03-31 18:12:04 UTC https://padlet.com/veronikasorokina/f7d1etymslf7kagt/wish/1372886339 veronikasorokina https://padlet.com/veronikasorokina/f7d1etymslf7kagt/wish/1372961560 Kuuse-kooreürask eelistab harilikku kuuske kõigile teistele puudele. Ta asustab kogu tüve, kuid eelistab paksu koorega osi. Tema käigud asetsevad koore sisekihtides ja niines, puidul on nad vaid nõrgalt näha.]]> 2021-03-31 18:31:37 UTC https://padlet.com/veronikasorokina/f7d1etymslf7kagt/wish/1372961560 veronikasorokina https://padlet.com/veronikasorokina/f7d1etymslf7kagt/wish/1372968210 Enamasti kasvab harilik kadakas põõsakujulisena, harvem puukujulisena. Puu kõrgus on tavaliselt kuni 10, harva kuni 15m. Harilik kadakas elab kuni 860-aastaseks.Võrakuju varieerub üsna suures ulatuses ning võib olla sammasjas, munakujuline, maadjas või hargnevate okstega.Harilik kadakas kasvab sageli lagedatel aladel mere ääres, karjamaadel, metsades, loopealsetel, nõmmedel, soostunud aladel, kääbuspõõsa-kooslustes jm. Muldadest on kadaka kasvukohtades sageli esindatud paesed loomullad, happelised liivmullad ka turvas.




]]> 2021-03-31 18:33:23 UTC https://padlet.com/veronikasorokina/f7d1etymslf7kagt/wish/1372968210 https://padlet.com/veronikasorokina/f7d1etymslf7kagt/wish/1374434951 Kasvab viljaka mulla peal ja ei talu otsest paikese valgust.v]]> 2021-04-01 06:12:28 UTC https://padlet.com/veronikasorokina/f7d1etymslf7kagt/wish/1374434951 https://padlet.com/veronikasorokina/f7d1etymslf7kagt/wish/1374442080 metskaharik]]> 2021-04-01 06:15:48 UTC https://padlet.com/veronikasorokina/f7d1etymslf7kagt/wish/1374442080 https://padlet.com/veronikasorokina/f7d1etymslf7kagt/wish/1374443236 Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik pihlakas, paakspuu, harilik kuslapuu, mage sõstar, kibuvitsad, põõsasmaran

]]> 2021-04-01 06:16:19 UTC https://padlet.com/veronikasorokina/f7d1etymslf7kagt/wish/1374443236 https://padlet.com/veronikasorokina/f7d1etymslf7kagt/wish/1374444317 Rohurinne on vaga liigi rikkas loometsas seal kasvavad naiteks kassikappa, nomm liivateed, hobumaradat jne.]]> 2021-04-01 06:16:51 UTC https://padlet.com/veronikasorokina/f7d1etymslf7kagt/wish/1374444317 https://padlet.com/veronikasorokina/f7d1etymslf7kagt/wish/1374459878 Loometsa puurine : 
harilik mänd, harilik kuusk, arukask.]]> 2021-04-01 06:24:23 UTC https://padlet.com/veronikasorokina/f7d1etymslf7kagt/wish/1374459878 veronikasorokina https://padlet.com/veronikasorokina/f7d1etymslf7kagt/wish/1374461854 Loometsa imetajad:Valgejänes, Põder, Karu.]]> 2021-04-01 06:25:22 UTC https://padlet.com/veronikasorokina/f7d1etymslf7kagt/wish/1374461854 veronikasorokina https://padlet.com/veronikasorokina/f7d1etymslf7kagt/wish/1374465013 Põder on hirvlaste sugukonna suurim esindaja ja meie metsade suurim loom. Ta on pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega, iseloomulikud on ka pikk ülamokk (seetõttu näib nina kongus) ning kuni 40 cm pikkune habe lõua all. Õlakõrgus (190cm) ületab pikimate meeste pikkuse ning täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga (600 kg). Labidakujulised sarved ehivad ainult põdrapullide pead.]]> 2021-04-01 06:26:50 UTC https://padlet.com/veronikasorokina/f7d1etymslf7kagt/wish/1374465013 veronikasorokina https://padlet.com/veronikasorokina/f7d1etymslf7kagt/wish/1374465622 Pruunkaru on seitsmest maailmas elavast karuliigist kõige tuntum.Ta on ka Eesti suurim kiskja. Rahvakeeli kutsutakse teda ka mesikäpaks või karuotiks.]]> 2021-04-01 06:27:12 UTC https://padlet.com/veronikasorokina/f7d1etymslf7kagt/wish/1374465622 https://padlet.com/veronikasorokina/f7d1etymslf7kagt/wish/1374465747 Mansak

]]> 2021-04-01 06:27:16 UTC https://padlet.com/veronikasorokina/f7d1etymslf7kagt/wish/1374465747 veronikasorokina https://padlet.com/veronikasorokina/f7d1etymslf7kagt/wish/1374466000 Metssead on tüüpilised kõigesööjad, kes toituvad nii taimede maapealsetest (kevadel ja suvel) kui ka maa alustest (aastaringselt) osadest. Peale selle söövad nad veel putukaid ja nende vastseid, linnumune ja -poegi, vihmausse, raibet jne.]]> 2021-04-01 06:27:25 UTC https://padlet.com/veronikasorokina/f7d1etymslf7kagt/wish/1374466000 https://padlet.com/veronikasorokina/f7d1etymslf7kagt/wish/1374467305 on iseloomulikud loodehmik, metsakährik, lood-jõhvsammal, põdrasamblikud.]]> 2021-04-01 06:28:07 UTC https://padlet.com/veronikasorokina/f7d1etymslf7kagt/wish/1374467305 veronikasorokina https://padlet.com/veronikasorokina/f7d1etymslf7kagt/wish/1390581279 2021-04-07 08:52:09 UTC https://padlet.com/veronikasorokina/f7d1etymslf7kagt/wish/1390581279 veronikasorokina https://padlet.com/veronikasorokina/f7d1etymslf7kagt/wish/1390662791 Ta kuulub looduskaitse alla.Hallpea-rähn ehk hallrähn kuulub rohelist värvi rähnide rühma ja eestlased ongi teda enamasti pidanud üheks liigiks roherähniga.Elupaigana eelistab ta aga rohkem väikesi ja keskmise suurusega okasmetsi, ehkki pesitseb ka leht- ja segametsades.]]> 2021-04-07 09:25:39 UTC https://padlet.com/veronikasorokina/f7d1etymslf7kagt/wish/1390662791 veronikasorokina https://padlet.com/veronikasorokina/f7d1etymslf7kagt/wish/1390665127 2021-04-07 09:26:34 UTC https://padlet.com/veronikasorokina/f7d1etymslf7kagt/wish/1390665127 https://padlet.com/veronikasorokina/f7d1etymslf7kagt/wish/1394517048 Kasvupind

Muld on väga õhuke (alla 30 cm) ning kohati esineb ka paepaljandeid. Koos nõmmemetsadega on loometsad Eesti kõige kuivemad metsad. Põhja  asub väga sügaval ning pole taimedele kättesaadav. Mida rohkem on pinnases paekivi murenenud, seda paremad on taimede kasvutingimused.]]> 2021-04-08 06:14:24 UTC https://padlet.com/veronikasorokina/f7d1etymslf7kagt/wish/1394517048 https://padlet.com/veronikasorokina/f7d1etymslf7kagt/wish/1394583221 Metsade kooslus

Tüüpilised loometsad on hõredad ja valgusküllased.]]> 2021-04-08 06:27:18 UTC https://padlet.com/veronikasorokina/f7d1etymslf7kagt/wish/1394583221 veronikasorokina https://padlet.com/veronikasorokina/f7d1etymslf7kagt/wish/1398979284 Loometsade kaitseks on ühtteist ette võetud – need metsad on kuulutatud kaitsemetsadeks ja nt. loometsarikkaimasse piirkonda Raplamaal on loodud Vardi looduskaitseala. Kuid kuidas neid metsi üleüldse kaitsta? Vaatamata loometsade tähtsusele on neid unikaalseid kooslusi küllaltki vähe uuritud, eriti sealseid samblaid ja samblikke. Teadmiste nappuse tõttu võidakse valida valed kaitsemeetmed, mis teinekord teevad olukorra koguni hullemaks. Nõnda juhtus nt. Vardis, kus 1978. aastal kohaliku kaitse alla võetud loometsades ei tehtud küll metsamajanduslikke raieid – kuid koristati jalal kuivanud puud ja lamapuit!]]> 2021-04-09 07:37:53 UTC https://padlet.com/veronikasorokina/f7d1etymslf7kagt/wish/1398979284 veronikasorokina https://padlet.com/veronikasorokina/f7d1etymslf7kagt/wish/1399275089 Loometsades kasvavad seened ja marjad.Loomad ja inimesed toituvad seentest ja marjadest.Ökosüsteemis on männiokkad söögiks putukavastsetele ja metsisele, käbiseemnetega maiustavad rähn, käbilind ja orav, vette langenud õietolm maitseb kaladele, võrsed aga põtradele.]]> 2021-04-09 09:56:08 UTC https://padlet.com/veronikasorokina/f7d1etymslf7kagt/wish/1399275089 veronikasorokina https://padlet.com/veronikasorokina/f7d1etymslf7kagt/wish/1399315993 Pikkus 12–14 cm. Ülapool on hallikaspruun, alapool valkjas, tiivad on pruunid. Pealagi ja kukal on hallid ning põsk on tumehall, kurgualune on valge. Vanalind ja noorlind on sarnased. Erineb pruunselg-põõsalinnust tumedate jalgade ja ühtlaselt tumedate tiibade poolest.]]> 2021-04-09 10:16:44 UTC https://padlet.com/veronikasorokina/f7d1etymslf7kagt/wish/1399315993 veronikasorokina https://padlet.com/veronikasorokina/f7d1etymslf7kagt/wish/1399325772 2021-04-09 10:22:13 UTC https://padlet.com/veronikasorokina/f7d1etymslf7kagt/wish/1399325772 veronikasorokina https://padlet.com/veronikasorokina/f7d1etymslf7kagt/wish/1399328612 2021-04-09 10:23:40 UTC https://padlet.com/veronikasorokina/f7d1etymslf7kagt/wish/1399328612 veronikasorokina https://padlet.com/veronikasorokina/f7d1etymslf7kagt/wish/1399330343 2021-04-09 10:24:38 UTC https://padlet.com/veronikasorokina/f7d1etymslf7kagt/wish/1399330343 veronikasorokina https://padlet.com/veronikasorokina/f7d1etymslf7kagt/wish/1399338862 Mänsak on mõnevõrra väiksem kui hakk ning peenema ja pikema nokaga. Mänsak on väga tüüpiline metsalind, ta hüpleb osavasti mööda okaspuude oksi ja ripub vahel kuusekäbide küljes. Ta on taiga iseloomulikumaid linde, kes Eestis on levinud eelkõige Saaremaal, Lääne-Eestis ja Vahe-Eestis. Vähesed paarid tegutsevad ka Alutaguse metsades. Eelistatult elab mänsak tihedates soistes kuusikutes või kuuse-segametsades. Tavaliselt on mänsak paikse eluviisiga, ringi uitab ta vaid lühimaaliselt. ]]> 2021-04-09 10:29:18 UTC https://padlet.com/veronikasorokina/f7d1etymslf7kagt/wish/1399338862 veronikasorokina https://padlet.com/veronikasorokina/f7d1etymslf7kagt/wish/1399345727 Nõmmelõoke üks väiksemaid ja ilusamaid lõokesi, elab hõredates metsades ja nõmmedel. Ta on välimuselt põldlõokesega väga sarnane. ]]> 2021-04-09 10:33:01 UTC https://padlet.com/veronikasorokina/f7d1etymslf7kagt/wish/1399345727 veronikasorokina https://padlet.com/veronikasorokina/f7d1etymslf7kagt/wish/1399357041 Suur-kirjurähn on ilmselt kõige enam tuntud rähniliik. Ta on ilusa kirju sulestikuga lind. Valdavad on kontrastsed must ja valge, aga sabaalune on helepunane ning ka laubal asub punane laik. Isaslindudel on lisaks veel punane kukal. Iseloomulikud on talle veel väga pikk kleepuv keel, mida on hea putukakäikudesse sisse lükata, et sealt toitu kätte saada, ja väga jäik ning teravatipuline saba, mis on puutüvel tegutsedes tänuväärseks toeks.]]> 2021-04-09 10:39:15 UTC https://padlet.com/veronikasorokina/f7d1etymslf7kagt/wish/1399357041 veronikasorokina https://padlet.com/veronikasorokina/f7d1etymslf7kagt/wish/1412922784 Männi puit on laialt kasutatav. Sellest saab head ehitusmaterjali ja ilusa mustriga mööblit, parketti või vineeri. Huvitavad on rabamännid, mis on tihti vaevalt käsivarrejämedused, kuid samas mitusada aastat vanad. Osa neist on huvitavalt paindunud tüvega ja neid saab kasutada iluesemete valmistamiseks. Mänd on tuntud ka ravimtaimena. Noored kasvud tõmmisena aitavad köha ja bronhiidi puhul, vannis aga peletavad väsimuse ja tagavad rahuliku une. Männimetsas on õhk väga puhas, sest okkad toodavad mikroobe hävitavaid aineid. Seetõttu on männimets väga hea puhkamise ja tervisetugevdamise paik.]]> 2021-04-13 16:50:49 UTC https://padlet.com/veronikasorokina/f7d1etymslf7kagt/wish/1412922784