8A Kõrbeelustiku kohastumine by Piret Karu

Kõrberebane

2015-03-05 10:54:41 UTC

Kõrberebasel e. fennekil on kõrbes elamiseks mitmed kohastumused. Päeval palavaga peitub ta oma maa-alusesse urgu ja õhtuhämaruses alustab jahti. Tal on oma kehaga võrreldes suuremad kõrvad kui teistel rebastel. Kuumas kliimas elaval fennekil kiirgub suurte kõrvade kaudu üleliigne soojus, millest ta higinäärmete puudumise tõttu ei saa vabaneda higistamise teel. Suurte kõrvade tõttu on tal ka väga hea kuulmine, mis võimaldab saaklooma kaugelt üles leida . Saba on kohev ja pikk, paks karv on liivakarva. Fennek on segatoiduline. Süüa armastab ta oma urus, et olla kiskjate eest kaitstud. Ta võib kaua ilma veeta läbi ajada. Ta on vilgas ja tal on väga hea hüppevõime. Samuti on ta väga kiire kaevaja.

Reeli-Marta Siimar

Aaloe

2015-03-05 12:39:21 UTC

Aaloe on mitmekesine troopiliste puude, põõsaste ja puhmaste perekond. Aaloe lehed on paksud ja nahaja kattega, et kaitsta ennast veekaotuse eest. Osadel liikidel on valged triibud, mis peegeldavad päikesevalgust tagasi. Enamasti on neil ogalised servad. Aaloede välimus sõltub nende kasvukohast ja liigist. Tuntuim aaloe liik on Aloe Vera, mille mahla kasutatakse (päikese)põletuste raviks.

Kai Vallikivi

Moolok

2015-03-05 13:50:53 UTC

Moolok on sisalik, kes elab Austraalias. Tema nahk imab õhust vett ja selletõttu ei pea ta muretsema vee, vaid toidu pärast. Moolokil aitab vesi hoida kehatemperatuuri võimalikult madalal.

Mooloki nahk vahetab värvi olenevat temperatuurist. Kui on jahedam, muutub ta nahk tumedamaks, et soojust koguda, aga kui temperatuur on kuumem, on mooloki nahk heledam, et vältida ülekuumenemist. Mooloki okkaline nahk kaitseb teda röövloomade eest.

Mooloki põhitoiduks on sipelgad

Karl Marmor

Kaksküürkaamel

2015-03-05 14:15:39 UTC

Kaksküürkaamelitel on väga mitmeid kõrbes elamiseks vajaminevaid kohastumusi. Nad suudavad olla nädalate viisi joomata. Kaamelid hoiavad end päikese suhtes teatud nurga all, et keha üle ei kuumeneks, nad higistavad vähem kui teised imetajad ning hoiavad seega väga palju vett kehas kokku ning see vähendab nende veetarvet. Küürudes on tal rasvavarud, mida ta toidu- ja veepuudusel kasutab. Kaamelitel on lendliiva kaitseks silmadel pikad ripsmed. Silmalauge on neil 3: ülemine, alumine ja nende vaheline laug, millega liiva ja tolmu silmast pühkida. Oma ninasõõrmeid saab kaamel liiva kaitseks kinni pigistada. Ninakäigud avanevad suuõõnde, nii et ninalima aitab niiskust säilitada. Kaameli pikad peened jalad ja suured ümarad suure taldriku läbimõõduga tallad lubavad kaamelil käia pehmel liival sellesse sisse vajumata.

Triin Veskimeister

Saguaaro kaktus

2015-03-05 14:34:33 UTC

Saguaaro kaktustel on mitu kohastumust kõrbes elamiseks.Neil kaktustel on kurrutatud pind, mis aitab defitsiitset vett koguda ja vajaduse järgi paisuda. Samuti on Saguaaro kaktustel suured okkad, mis kaitsevad taime loomade eest ja pakuvad varju põletava päikese eest. Mõnel taimel on okaste asemel pikad peened kiud ehk juuksed, mis täidavad sama ülesannet, kui okkad. Saguaaro kaktuseid leidub enim Sonora kõrbes.

Kirsika Joon

Kõrberebane ehk fennekrebane

2015-03-05 14:55:22 UTC

Kõrberebase kohastumusteks on suured kõrvad mille kaudu eraldub tema kehast üleliigne soojus, mis temast muidu ei eralduks higinäärmete puudumise tõttu. Lisaks on ta heledat värvi, et päikesesoojus ja -valgus tema kehalt rohkem tagasi peegeldaks ja tema keha on ka liiva värvi et saaks liival puude puudumise tõttu peituda endast suuremate kiskjate eest. Ta suudab ka olla pikka aega olla joomata, sest tema uriin on väga kontsentreeritud. Kui kõrberebane on oma saagi kinnipüüdnud ja ta ära tapnud ei söö ta seda koha peal vaid viib urgu kus ei ole tal ohtu sattuda mõne suurema kiskja nt ilvese saagiks. Ka tema käppade ehitus eriline olles sarnane polaarrebase omaga. Tihedad karvad talla all aitavad isoleerida liiva soojust ja nii on tal lihtsam joosta ja ka tema saakloomad ei märka tema jälgi liival. Nad on ka ööloomad ja peavad jahti ainult öösel, sest siis pole kõrbes nii palav ja nende karvastik on tihe, mis pole küll kõrbes levinud, aga aitab öösel jahti pidades keha soojust hoida ja rebasel ei hakka külm.

Mikk Truve

Jaanalind

2015-03-05 15:12:18 UTC

Jaanalinnu kohastumusteks on tema pikad tugevad jalad millega ta suudab 70 km/h joosta umbes 30 minutit. Nad kasutavad jalgu ka kiskjate löömiseks, mis võib väga valus olla. Jaanalinnu teiseks kohastumiseks on ta sulestik, millega ta end soojas hoiab. Ta kasutab oma tiibu kiskjate peletamiseks. Lind kasutab tiibu veel paaritumisrituaalides. Kui ta jookseb hoiab ta end oma tiibadega tasakaalus. Veel üheks tähtsamaks kohastumiseks on tema paksud silmalaud, mis kaitsevad linnu silmi suuremate tormide ja liiva eest. Jaanalindude toiduks on juurikad, lehed, putukad, sisalikud ja pisinärilised.

Risto Valge

Üksküürkaam

2015-03-05 15:36:50 UTC

Üksküürkaamelid ehk dromedarid elutsevad Araabia kõrbetes. Neile nii iseloomulikud küürud on rasva-, mitte aga veetagavarade kogumiseks, nagu paljud inimesed ekslikult arvavad. Üksküürkaamel võib kogu oma elu veeta aladel, kus enamik teisi sõralisi ei peaks vastu päevagi. Karvadega kaetud kõrvad, tihedad kulmud ja pikad ripsmed kaitsevad ta silmi ja kõvu päikese ja liiva eest. Kaamel võib olla ilma veeta kogu talve, kuna uriini ja roojaga eritub vaid veidi vedelikku. Samuti ei kutsu tema kehatemperatuuri tõus esile nii suurt niiskusekadu nagu teistel loomadel. Üksküürkaamel on mäletseja, kes rahuldub väga kasina toiduga. Ta sööb teiste taimtoiduliste loomade poolt ärapõlatud suure soolasisaldusega taimi ning isegi põõsaste okkalisi oksi.

Erko Olumets

Bilby

2015-03-05 16:40:41 UTC

Bilby on väike Austraalias elav näriline. Tal on pikkad teravad hambad maa sisse aukude kaevamiseks ja putukate söömiseks. Aastal 2014 leiti Austraaliast 15mln aasta vanune väike Bilby ala-lõug millel olid oluliselt lühemad hambad kui Bilbydel tänapäeval mis olid arvatavasti kasutatud puuviljade söömiseks. Neil ei ole vaja juua vett, sest nad saavad eluks vajaliku vedeliku oma söögist milleks on putukad, ämblikud, puuviljad ja väga väiksed loomad. Nad kaevavad maa sisse auke söögi leidmiseks ja ka kiskjate eest peitmiseks. Bilbid on öö loomad ja neil on suured kõrvad söögi ja kiskjate kuulmiseks.

Jaan Joosep Puusaag

Kõrbekilpkonn

2015-03-05 17:02:07 UTC

Tema pea ja jalad sulavad liivaga väga hästi ühte. Kui ta hädaohu korral tardub, on teda väga raske eristada ümbritsevatest kividest, sest kilpkonna kilp on täpselt nagu kivine maapind.Kilpkonn on küll aeglane, kuid siiski kaitstud vaenlaste eest. Teda kaitseb kilp, kuhu sisse võib ta igal ajal enda pea ja jalad tõmmata. Nii on ta peale vaenlaste kaitstud ka päikese eest. Mehhiko kõrbetes elav kilpkonn peidab end päevase palavuse eest urgu. Sööma tuleb ta vaid varahommikul ja hilja õhtul. Tema on taimetoiduline, kuna ei suuda võistelda teiste kiiremate loomadega, et neid nahka pista. Kui kõrbekilpkonn satub kuuma päikese kätte, tühjendab ta tõsises kuumastressis oma põie tagajalgadele, et neid jahutada. Peale ja kaelale üritab aga leevendust pakkuda kobrutava sülje abil.

Annabel Saluri

Skorpion

2015-03-05 17:03:25 UTC

Skorpion on ämblikulaadne lülijalgne. Keha on lüliline ja koosneb peast, kehast ning sabast. Pikkus ulatub 20 sentimeetrini. Skorpion tegutseb öösel. Ta jahib ämblikke ja putukaid. Saagi kättesaamiseks on skorpionil kaks näpitsataolist sõrga.

Saagi tapab skorpion mürgitades. Saba otsas on tal astel, kust väljub mürk, mis võib tappa isegi inimese. Tavaliselt kasutab ta seda siiski saagi, mitte vaenlase või inimese peal.

Skorpionid ei joo, kuna saavad kogu vajaliku vee toidust kätte.

Kõrbepalavuse vastu poevad skorpionid kivi alla peitu. Kuumenemist vähendab ka läikiv ning koorikuline keha pind.

Kõrbemadu sarvikrästik

2015-03-05 17:05:57 UTC

Saharas ja Araabia poolsaare kõrbetes elab huvitav roomaja sarvikrästik. Ta on liivaga ühte värvi ja võib seega end hästi peita. Temale sellest ei aita. Ta käänab end S-kujuliseks ning roiete värinate abil kaevab end liiva sisse. Välja jäävad paistma vaid silmad ja ninasõõrmed. Nii, liiva alla maetuna, jääb ta ootama saaki, keda nahka pista. Selleks osutub tavaliselt mõni sisalik. Kõrbemadu sarvikrästik reguleerib oma kehatemperatuuri väliskeskkonnast soojust juurde võttes või seda loovutades. Kuna madude kehatemperatuur sõltub välisteguritest, vajavad nad vähem energiat, kui linnud ja imetajad. Seega vajavad nad vähem toitu, mis on kõrbe oludes kasulik omadus. Väiksem energiakulu tähendab ka seda, et roomajad ei hinga nii kiires rütmis, kui linnud ja imetajad, mis aitab neil kukku hoida niiskust. Niiskust hoiab väga hästi ka nende soomuseline nahk.

Johanna Raudsepp

Agaav

2015-03-05 17:16:15 UTC

Agaavid kasvavad peamiselt Mehhikos, kuid ka Ameerika Ühendriikide lõuna- ja lääneosa ning Lõuna-Ameerika sademetevaesetes piirkondades. Agaavil on tihedalt asetsevad sakiliste või ogaliste servadega lehed, mis moodustavad kodariku ja kinnituvad lühikesele varrele. See tekitab mulje, et lehed kasvavad välja otse maa seest. Agaav õitseb korra elus ja pärast seda sureb. Siiski võib taime eluiga ulatuda mitmekümne aastani, sest agaavid hakkavad õitsema 10-30 aasta vanuselt. Noored taimed kasvavad surnud taime juurevõsudest või seemnetest. Agaavi süüakse marineeritult, agaaviõitest tehtud siirupit kasutatakse ka suhkru aseainena. Agaavi mahla kasutatakse ka ravimina. Karoliina Inno

Kraeagaam

2015-03-05 17:39:52 UTC

Kraeagaam elutseb puude otsas Austraalias ja Uus-Guineal. Kraeagaami nimi tuleb tema uhkest värvilisest kraest, mille laiali ajades muutub ta mandri kõige kaunimaks sisalikuks. Kraeagaam on aktiivne päeval. Päike kütab vere kuumaks ning annab toidu hankimiseks piisavalt energiat. Sisaliku keha katavad teravatipulised soomused, mis kaitsevad kraeagaami vedelikukaotuse eest. Kraeagaam elutseb põhiliselt puudel ning oma pikkade esijalgade ning tugevate tagajalgadega on ta suuteline end oksalt oksale sirutama või hüppama. Kraeagaamil on pikk, tugev ja ogaliste soomustega kaetud saba, millest ta ka hädaolukorras ei loobu. Tal on parem enesekaitsevõte - hädaohu korral ajab kraeagaam laiali oma eripärase krae, mille tõttu ta näeb suurem ja hirmuäratavam välja. Laialiaetud krae läbimõõt võib ulatuda isegi 25 sentimeetrini ning värvilised laigud on kraeagaamidel elukeskkonnast sõltuvalt erinevad. Kraeagaam on üks uhkemaid ja põnevamaid loomi kõrbetes.

Teele Kaal

Skorpion

2015-03-05 18:55:18 UTC

Kõrbelistel aladel elavad skorpionid on väga hästi kohastunud kuiva ja kuuma kliimaga. Organismis olevat vett kasutavad nad nii säästlikult, et neil ei ole kunagi vaja juua. Kogu vajaliku vee saavad nad toiduga. Kuumenemist ja sellest tingitud vedeliku kaotust vähendab ka koorikuline ja pisut läikiv kest. Päeval peituvad skorpionid kivi alla või urgudesse. Ka see on kohastumine kuuma ja kuiva kliimaga, sest päikeseloojangu järel langeb temperatuur kõrbes kiiresti ning vee aurumine skorpioni keha pinnalt on väiksem. Skorpionid on röövloomad, kes eelistavad jahti pidada ööpimeduses. Toituvad peamiselt putukatest ja ämblikest, oma saagi surmavad skorpionid mürgiastla torkega. Saagi haaramiseks on neil tugevad sõrgu meenutavad lõugkobijad.

Renate Hinno

Gobi karu

2015-03-05 19:12:57 UTC

Gobi karu elab Gobi kõrbes ja kõrbe äärealadel. Ta on kõige ohustatum karu liik maailmas. Isendeid on järel umbes 30 ringis. Kuna Gobi kõrbes on toitu ja vett vähe on teadlased ehitanud karudele toidukohad, kust nad saavad süüa. Gobi karu sööb väikeseid loomi ja taimi, ta suuri loomi ei söö. Ta on sugulane Ameerika Grislile, kuid suuruselt natuke väiksem. Kõrbe tingimustes peab karu ka koguma piisavalt rasva, et veeta talv talveunes, varjus kiskjate ja käreda pakase eest. Gobi karu suudab kõrbes elada tänu selle, et ta keha on harjunud vähese toidu ja dieediga ning sellepärast on ta väiksem, kui teised karud. Teadlased teevad rasket tööd, et päästa ta väljasuremisest ning Mongoolia valitsus on eraldanud nende kaitseks palju raha.

Kaarel Vesilind

Kobra

2015-03-05 19:31:11 UTC

Kobrad on praegu suhteliselt laia levikualaga, kuid algselt on nad pärit Aafrikast. Nad on vastupidavad loomad ja nende kohastumused on arenenud nii, et nad saavad levida maailmas väga laialt, kuid parim elupaik neile on kõrb. Kobrad reguleerivad oma kehatemperatuuri väliskeskkonnast soojust juurde võttes või seda loovutades. Kuna nende kehatemperatuur sõltub välisteguritest, vajavad nad vähem energiat, kui linnud ja imetajad. Seega vajavad nad vähem toitu, mis on kõrbe oludes kasulik omadus. Väiksem energiakulu tähendab ka seda, et roomajad ei hinga nii kiires rütmis, kui linnud ja imetajad, mis aitab neil kukku hoida niiskust. Niiskust hoiab väga hästi ka nende soomuseline nahk. Ta oskab väga hästi vett kokku hoida.

Kobra peab jahti öösel. Ta ajab oma kaela puhevile, enne kui hakkab enesekaitseks mürki sülitama. Rünnates oma saaki, väikesi roomajaid ja imetajaid, salvab kobra neid mürgihammastega. Nagu paljud teised kõrbes elutsevad maod väldib ta päevavalgust ja peab jahti öösel. Et kobral oleks toitu lihtsam neelata, avaneb tal suhu hingetoru. Kobra näeb rünnates saagi liikumist, mitte kuju. Ta peamine toit on väiksed roomajad ja imetajad nagu paljudel kõrbemadudel. Kobra kaks parimat omadust on vähene toiduhulk ja niiskust hoidev soomuseline nahk.

Oliver Suurorg

Kraeagaam

2015-03-05 19:47:49 UTC

Kraeagaam elutseb puude otsas Austraalia põhjaosas ja Uus-Guineal. Kui ta oma ebatavalise krae laiali ajab, muutub ta mandri kõige kaunimaks sisalikuks. Maapinnal on ta hästi väle ning jookseb peamiselt tagajalgadel.

Kraeagaam on aktiivne päeval. Päike kütab ta vere kuumaks ning see annab toidu hankimiseks piisavalt energiat. Keha katvad teravatipulised soomused kaitsevad kraeagaami vedelikukaotuse eest. Hädaohu korral ajab kraeagaam laiali oma eripärase krae, mille tõttu näeb ta suurem ja hirmuäratavam välja. Hambuliste servadega lai krae koosneb suurtest nahavoltidest, mis katkevad ainult kuklal ja on kurgupiirkonnas sügavalt lõhestatud. Krae kujutab endast lamedate soomustega kaetud õhukest kilet, mis jämeneb külgserval, kus seda toetavad keeleluu kaks pikka kõhreliste jätket. Jätked on erilise kurgul asuva lihase abil pinguldatavad, mistõttu kraed saab püsti tõsta ja langetada. Sisalikul on ka pikk ja tugev, osaliste soomustega saba.

Anne-Marie Luik

Maasus

2015-03-05 20:01:16 UTC

Maasuslikud elavad Aafrika lõunaosas, peamiselt Kalahari kõrbes. Paljud kõrbeloomad on öise eluviisiga, kuid suslikud tegutsevad päeval. Suur osa päevast kulub toiduhankimisele. Kui nad päeval liiguvad, siis varjavad nad oma keha päikese eest suure sabaga, mille nad panevad päikese poole keha ette. Suslikutel on mitmeid looduslikke vaenlaseid, mistõttu nad elavad karjas, nii on loomad paremini kaitstud. Ühed saavad valvata, samas kui teised toitu otsivad. Nad on õppinud karjakesi suuremaid loomi eemale ajama. Pruunikas karv on hea kaitsevärvus. Suslikud ei pea eraldi vett jooma, sest saavad vajaliku veehulga kätte toidust. Kui neil ei ole väljas tegevust, siis on nad päikese ja kiskjate eest varjus oma urus.

Fennek

2015-03-05 20:04:22 UTC

Fennekrebased elavad Põhja-Aafrika ja Siinai poolsaarekõrbetes ja poolkõrbetes. Ta on kassi- või küülikusuurune pikkade kõrvadega loom. Kuumas kllimas elaval fennekil kiirgub suurte kõrvade kaudu üleliigne soojus, millest ta higinäärmete puudumise tõttu ei saa vabaneda higistamise teel. Suurte kõrvade tõttu on tal ka väga hea kuulmine, mis võimaldab saaklooma kaugelt üles leida. Saba on kohev ja pikk, paks karv on liivakarva. Erinevalt teistest rebastest ei ole fennekil vänget lõhna. Teda peetakse ka lemmikloomana. Fennek on segatoiduline. Süüa armastab ta oma urus, et olla kiskjate eest kaitstud. Ta võib kaua ilma veeta läbi ajada. Fennek on öise eluviisiga, päeval varjub ta päikese eest urgu. Ta on vilgas ja tal on väga hea hüppevõime. Samuti on ta väga kiire kaevaja. Fennek kui liik ei ole ohustatud, kuid tema arvukus väheneb karusnahaküttide tegevuse tõttu. Loomaaedades näeb fennekit harva. Kristjan Baikov (küüslauk)

Valge-Orüks

2015-03-05 20:07:39 UTC

Viimast vabas looduses elavat valge-orüksit kütiti rohkem kui 40 aastat tagasi. Sellest ajast alates on see antiloobiliik eksisteerinud vaid loomaaedades ja farmides. Nüüdseks on õnnestunud aretada nii palju loomi, et umbes 1100 isendit on Araabia poolsaarel taas vabadusse lastud.Ta elab Ar-Rub´ al-Khali kõrbes. Ta on suurepäraselt kohastunud loom. Ta ei vaja palju toitu ja uute karjamaade otsinguil võib ta läbida tohutuid vahemaid. Toiduks on tal taimede mugulad ja juured ning joogiks taimedele laskuv kaste. Antiloop tunneb vee lõhna mitme kilomeetri kauguselt. Ta on valmis mõne veerikka juure leidmise jaoks kaevama kuni poole meetri sügavusi auke. Tal on laiad sõrad, mis lihtsustavad pehmes kõrbeliivas kõndimist. Samuti on tal suur kuumusetaluvus, kaasa aitab tema valge värvus mistõttu ei neeldu päike temasse palju.

Kaspar Kalle

Ferokaktus

2015-03-05 20:55:09 UTC

Kõige äratuntavamaks kohastumuseks ferokaktusel on see, et tal on lehtede asemel okkad. Okkad on tähtsad sellepärast, et okkad kaitsevad kaktust kõrbes elavate taimtoiduliste loomade eest. Enamus veest asub kaktusel varres, kus toimub ka fotosüntees. Üheks kohastumiseks on ka kaktuse kuju. Kaktuse kujul on väike pindala ja ruumala suhe, mis vähendab vee auramist taimelt. Ferokaktuse juured asuvad väga pinnalähedal ning juured laiuvad suurel maa-alal, mis võimaldab saada võimalikult palju vett väikse vihma saju korral. Huvitav asi ferokaktuse juures on ta võime vee abil liikuda. Vihmaperioodidel jäävad konksulaadsed okkad koos veega voolava materjali külge ning vesi viib kaktuse kohta, kuhu koguneb vesi. Kaktus tuleb maa seest kergelt välja tänu oma pinnalähedastele juurtele.

Karl-Ingmar Adamson

Kõrbetarn

2015-03-06 05:23:22 UTC

Kõrbetarn on heaks toiduks kõrbeloomadele. Kasvult on ta madal, kuni 20 cm kõrgune. Juured on see-eest maapinna lähedal laiali. Aastas kasvavad need 8 cm pikemaks. Nii haarab taim endale väga suure ala , mis võimaldab paremini vett hankida ja ennast levitada. Kõrbetarn kasvab väga vähest aega, aga kõige soodsamal aastaajal.Kevadiste vihmasadudega saab ta kätte endale vajalikud toitained. Vihmasta saadud toitainetest kasvatab see õied ning seemned ja seda kõike ühe kevade jooksul. Suvekuumuses aga taim kuivab ning isegi juured ei saa enam niiskust. Järgmise aasta kevadel kasvatab ta uued pealsed liiva mattunud juurte abil. Anette Andresoo

Aaloe

2015-03-06 06:49:03 UTC

Aaloe on igihaljas taim. Rohkesti kasvab teda Lõuna-Aafrikas, poolkõrbetes.

Lehed on aaloel paksud ja lihakad ning ogadega ääristatud. Lehe pinda katab rasvataoline kiht. Nii lehtede paksus, kui ka rasvakiht vähendavad aurumist. Samuti peegeldub rohkem valgust tagasi. Mida ogalisemad on lehed ja mida rohkem neid on, seda rohkem hajub päikesekiirgus. Lehtede ja tüve juurde jääb lohuke, kuhu koguneb kastevesi või vähene vihm, mis kõrbes ette võib tulla.

Maria Alas.

2015-03-06 21:01:12 UTC

Fennek ehk kõrberebane

2015-03-07 12:41:54 UTC

Fennekrebane ehk fennek ehk kõrberebane on koerlaste sugukonda, rebaste perekonda kuuluv kiskjaline. Fennekrebased elavad Põhja Siinai poolsaare kõrbetes ja ja poolkõrbetes. Ta on kassi- või küülikusuurune pikkade kõrvadega loom. Kuumas kliimas elaval fennekil kiirgub suurte kõrvade kaudu üleliigne soojus, millest ta higinäärmete puudumise tõttu ei saa vabaneda higistamise teel. Suurte kõrvade tõttu on tal ka väga hea kuulmine, mis võimaldab saakloomakaugelt üles leida.Fennek on segatoiduline. Süüa armastab ta oma urus, et olla kiskjate eest kaitstud. Ta võib kaua ilma veeta läbi ajada. Fennek on öise eluviisiga, päeval varjub ta päikese eest urgu. Ta on vilgas ja tal on väga hea hüppevõime. Samuti on ta väga kiire kaevaja.Tema arvakatte värvus takistab teistel teda märkamast.Fennek väheneb kareusnahaküttide tegevuse tõttu. Loomaaedades näeb fennekit harva.

Siim Troost

Velvitšia

2015-03-07 19:00:45 UTC

Velvitšia on Namiibi kõrbes üksikult kasvav haruldane taim. Tema omapära seisneb selles, et ta on paljasseemnetaim, nagu okaspuud.

Kogu elu jooksul on velvitšial ainult kaks suurt lehte. Lehed kasvavad kogu taime eluaja. Lehed kasvavad tüve juurest ning otstest järjest surevad. Üheks sellise kasvamise põhjuseks on põletav päike, mis lehti kuivatab. Need võivad hargneda ribadeks (nagu pildil näha). Kuna lehtede alla ei paista palju valgust, leiavad sealt elukoha mitmed putukad. Velvitšial on jäme puitunud vars ja sügavale niisketesse kihtidesse ulatuv naeritaoline juur.

Velvitšia ei vaja eluks eriti palju vett.

Velvitšia ümbermõõt võib ulatuda 4 meetrini ja ta võib elada mitmesaja aastaseks. Kogu selle aja jooksul õitseb taim vaid ühe korra.

Anette Mäelt

Sisemaa Habemega Draakon

2015-03-08 16:39:11 UTC

Sisemaa Habemega Draakon ehk Pogona Vitticeps on Austraalia sisemaal levinud sisalik. Tavaliselt on nende suurus ligkikaudu 60 cm, millest rohkem kui poole moodustab saba.

Habemega draakonid on väga osavad ronijad. Nad veedavad hommikud ja varajased lõunatunnid kõrgetel oksadel, kividel ja aedadel, ning päeva kõige palavama aja veedavad varjulistes kohtades või maa- alustes urgudes. Nende suud ja keeled on sarnaselt inimestele roosakat värvi ning neil on kleepuvad keeleotsad hõlpsamaks saagi püüdmiseks. Neil on ka oma suuruse kohta suhteliselt tugevad jalad, mis võimaldavad neil lihtsamalt oma asukohta vahetada, kui pind muutub liiga kuumaks või tekib mingi muu oht. Sisalikud on tavaliselt pruunikad või pruunikas- punased, mis lubavad neil ümbritseva pinnasega sisse sulanduda. Nad võivad ka oma värvust natuke muuta temperatuuri reguleerimiseks või saadava päikesekiirguse koguse muutmiseks. Habemega draakonid näevad sama palju värve kui inimesed, kuid neil ei ole väga hea sügavustaju. Neil on ka n.ö. ''kolmas silm', mis lubab neil täpsemalt tajuda varju ja valgust. Maas lamades tunnevad draakonid väga hästi vibratsioone, tänu millele suudavad nad paljusid ohtusid ennetada.

Karl Erich Tamberg

Skorp

2015-03-10 13:20:29 UTC

Skorpion

2015-03-10 13:30:01 UTC

Nad jahivad öösiti kuna siis ei ole soe. Nad söövad putukaid ja ämblike keda ta tapab oma mürgiastlaga. Nad saavad oma vee ohvritelt. Nende kest on koorikuline ja läikiv et vältida vee kaotust ja ülekuumenemist

Aa

2019-02-21 04:44:24 UTC