Platoole on iseloomulikud rulluvad künklikud maastikud, lai metsaalune ning arvukad järved ja märgalad. Selle keskmine kõrgus on umbes 100-150 meetrit merepinnast kõrgemal, mõned künklikud kohad küündivad kuni 200 meetrini. Viru lavamaa piirkond on tuntud oma ainulaadse geoloogia poolest, kus esineb arvukalt väljaulatuvaid devoni lubjakivi ja dolomiidi kivimikihte.

Viru lavamaal on pikk ja rikas ajalugu inimasustusega, ulatudes tagasi eelajaloolisse aega. Piirkond oli keskajal oluline kaubandus- ja kaubavoogude keskus, kus Rakvere linn oli kaupmeeste ja kauplejate jaoks oluline sõlmjaam. Regioon oli ka mitmete lahingute ja konfliktide paik Liivi sõja ajal 16. sajandil.

Tänapäeval on Viru lavamaa populaarne sihtkoht välitingimustes tegevusteks, nagu matkamine, telkimine ja looduse vaatlemine. Piirkond on koduks mitmele looduskaitsealale ning looma- ja taimeliikidele, sealhulgas haruldastele ja ohustatud liikidele nagu euroopa naarits ja must-toonekurg.

Viru lavamaad külastavad inimesed saavad nautida kaunist looduslikku maastikku ja uurida piirkonna rikkalikku kultuuripärandit

Jõhvi kõrgustiku keskmine kõrgus on umbes 100-150 meetrit merepinnast kõrgemal, mõned künkad küündivad kuni 200 meetri kõrgusele. Piirkond on rikas loodusvarade poolest ning sellel on mitmekesine taimestik ja loomastik, sealhulgas haruldased ja ohustatud liigid nagu must-toonekurg ja euroopa naarits.

Jõhvi kõrgustikul on pikk ajalugu inimasustusega, arheoloogilised leiud pärinevad pronksiajast. Piirkond oli ka oluline paik Liivi sõja ajal 13. sajandil, kui ehitati mitmeid kindlustusi ja losse sissetungivate vägede vastu kaitsmiseks.

Tänapäeval on Jõhvi kõrgustik populaarne sihtkoht välitingimustes tegevusteks, nagu matkamine, linnuvaatlus ja looduspildistamine. Piirkond on koduks mitmele looduskaitsealale ja matkarajale, sealhulgas Purtse-Lohusuu looduskaitsealale ja Kauksi matkarajale.

Jõhvi kõrgustikule külastajad saavad nautida kaunist looduslikku maastikku ja uurida piirkonna rikkalikku ajalugu ja kultuuripärandit. Lähedal asuv Jõhvi linn pakub erinevaid mugavusi ja vaatamisväärsusi, sealhulgas muuseume, galeriisid ja restorane, kus serveeritakse traditsioonilist Eesti sööki.

Ojakivi on populaarne turismiobjekt ja on Eesti valitsuse poolt loodusmälestiseks nimetatud. Rändrahn on umbes 12 meetrit pikk, 8 meetrit lai ja 6 meetrit kõrge, mis teeb sellest ühe suurima rändrahnu Eestis.

Ojakivil on omapärane kuju, lamedal tipul ja järskudel külgedel. See on valmistatud graniidist ja selle pind on kareda ja tekstuuriga, mis on aja jooksul ilmastikuolude tõttu kulumise käigus erodeerunud.

Ojakivi külastajad saavad uurida piirkonda jalgsi ja nautida kaunis looduskeskkonda. Rändrahn asub metsastunud piirkonnas ja on ümbritsetud teiste suurte rändrahudega, mis muudab selle kauniks ja ainulaadseks maastikuks.

Legendi kohaselt omab Ojakivi maagilisi võimeid ja võib soovijatele soove täita. See usk on teinud rändrahnu populaarseks sihtkohaks külastajatele, kes otsivad head õnne ja edu.

Käsmu kivikülv on populaarne turismiobjekt ja on Eesti valitsuse poolt kultuurimälestiseks nimetatud. Arvatakse, et see oli algselt varajaste piirkonna elanike poolt rituaalseks paigaks ning selle ajalugu võib ulatuda pronksiaega või veelgi kaugemale.

Kivide paigutus on sümbolitega täidetud ning arvatakse, et see esindab päikest, kuud ja erinevaid teisi taevakehi. Kivid on paigutatud ringikujuliselt, suuremad kivid keskel ja väiksemad kivid neist järjestikuste ringidena ümbritsetud.

Käsmu kivikülv on avatud jalgsi külastamiseks, külastajad saavad õppida selle ajalugu ja tähendust läbi giiditud ekskursioonide ja informatiivsete väljapanekute. See koht pakub võrratuid vaateid ümbritsevale maastikule ning on populaarne koht piknikuteks ja väljasõitudeks.

Ohepalu soo on kaitsealune looduskaitseala, mis hõlmab ligikaudu 1340 hektarit. See kuulub suurema Endla looduskaitseala koosseisu, mis on tuntud oma mitmekesise maastiku poolest: rabad, metsad, jõed ja järved.

Ohepalu soo raba on koduks erinevatele taimede ja loomade liikidele, kes on kohastunud niiskesse ja happelisse keskkonda. Nende hulka kuuluvad sammalde, pohlade, kanarbikute ja lihaseente liigid. Raba on oluline elupaik ka lindudele, nagu metsis ja sookurg.

Ohepalu soo külastajad saavad raba uurida jalgsi läbi matkaradade, mis kulgevad läbi märgalade. Raja ääres on võimalus kogeda rabade unikaalset looduskaitseala ja õppida selle tähtsusest ökosüsteemi ja looduskaitse seisukohalt.

Park on koduks erinevatele maastikele, sealhulgas metsadele, rabamaastikele, jõgedele, järvedele ja rannikule. See on tuntud oma loodusliku ilu ja rikkaliku kultuuripärandi poolest, kus paljud ajaloolised mõisad, kalurikülad ja muud kultuurilised paigad asuvad parki piirkonnas.

Lahemaa Rahvuspark on koduks laiale valikule taimede ja loomade liikidele, sealhulgas paljudele haruldastele ja ohustatud liikidele. Parki metsades domineerivad männi- ja kuusepuud, mis on koduks loomadele nagu ilves, pruunkaru, hunt ja põder. Parki rannikualadel elavad mitmed mereimetajad, nagu hülged, ja merelinnud, nagu kormoranid, kajakad ja tihased.

Külastajad saavad Lahemaa Rahvuspargis matkata jalgsi, jalgrattaga või paadiga. Parkis on palju matkaradu, mis pakuvad võimalusi parki loodusliku ilu kogemiseks ja loomade vaatlemiseks. Samuti on palju kultuurilisi vaatamisväärsusi, sealhulgas ajaloolisi mõisahooneid, kalurikülasid ja muuseume, mis tutvustavad piirkonna ajalugu ja traditsioone.

Kadri Voorand on alates 2011. aastast esinenud kontsertidega kogu Euroopas.
Võistlusel Eesti Laul 2021 osales ta lauluga "Energy" ja pääses finaali.