Viru vägi kaardilugu by Kirke Marleen K https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r Kirke Marleen, Mirell, Alan, Kristjan en-us 2024-03-14 13:03:29 UTC 2024-05-02 12:36:09 UTC hello@padlet.com https://padlet.net/icons/png/1f310.png Kaksikute, Aasu, Lääne-Viru maakond kirkemarleen https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2918999742 Kirkele kõige südamelähedasem koht.

]]> 2024-03-14 13:32:14 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2918999742 Võsu rand, Lääne-Viru maakond kristjanjoe https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2919000428 Kristjani suve päevitamise koht

]]> 2024-03-14 13:32:32 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2919000428 Uhtna, Lääne-Viru maakond alancristophermuldma https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2919002593 Alani sünnikoht, elas seal 16 aastat.

]]> 2024-03-14 13:33:53 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2919002593 Lavi, Lääne-Viru maakond mirellpotti https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2919003157 Mirelli kõige südamelähedasem kodukoht

]]> 2024-03-14 13:34:15 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2919003157 Lai t. 29, Rakvere, 44308 Lääne-Viru maakond, Eesti kirkemarleen https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2919004283 Kirke vanaema kodu, kus ta veetis suure osa lapsepõlvest.

]]> 2024-03-14 13:34:57 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2919004283 Rakvere Discgolfi park, Rakvere, Lääne-Viru maakond kristjanjoe https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2919004660 Kristjani hobi, discgolf

]]> 2024-03-14 13:35:10 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2919004660 Kastani pst 8, Rakvere, 44307 Lääne-Viru maakond, Eesti kirkemarleen https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2919006075 Kirke lapsepõlvekodu

]]> 2024-03-14 13:35:53 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2919006075 Rakvere Vabaduse Kooli peahoone, Vabaduse, Rakvere, Lääne-Viru maakond kristjanjoe https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2919008056 Kristjani, vana kool

]]> 2024-03-14 13:36:55 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2919008056 Rakvere Reaalkool, Võidu, Rakvere, Lääne-Viru maakond mirellpotti https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2919011040 Mirelli endine kool

]]> 2024-03-14 13:38:47 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2919011040 Rakvere Riigigümnaasium, Lai, Rakvere, Lääne-Viru maakond alancristophermuldma https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2919011049 Alani Gümnaasium

]]> 2024-03-14 13:38:47 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2919011049 Rakvere Riigigümnaasium, Lai, Rakvere, Lääne-Viru maakond kirkemarleen https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2919011834 Kirke gümnaasium

]]> 2024-03-14 13:39:15 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2919011834 Rohuaia Kohvik, Rohuaia, Rakvere, Lääne-Viru maakond kristjanjoe https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2919012269

Kristjanile meeldib rohuaia kohvikus söömas käia.

]]> 2024-03-14 13:39:32 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2919012269 Haljala Kool, Rakvere maantee, Haljala, Lääne-Viru maakond kirkemarleen https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2919013771 Kirke endine kool

]]> 2024-03-14 13:40:26 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2919013771 Toolse ordulinnus, Toolse, Lääne-Viru maakond kirkemarleen https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2919015212 Kirkele südamelähedane koht

]]> 2024-03-14 13:41:13 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2919015212 Vainupea, Lääne-Viru maakond kirkemarleen https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2919015967 Kirke suvila asub seal, kus on ta palju aega oma suvest veetnud

]]> 2024-03-14 13:41:44 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2919015967 Uhtna Põhikool, Uhtna, Lääne-Viru maakond alancristophermuldma https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2919017326 Kool kus käis Alan põhikoolis.

]]> 2024-03-14 13:42:35 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2919017326 Rakvere Spordikeskus, Kastani puiestee, Rakvere, Lääne-Viru maakond mirellpotti https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2919017354 Mirelli trennid toimusid seal

]]> 2024-03-14 13:42:36 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2919017354 Viru raba vaatetorn, Kolga, Harju maakond kirkemarleen https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2919017388 Kirkele südamelähedane koht

]]> 2024-03-14 13:42:37 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2919017388 Aqva Spordikeskus, Kastani puiestee, Rakvere, Lääne-Viru maakond kristjanjoe https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2919020511 Kristjani hobi, jõusaal

]]> 2024-03-14 13:44:40 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2919020511 alancristophermuldma https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2919020999 Alan käib siin jõusaalis.

]]> 2024-03-14 13:44:58 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2919020999 Mulla, Rakvere, Lääne-Viru maakond mirellpotti https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2919027074 Mirelli lapsepõlve kodu

]]> 2024-03-14 13:48:35 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2919027074 Põhjakeskus, Haljala tee, Tõrremäe, Lääne-Viru maakond kristjanjoe https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2919027314 Kristjani käib riideid ostmas põhjakeskuses.

]]> 2024-03-14 13:48:44 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2919027314 Põhjakeskus, Haljala tee, Tõrremäe, Lääne-Viru maakond alancristophermuldma https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2919028055 Alan käib sealt vahepeal asju ostmas nagu toit jne.

]]> 2024-03-14 13:49:12 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2919028055 Rohuaia 22, Rakvere, Lääne-Viru maakond kristjanjoe https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2919029334 Kristjan elab siin.

]]> 2024-03-14 13:50:01 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2919029334 Viitna järved, Viitna, Lääne-Viru maakond https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2919473382 Kristjan käib siin suvel ujumas

]]> 2024-03-14 19:13:22 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2919473382 Porkuni järv, Lääne-Viru maakond https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2919479314 Suvel on hea porkunis ujuda, saab ka hüppetornist alla hüppata

]]> 2024-03-14 19:16:53 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2919479314 Vinni Spordikompleks AS, Sõpruse, Vinni, Lääne-Viru maakond https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2919481728 Kristjanile meeldib Vinni spordikompleksis ujumas käia

]]> 2024-03-14 19:19:29 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2919481728 Mustoja rand, Lääne-Viru maakond kirkemarleen https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2924901559 Kirke lapsepõlve suvekodu

]]> 2024-03-19 10:58:02 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2924901559 Pikk 38, Rakvere, Lääne-Viru maakond kirkemarleen https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2924902341 Kirke korter

]]> 2024-03-19 10:58:51 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2924902341 Võsu rand, Lääne-Viru maakond mirellpotti https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2925599855 Mirell käib suvel peaaegu igapäev Võsul

]]> 2024-03-19 19:01:31 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2925599855 Viru raba vaatetorn, Kolga, Harju maakond mirellpotti https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2925601795 Mirell käib seal suvel tihti vaikust nautimas

]]> 2024-03-19 19:03:20 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2925601795 Karepa rand, Lääne-Viru maakond mirellpotti https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2925603583 Mirell käib tihti seal suvel päikeseloojangut vaatamas

]]> 2024-03-19 19:04:49 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2925603583 Rakvere Riigigümnaasium, Lai, Rakvere, Lääne-Viru maakond mirellpotti https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2925606675 Mirelli gümnaasium

]]> 2024-03-19 19:07:49 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2925606675 Toolse ordulinnus, Toolse, Lääne-Viru maakond mirellpotti https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2925608161 Mirellile südamelähedane koht

]]> 2024-03-19 19:09:16 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2925608161 Manufaktuuri Tänav 16, Tallinn mirellpotti https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2925610180 Mirelli isa elukoht

]]> 2024-03-19 19:11:12 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2925610180 Varudi-Vanaküla, Lääne-Viru County https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2927179124 Alani vanaema kodu. Käib seal tihti.

]]> 2024-03-20 16:56:54 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2927179124 Võsu rand, Lääne-Viru County https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2927181454 Alani suve peamine koht, kus sõpradega aega veeta.

]]> 2024-03-20 16:58:30 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2927181454 Fr. R. Kreutzwaldi 2a, Rakvere, 44314 Lääne-Viru maakond https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2927184131 Alani üks lemmikuid kohti Rakveres. Käib seal palju filme vaatamas.

]]> 2024-03-20 17:00:20 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2927184131 Peipsi järv https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2927186294 Alani üks lemmikuid järvi. Käib seal tihti suvel perega aega veetmas.

]]> 2024-03-20 17:01:58 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2927186294 Hiiumaa, Hiiu County https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2927187819 Koht, kus Alan käib tihti, sest ta tuttavad elavad seal.

]]> 2024-03-20 17:03:08 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2927187819 Ed. Vilde 14-16, Rakvere, 44310 Lääne-Viru maakond, Estonia https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2927190636 Alan elab seal.

]]> 2024-03-20 17:05:24 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2927190636 Kadaka Amps, Lai, Rakvere, Lääne-Viru County https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2927192517 Alani üks lemmikuid kohti, kus kiirelt süüa võtta.

]]> 2024-03-20 17:06:50 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2927192517 Vao tornlinnus, Vao, Lääne-Viru maakond https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2928603524 Vao tornlinnus, mis asub Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Vao külas, on 14. sajandi teisel poolel ehitatud paekivist kindlus. See oli kunagise Vao mõisa kindlustatud peahoone ja pakub tänapäeval külastajatele põnevat rännakut Eesti keskaega.

https://www.puhkaeestis.ee/et/vao-tornlinnus

]]> 2024-03-21 13:30:33 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2928603524 Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalne Naisklooster, Kuremäe, Ida-Viru maakond kirkemarleen https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2928606720 Kuremäe klooster on ehitatud 1891. aastal ja on ainus Eestis tegutsev vene-õigeusu nunnaklooster.

Selle külastamine on tasuta kõigile huvilistele.

Kellel on soovi saab tellida ekskursiooni mille käigus räägitakse hoone ajaloost ning näidatakse ka ruume kuhu omapead ringivaadates ligi ei pääse

https://www.puhkaeestis.ee/et/puhtitsa-jumalaema-uinumise-nunnaklooster-kuremae-klooster

]]> 2024-03-21 13:32:43 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2928606720 Avinurme, Jõgeva maakond https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2928607945 Avinurme mõis, mis asus Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Avinurme alevikus, oli kunagi uhke ja majesteetlik mõisakompleks. Tänaseks on aga enamik hooneid hävinud, jättes maha vaid mälestuse möödunud aegadest.

https://www.ajavakk.ee/category/avinurme-mois/

]]> 2024-03-21 13:33:36 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2928607945 Narva Linnus, Peetri plats, Narva kirkemarleen https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2928615007 700 aastane Narva linnus on ajaloo jooksul kuulunud taanlastele, sakslastele, rootslastele, venelastele ja lõpuks ka eestlastele. Linnus omandas tänaseni säilinud ilme Liivi ordu valitsemise ajal 14.-16. sajandil. Linnus taastati põhiosas 1970.-80. aastatel ning seal avati muuseum, kus on üheaegselt eksponeeritud Narva linna ajalugu tutvustav püsinäitus ja mitmeid ajutisi näituseid.

https://narvamuuseum.ee/est/muuseum/narva-linnus1/

]]> 2024-03-21 13:38:01 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2928615007 Vihula mõisa tee, Vihula, Lääne-Viru maakond mirellpotti https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2928616559 Esimene kirjalik viide Vihula mõisa kohta on 1501. aastast kui Vihula mõis kuulus Taanist pärit parun Hans von Lodele. Põhjasõja päevil mõis põletati. Vihula mõis ehitati üles sellisena nagu ta praegu on von Schubertite ajal kahe maailmasõja vahel. Barokkstiilis mõisasüda rajati juba 18. sajandi esimesel poolel ning 19. sajandil rajati hulk stiilseid kõrvalhooneid, mis moodustavad paisjärve kaldal kauni kompleksi. 2008. aastal algas kogu mõisakompleksi põhjalik renoveerimine ning 2012. aastaks  restaureeriti kogu mõis. Hetkel on Vihula mõis väga kõrgelt hinnatud spa ning on nimetatud parimaks ajalooliseks hotelliks 2020. aastal Euroopas.

https://www.vihulamanor.com/et/meist/ajalugu/

https://et.wikipedia.org/wiki/Vihula_m%C3%B5is

]]> 2024-03-21 13:39:02 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2928616559 Avanduse mõis, alevik, Allee tee, Simuna, Lääne-Viru maakond https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2928617095 Avanduse mõis, mis asub Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Avanduse külas, on 15. sajandist pärinev mõisakompleks, mis pakub külastajatele põnevat rännakut Eesti ajalukku ja arhitektuuri.

https://et.wikipedia.org/wiki/Avanduse_m%C3%B5is

]]> 2024-03-21 13:39:25 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2928617095 Mustvee luteri kirik, Mustvee, Jõgeva maakond https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2928620354 Mustvee kirik on uusgooti stiilis luteri kirik Mustvees, mis ehitati 1877. aastal. See on linna olulisim vaimne ja arhitektuuriline sümbol ning pakub külastajatele hingematvat vaadet Peipsi järvele.

https://et.wikipedia.org/wiki/Mustvee_kirik

]]> 2024-03-21 13:41:38 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2928620354 Mõdriku mõis, Mõdriku, Lääne-Viru maakond kirkemarleen https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2928622738 Mõdriku mõis oli minevikus rüütlimõis. Esmamainitud on see 1470. aastal, mil see kuulus Brackelite suguvõsale. Praegu asub selles hoones Tallinna Tehnikakõrgkooli teenusmajanduse istituut.

https://et.wikipedia.org/wiki/Mõdriku_mõis

]]> 2024-03-21 13:43:16 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2928622738 Simuna kirik, Allika, Simuna, Lääne-Viru maakond https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2928623082 Simuna kirik on 13. sajandist pärinev kivikirik Lääne-Virumaal Simuna alevikus. See on üks vanimaid ja imposantsemaid kirikuid Virumaal ning pakub külastajatele põnevat rännakut Eesti keskaega.

https://et.wikipedia.org/wiki/Simuna_kirik

]]> 2024-03-21 13:43:32 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2928623082 Lasila mõis, Lasila, Lääne-Viru maakond, Eesti https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2928634587 Lasila mõis on enam tuntud 19. saj alguse mõisnike von Baeride poolest. Siin veetis osa lapsepõlvest ka maailmakuulus bioloog Karl Ernst von Baer. Hiljem kuulus mõis von Ungern-Sternbergidele ja von Rentelnidele. 1862.a valminud kahekorruseline historitsistlik peahoone on mitmete tornide ja tornikestega tellisehitis. Täna tegutseb mõisas Lasila Põhikool. Igapäevaselt on hoone vaadeldav väljast.

https://www.puhkaeestis.ee/et/lasila-mois

]]> 2024-03-21 13:50:06 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2928634587 Palmse mõis, Palmse, Lääne-Viru maakond mirellpotti https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2928637253 Palmse mõisa on esimest korda mainitud juba keskajal, mil Taani kuningas Valdemar II kinkis oma maa-alad tsistertslaste Tallinna Püha Mihkli nunnakloostrile. 1703. aastal rüüstasid mõisa Vene väed, kuid mõisahoone taastati üsna varsti. 1919. aastal mõis võõrandati maareformiga. Palmse on üks kõige põhjalikumalt restaureeritud mõisaansambleid Eestis. Uuesti üles ehitamine algas 1972. aastal, kui kogu Palmse mõis läks Lahemaa rahvuspargi valdustesse. Härrastemaja taga avaneb tänapäeval 1753. aasta jooniste põhjal rajatud regulaarpark. Palmimajas on nüüd end lisaks taimedele sisse seadnud eksootilised linnud ja kalad ja vanas linnaserehis on valminud nüüdseks koolituskeskus. Härrastemajas on tänapäeval iidne jahisaal ja rikkalik veinikelder, kus saab nautida erinevate piirkondade parimaid veine.

https://et.wikipedia.org/wiki/Palmse_m%C3%B5is

https://www.puhkaeestis.ee/et/palmse-mois

]]> 2024-03-21 13:51:45 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2928637253 Ulvi mõis, Ulvi, Lääne-Viru maakond kirkemarleen https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2934372111 Ulvi mõis oli kunagi rüütlimõis mis asub Viru-Nigula kihelkonnas Virumaal. Esmamainitud on mõis 1489.aastal. Mõisa peahoone on ehitatud kahes järgus. Juurdeehitust kroonib kõrge lahtise rõduga torn, mis on neorenessanss-stiilile kohaselt kujundatud kaaravadega, nii nagu juurdeehituse aknadki. Kunagi asus seal Rägavere vallavalitsus. Hetkel on seal raamatukogu, noortetuba ja lasteaed.

https://www.puhkaeestis.ee/et/ulvi-mois-ja-moisapark


]]> 2024-03-26 18:34:57 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2934372111 Põlula, Lääne-Viru maakond kirkemarleen https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2934379830 Põlula on küla Vinni vallas. Aastatel 1992–2017 asus küla Rägavere vallas. Põlulas ausus mõis, kus vahepeal tegutses kool. 18. sajandi kaartide järgi on Põlula küla lähedal olnud väike järveke ja kaks vesiveskit.

https://et.wikipedia.org/wiki/Põlula

]]> 2024-03-26 18:43:30 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2934379830 Vaeküla Kool, Mõisavahe tee, Vaeküla, Lääne-Viru maakond kirkemarleen https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2934382165 Vaeküla mõisa kool asutati 1806. a Jakob Georg von Bergi ajal.
Vaeküla algkool on tegutsenud Vaeküla piirkonnas kuni 1999. aastani.
Põllutöökoolid olid aastatel 1930-1959.
Vaeküla Internaatkool 1959-1977.
Vaeküla Eriinternaatkool loodi 1977. a õpiraskustega laste õpetamiseks.
Alates 1993. aastast kandis kool Vaeküla kooli nime.

http://heesti.blogspot.com/2017/05/vaekula-kool-ja-vana-mois.html

]]> 2024-03-26 18:46:26 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2934382165 Kabala, Viru-Kabala, Lääne-Viru maakond kirkemarleen https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2934386817 Viru-Kabala raudteejaam asub Lääne-Virumaal Vinni vallas. Läbi Kabala läheb laiarööpeline Tallinn-Narva raudtee. Kabala jaamahoone valmis koos raudteega aastal 1870 ja on säilinud autentsena tänaseni.

https://et.wikipedia.org/wiki/Kabala_raudteejaam


]]> 2024-03-26 18:51:49 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2934386817 Maidla mõis, Maidla, Ida-Viru maakond kirkemarleen https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2934390581 Ida-Virumaal asuvat Maidla mõisa on mainitud esmakordselt 1465.aastal. Praegune mõisahoone vamis, aga 1767.aastal. Alates 1925.aastast kuni praeguseni asub seal kool.

https://www.puhkaeestis.ee/et/maidla-mois-ida-virumaal

]]> 2024-03-26 18:55:51 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2934390581 Eesti Kaevandusmuuseum, Jaama, Kohtla-Nõmme, Ida-Viru maakond kirkemarleen https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2934393718 Kohtla kaevandus asub Ida-Virumaal, Kohtla-Järve piirkonnas, mis on Eestis tuntud kaevanduspiirkonnana. Kaevandamine sai selles piirkonnas alguse 1916. aastal ja Kohtlas veel mõned aastat hiljem.

https://kaevandusmuuseum.ee/meist/kohtla-kaevanduse-lugu/

]]> 2024-03-26 18:59:26 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2934393718 Sagadi mõis, Sagadi, Lääne-Viru maakond mirellpotti https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2935441137 Sagadi mõisakompleks asub Lahemaa Rahvuspargis. Mõisa ajalugu ulatub rohkem kui 500 aastat tagasi. Mõisa on esimest korda mainitud 1469. aastal, kui see kuulus Risbiteride perekonnale.

1929. aastal alustas tööd Sagadi mõisa härrastemajas algkool, mis oli seal 1974. aastani. Viimane omanik Ernst von Fock lahkus 1939. aastal Saksamaale.

Mõisakompleksi hakati 1977. aastal ulatuslikult restaureerima, tööd lõpetati paar aastat hiljem, 1980. aastate lõpus. 1999. aastast tegutseb peahoones Sagadi looduskool. Praegu kuulub mõisakeskus Riigimetsa Majandamise Keskusele.

Sagadi mõisakompleksi keskmes püüab pilku mõisa härrastemaja, mis on sisustatud peaaegu täielikult 19. sajandi mõisastiilis mööbliga.

Kompleksi muudab haruldaseks tema terviklikkus. Mitmete kõrvalhoonete arv, korrastatud teede, alleede, pargi ja tiikidega. Sagadi metsakeskuses toimivad koos metsamuuseum ja mõis, mõisas asub veel muuseum, looduskool, hotell ja restoran. Praeguseks on Sagadist kujunenud tuntud loodusharidus-, kultuuri- ja turismikeskus.

https://et.wikipedia.org/wiki/Sagadi_m%C3%B5is

https://www.puhkaeestis.ee/et/sagadi-mois

]]> 2024-03-27 13:49:42 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2935441137 Kunda Tsemendimuuseum, Jaama, Kunda, Lääne-Viru maakond mirellpotti https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2935458979 Kunda tsemendimuuseum on Lääne-Virumaal Kundas 1967. aastal rajatud muuseum. Muuseum asub endise Kunda tsemendivabriku kontorihoones, mis on ehitatud 1898. aastal. See on kantud ka Eesti kultuurimälestiste registrisse.

Muuseumi väljapanek tutvustab tsemenditööstuse ajalugu Kundas. Muuseumi lähedal on säilinud 19. sajandi šahtahi. Püsiekspositsioonis on tsemendivabrikus kasutatud mehhanisme ja tööriistu, ajaloolisi fotosid ja dokumente. Muuseum asub tsemendivabriku endises kontorihoones, Kunda ainsas kellatorniga majas ja kuulub SA Virumaa Muuseumid koosseisu. Huvitav on see, et muuseum kogub kuulsate inimeste käejälgi, mida jäädvustatakse tsementi.

Muuseum on selles hoones olnud 1967. aastast. 2004. aastal läks see üle sihtasutusele Virumaa Muuseumid ja muuseumi nimeks sai Kunda tsemendimuuseum, algselt oli selle nimi lihtsalt Kunda muuseum. 2010. aastal läks muuseum tagasi Kunda linnale.

https://et.wikipedia.org/wiki/Kunda_tsemendimuuseum

https://www.puhkuseestis.ee/vaatamisvaarsused?sightseeing_id=446

]]> 2024-03-27 14:04:12 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2935458979 Käsmu, Lääne-Viru maakond mirellpotti https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2935480371 Esimesed andmed Lahemaal asuva Käsmu küla kohta pärinevad aastast 1453. Käsmu on tuntud "kaptenite küla" nime all. 1884–1931. aastatel töötas siin merekool ja peaaegu igas peres oli kas kapten või tüürimees. Käsmu poolsaarel on huvipakkuv kivikülv ja suured rändrahnud, mida on näha nii metsast kui ka rannast ja merest. Need on sinna tekkinud Soome ja Rootsi poolt tulnud viimase jääaja mandriliustikuga. Käsmu kivikülv paikneb umbes 400 ha suurusel alal ja on Baltimaade suurim. Seetõttu ongi Käsmule omased suured rändrahnud, kivikülvid ja ka valged kaptenite majad. Parema ülevaate Käasmu ajaloost annab Käsmu Meremuuseum.
Tänaseks on Käsmu populaarne suvituspaik, kus saab hinge kosutada rannas jalutades, matkata, kontserte nautida või vaatamisväärsustega tutvuda. Suvel saab minna ka läbi vee lähedal asuvale Saartneemele, mis on rahva seas tuntud ka Kuradisaarena.

https://www.puhkaeestis.ee/et/kasmu-kaptenite-kula

https://www.kasmu.ee/et/content/kaptenite-k%C3%BCla-k%C3%A4smu

https://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4smu

]]> 2024-03-27 14:20:26 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2935480371 Altja, Lääne-Viru maakond mirellpotti https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2935498011 Lahemaa rahvuspargis asuv Altja kaluriküla esineb kirjalikes allikates esmakordselt 1465. aastal. Altja külal on olnud palju nimesid: Wandemunde, Jõesuu, Rootsipea, Rotzinpe, Kärba, Kerbann, Hallia, Halja, Hallja, Halljall, Halldja, Haldia, Haldja ja kõige hilisemaks nimeks on Altja. Rahvas peab Altja nime haldjast tulenevaks. Rahvapärimuse järgi olevat Kõrve metsas nähtud uduhaldjaid. Altja on tüüpiline rannaküla, kus majad paiknevad mööda ühte külatänavat.Tänaseks näeb Altjal Uustalu ja Toomarahva kõige tüüpilisemaid rannatalusid 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest. Altja neemel saab näha taastatud võrgukuure. Võrgukuuride lähedal vees on Suurkivi. Rannarahvas on rääkinud, et kui sisemaa elanikele tõid lapsi kured, siis Altja küla lapsed olevat selle kivi tagant veest toodud. Seetõttu kutsutakse kivi ka Titekiviks. Külas on ka kiigeplats ning rahvuslikke toite pakub Altja kõrts.

https://www.puhkaeestis.ee/et/altja-kalurikula

https://et.wikipedia.org/wiki/Altja

]]> 2024-03-27 14:34:17 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2935498011 Toolse ordulinnus, Toolse, Lääne-Viru maakond mirellpotti https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2935517338 Toolse ordulinnus asetseb kauni mere ääres ning on Eesti põhjapoolseim ja noorim keskaegne ordulinnus. Toolse ordulinnuse ehitusajaks loetakse 1471. aastat ja selle rajajaks ordumeister Johann Wolthus von Herset. Linnus rajati kaitseks mereröövlite eest ja see pidi vajadusel takistama üle Narva jõe tungivate venelaste edasipääsu Tallinna suunas. 1558. aastal, Liivi sõja ajal, langes Toolse ordulinnus venelaste kätte ning hiljem läks Rootsi vägede valdusse. Liivi sõja ajal linnus purustati. Linnust mainiti uuesti 18. mail 1595 sõlmitud Täyssinä rahulepingus, kui venelased loobusid kõigist õigustest mitmete Liivimaa linnuste ja läänide üle. 17. sajandi alguses linnus taastati ja see oli osaliselt veel  kasutuskõlblik kuid siis Põhjasõja päevil 18. sajandi alguses purustati ta täielikult.

Praegu on linnus varemetes kuid on väga looduskaunis ja imeline mere nautimise koht.
https://www.puhkaeestis.ee/et/toolse-ordulinnuse-varemed

https://et.wikipedia.org/wiki/Toolse_ordulinnus

]]> 2024-03-27 14:50:41 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2935517338 Aaspere mõis, Aaspere, Lääne-Viru maakond mirellpotti https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2935532496 Aaspere mõis oli Virumaal Haljala kihelkonnas asuv rüütlimõis. Aaspere mõisa on kirjalikes allikates esimest korda mainitud 1511. aastal. Mõis tekkis põlise Katkantaguse küla kohale, mida on mainitud juba 1241. aastal. Mõisas tegutses aastatel 1921-1977 Aaspere Lastekodu, mis kolis hiljem Rakverre. 1970. aastate algul ehitati peahoone paremasse tiiba kolmekorruseline Aaspere koolimaja, kuid ka kool suleti üsna peagi, täpsemalt 2007. aastal. Hetkel asub Aaspere mõisas vanadekodu.

https://et.wikipedia.org/wiki/Aaspere_m%C3%B5is

]]> 2024-03-27 15:02:56 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2935532496 Viitna Kõrts Bistro, Viitna, Lääne-Viru maakond mirellpotti https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2935555220 Viitna Kõrtsi on esimest korda mainitud 1768. aastal, mil anti teada, et Aaspere mõisale kuulunud Viitna küla maad koos kõrtsiga läksid Palmse mõisale võlgade katteks. Teada on, et esialgne kõrts põles 1700. aastate lõpul maha. Aastal 1989 läks hoone uuesti põlema ja aastal 1993 see taastati, säilitades võimalikult esialgset välimust. 18. sajandil oli Viitna kõrtside poolest eriti rikas paik, sest siin kohtusid 5 mõisa piirid. Lisaks asus ta suure maantee ristumiskohas. Kõik mõisad püüdsid teede äärde kõrtse ehitada, sest viinaajamisest ja õllepruulimisest tuli väga suur tulu. Eelmise sajandi algul oli Tallinn - Narva maantee ääres Lahemaa piirkonnas 19 ühe või kahe talliosaga kõrtsi. Kõrtsihoone oli ka hobupostijaam, kus vahetati hobuseid, et posti edasi viia. Praegu asub ühes ruumis Eesti Post ja teist kasutatakse kõrtsi abiruumina. Täna asub tallis aga Toidutare - söögikoht neile, kellel on väga kiire. Kõrtsi suures tallis asub hetkel a la carte restoran. Köök asub vanas kohas. Läbi seinas oleva luugi anti talumeestele süüa. Säilinud on ka esialgne mantelkorsten, mida tulekahjud pole suutnud hävitada. Tähelepanuväärne on see, et mantelkorsten kadus kasutusest seoses pliitide kasutuselevõtuga. Mantelkorstnaid ehitati kuni 1840. aastani. WC-d ei olnud ette nähtud. Viitna Kõrtsi Tallinna poolses otsas õues toimusid 3 korda aastas väga suured ja uhked laadad, mis olid tuntud terves Põhja-Eestis. Viitna kõrts oli ka nõukogude ajal üks legendaarsemaid söögikohti, kuhu väliskülalisigi toodi.

http://www.viitna.eu/interjoor/salaparane-minevik

https://et.wikipedia.org/wiki/Viitna_k%C3%B5rts

]]> 2024-03-27 15:22:29 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2935555220 Vergi sadam, Vergi sadam, Vergi, Lääne-Viru maakond mirellpotti https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2935583808 Vergi on küla Lääne-Virumaal Vihula vallas Lahemaa rahvuspargis. Vergit on esmamainitud 1309. aastal, 1462. aastal oli Vergis rootslaste talu. Vergi küla on olemas 1555. aastast. Sadamakoha kohta on teateid aastast 1582, seda on varem nimetatud ka Kaupsaareks, mis annab vihje kunagisele kauba-ja vahetuskohale. Külas asub Vergi sadam, Vergi tulepaak, Vergi alumine ja ülemine päevamärk ja ka Vergi raamatukogu. Vergi sadam on Viru ranna külastatavaimaid jahisadamaid. Vergi neeme sadamapaika ühendab mandriga kivitamm. Vergi lähedalt kõdusoometsast on leitud Eestis haruldast mesimurakat.

http://entsyklopeedia.ee/artikkel/vergi2

https://et.wikipedia.org/wiki/Vergi

]]> 2024-03-27 15:49:10 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2935583808 Tapa raudteejaam, Tapa, Lääne-Viru maakond https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2935712056
Alates 1870. aastast kulgeb Tallinna–Narva raudtee läbi Tapa, kus peatused Lehtses (Tallinna suunal) ja Kadrinas (Narva suunal). Alates 1876. aastast hargneb Tapa–Tartu raudtee, muutes Tapa oluliseks sõlmjaamaks. Tapa jaamas on kaks täispikka raudteevahelist perrooni koos ajaloolise kivijaamahoonega. Rongid liiguvad Narva ja Tallinna suunal ühelt perroonilt ning Tartu ja Tallinna suunal teiselt. Nõmmküla raudteejaamas, enne Tamsalu peatust, ei peatu reisirongid alates 2001. aastast.

https://et.wikipedia.org/wiki/Tapa_raudteejaam

]]> 2024-03-27 18:04:20 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2935712056 Mädapea mõis, Mädapea, Lääne-Viru maakond https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2935717862 Mädapea mõis Rakvere lähedal on esmamainitud 1425. aastal. Enne 1919. aasta võõrandamist kuulus mõis Ernst von Rentelnile. Mõisa häärber ehitati 1850. aastal ja see on ühekorruseline punastest tellistest historitsistlikus stiilis hoone, millel on puitverandad.

Tänapäeval eksponeeritakse Mädapea mõisas kaasaegset Eesti kunsti ja käsitööd. Püsinäituseks on Aivar Juhansoni šaržid, mida on välja pandud üle 800 pildi.

Mõisas korraldatakse laatu ning seal toimuvad ka erinevad koolitused ja kursused.


https://www.puhkaeestis.ee/et/madapea-mois

]]> 2024-03-27 18:10:43 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2935717862 Vohnja mõis, Vohnja, Lääne-Viru maakond https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2935721087 Vohnja mõisast on esimesed teated aastast 1504, mil ta kuulus van der Heyde aadliperekonnale. Viimane teadaolev omanik oli Ernst von Tiesenhausen.

Mõisa klassitsistlik ühekorruseline peahoone rajati 1820.–1830. aastatel von Baumgartenite valitsemisajal. Hoone keskosa on kahekorruseline, kroonitud kolmnurkfrontooniga, samas kui külgrisaliitidel on väiksemad astmikfrontoonid. Praegu tegutseb hoones Vohnja Lasteaed-Algkool.

Mõisahoone ees, teisel pool kaasaegset maanteed, paikneb tiik koos mitmete stiilsete kõrvalhoonetega.


https://www.puhkaeestis.ee/et/vohnja-mois

]]> 2024-03-27 18:14:01 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2935721087 Kadrina Vabadussõja mälestussammas, Kadrina, Lääne-Viru maakond https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2935724543 Kadrina kirikuaias paiknev Vabadussõja mälestussammas on oluline mälestusmärk.

Selle kavandas Kadrina Katariina koguduse õpetaja Gustav Johannes Beermann ning avati see 15. augustil 1926. Kujur Constanze von Wetter-Rosenthali kavandite järgi valmistati 1928. aastal lisaks kaks pronksbareljeefi.

Kahjuks sai mälestusmärk osaliselt kahjustada 18. juunil 1941.

https://et.wikipedia.org/wiki/Kadrina_Vabaduss%C3%B5ja_m%C3%A4lestussammas

]]> 2024-03-27 18:17:56 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2935724543 Kadrina Katariina kirik, Kadrina, Lääne-Viru maakond https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2935728911 Kadrina Katariina kirik, Eesti kindluskirik Lääne-Viru maakonnas Kadrinas, on oluline EELK Viru praostkonna Kadrina Katariina koguduse keskus.

Algselt tuntud kui Tristferi kirik, oli see Kadrina kihelkonna peakirik. Lisaks põhikirikule kuulus kihelkonda abikirik ja kabel Ilumäel ning Viitna järvede ja Viitna kõrtsi juures. Kirik hävitati Põhjasõjas 1702. aastal, kuid hiljem taastati.

Nii kirik kui ka selle ümbritsev kirikuaed on kantud kultuurimälestiste nimekirja.

https://et.wikipedia.org/wiki/Kadrina_kirik

]]> 2024-03-27 18:22:19 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2935728911 Viitna Kõrts Bistro, Viitna, Lääne-Viru maakond https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2935732401 Viitna kõrts, endine kõrts Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas Viitna külas, on ajalooline hoone.

Ehitatud aastatel 1798–1802, see kõrtsihoone sai tuntuks oma ajaloolise pärandi poolest. 1989. aastal põles hoone maha, kuid 1993. aastal taastati see, püüdes säilitada võimalikult palju algse välimuse tunnuseid. Taastamistööde koopia arhitektiks oli Aarne Kann.

https://et.wikipedia.org/wiki/Viitna_k%C3%B5rts

]]> 2024-03-27 18:26:13 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2935732401 Kadrina Rahvamaja, Viru, Kadrina, Lääne-Viru maakond https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2935737593 Kadrina rahvamaja on 1930. aastal ehitatud kultuurikeskus Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas, asudes Kadrina alevikus.

Pikaajaline kultuurielu eestvedaja Ene Kaldamaa lahkus ametist 2012. aastal pärast 42 aastat teenistust. Tema järel oli rahvamaja juhatajaks Helena Mägi aastatel 2012–2019. Alates 2019. aasta maikuust on Kadrina kultuurielu eest vastutav Ahto-Lembit Lehtmets.

https://et.wikipedia.org/wiki/Kadrina_rahvamaja

]]> 2024-03-27 18:32:23 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2935737593 Porkuni piiskopilinnuse varemed, Järvekalda, Porkuni, Lääne-Viru maakond https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2935756801 Porkuni linnus rajati 1477–1479 Tallinna piiskopi Simon von der Borchi valitsusajal. Ebakorrapärase nelinurgaga linnuse nurkades olid suurtükitornid. Linnus sai raskelt kannatada 1558. aastal Liivi sõjas, kui Moskva tsaaririigi väed piirasid ja vallutasid selle. Sõja järel kaotas linnus oma sõjalise tähtsuse ning hakkas lagunema. Praeguseks on linnusest alles vaid vundament ja üks väravatorn, kus töötab paemuuseum.

https://et.wikipedia.org/wiki/Porkuni_piiskopilinnus#Kirjandus

]]> 2024-03-27 18:55:54 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2935756801 Väike-Marja Church, Tamme, Väike-Maarja, Lääne-Viru County https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2935798270 Väike-Maarja kirik on 14. sajandist pärinev kindluskirik Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas. See on ainulaadne näide keskaegsest kaitse-ehitisest ning pakub külastajatele põnevat rännakut Eesti ajalukku.

https://et.wikipedia.org/wiki/Väike-Maarja_kirik

]]> 2024-03-27 19:56:16 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2935798270 Avinurme Elulaadikeskus SA, Võidu, Avinurme, Jõgeva maakond alancristophermuldma https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2935800611 Avinurme Elulaadikeskus on ainulaadne keskus Lääne-Virumaal, mis pakub põnevat rännakut Eestimaa traditsioonidesse ja käsitöösse. Keskus asub maalilises Avinurme külas ja pakub külastajatele mitmekülgseid võimalusi tutvuda Eestimaa maaelu ja pärandi rikkaliku maailmaga.

https://www.elulaadikeskus.ee

]]> 2024-03-27 20:00:00 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2935800611 Rakke Lubjatehase ringahjud, korsten, Tehase, Rakke, Lääne-Viru maakond alancristophermuldma https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2935805681 Rakke lubjatehas on endine lubjatehas alustas tegevust 1910 Lääne-Virumaal Rakke linnas. See oli kunagi Eesti suurim ja moodsaim lubjatehas ning on nüüdseks oluline tööstuspärandi objekt.

http://entsyklopeedia.ee/artikkel/rakke_lubjatehas1

]]> 2024-03-27 20:07:52 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2935805681 Muuga mõis, Pargi tee, Muuga, Lääne-Viru maakond alancristophermuldma https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2935808858 Muuga mõis on 14. sajandist pärinev mõisakompleks Viimsi poolsaarel Muuga külas. See on ajalooline ja arhitektuuriline pärl, mis pakub külastajatele ainulaadset kogemust mere ääres.

https://et.wikipedia.org/wiki/Muuga_mõis

]]> 2024-03-27 20:12:37 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2935808858 Tuuliku tee, Muuga, Lääne-Viru maakond alancristophermuldma https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2935811850 Muuga mõisa tuulik oli üks tuntumaid tuuliku restorane. Tuulik ehitati 19. sajandi lõpus ja restaureeriti 1960. aastate lõpus kohvikuks. Kohvikuna töötas 1990. aastate lõpuni. Uus omanik tegi ta 2003. aastal taas kohvikuks, kuid nüüdseks on tuulik unarusse jäetud.

https://weskiwiki.ee/index.php?title=Muuga_tuulik

]]> 2024-03-27 20:17:27 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2935811850 Ebavere mägi, Ebavere, Lääne-Viru maakond mirellpotti https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2941779115 Ebavere mäe kõrgus merepinnast on 146 meetrit, olles sellega Pandivere kõrgustiku kõrguselt kolmas mägi. Ebavere mägi on hiis. Hiies käiakse ohverdamas ja jõudu kogumas. Ebavere hiies oli vanasti ka mitmed ohvrikivid. 1836. aastal esitas toona Väike-Maarja pastorina teeninud Georg Magnus Knüpffer hüpoteesi, et Ebavere mägi on koht, kus Henriku "Liivimaa kroonika" teatel sündis saarlaste suur jumal Tarapita. Tema kaitseks on loodud Ebavere maastikukaitseala. Ebavere mäest räägivad ka Jakob Tamme luuletused ning üks Kersti Merilaasi luuletus nimega "Lapsepõlv".


https://sites.google.com/site/ebavere/maausk

https://et.wikipedia.org/wiki/Ebavere_m%C3%A4gi

http://entsyklopeedia.ee/artikkel/ebavere_m%C3%A4gi1

]]> 2024-04-03 12:56:43 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2941779115 Emumägi, Emumäe, Lääne-Viru maakond mirellpotti https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2941788219 Emumäe suhteline kõrgus on 79 meetrit ja absoluutne kõrgus 166,5 meetrit. Emumäel asub vaatetorn, mille 115 astet viivad 21,5 meetri kõrgusele maapinnast ja tipust näeb selge ilmaga kahe-kolmekümne kilomeetri kaugusele. Lisaks vaatetornile on Emumäel kaks madalseiklusrada, erineva pikkusega matkarajad, puhkamiseks laudade ja pinkidega varjualused, puukujude allee ja vana Mursi kalmistu. Muistendi kohaselt on Emumägi tekkinud Kalevipoja hobuse poolt Peetla rabast kaabitud mullast.


https://et.wikipedia.org/wiki/Emum%C3%A4gi
https://www.puhkaeestis.ee/et/emumae-vabaaja-maastikupark

]]> 2024-04-03 13:04:25 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2941788219 Simuna allikas, Simuna, Lääne-Viru maakond mirellpotti https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2941795034 Simuna allikas ehk Katkuallikass, mis on 122 kilomeetri pikkuse Pedja jõe alguseks. Katk tähendas vanas kõnepruugis allikaauku. Allikas, mis asub piimajahutusaida põranda all, on väga veerohke ning annab jõele juba algselt nii palju vett, et on võimalik alustada mööda Pedja jõge kulgevat kanuumatka. Allika ümber on paarisaja meetri ulatuses niidetav puhkeala, kus ühel pool jõge on külakiik, kirik ja alevik ning tee pool on istumiskoht laua ja pinkidega. Külakiige poolse ala lõpust läheb mööda jõe kallast edasi Simuna looduse õppe- ja matkarada.


https://www.puhkaeestis.ee/et/katkuallika-puhkekoht

https://et.wikipedia.org/wiki/Simuna_allikas

]]> 2024-04-03 13:10:41 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2941795034 Simuna meteoriidikraater, Orguse, Lääne-Viru maakond mirellpotti https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2941805356 Simuna kraater on väikseim (läbimõõt on 8,5 m ja sügavus 1,9 m) ja noorim meteoriidikraater. Kraatri ringvall on vähe märgatav ning kraater on tekkinud 1. juunil 1937, kui atmosfääri sisenenud Viru boliidi üks osa langes Orguse küla metsa. Kraater leiti 1984. aastal. Lehterjal süvendil on vaevumärgatav ringvall. Meteoriidiainest pole leitud ja väheldaste mõõtmete tõttu on kraater hetkel hävimisohus.


https://et.wikipedia.org/wiki/Simuna_meteoriidikraater

http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_meteoriidikraatrid

]]> 2024-04-03 13:19:18 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2941805356 Vainupea rand, Lääne-Viru maakond kirkemarleen https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2941827737 Imekaunis Vainupe rand asub Lääne-Virumma põhjaosas Haljala vallas, Lahemaa rahvuspargi külje all. Rand on korda tehtud ning sinna on juurde ehitatud ka riietuskabiinid. Rannas on ka pingid, laudtee, prügiastid, laudtee ja kuivkäimlad. Suvitamine läks moodi Eestis pärast pärisorjuse kadumist 19.sajandi lõpus. Umbes 100 aastat tagasi oli Vainupea juba aktiivne suvituspaik.

https://www.puhkaeestis.ee/et/vainupea-rand


]]> 2024-04-03 13:37:42 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2941827737 Mällu veskijärv, Käru, Lääne-Viru maakond mirellpotti https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2941831761 Mällu veskijärvel on mitmeid ka teisi nimesid nagu näiteks Mällo paisjärv ja Mällu paisjärv. Mällu järve pindala on 4,2 ha ja pikkus 960 meetrit. Mällu veskijärve kaldajoone pikkus on 2422 meetrit. Järves on ka üks pisike saar. See on väga looduskaunis koht, mis pakub võimalust nautida rahu, vaikust ja kaunist ümbrust. Järve lähedal on ka matka- ja õpperada.


https://register.keskkonnaportaal.ee/register/body-of-water/8377521

https://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4llu_veskij%C3%A4rv

https://et.wikipedia.org/wiki/Simuna

]]> 2024-04-03 13:40:38 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2941831761 Kaarnakivi, Metsa, Vainupea, Lääne-Viru maakond kirkemarleen https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2941841559 Mere ääres paikneb rändrahn, mis on looduskaitse all. Rändrahn on 5,5 meetri kõrgune ja selle ümbermõõt on 24,5 meetrit. Kohalikus kontekstis on see 16. kohal Lahemaa piirkonnas ja 65. kohal Eesti ulatuses. Rändrahnu leiab lihtsalt, kui järgida kallasrada küla keskusest Vainupea jõe suudmeni. Kivi tuntakse ka kui Pruudikivi, kuid see teadmine on pigem haruldane. Selle nime saamise lugu seostub rannaneidudega, kes ootasid kivil istudes oma peigmeest merelt saabuvatena. Teine lugu räägib suvitajate teenijatest, kes arvasid, et kivile ronides saavad nad kohe pruudiks.

https://www.vainupea.ee/kula/kaarna-ehk-pruudikivi

]]> 2024-04-03 13:48:26 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2941841559 Äntu Punamägi, Nõmme, Lääne-Viru maakond mirellpotti https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2941842525 Äntu looduse õpperajale jääv Äntu Punamägi on loodukaitsealune oos. Punamäe oosi kõrgemail järsunõlvalisemal otsal asus kunagi Lõuna-Virumaa suurim linnus – Äntu Punamäe Maalinn, mis rajati esimese aastatuhande algul ja kandis siis Agelinde nime. See oli 240 m pikk kolmeosaline linnus, koosnedes ees-, kesk- ja pealinnusest. Linnused olid eraldatud kraavidega ja ümbritsetud vallidega. Täna on linnuse endist hiilgust meenutamas kaitsealune oos. Linnus jäeti maha umbes 13. sajandil ja kasutati hiljem peoplatsi ja laagripaigana. Täna on linnuse endist hiilgust meenutamas kaitsealune oos ning praegu on seal ka mõnus puhkekoht püstkoja, varjualuse, lõkkekoha ja pinkidega.


https://diana-le.com/2021/01/04/talvine-antu-ja-punamagi/

https://www.puhkaeestis.ee/et/antu-punamagi-ja-telkimisplats

]]> 2024-04-03 13:49:01 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2941842525 Lahemaa National Park kirkemarleen https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2941845747 Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eesti eripärase looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning säästva loodusvarade kasutamise säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Siin kaitstakse mitmesuguseid looduskeskkondi nagu metsad, sood ja rannikuala, samuti poollooduslikke kooslusi nagu loopealsed, geoloogilisi mälestisi nagu Balti klint ja rändrahnu ning ajaloolisi ja arhitektuurilisi pärandmärke. Rahvuspark kuulub üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku, olles oluline ala nii lindudele kui ka looduslikele elupaikadele. Lahemaa rahvuspargi pindala on 747,84 km², millest maismaa hõlmab 479,10 km² ja mereala 268,74 km². Rahvusparki külastuste korraldamisega on tegeletud alates 2009. aasta veebruarist, kui vastutuse selle üle võttis Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK).

https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/rahvuspargid/lahemaa-rahvuspark

]]> 2024-04-03 13:51:13 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2941845747 Võsu rand, Lääne-Viru maakond kirkemarleen https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2941850047 Võsul, Lahemaa rahvuspargis, asub üks kohalike puhkajate lemmikliivarandu. Rannas on vetelpääste, riietuskabiinid ja tualetid. Aktiivsed puhkajad saavad nautida rannavollet, lapsed saavad kiikuda ning lähedal asuval mänguväljakul mängida. Suveperioodil on rannas võimalik osta karastusjooke ja suupisteid.

Hea teada:

  • Rannas on saadaval traadita internetiühendus.

  • Õhu- ja veetemperatuuride jälgimiseks saab külastajad pöörduda kodulehe poole.

  • Lähimad söögikohad ja kauplus asuvad Võsu alevikus, vaid paarisaja meetri kaugusel rannast.

    https://visitvosu.com/vosurand/

]]> 2024-04-03 13:54:26 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2941850047 Toolse jõe org, Kaliküla, Lääne-Viru maakond kirkemarleen https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2941854295 Toolse jõe org asub Lääne-Virumaal ning seda läbib Toolse jõgi. Teatud jõeosad on tunnistatud ürglooduse objektideks.

Orus paikneb Toolse paljand, mis on oluline geoloogiline nähtus. See on ilus looduslik koht mida tasub möödasõitmisel märgata ja vaatama minna.

https://et.wikipedia.org/wiki/Toolse_jõe_org

]]> 2024-04-03 13:57:34 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2941854295 Kuradisaar, Käsmu, Lääne-Viru maakond kirkemarleen https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2941859005 Kuradisaar asub Lääne-Viru maakonnas, Haljala vallas Käsmu küla alal Lahemaa rahvuspargis, Käsmu lahes, hõlmates 6,37 hektarit. Selle rannajoone pikkus on umbes 3 kilomeetrit.

Saar paikneb Käsmu poolsaare kirdeotsast umbes 200 meetri kaugusel põhja suunas. Põhjapool asuvad Tiirukari ja Ninakivi kari. Saart ühendab Mändneeme saarega neem.

Suvel 2015 oli madala veetaseme tõttu võimalik Käsmu poolsaarelt saarele jalutada ilma vette sattumata.

Kuradisaar on pikliku kujuga ja selle pind on kruusane. Saare kõrgeim koht ulatub umbes 5 meetri kõrgusele merepinna kohal.

Saarel on okasmetsa ja rannaniitu.

https://et.wikipedia.org/wiki/Saartneem

]]> 2024-04-03 14:01:30 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2941859005 Varangu Siniallikad, Varangu, Lääne-Viru maakond mirellpotti https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2941862938 Allikad jäävad Varangu looduskaitsealale. Allikad paiknevad Varangu jõe alguses 300 meetri pikkusel alal. Need siniallikad on tuntud oma erilise veevärvuse poolest, mis on sinakasroheline.

Tekst, mis on kunagi kirjutatud Varangu siniallikate kohta.

Varangu Siniallikad – eks nad nüüd ole vett täis, möödunud suvel oli nii kuiv, et nad võisid kuivanudki olla. Seal on see järvekriit, ilus sinine vesi. Puuoksi on loobitud sinna põhja, siis nende okste ümber on kivistunud järvekriit, siis need on ilusad nagu korallid.
Mina ei tea, kuidas pidi see verine lammas seal allikas olema. Koolilapsed loopisid alati oksi sisse ja metskond keelas ära, siis oli see jutt, et verine lammas on seal.


https://galerii.kirmus.ee/koobas/index.php?module=300&op=2&id=17825&jrk=6821

https://et.wikipedia.org/wiki/Varangu_Siniallikad

]]> 2024-04-03 14:04:02 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2941862938 Koprarada, Oandu, Lääne-Viru maakond kirkemarleen https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2941865859 Lahemaa rahvuspargis, Oandu piirkonnas, asub 1 km pikkune Koprarada. Raja läbimiseks kulub umbes pool tundi, mis sobib ka kõige noorematele matkajatele. Õpperada tutvustab Altja jõge, selle orgu ning siinset elustikku ja kooslusi. Matkarada kulgeb oosi kõrgetel nõlvadel, pakkudes kauneid vaateid kärestikulisele Altja jõele. Siinne ürgorg on ideaalne elupaik kobrastele.

Sügavas jõeorus matkates saab näha kobraste tegevuse jälgi, sealhulgas kopratamme, kaldanõlva sisse kaevatud urgusid, liuradu ja langetatud puid. Koprarada pakub meeldivat peatuspaika pärast pikka bussi- või autosõitu Lahemaal.

https://www.puhkaeestis.ee/et/koprarada-lahemaa-rahvuspargis

]]> 2024-04-03 14:05:54 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2941865859 Ontika maastikukaitseala, Ida-Viru maakond https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2941904229 Ontika maastikukaitseala asub Ida-Viru maakonnas, Toila vallas. Selle kaitseala pindala on 1212 hektarit.

Kaitseala ajalugu ulatub tagasi aastasse 1939, mil Saka-Ontika paekallas ja sellega piirnev mets said kaitse alla võetud. Praegused kaitseala piirid ja staatus kehtestati aastal 1996.

https://et.wikipedia.org/wiki/Ontika_maastikukaitseala

]]> 2024-04-03 14:30:29 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2941904229 Agusalu looduskaitseala, Ida-Viru maakond https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2941916863 Agusalu looduskaitseala asub Ida-Virumaal Puhatu soostiku lõunaosas. Selle kaitseala ajalugu ulatub tagasi aastasse 1981, mil see moodustati Agusalu sookaitsealana algse pindalaga 7657 hektarit. Aastal 1997 muudeti see Agusalu maastikukaitsealaks ning seejärel korraldati 2007. aastal ümber Agusalu looduskaitsealaks.

https://et.wikipedia.org/wiki/Agusalu_looduskaitseala

]]> 2024-04-03 14:41:05 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2941916863 Aluoja joastik Mägara ojal, Pühajõe, Ida-Viru maakond https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2941926024 Aluoja joastik asub Ida-Viru maakonnas, Toila vallas, Pühajõe külas.

See joastik saab oma veed Mägara ojalt. Enne Pühajõe orgu laskumist moodustab Mägara oja umbes 700 meetri pikkuse ja umbes 10 meetri sügavuse kanjoni, mida tuntakse Aluoja kanjonina. Joastik koosneb viiest suuremast astangust, mille kõrgused oja voolusuunas ülevalt alla on vastavalt 1,4 meetrit, 0,8 meetrit, 1,8 meetrit, 1,4 meetrit ja 0,5 meetrit. Joaastangutel on veejoa laius vahemikus 5 kuni 10 meetrit. Aluoja joa astang on võetud kaitse alla.

https://et.wikipedia.org/wiki/Aluoja_joastik

]]> 2024-04-03 14:47:57 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2941926024 Kurtna järvestik – Eesti järvederikkaim ala, Vasavere, Ida-Viru maakond https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2941933042 Eesti kõige tihedam järvestik asub Kurtna mõhnastikus, Alutaguse madaliku keskosas. Sel ligi 9 km pikkusel ja 3 km laiusel alal paikneb 40 järve. Enamik neist on väikesed, turbaste või liivaste kallastega metsajärved. Suurim neist on Konsu järv (136 ha), sügavaim aga Räätsma järv, mis on Eesti ainus teadaolev rauatoiteline järv, sügavusega 10,8 meetrit. Mõhnastiku keskel on mitmeid eriti väärtuslikke, haruldaste liikide ja selge veega järvi, näiteks Valgejärv.

Kurtna järvestik on väga hinnatud puhkeala. Suvitajad eelistavad liivaste kallastega järvi, samas kui kalamehed otsivad omaette vaikseid kohti. Piirkonnas on rikkalikud seenemetsad ja mitmekülgsed spordi- ning matkarajad, mis kutsub loodusesse liikuma.

https://kaitsealad.ee/et/kaitsealad/alutaguse-rahvuspark/kaitsealast-20/loodus-20/kurtna-mohnad-ja-jarved

]]> 2024-04-03 14:53:38 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2941933042 Purtse Hiiemägi, Purtse, Ida-Viru maakond https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2941937904
Purtse Hiiemägi on ümbruskonna kõrgeim koht, arvatavasti muinaseestlaste pühapaik. Alutaguse Memento eestvedamisel alustati Hiiemäele "Kurjuse Ohvrite Leinapargi" rajamist 1991. aastal, mil istutati esimene tamm juuniküüditamise 50. aastapäeval. Tänaseks on leinaparki istutanud oma tammed maakondade, valitsuse ja paljude organisatsioonide esindajad, samuti vabariigi presidendid Lennart Meri ja Arnold Rüütel.

Pargis saab näha Eesti valukaarti, kus murul on kujutatud Eestimaa kaart, kuhu on märgitud andmed kõikidest maakondadest küüditatute kohta.

https://www.visitnarva.ee/et/purtse-hiiem%C3%A4gi

]]> 2024-04-03 14:57:14 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2941937904 Valaste juga, Valaste, Ida-Viru maakond https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2941947047 Valaste juga on Eesti kõrgeim juga, mille veesein on üle 30 meetri kõrge. Juga pakub vaatemängulist vaadet ning trepistikult ja matkarajalt avaneb hea vaade maakera 400 miljoni aasta jooksul tekkinud kihtidele. Erakordselt maalilised vaated avanevad Valastes talvel, kui puhuvad merelt põhjatuuled, mis koos veepritsmetega pankrannikul asuvatele puudele tekitavad jääskulptuure.

Valaste juga on eriti muljetavaldav kevaditi ja suurvee ajal. Külastajatel on võimalik kasutada treppe, mis viivad juga juurest mere äärde, samuti on avatud 1,3 km pikkune matkarada, mis kulgeb klindimetsas.

https://www.puhkaeestis.ee/et/valaste-juga-eesti-korgeim

]]> 2024-04-03 15:04:27 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2941947047 Kotka matkarada, Lõpe, Ida-Viru maakond https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2941954898 Kotka matkarada tutvustab madal- ja siirdesood ning liivaseid vallseljakuid. Vaatamisväärsusteks on Peipsi järve taganemisel tekkinud kõrged metsased liivaseljandikud ning Rüütli raba salapärased soosaared, mis on tekkinud jääaja lõpus kuhjunud setetest. Üleminek liivaseljandikelt sooks on järsk ning selline maastikumuutus pakub matkajale meeldivat vaheldust.
Rada on tähistatud valge-sinise värvimärgistusega puudel ja piktogrammidega punakaspruunidel postidel.

https://www.loodusegakoos.ee/kuhuminna/rahvuspargid/alutaguse-rahvuspark/1402

]]> 2024-04-03 15:10:49 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2941954898 Kadrina paisjärv, Kadrina, Lääne-Viru maakond alancristophermuldma https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2942259140 Kadrina paisjärv on Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas asuv paisjärv, mis on moodustatud Loobu jõele. Järve pindala on 8,8 hektarit ja see on populaarne puhke- ja kalapüügikoht.

https://et.wikipedia.org/wiki/Kadrina_paisjärv

]]> 2024-04-03 20:31:04 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2942259140 Lossijärv, Arbavere, Lääne-Viru maakond alancristophermuldma https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2942261236 Lossijärv on Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas Arbavere küla lähedal asuv väike järv. Järve pindala on 1 hektar ja see on ümbritsetud metsaga.

https://et.wikipedia.org/wiki/Lossijärv

]]> 2024-04-03 20:33:57 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2942261236 Imastu järv, Imastu, Lääne-Viru maakond alancristophermuldma https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2942263129 Imastu järv on järv Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas Imastu külas. Veekogu pindala on 0,6 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 533 m. Järves on üks saar.

https://et.wikipedia.org/wiki/Imastu_järv

]]> 2024-04-03 20:37:01 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2942263129 Udriku oja, Lääne-Viru maakond alancristophermuldma https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2942264694 Udriku oja on 12 km pikkune oja Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas. See algab Kiku soost, läbib Udriku paisjärve ja suubub Undlast alamal vasakult Loobu jõkke. Oja jõgikond on 50,5 km.

http://entsyklopeedia.ee/artikkel/udriku_oja1

]]> 2024-04-03 20:39:25 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2942264694 Neeruti Sinijärv, Neeruti, Lääne-Viru maakond alancristophermuldma https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2942267325 Neeruti sinijärv asub Lääne-Virumaal, Kadrina vallas, Neeruti küla lähedal. See on mitteavalik veekogu. Selle pindala on 1,1 ha.

https://www.kalapeedia.ee/sinijarv-neeruti-sinijarv.html

]]> 2024-04-03 20:43:10 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2942267325 Udriku Suurjärv, Kõrveküla, Lääne-Viru maakond alancristophermuldma https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2942268718 Udriku Suurjärv on Lääne-Virumaal Kadrina vallas asuv düstroofne järv, mis pakub külastajatele rahulikku ja maalilist puhkust. Järve ümbritsevad metsad ja sood, luues eraldatud ja vaikse atmosfääri.

https://et.wikipedia.org/wiki/Udriku_Suurjärv

]]> 2024-04-03 20:45:12 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2942268718 Ohepalu järv, Ohepalu, Lääne-Viru maakond alancristophermuldma https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2942270147 Ohepalu järv on Lääne-Virumaal Kadrina vallas asuv rabajärv. See on üks Eesti sügavamaid rabajärvi, mille suurim sügavus on 2,5 meetrit. Järve pindala on 67,3 hektarit ja see on ümbritsetud männimetsade ja rabadega.

https://et.wikipedia.org/wiki/Ohepalu_järv

https://www.kalapeedia.ee/ohepalu-jarv-ohepalu-suurjarv.html

]]> 2024-04-03 20:47:23 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2942270147 Narva Linna Päevad mirellpotti https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2943217981 Narva Linna Päevad on kõige eredam ja põnevam suve sündmus, mis toimub Narva erinevates kohtades.
See sisaldab pidulikku rongkäiku, spordivõistluseid, kultuurisündmuseid, näituseid, messe, käsitööliste laata ja palju teisi meelelahutusi. Eelimsel aastal esines seal palju kuulsaid Eesti muusikuid nagu näiteks Nublu, Anne Veski, Alika Milova ja paljud teised.


https://www.puhkaeestis.ee/et/narva-linna-paevad-1

https://www.narva.ee/ru/uldinfo/-/asset_publisher/vWtIVH25hH5g/content/narva-paevad-2023?redirect=https%3A%2F%2Fwww.narva.ee%2Fru%2Fuldinfo%3Fp_p_id%3D101_INSTANCE_vWtIVH25hH5g%26p_p_lifecycle%3D0%26p_p_state%3Dnormal%26p_p_mode%3Dview%26p_p_col_id%3Dcolumn-1%26p_p_col_count%3D3

]]> 2024-04-04 12:42:29 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2943217981 Narva Linna Jooks mirellpotti https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2943226933 Narva Linna Jooks on Ida-Virumaa suurim spordisündmus.

Narva Linna Jooksu eesmärgiks on innustada inimesi liikumisharrastusega tegelema ning suurendada Ida-Virumaa nähtavust Eesti kultuuri- ja spordimaastikul.

Ida-Virumaa osavõturohkeima spordisündmuse kirju ajalooga linnas kulgev kaunis rada meelitab kohale arvukalt osalejaid Narvast ning paljud tulevad ka üle terve Eesti. Sel aastal toimub Narva Linna Jooks 31.05.-1.06.2024.


https://www.jooks.ee/et/narva/info

]]> 2024-04-04 12:50:56 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2943226933 Iisaku, Ida-Viru maakond mirellpotti https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2949587960 NORF ehk Noorte Oma Räpifestival on Alutaguse koolinoorte omaalgatuslik projekt. NORF on loodud, et anda võimalus noortele räpihuvilistele oma loomingu tutvustamiseks ja koos suurte artistidega päris laval ülesastumiseks. Festival toimub sellel aastal neljandat korda ning festivalilavale oodatakse kandideerima kõiki noori räpihuvilisi üle Eesti vanuses 12-22eluaastat. On oluline märkida, et festivalile kandideeritakse omaloominguga ning festivalile pääsejad otsustab zürii, mis koosneb oma ala asjatundjatest ning tuntud artistidest. Festivalile pääsevad esinema 16 andekat noorräpparit ning nendega koos astuvad sellel aasta festivalil ülesse sellised tuntud artistid nagu An-Marleen, Reket ja Prodigyboys.


https://www.norf.ee/

https://iisaku.edu.ee/2023/03/20/norf-festival-noortele/

]]> 2024-04-10 13:39:47 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2949587960 Sillamäe, Ida-Viru maakond mirellpotti https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2949607369 Eneli Jefimova on sündinud 27. detsembril 2006 Tartus. Ta on Eesti ujuja ja Euroopa meister lühiraja 100 m rinnuliujumises. Ta käis Sillamäe Pääsupesa Lasteaias ning kooliteed alustas ta Sillamäe Eesti Põhikoolis. Seitsmendas klassis asus Jefimova õppima Tallinnas Audentese Spordigümnaasiumis. Ujumisega alustas Eneli Jefimova Sillamäe ujumisklubis Kalev, kus ta treeniteks olid Jevgeni Bugakov, Aleksandr Tšerednikov ja Sergei Maksimov. Aastast 2019 on ta jätkanud treeninguid Tallinnas Kalevi Ujumiskoolis Henry Heina juhendamisel. Ta võitis 2017. aastal oma esimese Eesti täiskasvanute meistrivõistluste medali kümneaastasena, saavutades 200 m rinnuliujumises pronksmedali. Lisaks on ta tulnud pikas basseinis meistrivõistlustel rinnuli- ja teateujumises seitse korda ning lühiraja meistrivõistlustel rinnuli-, kompleks- ja teateujumises kaheksa korda Eesti meistriks. Ta on parandanud lühikeses ja pikas ujulas 37 korral Eesti rekordit, sealhulgas 6 korral teateujumises. Jefimova võitis 2021. aastal lühiraja Euroopa meistrivõistlustel uue Eesti rekordiga 100 m rinnuliujumises teise koha ning ta nimetati samal aastal aasta noorsportlaseks. 2023. aasta ujumise lühiraja Euroopa meistrivõistlustel Otopenis tuli ta uue Eesti rekordiga 1.03,21 100 m rinnuliujumises Euroopa meistriks.


https://et.wikipedia.org/wiki/Eneli_Jefimova

]]> 2024-04-10 13:53:38 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2949607369 Kiviõli, Ida-Viru maakond mirellpotti https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2949617447 Heino Lipp oli eesti tippkergejõustiklane, mitmekordne NSV Liidu meister kümnevõistluses ja mitmel muul võistlusalal, treener ja sporditegelane. Ta lõpetas 1940. aastal Jõhvi Keskkooli ja 1949. aastal Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonna. Oma esimese NSV Liidu rekordi püstitas ta 3. juunil 1946 Tartus, kui tõukas kuuli 15,62 m. Ta kuulus Eesti NSV Kergejõustikuföderatsiooni presiidiumi, oli 1966–1970 treenerite nõukogu esimees, 1970–1976 föderatsiooni presiidiumi aseesimees ja Tallinna sektsiooni esimees. 1992. aasta suveolümpiamängude avatseremoonial Barcelonas kandis ta Eesti lippu. Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule, sportlaste kvartalisse.


https://et.wikipedia.org/wiki/Heino_Lipp

]]> 2024-04-10 14:01:23 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2949617447 Uljaste, Ida-Viru maakond mirellpotti https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2949630782 Meinhard Laks oli eesti õpetaja ning tema algatas emakeelepäeva. Meinhard Laksi lapsepõlv möödus Liivoja talus, kust ta sai kaasa armastuse kirjanduse, looduse ja käsitöö vastu. Ta õppis aastatel 1931–1937 Sonda 6-klassilises algkoolis ja seejärel 1937–1940 Rakvere reaalkoolis. Õpetajaks õppis ta 1940–1946 Rakvere õpetajate seminaris, 1948–1952 Tallinna õpetajate instituudis ja 1952–1955 Tallinna pedagoogilises instituudis. Seejärel pöördus ta Virumaale tagasi. Tallinnas veedetud õpiaastad olidki tema elus ainus aeg, mille ta Virumaalt eemal veetis. Meinhard Laks asus tööle Sonda koolis, kus ta töötas 45 aastat õpetaja, õppealajuhataja ja direktorina. Tema direktoriaastatel valmis Sonda uus koolimaja, mille üle ta oli elu lõpuni uhke. Meinhard Laksi suurimaks saavutuseks peetakse emakeelepäeva tähistamise ideed. Selle järgi teatakse teda ka laiemalt.

Meinhard Laks sai emakeelepäeva tähistamise mõtte 1994. aastal Kadrinas avatud emakeelesambast. Ta hakkas koostama üleskutseid emakeelepäeva tähistamiseks. 14. märts sai välja valitud Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeva järgi. Esimene üleskutse ilmus ajalehes Põhjarannik 18. jaanuaril 1995. Sama aasta 30. märtsil valmis üleskutse lõplik versioon "Üleskutse ülemaalise eesti emakeele ja rahvuskultuuri päeva sisseseadmise toetamiseks". Detsembris 1995 esitas ta riigikogu kultuurikomisjonile ettepaneku emakeelepäeva riikliku tähtpäevana kehtestamiseks, ent esialgu jäi asja arutamine soiku. 1999. aasta veebruaris võeti vastu emakeelepäev riikliku tähtpäevana. Pärast seda tähistataksegi 14. märtsil emakeelepäeva.


https://et.wikipedia.org/wiki/Meinhard_Laks

]]> 2024-04-10 14:11:03 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2949630782 Tapa, Lääne-Viru maakond https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2949767559 Tapa linnapäevad pakuvad mitmekesist programmi, sealhulgas kontserte, spordivõistlusi ja näitusi. Tapa Kultuurikojas ja Vana vaksalis toimuvad erinevad näitused, sealhulgas fotode näitus "Minu ilus Tapa". Kõiki väljapanekuid saab külastada kuni augusti lõpuni. Tapa linnapäevad on suurepärane võimalus kogukonna liikmetel kokku tulla ja kogeda linna kultuuri ja traditsioone.

https://tapavallakultuur.ee/tapa-linnapaevad/

]]> 2024-04-10 15:59:02 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2949767559 Väike-Maarja, Lääne-Viru maakond https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2949774546 Pandivere päevad on traditsiooniline kodukandipäev, mis algas 1988. aastal ja on tänaseks kujunenud suve alguse suurimaks pidustuseks selles piirkonnas. Algatajaks oli tollane Väike-Maarja keskkooli direktor Mati Lukas. Igal aastal on päevadel oma teema, mis keskendub kodukoha loodusele, kultuurile ja ajaloole. Üritustel toimuvad rongkäigud, kontserdid, näitused ning erinevad tegevused eri vanusegruppidele. Lisaks korraldatakse külakonverentse, kus arutatakse kohaliku kogukonna ajaloo ja arenguvõimaluste üle. Pandivere päevadel on ka esitatud kodukoha-ainelisi näitemänge ning sageli osalevad üritustel ka külalised teistest linnadest ja riikidest.

https://v-maarja.ee/pandivere-paevad

]]> 2024-04-10 16:05:23 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2949774546 Tamsalu, Lääne-Viru maakond https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2949786641 Tamsalu linnapäevadel 25. mail toimuvad mitmed suurepärased kontserdid. Esinejate hulgas on Mait ja Mikko Maltis ning Elina Born, kes astuvad üles kultuurimaja ees. Peale nende esinemist saab nautida Trio Comodo ja Recovery bände.

https://tapavallakultuur.ee/tamsalu-linnapaevad/

]]> 2024-04-10 16:16:30 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2949786641 Väike-Maarja, Lääne-Viru maakond https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2949793656 Georg Lurich oli kuulus eesti maadleja, kes oli üks kolmest tuntuimast eesti elukutselisest maadlejast koos Georg Hackenschmidti ja Aleksander Abergiga. Ta oli pärit Väike-Maarjast ning tema kõrgus oli 177 cm ja kaal 90 kg. Lurich püstitas ligikaudu 40 maailmarekordit, sealhulgas tõstmises ja vastupidavus- ning vigurtõstetes. Ta oli tuntud oma muljetavaldavate füüsiliste saavutuste poolest, näiteks tõukas ta üles 140-kilose tõstekangi ja tegi teda ühe käega tõugates ka selili olles üle 200-kilose tõuke. Tema tuntumaks oskuseks oli "Lurichi sild", kus ta lasi raskel mehel istuda tema rinnale sillas olles. Tema auks korraldatakse siiani maadlus- ja rammukatsumisi.

https://et.wikipedia.org/wiki/Georg_Lurich

]]> 2024-04-10 16:22:39 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2949793656 Tapa, Lääne-Viru maakond https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2949802564
Evi Tihemets, sündinud 21. augustil 1932. aastal Tapal, oli eesti kunstnik, kes lõpetas ENSV Riikliku Kunstiinstituudi graafika eriala 1958. aastal. Ta oli osa graafikute põlvkonnast, kes kujundasid eesti graafika ilmet 1960. aastatel. Tihemets oli tuntud mitmekülgse ja eksperimenteeriva graafikuna, kes kasutas erinevaid tehnikaid, sealhulgas värvilist litograafiat, tuues sellega eesti graafikasse uusi väljendusvõimalusi. Ta oli Eesti Kunstnike Liidu liige alates 1959. aastast ning auliige alates 2002. aastast. Tihemetsi töid on eksponeeritud mitmetes riikides ning ta on kinkinud oma teoseid ka Tapa Muuseumile.

https://www.tapamuuseum.ee/ajalugu/tuntud-inimesi-tapalt/

]]> 2024-04-10 16:30:52 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2949802564 Tapa, Lääne-Viru maakond https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2949807242 Urmas Lattikas, sündinud 17. augustil 1960 Tapal, on eesti helilooja ja džässpianist, kes on Eesti Heliloojate Liidu liige alates aastast 2000. Ta lõpetas 1974. aastal Tapa Muusikakooli klaveri erialal ning 1986. aastal Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooni erialal, olles õppinud Eino Tambergi juures. Lisaks täiendas ta end 1990. aastal Bostonis Berklee Muusikakolledžis kompositsiooni ja džässklaveri erialal. 1983. aastal asutas ta oma nime kandva džässkvinteti.

https://et.wikipedia.org/wiki/Urmas_Lattikas

]]> 2024-04-10 16:34:53 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2949807242 Väike-Maarja, Lääne-Viru maakond alancristophermuldma https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2949951619 Georg Lurich (22. aprill (vana kalendri järgi 10. aprill) 1876 Väike-Maarja – 22. jaanuar 1920 Venemaa, Armavir) oli eesti maadleja ja raskejõustiklane, keda peetakse üheks Eesti spordiajaloo suurimaks kujuks. Ta oli tuntud oma erakordse füüsilise jõu ja osavuse poolest nii maadluses kui ka raskuste tõstmises.

https://et.wikipedia.org/wiki/Georg_Lurich

]]> 2024-04-10 18:44:02 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2949951619 Ebavere-Simuna, Võivere, Lääne-Viru maakond alancristophermuldma https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2949954767 Kaido Höövelson, tuntud ka kui Baruto, on endine Eesti sumomaadleja ja praegune sumo treener. Ta sündis 1984. aastal Eestis ning alustas oma karjääri kreeka-rooma maadlejana. Hiljem siirdus ta Jaapanisse, kus hakkas sumomaadlusega tegelema. Ta oli üks vähestest mitte-jaapanlastest, kes on suutnud jõuda sumo kõrgeimasse divisjoni, makuuchi diviisini.

https://et.wikipedia.org/wiki/Kaido_Höövelson

]]> 2024-04-10 18:47:26 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2949954767 Simuna, Lääne-Viru maakond alancristophermuldma https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2949958857 Hugo Richard Paucker sündis 1807. aastal Simunas vaimuliku perekonnas. Tema isa oli Simuna Siimona ja Juuda koguduse õpetaja ning seega sai tulevane praost juba varakult aimu kirikuelust. Ta oli silmapaistev isik 19. sajandi Eestimaa kirikuelus. Tema panus vaimuliku, haridusliku ja ühiskondliku elu arendamisse oli märkimisväärne.

https://et.wikipedia.org/wiki/Hugo_Richard_Paucker

]]> 2024-04-10 18:51:48 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2949958857 Väike-Maarja Suvelaat alancristophermuldma https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2949999156 Väike-Maarja Suvelaat toimub igal suvel Liivi pargis (Pikk tn 3, Väike-Maarja)

]]> 2024-04-10 19:37:40 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2949999156 Väike-Maarja Muusikafestival alancristophermuldma https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2950001260 Väike-Maarja Muusikafestival toimub igal aastal Novembris ning kestab mitu päeva

]]> 2024-04-10 19:40:01 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2950001260 Simuna Perepäev ja käsitöö- ja talukaubalaat alancristophermuldma https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2950002171 Simuna Perepäev ja käsitöö- ja talukaubalaat toimub igal aastal augustil Simuna allikal.

]]> 2024-04-10 19:41:05 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2950002171 Haljala, Lääne-Viru maakond kirkemarleen https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2950094287 Tanel Padar on tuntud laulja ning aulukirjutaja. Ta on tuntud üle Eesti. Ta tõusis tuntuks võites 2001. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse koos ansambliga 2XL looga "Everybody". Ta on aktiivne nii sooloartistina kui ka ansamblites ning tema muusikat iseloomustavad mitmekülgsed žanrid nagu pop, rock ja bluus. Lisaks muusikale on Padar tuntud ka kui avaliku elu tegelane ning ta on osalenud mitmetes telesaadetes ning mänginud ka teatris. Haljalas õppis ta põhikoolis ning keskoolis.

https://et.wikipedia.org/wiki/Tanel_Padar

]]> 2024-04-10 21:50:25 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2950094287 Haljala, Lääne-Viru maakond kirkemarleen https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2950095751 Gerli Parmas, sünninimega Gerli Padar. Gerli Padar on eesti laulja ja muusik, kes on tuntud oma muljetavaldava vokaaliga ning mitmekülgse muusikalise karjääri poolest. Ta on tuntud eelkõige kui Tanel Padari õde, kuid on saavutanud ka ise tunnustust oma muusikalise talendi ja stiili poolest. Gerli on esinenud mitmetes kontsertidel ning osalenud erinevates muusikaprojektides nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Lisaks muusikale on ta ka populaarne meediategelane. Ta õppis Haljala koolis ning lõpetas selle 2015. aastal.

https://et.wikipedia.org/wiki/Gerli_Parmas

]]> 2024-04-10 21:53:40 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2950095751 Haljala, Lääne-Viru maakond kirkemarleen https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2950097704 Kadri Voorand on tuntud Eesti džässmuusik, laulja ja helilooja, kelle loomingus kombineeruvad erinevad muusikastiilid ja eksperimentaalsus. Ta on võitnud mitmeid auhindu ning on tuntud oma erakordse laulmisstiili ja improvisatsioonioskuste poolest. Voorand on aktiivne nii sooloartistina kui ka ansamblites ning tema muusikas kõlab sageli kaasaegne ja sügavalt emotsionaalne lähenemine. Lisaks musitseerimisele tegeleb Kadri Voorand ka heliloominguga ning on loonud muusikat nii teatrisse, filmidesse kui ka tantsuetendustele. Ta on pärit Haljalast ning tema ema Viivi Voorand elab seal siiani.

https://et.wikipedia.org/wiki/Kadri_Voorand

]]> 2024-04-10 21:57:23 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2950097704 Käsmu, Lääne-Viru maakond kirkemarleen https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2950099035 Viru Folk Festival on üks olulisemaid folkmuusika ja -kultuuri sündmusi Eestis. See toimub igal suvel ning pakub osalejatele võimalust sukelduda Eesti rahvamuusika ja -tantsu rikkalikku maailma.

Festivali programm hõlmab tavaliselt mitmesuguseid tegevusi, sealhulgas kontserte, töötubasid, tantsuetendusi, rahvakunsti näitusi ja palju muud. Esinejate hulgas on nii tuntud professionaalsed folkmuusikud kui ka noored andekad talendid.

Viru Folk Festival on tuntud ka oma sõbraliku ja avatud õhkkonna poolest, mis võimaldab osalejatel nautida kogukonna tunnet ning jagada ühiseid huve ja kogemusi.

https://www.virufolk.ee

]]> 2024-04-10 22:00:02 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2950099035 Vihula Manor Country Club & Spa, Vihula, Lääne-Viru maakond kirkemarleen https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2950100718 Vihula mõis asub Lahemaa rahvuspargis ning on tuntud oma ajaloolise atmosfääri ja kultuurilise pärandi poolest. Mõisakompleksis toimuv kultuuriprogramm pakub mitmekülgset valikut tegevusi ja sündmusi, mis tutvustavad külastajatele Eesti ajalugu, kunsti ja traditsioone.

Üks oluline osa Vihula mõisa kultuuriprogrammist on ekskursioonid mõisakompleksi, kus külastajad saavad uurida ajaloolisi hooneid, aedu ja muuseume ning õppida rohkem mõisa rikkaliku ajaloo kohta. Lisaks korraldatakse sageli teemapõhiseid ekskursioone, mis keskenduvad näiteks mõisa arhitektuurile, kunstile või elule mõisas läbi erinevate ajastute.

Lisaks ekskursioonidele toimuvad mõisas sageli ka kultuuriüritused nagu kontserdid, teatrietendused, kunstinäitused ja käsitöölaadad.

https://www.vihulamanor.com/et/kontserdid/

]]> 2024-04-10 22:03:35 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2950100718 Käsmu Meremuuseum, Merekooli, Käsmu, Lääne-Viru maakond kirkemarleen https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2950101658 Käsmu Meremuuseumi suvekontserdid on osa rikkalikust kultuuriprogrammist, mis toimub Eesti mereäärse Käsmu küla meremuuseumis. Need kontserdid toovad kokku nii kohalikud kui ka külastavad muusikud ning pakuvad külastajatele võimalust nautida muusikat merekultuuri ja ajaloolises keskkonnas.

Suvekontserdid Käsmu Meremuuseumis on tavaliselt mitmekülgsed, hõlmates erinevaid muusikalisi stiile ja žanreid. Sageli esinevad kontsertidel nii rahvamuusikaansamblid kui ka klassikalise muusika interpreedid, džäss- ja bluusimuusikud ning teised artistid. Selline mitmekesisus pakub külastajatele võimalust avastada uusi muusikastiile ja nautida erinevaid esitusi.

https://www.kasmu.ee/et

]]> 2024-04-10 22:06:00 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2950101658 EELK Rakvere Kolmainu kogudus, Pikk, Rakvere, Lääne-Viru maakond https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2977978519 Rakvere Kolmainu kirik on 15. sajandil ehitatud kirik, mis asub Rakvere Pika tänava ääres linnuse lähedal. Kirikut kasutab EELK Rakvere Kolmainu kogudus ning see on olnud ka Rakvere saksa koguduse kasutuses. Ajalooliselt on kirik läbi elanud mitmeid lammutusi ja taastamisi ning see on pühendatud Kolmainule. Kiriku ajaloos on märkimisväärseid sündmusi ja renoveerimisi, sealhulgas tornikiivri ehitamine, katuse kaotamine Põhjasõja ajal ning erinevad uuendused, nagu elektrivalguse ja ahjukütte sisseseadmine ning orelite paigaldamine.

https://et.wikipedia.org/wiki/Rakvere_Kolmainu_kirik

]]> 2024-05-02 12:19:38 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2977978519 Vabadussõja mälestussammas, Lai tänav, Rakvere, Lääne-Viru maakond https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2977983048 Rakvere Vabadussõja ausammas on uhke graniidist monument, mis seisab Rakvere linna südames, Ausambamäel. See on pühendatud Lääne-Virumaa meestele, kes langesid Eesti Vabadussõjas (1918–1920) võideldes Nõukogude okupatsiooni vastu.

]]> 2024-05-02 12:23:30 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2977983048 Rakvere Teater, Fr. R. Kreutzwaldi, Rakvere, Lääne-Viru maakond https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2977983350 Rakvere Teater asub Rakvere mõisas, kus on suur saal ja väiksem black-box-tüüpi saal. Teater on tegutsenud alates 1882. aastast, olles üks vanimaid Eestis. Praegune teatrihoone valmis 1940. aastal. Alates 2004. aastast on teater sihtasutusena tegutsenud. Mitmed tuntud näitejuhid on teatrit juhtinud, sealhulgas Kulno Süvalep, Raivo Trass ja Peeter Jalakas. Teatrimaja renoveeriti 2005. aastal. Joonas Tartu ja Velvo Väli on olnud teatrijuhid alates 2006. aastast.


https://et.wikipedia.org/wiki/Rakvere_teater

]]> 2024-05-02 12:23:48 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2977983350 Viru-Nigula Vabadussõja mälestussammas, Kalvi tee, Viru-Nigula, Lääne-Viru maakond https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2977984816 Viru-Nigula Vabadussõja ausammas on graniidist monument, mis asub Viru-Nigula kihelkonnakeskuses, kiriku ees. See on pühendatud 56 Viru-Nigula kihelkonnast pärit mehele, kes langesid Eesti Vabadussõjas (1918-1920) võideldes Nõukogude okupatsiooni vastu.


]]> 2024-05-02 12:25:07 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2977984816 Väike Maarja Vabadussõja mälestussammas, Väike-Maarja, Lääne-Viru maakond https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2977986392 Väike-Maarja Vabadussõja ausammas on uhke graniidist monument, mis asub Väike-Maarja aleviku keskel, kiriku ees. See on pühendatud 124 Väike-Maarja kihelkonna mehele, kes langesid Esimeses maailmasõjas (1914-1918) ja Eesti Vabadussõjas (1918-1920), võideldes Venemaa ja Nõukogude okupatsiooni vastu.


]]> 2024-05-02 12:26:30 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2977986392 Rakvere Linnus, Vallimägi, Rakvere, Lääne-Viru maakond https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2977986823 Rakvere Vallimäel asuv linnusel on arheoloogilised jäljed, mis pärinevad 5.–6. sajandist. Arvatakse, et see oli lihtne kaitseehitis, mida ümbritses männipuust kaitsetara. Puidust kaitseehitisi võidi tugevdada ka 11.–12. sajandil. Linnusel ei olnud kivimüüri, kuna sobilikku ehitusmaterjali ei olnud kättesaadavalt. Teatrimäe põhjaosas asus muinasajal asula, mille arheoloogilised leiud viitavad sellele, et see eksisteeris juba I aastatuhande teisel poolel. Linnust nimetati 13. sajandi alguses Tarvanpeksiks, mis seostub Taani-aegse nimega Wesenberg ja linna pitseril kujutatud tarva peaga. Venekeelne nimi Rakovor esineb esmakordselt Novgorodi leetopissis 1268. aastal.

https://et.wikipedia.org/wiki/Rakvere_ordulinnus#Ajalugu


]]> 2024-05-02 12:26:49 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2977986823 Emakeele ausammas, Viru, Kadrina, Lääne-Viru maakond https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2977988534 Kadrina alevikus, Kadrina Keskkooli kõrval, seisab uhke graniidist monument - Emakeele ausammas. See 1994. aastal avatud ausammas pole tavaline mälestusmärk, vaid pühendatud eesti keelele ja selle säilitamisele läbi aegade. See on sümbol, mis ühendab ja meenutab keele tähtsust rahva identiteedi ja kultuuri kandjana.

]]> 2024-05-02 12:28:04 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2977988534 Tobeduse monument, Sõmeru-Kabala, Aasuvälja, Lääne-Viru maakond https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2977990074 Lääne-Virumaal, Vinni vallas, Aasuväljal asub ainulaadne monument - Tobeduse ausammas. See 2002. aastal avatud graniidist mälestusmärk on pühendatud Eestimaa tobedusele perioodil 1991-2002, mil valitses Res Publica erakond.


]]> 2024-05-02 12:29:17 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2977990074 Palmse mõis, Palmse, Lääne-Viru maakond https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2977994656 Palmse mõis mainiti esmakordselt keskajal, kuuludes tsistertslaste Tallinna Püha Mihkli nunnakloostri alla. Hiljem läks see Metztackenite perekonna omandisse ning 1677. aastal Pahlenite aadlisuguvõsa valdusse, kes rajasid mõisa uhke peahoone. Pärast mitmeid põlvkondi Pahlenite valitsemisel jäi mõis lõpuks lesele ja kahele alaealisele pojale, kes emigreerusid Saksamaale.

https://et.wikipedia.org/wiki/Palmse_m%C3%B5is

]]> 2024-05-02 12:32:56 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2977994656 Sagadi mõis, Sagadi, Lääne-Viru maakond https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2977998740 Sagadi mõisat mainiti esmakordselt 1469. aastal Risbiteride perekonna valdusena. Hiljem läks see mitmete omanike kätte, sealhulgas šotlase Jacob MacDuwaldi ja Gideon von Focki omandisse, kes sai Fockide suguvõsa Sagadi liini rajajaks. Mõis jäi Fockide pärusmõisaks aastani 1740, mil see läks Johann Ernst von Fockile. 1827. aastast kuni 1884. aastani oli mõisnik Paul Alexander Eduard von Fock. Järgnevateks omanikeks olid tema vennad ja järeltulijad, kuni mõis võõrandati 1919. aastal. Kuni 1974. aastani paiknes mõisahoones kool, pärast mida kuulub mõisakeskus Riigimetsa Majandamise Keskusele. Alates 1999. aastast tegutseb peahoones Sagadi looduskool.


https://et.wikipedia.org/wiki/Sagadi_m%C3%B5is#Ajalugu

]]> 2024-05-02 12:36:09 UTC https://padlet.com/kirkemarleen/elhvu1uqqkcib36r/wish/2977998740