<?xml version="1.0"?>
<rss version="2.0">
   <channel>
      <title>Lemmikloomad by Aira Rahu</title>
      <link>https://padlet.com/airahu/lemmikloomad</link>
      <description>Loodusõpetus 2.klass</description>
      <language>en-us</language>
      <pubDate>2019-03-17 13:01:40 UTC</pubDate>
      <lastBuildDate>2025-10-02 20:38:52 UTC</lastBuildDate>
      <webMaster>hello@padlet.com</webMaster>
      <image>
         <url></url>
      </image>
      <item>
         <title>Kirjuta oma lemmiklooma alla 3 küsimust, millele saab sinu teksti põhjal vastata.</title>
         <author>airahu</author>
         <link>https://padlet.com/airahu/lemmikloomad/wish/342112922</link>
         <description><![CDATA[<div> Vaata minu näidet!</div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2019-03-17 13:30:22 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/airahu/lemmikloomad/wish/342112922</guid>
      </item>
      <item>
         <title>TUHKUR</title>
         <author>airahu</author>
         <link>https://padlet.com/airahu/lemmikloomad/wish/344572202</link>
         <description><![CDATA[<div>Tuhkur on uudishimulik ja seltsiv lemmikloom. Talle on iseloomulik hele nägu tumeda maskiga. Ülejäänud keha on tuhkrul tumepruun. Kohati paistab alt kollane aluskarv. Tuhkur on umbes kolmekümne kuni neljakümne sentimeetri pikkune.<br>Tuhkur sööb suurima hea meelega toorest  liha. Samuti on täiskasvanud tuhkur võimeline närima ka konte. Tuhkur lepib ka väga hästi kassipoegadele mõeldud kuivtoiduga. Nagu vabas looduses nii ka lemmikuna kasvatatavad tuhkrud on tegusad vaid 2-4 tundi ööpäevas.</div>]]></description>
         <enclosure url="http://soulmirrors.foxyrabbits.eu/wp-content/uploads/2016/08/20060101-IMGP4821-2.jpg" />
         <pubDate>2019-03-24 16:01:11 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/airahu/lemmikloomad/wish/344572202</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Renate</title>
         <author></author>
         <link>https://padlet.com/airahu/lemmikloomad/wish/345118757</link>
         <description><![CDATA[<div> Merisiga on näriliste seltsi okassealiste alamseltsi merisigalaste sugukonda merisea perekonda kuuluv imetaja. Vaatamata oma nimele, ei ole merisead sead ega pärine Guineast (inglise k. Guinea pig). Merisead elavad looduslikult Lõuna-Ameerikas, kus nende looduslik elupaik on troopiline ja subtroopiline savann, rohumaad ja metsaservad. Kodus peetavaid merisigu looduses ei leidu. </div>]]></description>
         <enclosure url="http://g2.nh.ee/images/pix/file10236369_merisiga_S.jpg" />
         <pubDate>2019-03-26 07:27:18 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/airahu/lemmikloomad/wish/345118757</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Hendrik</title>
         <author></author>
         <link>https://padlet.com/airahu/lemmikloomad/wish/345118765</link>
         <description><![CDATA[<div>M<strong>erisiga</strong></div><div>Merisiga on valge või kollase-mustalaiguline sabatu <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%A4rilised">näriline</a>. Keha pikkus on kuni 30 cm. Nad on hea sigivusega, andes aastas 3–5 pesakonda, igas 2–4 poega (metsikuil liikidel 2 pesakonda) <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Merisiga#cite_note-Loomade_elu-1"><sup>[1]</sup></a>. Emasel on ainult kaks nisa <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Merisiga#cite_note-Loomade_elu-1"><sup>[1]</sup></a> ja kui poegi on rohkem, siis ootavad ülejäänud ilma tõuklemata oma järjekorda.<br>Merisea <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Tiinus">tiinus</a> vältab ligi 2 kuud. Vastsündinud on hästi arenenud, nägijad, kasvavad kiiresti ja võivad juba 2–3 kuu vanuselt ise järglasi anda. <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Merisiga#cite_note-Loomade_elu-1"><sup>[1]</sup></a>.<br>Merisiga võib elada närilise kohta võrdlemisi vanaks: 8–10 aastat. <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Merisiga#cite_note-Loomade_elu-1"><sup>[1]<br></sup></a>Merisea päritolu ei ole veel välja selgitatud. <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%B5una-Ameerika">Lõuna-Ameerikas</a> elab 8 metsikut merisealiiki ja millisest neist kodumerisiga põlvneb, selle üle vaidlused veel kestavad. "Loomade elu" andmetel on merisea lähim looduslik sugulane <a href="https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Cavia_cutleri&amp;action=edit&amp;redlink=1"><em>Cavia cutleri</em></a> <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Merisiga#cite_note-Loomade_elu-1"><sup>[1]</sup></a>.</div>]]></description>
         <enclosure url="http://g1.nh.ee/images/pix/notsik-on-pehme-karvkattega-rahulik-meriseaharra-72902141.jpg" />
         <pubDate>2019-03-26 07:27:21 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/airahu/lemmikloomad/wish/345118765</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Kerlin</title>
         <author></author>
         <link>https://padlet.com/airahu/lemmikloomad/wish/346429823</link>
         <description><![CDATA[<div><strong>Kuldhamster</strong> <em>(Mesocricetus auratus)</em> on <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Hamsterlased">hamsterlaste</a> sugukonda kuuluv näriliseliik.<br>Ta on populaarne <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Lemmikloom">lemmikloom</a>. <br> Kuldhamstrid on öise ja videvikulise eluviisiga loomad, kes päeval pigem meelsasti magavad. Öise eluviisi tõttu on neil kehv silmanägemine ning nad on värvipimedad. Kuldhamstritel on väga hea kuulmine ja haistmine. Nende 13-18 cm pikk keha on jässakas, neil on väga lühikesed jalad ja kael ning ümmargune pea. Saba on väga lühike ning kaetud hõrdamate karvadega kui ülejäänud keha. Hambad on neil kollast või kergelt oranžikat värvi. Sellist värvi hambad viitavad looma heale tervisele. Nende karva värv varieerub lumivalgest süsimustani. Samuti võivad nad olla nii lühi- kui pikakarvalised. Hamstrite suurimaks iseärasuseks on nende omadus kanda ning hoiustada toitu põsetaskutes. Kuldhamstrite keskmine eluiga on 2-3 aastat.</div><div><br></div>]]></description>
         <enclosure url="https://supremepetfoods.com/wp-content/uploads/2017/02/Syrian.jpg" />
         <pubDate>2019-03-29 07:02:22 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/airahu/lemmikloomad/wish/346429823</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Renar</title>
         <author></author>
         <link>https://padlet.com/airahu/lemmikloomad/wish/346430092</link>
         <description><![CDATA[<div> <strong>Kass</strong> ehk <strong>kodukass</strong> (<em>Felis catus</em>) on <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Kaslased">kaslaste</a> <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Sugukond_(bioloogia)">sugukonna</a> <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Kass_(perekond)">kassi</a> <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Perekond_(bioloogia)">perekonda</a> kuuluv väike <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Kiskja">kiskja</a>, kaslaste hulgas ainus <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Koduloom">koduloom</a>.  </div><div><br>Kodukass on välimuselt, eriti värvuselt sarnane <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Metskass">metskassiga</a>. Sageli on neid raske teineteisest eristada, pealegi metsistuvad kodukassid tihti ja võivad metskassidega <a href="https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ristumine_(bioloogia)&amp;action=edit&amp;redlink=1">ristuda</a>.<a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Kass#cite_note-dEDwe-1"><sup>[1]<br></sup></a><a href="https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Carlos_Driscoll&amp;action=edit&amp;redlink=1">Carlos Driscoll</a> tegi 979 kassi põhjal uurimuse, mis võimaldab järeldada, et kasside kodustamine sai tõenäoliselt alguse <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Viljakas_Poolkuu">Viljaka Poolkuu</a> piirkonnast. Sealjuures kodustati <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Aafrika_metskass">aafrika metskass</a> viiel korral ajavahemikus 8000–6000 eKr.<a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Kass#cite_note-PourLaScience-10"><sup>[10]<br></sup></a><a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Vana-Rooma">Vana-Roomas</a> sai kassipidamine üldiseks keisririigi ajastul. Seal võttis ta <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Tuhkur">tuhkrult</a> ja nirgilt üle hiirepüüdmise töö. Aeg-ajalt kasutati teda ka <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Aed">aedades</a> <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Mutt">muttide</a> tõrjeks. Roomlaste kaudu levis kodukass mujalegi <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa">Euroopasse</a>, kuigi esialgu väikesel arvul. Kassi <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Ladina_keel">ladinakeelne</a> nimi <em>cattus</em> pärineb <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/4._sajand">4. sajandil</a> elanud <a href="https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Palladius&amp;action=edit&amp;redlink=1">Palladiuselt</a>.<a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Kass#cite_note-Antiigileksikon-11"><sup>[11]</sup></a></div>]]></description>
         <enclosure url="http://4.bp.blogspot.com/-fPcis7LNy1Y/VfyNaov3MeI/AAAAAAAABz0/kECHI3LJAtM/s1600/kass2.jpg" />
         <pubDate>2019-03-29 07:04:54 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/airahu/lemmikloomad/wish/346430092</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Jass</title>
         <author></author>
         <link>https://padlet.com/airahu/lemmikloomad/wish/346430148</link>
         <description><![CDATA[<div><strong>Koer</strong> ehk <strong>kodukoer</strong> on <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Hunt">hundi</a> <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Alamliik">alamliik</a> (<em>Canis lupus familiaris</em>) või <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Koer_(perekond)">koera perekonna</a> <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Liik_(bioloogia)">liik</a> (<em>Canis familiaris</em>), mille <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Inimene">inimesed</a> on <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Kodustamine">kodustanud</a>.<br>Koer on üks vanemaid <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Koduloom">koduloomi</a>. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Hallhunt">hallhundi</a> (täpsemalt selle <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Taim%C3%B5r">Taimõril</a>elanud alamliigi, kuid võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, <a href="https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ristamine&amp;action=edit&amp;redlink=1">ristamise</a>, <a href="https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Sihip%C3%A4rane_valik&amp;action=edit&amp;redlink=1">sihipärase valiku</a>, <a href="https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Suunav_kasvatus&amp;action=edit&amp;redlink=1">suunava kasvatuse</a> ja <a href="https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Taltsutamine&amp;action=edit&amp;redlink=1">taltsutamise</a> tulemusena.<a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Koer#cite_note-2"><sup>[2]</sup></a> <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Paleoliitikum">Paleoliitikumi</a> inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus. <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Jahikoer">Jahikoertena</a>ning kande- ja veoloomadena, <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Karjakasvatus">karjakasvatuse</a> arenedes ka karjahoidjatena hakati koeri tõenäoliselt kasutama alles hiljem. Koera kui liigi <a href="https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Bioloogiline_plastilisus&amp;action=edit&amp;redlink=1">bioloogiline plastilisus</a> on võimaldanud aja jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Koerat%C3%B5ug">tõu</a> <br> <strong>Koer</strong> ehk <strong>kodukoer</strong> on <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Hunt">hundi</a> <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Alamliik">alamliik</a> (<em>Canis lupus familiaris</em>) või <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Koer_(perekond)">koera perekonna</a> <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Liik_(bioloogia)">liik</a> (<em>Canis familiaris</em>), mille <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Inimene">inimesed</a> on <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Kodustamine">kodustanud</a>.<br>Koer on üks vanemaid <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Koduloom">koduloomi</a>. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Hallhunt">hallhundi</a> (täpsemalt selle <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Taim%C3%B5r">Taimõril</a>elanud alamliigi, kuid võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, <a href="https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ristamine&amp;action=edit&amp;redlink=1">ristamise</a>, <a href="https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Sihip%C3%A4rane_valik&amp;action=edit&amp;redlink=1">sihipärase valiku</a>, <a href="https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Suunav_kasvatus&amp;action=edit&amp;redlink=1">suunava kasvatuse</a> ja <a href="https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Taltsutamine&amp;action=edit&amp;redlink=1">taltsutamise</a> tulemusena.<a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Koer#cite_note-2"><sup>[2]</sup></a> <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Paleoliitikum">Paleoliitikumi</a> inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus. <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Jahikoer">Jahikoertena</a>ning kande- ja veoloomadena, <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Karjakasvatus">karjakasvatuse</a> arenedes ka karjahoidjatena hakati koeri tõenäoliselt kasutama alles hiljem. Koera kui liigi <a href="https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Bioloogiline_plastilisus&amp;action=edit&amp;redlink=1">bioloogiline plastilisus</a> on võimaldanud aja jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Koerat%C3%B5ug">tõu</a> <br><br></div>]]></description>
         <enclosure url="https://loom24.ee/beta/uploads/0a9ab78edd6fd61eecea0c7f70c9e264b3280f74-image1024x1024.png" />
         <pubDate>2019-03-29 07:05:32 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/airahu/lemmikloomad/wish/346430148</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Rihard</title>
         <author></author>
         <link>https://padlet.com/airahu/lemmikloomad/wish/346430271</link>
         <description><![CDATA[<div>Koer on üks vanemaid <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Koduloom">koduloomi</a>. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Hallhunt">hallhundi</a> (täpsemalt selle <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Taim%C3%B5r">Taimõril</a>elanud alamliigi, kuid võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, <a href="https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ristamine&amp;action=edit&amp;redlink=1">ristamise</a>, <a href="https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Sihip%C3%A4rane_valik&amp;action=edit&amp;redlink=1">sihipärase valiku</a>, <a href="https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Suunav_kasvatus&amp;action=edit&amp;redlink=1">suunava kasvatuse</a> ja <a href="https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Taltsutamine&amp;action=edit&amp;redlink=1">taltsutamise</a> tulemusena.<a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Koer#cite_note-2"><sup>[2]</sup></a> <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Paleoliitikum">Paleoliitikumi</a> inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus. <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Jahikoer">Jahikoertena</a>ning kande- ja veoloomadena, <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Karjakasvatus">karjakasvatuse</a> arenedes ka karjahoidjatena hakati koeri tõenäoliselt kasutama alles hiljem. Koera kui liigi <a href="https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Bioloogiline_plastilisus&amp;action=edit&amp;redlink=1">bioloogiline plastilisus</a> on võimaldanud aja jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Koerat%C3%B5ug">tõu</a>.</div>]]></description>
         <enclosure url="https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/54/Berger_allemand_en_montagne_2.jpg/1200px-Berger_allemand_en_montagne_2.jpg" />
         <pubDate>2019-03-29 07:06:44 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/airahu/lemmikloomad/wish/346430271</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Sandra</title>
         <author></author>
         <link>https://padlet.com/airahu/lemmikloomad/wish/346430425</link>
         <description><![CDATA[<div> <strong>Koer</strong> ehk <strong>kodukoer</strong> on <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Hunt">hundi</a> <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Alamliik">alamliik</a> (<em>Canis lupus familiaris</em>) või <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Koer_(perekond)">koera perekonna</a> <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Liik_(bioloogia)">liik</a> (<em>Canis familiaris</em>), mille <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Inimene">inimesed</a> on <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Kodustamine">kodustanud</a>.  Koer on üks vanemaid <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Koduloom">koduloomi</a>.  koer üksteisele otsa vaatavad, tekib nende organismis õnnehormoon oksüdotsiin.  Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Jahikoerad">jahi-</a>, <a href="https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=T%C3%B6%C3%B6koer&amp;action=edit&amp;redlink=1">töö-</a> ja <a href="https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Seltsikoer&amp;action=edit&amp;redlink=1">seltsikoerteks</a>.  Otsimismängu saab teha igal aastaajal, kuid talvel on see eriti lihtne. Võta kodust head ja paremat kaasa ning peida maiused lume sisse ära. Koera ülesanne on jälge ajada ja maha poetatud tükikesed üles leida.  koerte toidumotivatsioon on väga kõrge ja nad on nõus ka ainult ühe koerakrõbina nimel igasuguseid trikke tegema, kasutan ka otsimismängus kuivtoitu. </div>]]></description>
         <enclosure url="https://kodus.ee/sites/default/files/styles/article_full/public/field/image/shutterstock_549625975.jpg?itok=xgsWWSwJ" />
         <pubDate>2019-03-29 07:08:05 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/airahu/lemmikloomad/wish/346430425</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Nora</title>
         <author></author>
         <link>https://padlet.com/airahu/lemmikloomad/wish/346430463</link>
         <description><![CDATA[<div> <strong>Koer</strong> ehk <strong>kodukoer</strong> on <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Hunt">hundi</a> <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Alamliik">alamliik</a> (<em>Canis lupus familiaris</em>) või <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Koer_(perekond)">koera perekonna</a> <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Liik_(bioloogia)">liik</a> (<em>Canis familiaris</em>), mille <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Inimene">inimesed</a> on <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Kodustamine">kodustanud</a>.<br>Koer on üks vanemaid <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Koduloom">koduloomi</a>. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Hallhunt">hallhundi</a> (täpsemalt selle <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Taim%C3%B5r">Taimõril</a>elanud alamliigi, kuid võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, <a href="https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ristamine&amp;action=edit&amp;redlink=1">ristamise</a>, <a href="https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Sihip%C3%A4rane_valik&amp;action=edit&amp;redlink=1">sihipärase valiku</a>, <a href="https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Suunav_kasvatus&amp;action=edit&amp;redlink=1">suunava kasvatuse</a> ja <a href="https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Taltsutamine&amp;action=edit&amp;redlink=1">taltsutamise</a> tulemusena.<a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Koer#cite_note-2"><sup>[2]</sup></a> <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Paleoliitikum">Paleoliitikumi</a> inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus. <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Jahikoer">Jahikoertena</a>ning kande- ja veoloomadena, <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Karjakasvatus">karjakasvatuse</a> arenedes ka karjahoidjatena hakati koeri tõenäoliselt kasutama alles hiljem. Koera kui liigi <a href="https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Bioloogiline_plastilisus&amp;action=edit&amp;redlink=1">bioloogiline plastilisus</a> on võimaldanud aja jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Koerat%C3%B5ug">tõu</a>.<br>Koer on <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Sotsiaalsus">sotsiaalselt</a> <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Intelligentsus">intelligentne</a> <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Loom">loom</a>. <br><br></div>]]></description>
         <enclosure url="https://est.ee.files.koduleht.net/products/large/d/di/din/dino-puzzle-99-tk-koer-39140d-13662247758852.jpg" />
         <pubDate>2019-03-29 07:08:14 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/airahu/lemmikloomad/wish/346430463</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Nele</title>
         <author></author>
         <link>https://padlet.com/airahu/lemmikloomad/wish/346430743</link>
         <description><![CDATA[<div><strong>Merisiga </strong> on näriliste seltsi okassealiste alamseltsi merisigalaste sugukonda merisea perekonda kuuluv imetaja. Vaatamata oma nimele, ei ole merisead sead ega pärine Guineast (inglise k. Guinea pig). Merisead elavad looduslikult Lõuna-Ameerikas, kus nende looduslik elupaik on troopiline ja subtroopiline savann, rohumaad ja metsaservad. Kodus peetavaid merisigu looduses ei leidu. Nad on väga lähedalt sugulased looduslikele liikidele nagu nt. <em>Cavia aperea, Cavia fulgida </em>või<em> Cavia tschudii </em>ning on suure tõenäosusega nende hübriidid. Merisead on Lõuna-Ameerika indiaanirahvaste kultuuris tähtsal kohal, peamiselt toiduna, kuid ka rahvameditsiinis ja usurituaalidel.<br>Lääne ühiskonnas on merisead armastatud lemmikud alates 16. sajandist, mil Hollandi meremehed esimesed loomad Euroopasse tõid. Kunaloomad toodi mere tagant ja nende häälitsused sarnanesid sigadele, hakati neid Madalmaades ja Saksamaal merisigadeks kutsuma. Merisigade<br>keskmine eluiga on 5-7 aastat. <br><br></div>]]></description>
         <enclosure url="http://g2.nh.ee/images/pix/900x587/31llUtZBnak/vaike-koduloom-merisiga-71646083.jpg" />
         <pubDate>2019-03-29 07:10:14 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/airahu/lemmikloomad/wish/346430743</guid>
      </item>
      <item>
         <title>HEIDEN</title>
         <author></author>
         <link>https://padlet.com/airahu/lemmikloomad/wish/346430899</link>
         <description><![CDATA[<div><strong>Koer</strong> on üks vanemaid <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Koduloom">koduloomi</a>. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Hallhunt">hallhundi</a> (täpsemalt selle <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Taim%C3%B5r">Taimõril</a>elanud alamliigi, kuid võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, <a href="https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ristamine&amp;action=edit&amp;redlink=1">ristamise</a>, <a href="https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Sihip%C3%A4rane_valik&amp;action=edit&amp;redlink=1">sihipärase valiku</a>, <a href="https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Suunav_kasvatus&amp;action=edit&amp;redlink=1">suunava kasvatuse</a> ja <a href="https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Taltsutamine&amp;action=edit&amp;redlink=1">taltsutamise</a> tulemusena.<a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Koer#cite_note-2"><sup>[2]</sup></a> <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Paleoliitikum">Paleoliitikumi</a> inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus. <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Jahikoer">Jahikoertena</a>ning kande- ja veoloomadena, <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Karjakasvatus">karjakasvatuse</a> arenedes ka karjahoidjatena hakati koeri tõenäoliselt kasutama alles hiljem. Inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlust mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ning märgistamine uriini ja väljaheidetega. Kui inimene ja koer üksteisele otsa vaatavad, tekib nende organismis õnnehormoon oksüdotsiin.<br>Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Jahikoerad">jahi-</a>, <a href="https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=T%C3%B6%C3%B6koer&amp;action=edit&amp;redlink=1">töö-</a> ja <a href="https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Seltsikoer&amp;action=edit&amp;redlink=1">seltsikoerteks</a>. </div>]]></description>
         <enclosure url="http://g4.nh.ee/images/pix/kutsikas-koer-67073776.jpg" />
         <pubDate>2019-03-29 07:11:21 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/airahu/lemmikloomad/wish/346430899</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Pauliine</title>
         <author></author>
         <link>https://padlet.com/airahu/lemmikloomad/wish/347039456</link>
         <description><![CDATA[<div> Koer on üks vanemaid <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Koduloom">koduloomi</a>. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Hallhunt">hallhundi</a> (täpsemalt selle <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Taim%C3%B5r">Taimõril</a>elanud alamliigi, kuid võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, <a href="https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ristamine&amp;action=edit&amp;redlink=1">ristamise</a>, <a href="https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Sihip%C3%A4rane_valik&amp;action=edit&amp;redlink=1">sihipärase valiku</a>, <a href="https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Suunav_kasvatus&amp;action=edit&amp;redlink=1">suunava kasvatuse</a> ja <a href="https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Taltsutamine&amp;action=edit&amp;redlink=1">taltsutamise</a> tulemusena  <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Koer#cite_note-2"><sup>[2]</sup></a> <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Paleoliitikum">Paleoliitikumi</a> inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus. <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Jahikoer">Jahikoertena</a>ning kande- ja veoloomadena, <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Karjakasvatus">karjakasvatuse</a> arenedes ka karjahoidjatena hakati koeri tõenäoliselt kasutama alles hiljem. Koera kui liigi <a href="https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Bioloogiline_plastilisus&amp;action=edit&amp;redlink=1">bioloogiline plastilisus</a> on võimaldanud aja jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Koerat%C3%B5ug">tõu</a> .</div>]]></description>
         <enclosure url="https://i.ytimg.com/vi/XQpPwXIkDA4/hqdefault.jpg" />
         <pubDate>2019-04-01 06:54:18 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/airahu/lemmikloomad/wish/347039456</guid>
      </item>
      <item>
         <title></title>
         <author></author>
         <link>https://padlet.com/airahu/lemmikloomad/wish/347040997</link>
         <description><![CDATA[]]></description>
         <enclosure url="https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Carlos_Driscoll&amp;action=edit&amp;redlink=1" />
         <pubDate>2019-04-01 07:00:41 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/airahu/lemmikloomad/wish/347040997</guid>
      </item>
      <item>
         <title></title>
         <author></author>
         <link>https://padlet.com/airahu/lemmikloomad/wish/347041080</link>
         <description><![CDATA[]]></description>
         <enclosure url="https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Carlos_Driscoll&amp;action=edit&amp;redlink=1" />
         <pubDate>2019-04-01 07:01:04 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/airahu/lemmikloomad/wish/347041080</guid>
      </item>
      <item>
         <title></title>
         <author></author>
         <link>https://padlet.com/airahu/lemmikloomad/wish/347041212</link>
         <description><![CDATA[]]></description>
         <enclosure url="https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Carlos_Driscoll&amp;action=edit&amp;redlink=1" />
         <pubDate>2019-04-01 07:01:47 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/airahu/lemmikloomad/wish/347041212</guid>
      </item>
      <item>
         <title></title>
         <author></author>
         <link>https://padlet.com/airahu/lemmikloomad/wish/347047286</link>
         <description><![CDATA[30.]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2019-04-01 07:30:23 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/airahu/lemmikloomad/wish/347047286</guid>
      </item>
      <item>
         <title></title>
         <author></author>
         <link>https://padlet.com/airahu/lemmikloomad/wish/347047314</link>
         <description><![CDATA[
Avatar of 
Anonymous 8m]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2019-04-01 07:30:32 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/airahu/lemmikloomad/wish/347047314</guid>
      </item>
   </channel>
</rss>
