<?xml version="1.0"?>
<rss version="2.0">
   <channel>
      <title>My brilliant stream by Andro Tiits</title>
      <link>https://padlet.com/androtiits9812/djyusfvmj12e</link>
      <description>Made with a lightning strike of genius</description>
      <language>en-us</language>
      <pubDate>2018-01-15 11:47:19 UTC</pubDate>
      <lastBuildDate>2025-10-07 18:59:04 UTC</lastBuildDate>
      <webMaster>hello@padlet.com</webMaster>
      <image>
         <url></url>
      </image>
      <item>
         <title>Valgustuse Mõiste</title>
         <author>androtiits9812</author>
         <link>https://padlet.com/androtiits9812/djyusfvmj12e/wish/221415595</link>
         <description><![CDATA[<div>Valgustust peetakse kõige olulisemaks vaimseks liikumiseks Euroopas pärast reformatsiooni. Saksa filosoof Immanuel Kant (1724-1804) defineeris valgustust kui inimese väljumist tema omasüülisest alaealisusest. Valgustusliikumine leidis tuge nii prantsuse ratsionalismist kui ka Inglise empirismist.</div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2018-01-15 11:49:03 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/androtiits9812/djyusfvmj12e/wish/221415595</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Uus riigivõimu käsitlus</title>
         <author>androtiits9812</author>
         <link>https://padlet.com/androtiits9812/djyusfvmj12e/wish/221416868</link>
         <description><![CDATA[<div>Koos valgustusega kujunes välja uus käsitlus riigivõimust ja selle kujunemisest. Inglane Thomas Hobbes (1588-1679) väitis, et kuningavõim ei lähtu jumalast, vaid rahvast. Ühiskondliku lepingu eooriat arendas edasi John Locke (1632-1704), kes leidis et, et riigieelne ühiskond polnud kaugeltki vaenulik. Locke pidas väga oluliseks et seadusandlik võim (parlament) ei viiks ise seadusi ellu ning et täidesaatev võim (kuningas) ei looks seadusi. Locke pidas vajalikuks riigi ja kiriku lahutamist. Lockei õpetus oli aluseks Ameerika ühendriikide iseseisvusdeklarasioonile (1766) ning inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioonile (1789) Prantsusmaal ning rajas teed liberalismile.</div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2018-01-15 11:53:46 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/androtiits9812/djyusfvmj12e/wish/221416868</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Prantsuse valgustaate Poliitilised vaated</title>
         <author>androtiits9812</author>
         <link>https://padlet.com/androtiits9812/djyusfvmj12e/wish/221418826</link>
         <description><![CDATA[<div>Uus käsitlus riigivõimust mõjutas ka Prantsuse valgustajate vaateid. Charles-Louis de Seconda Montesquieu (1689-1755) toetas inglismaad eeskujuks võttes võimude lahususe põhimõtet. Ka Voltaire pidas ideaalseks valitsemisviisiks monarhiat.  Jean-Jacques Rousseau (1712-1778) arendas edasi ühiskondliku lepingu teooriat.</div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2018-01-15 12:01:35 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/androtiits9812/djyusfvmj12e/wish/221418826</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Kameralistid</title>
         <author>androtiits9812</author>
         <link>https://padlet.com/androtiits9812/djyusfvmj12e/wish/221420007</link>
         <description><![CDATA[<div>Märksa praktilisemaid valitsemisõpetusi pakkusid saksa kameralistid, otsides vastust küsimusele , kuidas tagada  ühiskonna üldist heaolu. Edasi minnes püstitas saksa Filosoof Christian Wolff (1679-1754) filosoof-valitseja ideaalid. Andmaks valgustatud valitsejale vabad käed</div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2018-01-15 12:06:23 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/androtiits9812/djyusfvmj12e/wish/221420007</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Füsiokraadid</title>
         <author>androtiits9812</author>
         <link>https://padlet.com/androtiits9812/djyusfvmj12e/wish/221420096</link>
         <description><![CDATA[<div>Teistsugusel arvamusel olid prantsuse füsiokraadid, kellest tuntuim oli Louis XV ihuarst Francois Quesnay (1694-1774) Tema järgi kehtisid majanduse püsivate ja muutumatute seaduste kõrval ajastust ja ühiskonnast sõltuvad kirjutatud seadused. Majandusharudest pidasid füsiokraadid tähtsamaiks põllumajandust. Seepärast pöörasid füsiokraadid märksa suuremat tähelepanu talurahva õiguste kaitsele. </div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2018-01-15 12:06:45 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/androtiits9812/djyusfvmj12e/wish/221420096</guid>
      </item>
   </channel>
</rss>
