by Kelli Pilvet

Puisniit

pilv01 — 2014-05-06 12:20:59 UTC

Puisniit on pooleldi mets ja pooleldi niit. Puude ja põõsaste rühmad vahelduvad seal suuremate ja väiksemate rohualadega.

Puisniidud Eestis: Valgamaa Koivas, Viljandimaa Tõramaal, Pärnumaa Vahenurme, Saaremaa Loode ja Viidumäe.

Pärandkooslus

pilv01 — 2014-05-06 12:50:51 UTC

Pärandkooslus niite on inimene pikka aega mõõdukalt mõjutanud.

Rannaniit

pilv01 — 2014-05-06 12:52:10 UTC

Rannaniidud on looduslikkult tekkinud, mis asuvad mere ääres madalail.

Seal kasvavad taimed mis kannatavad soolast ja ka sooldunud mulda.

Neid kasutatakse karjamaadena, kuna seal kasvavad lopsakad taimed.

Kultuurniit

pilv01 — 2014-05-06 12:53:14 UTC

Kõige tugevama inimmõjuga on kultuuriniidud. Selleks, et saada võimalikult suuri heinasaake, haritakse ja väetatakse mulda järjekindlalt.

Tuuletallaja

2014-05-06 13:35:34 UTC

Oma nime on ta saanud selle

järgi,kuidas ta õhus saaki varitseb.

Tiibatega rapsides püsib ta õhus

ühe koha peal paigal, just nagu

,,tallaks tuult''. Ta sööb hiiri ja sisalike. Tal on pikkad tiivad ja pikk saba. Sulestik on tal pruunikas, isastel on sinakashall pea ja saba. Emaste saba on must

Kiivitaja

2014-05-06 13:50:56 UTC

2001.aastal valiti ta Eesti aasta linnuks. Kiivitaja on 28–31 cm pikkune.Ta tiibade siruulatus on 67–72 cm. Sulestik on põhiliselt must ja valge, ülapool roheka läikega. Tiivaotsad on ümara kujuga. Peas on kiivitajal suletutt.

Kiivitaja toiduks on selgrootud loomad.

Niidu-uruhiir

2014-05-06 14:40:53 UTC

Niidu-uruhiir ei ole Eestis looduskaitse all. Niidu-uruhiired asustavad sööti jäänud heinamaasid, niite ja kergelt soistunud alasid. Isashiired on väga territoriaalsed ning kaitsevad oma kodualasid. Emashiired sissetungijaid aga minema ei aja. Keha pikkus on 9-13 cm.

Ta sööb puude ja põõsaste seemneid.

Balti sõrmkäpp

2014-05-06 14:49:58 UTC

Balti käpp kasvab 25–70 cm kõrguseks. Varrel ühtlaselt paiknevad lehed on ühelaiused, tumerohelised ja tumedalaigulised. Mõnikord võivad need laigud olla rõngakujulised.Peamisteks kasvukohtadeks on soo-ja rannaniidud,veekogude kaldad ning madalsood.