<?xml version="1.0"?>
<rss version="2.0">
   <channel>
      <title>Ajalugu by Robin Valge</title>
      <link>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6</link>
      <description></description>
      <language>en-us</language>
      <pubDate>2025-04-02 11:20:36 UTC</pubDate>
      <lastBuildDate>2025-05-02 15:57:11 UTC</lastBuildDate>
      <webMaster>hello@padlet.com</webMaster>
      <image>
         <url></url>
      </image>
      <item>
         <title>Riigi tekkimise ja kujunemise tutvustus</title>
         <author>valgerobin</author>
         <link>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3394380371</link>
         <description><![CDATA[<p>(43–410 pKr) Vallutas Rooma keiser Inglismaa ning tegi selle üheks osaks oma impeeriumist. Inglismaale ehitati teid, linnuseid ja sadamaid. 5. sajandi alguses lahkusid roomlased Inglismaa aladelt, sest Rooma impeerium varises kokku.</p><p><br/></p><p>(5.–11. sajand) Kui Roomlased lahkusid Inglismaa aladelt asusid anglosaksid  Inglismaad üle võtma ning neil õnnestus rajada oma kuningriik. Inglismaa teritoorium jagunes väikesteks kuningriikideks. Sellel perioodil toimus erinevate hõimude vahel palju sõdu. Kuningas Alfred Suur, kes juhtides kaitses ingliskeelset territooriumi viikingite invasioonide vastu. Ta suutis viikingite rünnakud tõrjuda ja luua aluse hilisemaks Inglismaa ühtlustamiseks.</p><p><br/></p><p>(1066) Toimus Hastingsi lahing, kus Normandia hertsog William Vallutaja alistas Inglismaa kuninga Harold II ja tõusis Inglismaa kuningaks. Normannide vallutus tähendas suuri muutuseid, sealhulgas feodaalstruktuuri kehtestamistkus, kus maad jagati normanni aadli vahel ja Inglismaa kuningas sai võimu enda kätte.</p><p><br/></p><p>(1066–1154)Normani dünastia. Normani dünastia sai alguse pärast William Vallutaja võitmist 1066. aastal Hastingsi lahingus. Normannid tõid Inglismaale nii feodaalsüsteemi kui ka korraliku haldusstruktuuri ning Domesday Book oma maade registreerimiseks. Selle dünastia lõpp saabus 1154. aastal pärast Normani Williami valitsust ja tema järglasi, näiteks Henry I.</p><p><br/></p><p>(1154–1485) Plantagenet’ite dünastia. Plantagenet’i dünastia rajati 1154. aastal Henry II poolt. See dünastia valitses riiki üle 300 aasta ning sellel ajal oli toimunud palju olulisi sündmusi, sealhulgas Hundipäeva sõda Inglismaa ning Prantsusmaa vahel. Plantagenet’ite dünastia lõpp saabus 1485. aastal pärast Richard III kaotust Bosworthi lahingus, mille võitis Henry VII.</p><p><br/></p><p>(1485–1603) Tudorite dünastia. Tudorite dünastia võttis kontrolli pärast Henry VII võitu Bosworthi lahingus. Tudorite monarhid - eriti Henry VIII ja Elizabeth I - muutsid Inglismaa poliitilist ja religioosset maastikku. Henry VIII lõi Inglismaa kiriku ja Elizabeth I algatas Inglismaa kultuuri kõrgpunkti.</p><p><br/></p><p>(1714–1901) Hannoveri dünastia. George I tuli 1714. aastal Inglismaa kuningaks Hannoveri kolra dünastia kaudu Mis sellest ajast alates muutus Inglismaa maailma võimutse, tähised olid tööstusrevolutsioon ja laienev Briti impeerium. Hannoveri dünastia valitses kuni kuni 1901. aastani.</p><p><br/></p><p>(1917–praegu) Windsori dünastia. Pärast I maailmasõda muutis George V oma perekonna Saksamaalt Windsoriks ja Windsori dünastia valitses läbi 20. sajandi. Mis koosneb sadadest keerulistest ajaloo sündmustest, näiteks II maailmasõda ja dekoloniseerimine Elizabeth II valitses Inglismaad üle 70 aasta.</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-04-03 12:03:43 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3394380371</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Ajastukohane kaart</title>
         <author>valgerobin</author>
         <link>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3400753310</link>
         <description><![CDATA[]]></description>
         <enclosure url="https://padlet-uploads.storage.googleapis.com/3632259606/3ef56515daaf512ac533936a5394fe72/France_1154_en_svg.png" />
         <pubDate>2025-04-08 13:19:22 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3400753310</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Valitsejad</title>
         <author>valgerobin</author>
         <link>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3400837408</link>
         <description><![CDATA[<p>William Vallutaja (1066–1087)Tähtsus: William tõi Inglismaale feodaalsüsteemi ja alustas monarhia tsentraliseerimist pärast Hastingsi lahingut 1066. aastal. Ta koostas Domesday Booki, et korraldada maareformi ja maksusüsteemi.</p><p><br/></p><p>Alfred Suur (871–899)Tähtsus: Alfred kaitses Inglismaad viikingite invasioonide eest, reformis õigussüsteemi ja edendas haridust, olles üks esimesi, kes püüdles Inglismaa ühtsuse poole.</p><p><br/></p><p>Henry VIII (1509–1547)Tähtsus: Henry VIII lahutas Inglismaa Rooma kirikust, asutades Anglikaani kiriku. Tema valitsemine tõi kaasa suuri poliitilisi ja usulisi muutusi, sealhulgas reforme ja maareforme.</p><p><br/></p><p>Elizabeth I (1558–1603)Tähtsus: Elizabethi ajastu on Inglismaa kuldajastu. Ta tugevdas Inglismaa positsiooni maailmas, olles edukas Hispaania armada alistamises ja edendades kultuuri, näiteks Shakespeare'i aega.</p><p><br/></p><p>Henry II (1154–1189)Tähtsus: Henry II tõi Inglismaale Common Law süsteemi ja laiendas Inglismaa valitsust, kontrollides suuri alasid Prantsusmaal.</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-04-08 14:07:43 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3400837408</guid>
      </item>
      <item>
         <title>William Vallutaja</title>
         <author>valgerobin</author>
         <link>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3400843808</link>
         <description><![CDATA[]]></description>
         <enclosure url="https://padlet-uploads.storage.googleapis.com/3632259606/4d08676fc4c7b9579fca4a844ead62c3/image.png" />
         <pubDate>2025-04-08 14:11:53 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3400843808</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Alfred Suur</title>
         <author>valgerobin</author>
         <link>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3400844415</link>
         <description><![CDATA[]]></description>
         <enclosure url="https://padlet-uploads.storage.googleapis.com/3632259606/f75fcac62946b2b8d92a1019be81042b/featured_image_1024x536.webp" />
         <pubDate>2025-04-08 14:12:16 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3400844415</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Henry VIII</title>
         <author>valgerobin</author>
         <link>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3400845757</link>
         <description><![CDATA[]]></description>
         <enclosure url="https://padlet-uploads.storage.googleapis.com/3632259606/a7afd4d98ec2799c2ad3905adc64b151/henry_viii_of_england_1491_1547_reigned_1509_47_executed_three_wives_and_thomas_more_made_union_of_england_and_wales_photo_by_stock_montagegetty_images.avif" />
         <pubDate>2025-04-08 14:13:05 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3400845757</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Elizabeth I</title>
         <author>valgerobin</author>
         <link>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3400847190</link>
         <description><![CDATA[]]></description>
         <enclosure url="https://padlet-uploads.storage.googleapis.com/3632259606/931352301dae4a8c6f1a32996d4bc809/queen_elizabeth_i_photo_by_ann_ronan_picturesprint_collectorgetty_images.avif" />
         <pubDate>2025-04-08 14:13:56 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3400847190</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Henry II </title>
         <author>valgerobin</author>
         <link>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3400849340</link>
         <description><![CDATA[]]></description>
         <enclosure url="https://padlet-uploads.storage.googleapis.com/3632259606/e3389d486eebcb9f9fa089f9a78eee33/King_Henry_II_from_NPG.jpg" />
         <pubDate>2025-04-08 14:15:01 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3400849340</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Teemakohased mõisted</title>
         <author>valgerobin</author>
         <link>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3400862799</link>
         <description><![CDATA[<p>domeen- kuninga maavaldus, mis pole läänistatud vasallidele ning kust valitseja saab oma põhilise sisetuleku</p><p>monarhia- riigivalitsemisvorm, kus võim kuulub ühele isikule</p><p>türannia- monarhia, kus valitseja ei valitse  riigi, vaid iseenda huvides</p><p>impeerium- maailmariik, mille eesotsas on keiser</p><p>investituur- kõrgemate vaimulike ametissemääramine</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-04-08 14:23:03 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3400862799</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Riigi saatus</title>
         <author>valgerobin</author>
         <link>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3400875821</link>
         <description><![CDATA[<p>Pärast monarhia taastamist 17. sajandi lõpus, kujunes Inglismaa Briti impeeriumiks, olles globaalses mastaabis väga mõjukas. Tööstusrevolutsioon aitas majandust ja impeerium kasvas. Pärast maailmasõdu kaotas Inglismaa paljusid kolooniaid, alustades dekoloniseerimist. Tänapäeval on Inglismaa osa Ühendkuningriigist, millel on konstitutsiooniline monarhia ja parlamentaarne valitsemisvorm. 2016. aastal toimus Brexit, kui Inglismaa lahkus Euroopa Liidust.</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-04-08 14:30:41 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3400875821</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Kasutatud kirjandus</title>
         <author>valgerobin</author>
         <link>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3400890997</link>
         <description><![CDATA[<p>Riigi tekkimine ja kujunemine:<a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://en.wikipedia.org/wiki/England#History">https: //en.wikipedia.org/wiki/England#History</a></p><p>Valitsejate pildid: <a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://simple.wikipedia.org/wiki/Henry_II_of_England">https: //simple.wikipedia.org/wiki/Henry_II_of_England</a>, <a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://www.biography.com">https://www.biography.com</a>, <a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://www.google.com">https://www.google.com</a></p><p>Silmapaistvad valitsejad: <a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://en.wikipedia.org/wiki/England#History">https://en.wikipedia.org/wiki/England#History</a></p><p>Kaart: <a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://en.m.wikipedia.org/wiki/File:France_1154-en.svg">https://en.m.wikipedia.org/wiki/File:France_1154-en.svg</a></p><p>Mõisted: Keskaeg 7. klassi ajalooõpik I osa lk 128, lk 132</p><p>Saatus: <a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://en.wikipedia.org/wiki/England#History">https://en.wikipedia.org/wiki/England#History</a></p><p><a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://chatgpt.com">https://chatgpt.com</a></p><p><br/></p>]]></description>
         <enclosure url="https://en.wikipedia.org/wiki/England#History" />
         <pubDate>2025-04-08 14:40:10 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3400890997</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Riigi tekkimise ja kujunemise tutvustus</title>
         <author>valgerobin</author>
         <link>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3423004568</link>
         <description><![CDATA[<p>Prantsusmaa hakkas kujunema pärast Rooma riigi lagunemist. Alguses oli kuningal vähe võimu, sest aadlikel oli palju iseseisvust. Aja jooksul kuningate võim tugevnes, eriti Louis XIV ajal, keda kutsuti Päikesekuningaks. Tema ajal oli kuningas kõige tähtsam. 1789. aastal toimus Prantsuse revolutsioon, mis lõpetas kuningavõimu ja tõi riigile vabariikliku korra. Sellest sai alguse uus aeg, kus tähtsaks said vabadus, võrdsus ja vendlus.</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-04-24 07:39:51 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3423004568</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Ajastukohane kaart</title>
         <author>valgerobin</author>
         <link>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3423008737</link>
         <description><![CDATA[]]></description>
         <enclosure url="https://padlet-uploads.storage.googleapis.com/3632259606/ad5899c380773ab12cf9b64323da95b8/French_borders_from_985_to_1947.gif" />
         <pubDate>2025-04-24 07:43:14 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3423008737</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Valitsejad</title>
         <author>valgerobin</author>
         <link>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3423028501</link>
         <description><![CDATA[<p>Hugues Capet oli esimene kuningas Kapetingide dünastias ja alustas Prantsusmaa ajalugu kui tugeva monarhia rajaja. Tema valitsusaeg oli alguses piiratud ainult Pariisi ja selle ümbruses oleva maa valdusesse, kuid tema valitsemisaja jooksul hakkas kuningavõim tasapisi tugevnema. Hugues Capet pani aluse edaspidi valitsevatele Kapetingite kuningatele, kellel õnnestus aja jooksul Prantsusmaa alade üle kontrolli saada ja tugevnevaid kuningriigi institutsioone rajada.</p><p><br/></p><p>Philippe II oli üks Prantsusmaa suurimaid keskaja kuningaid, kes laiendas riigi piire ja tugevdas kuningavõimu. Tema valitsusaeg oli oluline Prantsusmaa suurendamiseks, sest ta võitis mitmeid lahinguid Inglismaa vastu ning lõi aluse Prantsusmaa territoriaalsele ühtsusele. Ta aitas ka tugevdada kuningavõimu, vähendades aadli võimu ja suurendades monarhi mõju. Tema valitsusajal sai Prantsusmaast üks Euroopa suurimaid ja mõjukamaid riike.</p><p><br/></p><p>Louis IX, tuntud ka kui Püha Louis, oli Prantsusmaa kuningas, keda rahvas austas oma õiglasuse ja usklikkuse tõttu. Tema ajal kehtestati mitmed seadused, mis parandasid õigussüsteemi ja soodustasid vaeste heaolu. Louis IX osales ristisõdades ja tõi oma riigi tagasi pärast neid, hoolimata suuri raskusi. Tema valitsusaja jooksul tugevnes kuningavõim veelgi, kuna ta suutis kehtestada monarhia autoriteedi. Pärast surma kuulutati ta pühakuks, kuna ta oli oma elu pühendanud rahu ja õiguse teenimisele.</p><p><br/></p><p>Philippe IV, tuntud kui Philippe Ilus, oli Prantsusmaa kuningas, kes tugevdas veelgi kuningavõimu ja riigi keskvalitsust. Ta viis ellu mitmeid olulisi reforme, sealhulgas seisuslik esindus, mille kaudu ta püüdis tugevdada kuninga autoriteeti. Philippe IV pidas paavstiga mitu pingelist vaidlust, et tugevdada oma võimu. Samuti sai ta tuntuks Templirüütlite ordu hävitamisega, mis oli osa tema püüdlustest koondada võim rohkem kuningavõimu alla. Tema valitsusaeg oli väga oluline, sest see määras Prantsusmaa suuna edasi ja kehtestas tugeva kuningavõimu.</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-04-24 07:58:31 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3423028501</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Hugues Capet</title>
         <author>valgerobin</author>
         <link>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3423030204</link>
         <description><![CDATA[]]></description>
         <enclosure url="https://padlet-uploads.storage.googleapis.com/3632259606/5aa68d3ecca2e63ee75968cd65f6ef4c/image.png" />
         <pubDate>2025-04-24 07:59:46 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3423030204</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Philippe II August</title>
         <author>valgerobin</author>
         <link>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3423030783</link>
         <description><![CDATA[]]></description>
         <enclosure url="https://padlet-uploads.storage.googleapis.com/3632259606/dc0987b9a92cd9492faff7f281799ade/image.png" />
         <pubDate>2025-04-24 08:00:17 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3423030783</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Louis IX</title>
         <author>valgerobin</author>
         <link>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3423031302</link>
         <description><![CDATA[]]></description>
         <enclosure url="https://padlet-uploads.storage.googleapis.com/3632259606/372dea4a033a1ae4eaa4fb6cd2bd530a/image.png" />
         <pubDate>2025-04-24 08:00:49 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3423031302</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Philippe IV Ilus</title>
         <author>valgerobin</author>
         <link>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3423032691</link>
         <description><![CDATA[]]></description>
         <enclosure url="https://padlet-uploads.storage.googleapis.com/3632259606/4035adf8bbd2cb257da7ed9dfa26839e/image.png" />
         <pubDate>2025-04-24 08:02:03 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3423032691</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Teemakohased mõisted</title>
         <author>valgerobin</author>
         <link>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3423037252</link>
         <description><![CDATA[<p>ordaal- nn jumalakohus, kus kaebealuse süü tehti kindlaks nt vee võituleprooviga</p><p>generaalstaadid- kuningriigi kolme seisuse esindejate kogu, mille kuningas kriitilises olukordades kokku kutsus</p><p><br/></p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-04-24 08:05:38 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3423037252</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Riigi saatus</title>
         <author>valgerobin</author>
         <link>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434124865</link>
         <description><![CDATA[<p>Prantsusmaa on läbi ajaloo olnud üks mõjukamaid Euroopa riike. Alates Frangi riigist ja kuningavõimust kuni Suure Prantsuse revolutsiooni ja tänapäevani on riik kogenud suuri muutusi. 20. sajandil mängis ta olulist rolli maailmasõdades ning taastudes kujunes demokraatlikuks vabariigiks. Tänapäeval on Prantsusmaa Euroopa Liidu ja NATO võtmeriik, millel on tugev majandus, kultuuriline mõju ja globaalne roll rahvusvahelises poliitikas.</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-05-02 10:48:51 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434124865</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Kasutatud kirjandus</title>
         <author>valgerobin</author>
         <link>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434135757</link>
         <description><![CDATA[<p>Riigi tekkimine ja kujunemine:<a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://en.wikipedia.org/wiki/France#History">https://en.wikipedia.org/wiki/France#History</a></p><p>Valitsejate pildid:<a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://simple.wikipedia.org/wiki/Louis_IX_of_France">https://simple.wikipedia.org/wiki/Louis_IX_of_France</a>, <a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://www.meisterdrucke.us">https://www.meisterdrucke.us</a>, <a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://et.wikipedia.org/wiki/Philippe_II">https://et.wikipedia.org/wiki/Philippe_II</a>, <a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://www.meisterdrucke.us">https://www.meisterdrucke.us</a></p><p>Silmapaistvad valitsejad:<a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://chatgpt.com">https://chatgpt.com</a>, <a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://en.wikipedia.org/wiki/France#History">https://en.wikipedia.org/wiki/France#History</a></p><p>Kaart:<a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://en.wikipedia.org/wiki/Territorial_evolution_of_France">https://en.wikipedia.org/wiki/Territorial_evolution_of_France</a></p><p>Mõisted: Keskaeg 7. klassi ajalooõpik I osa lk 140 </p><p>Saatus: <a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://chatgpt.com">https://chatgpt.com, </a><a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://en.wikipedia.org/wiki/France#History">https://en.wikipedia.org/wiki/France#History</a></p>]]></description>
         <enclosure url="https://en.wikipedia.org/wiki/France#History" />
         <pubDate>2025-05-02 11:06:33 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434135757</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Riigi tekkimise ja kujunemise tutvustus</title>
         <author>valgerobin</author>
         <link>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434138281</link>
         <description><![CDATA[<p>Frangi riik tekkis 5. sajandil Lääne-Rooma riigi lagunemise järel, kui germaanlaste hulka kuuluvad frankide hõimud asusid Gallia aladele. Riigi alusepanijaks oli Chlodovech, kes ühendas frankide hõimud ja võttis vastu kristluse, tugevdades oma positsiooni nii poliitiliselt kui ka usuliselt. Tema järeltulijad, Merovingid, laiendasid riiki, kuid tõelist võimsust saavutas Frangi riik Karl Suure ajal 8.–9. sajandil. Karl Suur rajas impeeriumi, mis hõlmas suure osa Lääne-Euroopast, ning teda krooniti 800. aastal keisriks, tugevdades seeläbi katoliku kiriku ja monarhia liitu.</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-05-02 11:10:22 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434138281</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Ajastukohane kaart</title>
         <author>valgerobin</author>
         <link>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434142731</link>
         <description><![CDATA[]]></description>
         <enclosure url="https://padlet-uploads.storage.googleapis.com/3632259606/9081b5e3c6f891cd0f82e606c56a3e22/image.png" />
         <pubDate>2025-05-02 11:16:57 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434142731</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Valitsejad</title>
         <author>valgerobin</author>
         <link>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434149161</link>
         <description><![CDATA[<p>Clodovech oli Merovingide dünastia rajaja ja esimene frangi kuningas, kes suutis ühendama erinevad frangi hõimud. Tema valitsusajal, umbes aastal 496, pöördus ta ristiusku, mille tulemusena sai Frangi riik tugeva sideme Rooma kirikuga. Clodovechi ristiusku pöördumine mängis olulist rolli katoliikliku usundi levikus Lääne-Euroopas. Tema valitsus kindlustas frangi riigi positsiooni, luues aluse edasisele riigi laienemisele ja jätkusuutlikkusele, mida tema järeltulijad hiljem edasi arendasid.</p><p><br/></p><p>Karl Martell oli Karolingide dünastia tähtis tegelane, kes valitses Frangi riigis majordoomusena. Tema suurim saavutus oli araablaste peatamine 732. aastal Poitiers’ lahingus, mis takistas islami levikut Euroopas. See sõjaline võit tugevdas tema positsiooni ja andis võimaluse Karolingide dünastia tõusuks. Karl Martell on tuntud oma tugeva sõjalise juhtimise ja tarkuse poolest, mille tõttu teda tuntakse ka kui "Vasarat", mis viitab tema lahinguvõitudele ja mõjususele Frangi riigis.</p><p><br/></p><p>Karl Suur oli Karolingide dünastia juht, kes laiendas Frangi riiki ja saavutas oma keisrivalitsuse kõrgpunkti. Tema valitsusajal ulatus riik Lääne-Euroopas suurele territooriumile, olles kultuuriliselt ja poliitiliselt domineeriv. Aastal 800 krooniti ta Rooma paavsti poolt keisriks, taastades Lääne-Rooma keisrititli. Karl Suur soosis haridust ja teaduse arengut ning kehtestas haldusreformid, mis muutis riigi juhtimise efektiivsemaks. Tema pärandiks jäi tugev Euroopa poliitiline ja usuline struktuur.</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-05-02 11:26:45 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434149161</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Chlodovech</title>
         <author>valgerobin</author>
         <link>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434154575</link>
         <description><![CDATA[]]></description>
         <enclosure url="https://padlet-uploads.storage.googleapis.com/3632259606/738c897b274e43832a4913759d0f7432/Fran_ois_Louis_Dejuinne__1786_1844____Clovis_roi_des_Francs__465_511_.jpg" />
         <pubDate>2025-05-02 11:34:32 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434154575</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Karl Martell</title>
         <author>valgerobin</author>
         <link>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434160140</link>
         <description><![CDATA[]]></description>
         <enclosure url="https://padlet-uploads.storage.googleapis.com/3632259606/b2944e5140d67a4c0e9e79bc351c2011/Unknown_Artist___Portrait_of_Charles_Martel__688_741_____MeisterDrucke_914018_.jpg" />
         <pubDate>2025-05-02 11:41:54 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434160140</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Karl Suur</title>
         <author>valgerobin</author>
         <link>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434163743</link>
         <description><![CDATA[]]></description>
         <enclosure url="https://padlet-uploads.storage.googleapis.com/3632259606/5f613ddefabd176cf08c01014eef675c/1_4_1.jpg" />
         <pubDate>2025-05-02 11:46:46 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434163743</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Teemakohased mõisted</title>
         <author>valgerobin</author>
         <link>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434172657</link>
         <description><![CDATA[<p>dünastia- valitsejasugu, smast suguvõsast põlvnevad kuningad</p><p>Merovingid- Chlodovechist põlvnenud Frangi kuningate dünastia</p><p>Karolingid- karl Martellist põlvnenud Frangi kuningate dünastia</p><p>impeerium- keisririik;suurriik, kuhu kuulub palju rahvaid</p><p>krahv- piirkondlik asevalitseja, kelle nimetas kuningas; hiljem muutus aadlitiitliks</p><p>hertsog- hertsogkonna päritava võimuga valitseja</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-05-02 11:58:54 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434172657</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Riigi saatus</title>
         <author>valgerobin</author>
         <link>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434174520</link>
         <description><![CDATA[<p>Frangi riik oli kunagi väga suur ja võimas, eriti Karl Suure ajal. Kui Karl Suur suri, jagasid tema lapselapsed riigi omavahel ära aastal 843. Seda nimetatakse Verduni lepinguks. Riik jagunes kolmeks osaks: Lääne-, Ida- ja Kesk-Frangi riik. Nendest tekkisid hiljem Prantsusmaa ja Saksamaa. Aja jooksul riik lagunes ja valitsejate võim nõrgenes, aga Frangi riik jättis Euroopa ajalukku väga tähtsa jälje.</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-05-02 12:01:16 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434174520</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Kasutatud kirjandus</title>
         <author>valgerobin</author>
         <link>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434180534</link>
         <description><![CDATA[<p>Riigi tekkimine ja kujunemine: <a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://en.wikipedia.org/wiki/Francia">https://en.wikipedia.org/wiki/Francia, </a><a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://chatgpt.com">https://chatgpt.com</a></p><p>Valitsejate pildid:<a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://www.meisterdrucke.at">https://www.meisterdrucke.at, </a><a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://et.wikipedia.org/wiki/Chlodovech_I">https://et.wikipedia.org/wiki/Chlodovech_I</a></p><p>Silmapaistvad valitsejad: <a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://en.wikipedia.org/wiki/Francia">https://en.wikipedia.org/wiki/Francia</a>, <a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://chatgpt.com">https://chatgpt.com</a></p><p>Kaart:<a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://www.slideshare.net">https://www.slideshare.net</a></p><p>Mõisted: Keskaeg 7. klassi ajalooõpik I osa lk 18, 22</p><p>Saatus: <a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://en.wikipedia.org/wiki/Francia">https://en.wikipedia.org/wiki/Francia</a>,</p><p><a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://chatgpt.com">https://chatgpt.com</a> </p>]]></description>
         <enclosure url="https://en.wikipedia.org/wiki/Francia" />
         <pubDate>2025-05-02 12:08:58 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434180534</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Riigi tekkimise ja kujunemise tutvustus</title>
         <author>valgerobin</author>
         <link>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434231346</link>
         <description><![CDATA[<p>Bütsantsi riik tekkis siis, kui Rooma riik jagunes kaheks aastal 395 – Lääne- ja Ida-Rooma riigiks. Ida-Roomast sai hiljem Bütsants, mille pealinn oli Konstantinoopol. See riik oli väga rikas ja tugev ning hoidis alles palju vana Rooma tavasid. Aja jooksul hakati seal rääkima kreeka keelt ja usk muutus õigeusklikuks. Tuntud keiser Justinianus aitas riiki tugevdada ja pani kirja tähtsad seadused. Bütsantsi riik kestis väga kaua – üle tuhande aasta – kuni türklased vallutasid selle 1453. aastal.</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-05-02 13:04:08 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434231346</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Ajastukohane kaart</title>
         <author>valgerobin</author>
         <link>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434246387</link>
         <description><![CDATA[]]></description>
         <enclosure url="https://padlet-uploads.storage.googleapis.com/3632259606/c09cc1732cb64a972a8f2e6d242565dc/Justinian555AD.png" />
         <pubDate>2025-05-02 13:18:16 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434246387</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Valitsejad</title>
         <author>valgerobin</author>
         <link>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434251141</link>
         <description><![CDATA[<p>Justinianus oli väga tähtis Bütsantsi keiser. Ta tahtis taastada vana Rooma riigi ja vallutas tagasi palju maid. Ta lasi koostada seadused, mida kasutati ka hiljem Euroopas. Ta ehitas kuulsa Hagia Sophia kiriku. Tema ajal oli Bütsants väga võimas ja rikas.</p><p><br/></p><p>Herakleios muutis riigikeele kreeka keeleks ja tegi sõjaväes palju muudatusi. Ta võitles pärslaste vastu ja alguses võitis, kuid hiljem kaotas Süüria ja Palestiina araablastele. Ta oli julge ja otsustav keiser, kelle ajal Bütsants muutus palju.</p><p><br/></p><p>Basileios II oli väga tugev keiser. Teda kutsuti "Bulgaariatapjaks", sest ta võitis bulgaarlased ja laiendas riiki. Tema ajal oli Bütsants jälle väga suur ja tugev. Ta tegi riigi sees palju korda ja hoidis kõik hästi kontrolli all.</p><p><br/></p><p>Konstantinos XI oli Bütsantsi viimane keiser. Kui türklased ründasid Konstantinoopolit, jäi ta linna kaitsma ja suri lahingus. See juhtus aastal 1453. Tema surmaga lõppes üle tuhande aasta kestnud Bütsantsi riik. Teda peetakse vapraks ja ustavaks juhiks.</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-05-02 13:22:47 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434251141</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Justinianus I</title>
         <author>valgerobin</author>
         <link>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434253822</link>
         <description><![CDATA[]]></description>
         <enclosure url="https://padlet-uploads.storage.googleapis.com/3632259606/bd7a7d532f159e7aa5f71400b30fa92e/Mosaic_of_Justinianus_I___Basilica_San_Vitale__Ravenna__jpg.webp" />
         <pubDate>2025-05-02 13:25:16 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434253822</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Herakleios</title>
         <author>valgerobin</author>
         <link>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434255258</link>
         <description><![CDATA[]]></description>
         <enclosure url="https://padlet-uploads.storage.googleapis.com/3632259606/cbf0c532f0c115c3735fd12a531827c3/250px_Solidus_Heraclius_sb0764.jpg" />
         <pubDate>2025-05-02 13:26:44 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434255258</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Basileios II</title>
         <author>valgerobin</author>
         <link>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434256469</link>
         <description><![CDATA[]]></description>
         <enclosure url="https://padlet-uploads.storage.googleapis.com/3632259606/a1837d33919d8838fb21e5b39f7174ff/Basil_II__1_.webp" />
         <pubDate>2025-05-02 13:27:31 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434256469</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Konstantinos XI</title>
         <author>valgerobin</author>
         <link>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434257155</link>
         <description><![CDATA[]]></description>
         <enclosure url="https://padlet-uploads.storage.googleapis.com/3632259606/bcc92f2947830e0434e931f3bb9486a8/Constantine_XI_Palaiologos_miniature.jpg" />
         <pubDate>2025-05-02 13:28:08 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434257155</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Teemakohased mõisted</title>
         <author>valgerobin</author>
         <link>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434262965</link>
         <description><![CDATA[<p>Bütsants- Ida-Rooma keisririik keskajal</p><p>õigeusu kirik- Rooma impeeriumi idaosas kujunenud kirik</p><p>patriarh- õigeusu kiriku pea</p><p>kirikulõhe- kiriku jagunemine õigeusu ja katoliku kirikuks</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-05-02 13:33:34 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434262965</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Riigi saatus</title>
         <author>valgerobin</author>
         <link>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434264977</link>
         <description><![CDATA[<p>Bütsantsi riik oli Ida-Rooma riigi jätk ja kestis väga kaua – üle tuhande aasta. Alguses oli see tugev ja rikas, aga hiljem nõrgenes pidevate sõdade ja rünnakute tõttu. Aastal 1204 vallutasid linna ristisõdijad, kuid bütsantslased said selle tagasi. Lõpuks, aastal 1453, vallutas Konstantinoopoli Osmanite riik ja sellega lõppes Bütsantsi ajalugu. Pärast seda hakkas seal valitsema Osmanite impeerium.</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-05-02 13:35:28 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434264977</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Kasutatud kirjandus</title>
         <author>valgerobin</author>
         <link>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434270947</link>
         <description><![CDATA[<p>Riigi tekkimine ja kujunemine:<a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://en.wikipedia.org/wiki/Byzantine_Empire">https://en.wikipedia.org/wiki/Byzantine_Empire</a>, <a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://chatgpt.com">https://chatgpt.com</a></p><p>Valitsejate pildid:<a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://et.wikipedia.org/wiki/Justinianus_I">https://et.wikipedia.org/wiki/Justinianus_I</a>, <a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://et.wikipedia.org/wiki/Herakleios_I">https://et.wikipedia.org/wiki/Herakleios_I</a>, <a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://et.wikipedia.org/wiki/Konstantinos_XI">https://et.wikipedia.org/wiki/Konstantinos_XI</a></p><p>Silmapaistvad valitsejad:<a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://en.wikipedia.org/wiki/Byzantine_Empire">https://en.wikipedia.org/wiki/Byzantine_Empire</a>, <a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://chatgpt.com">https://chatgpt.com</a></p><p>Kaart:<a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://en.wikipedia.org/wiki/Byzantine_Empire">https://en.wikipedia.org/wiki/Byzantine_Empire</a></p><p>Mõisted:Keskaeg 7. klassi ajalooõpik II osa lk 10, 14</p><p>Saatus:<a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://en.wikipedia.org/wiki/Byzantine_Empire">https://en.wikipedia.org/wiki/Byzantine_Empire</a>, <a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://chatgpt.com">https://chatgpt.com</a></p>]]></description>
         <enclosure url="https://en.wikipedia.org/wiki/Byzantine_Empire" />
         <pubDate>2025-05-02 13:41:14 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434270947</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Riigi tekkimise ja kujunemise tutvustus</title>
         <author>valgerobin</author>
         <link>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434294673</link>
         <description><![CDATA[<p>Viikingite riigid hakkasid tekkima umbes 8. sajandi paiku Põhjamaades, nagu Taanis, Norras ja Rootsis. Viikingid olid kuulsad meresõitjad ja sõdalased, kes ründasid ja kaubitsesid paljudes Euroopa riikides. Nad asutasid uusi asulaid Inglismaal, Islandil ja isegi Ameerikas. Viikingid lõid oma kuningriigid, näiteks Taani ja Norra. Aja jooksul, umbes 11. sajandil, muutusid need riigid tugevaks ja viikingite rünnakud lõppesid, kuna ristiusk hakkas levinema.</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-05-02 14:01:40 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434294673</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Ajastukohane kaart</title>
         <author>valgerobin</author>
         <link>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434301972</link>
         <description><![CDATA[]]></description>
         <enclosure url="https://padlet-uploads.storage.googleapis.com/3632259606/c53f59ad49121dbeb5d493498ebbfdc4/Vikingite_retked.png" />
         <pubDate>2025-05-02 14:08:15 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434301972</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Valitsejad</title>
         <author>valgerobin</author>
         <link>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434321691</link>
         <description><![CDATA[<p>Harald Kaunisjuuks oli Norra esimene kuningas. Ta elas 9. sajandil ja ühendas paljud väiksed Norra hõimud üheks kuningriigiks. Teda peetakse Norra riigi rajajaks. Ta sai oma hüüdnime, sest lubas mitte lõigata juukseid enne, kui ta on saanud kogu Norra valitsejaks. Harald oli tugev ja otsusekindel juht, kes pani aluse Norra kuningavõimule.</p><p><br/></p><p>Erik Punane oli kuulus viikingite maadeavastaja. Ta elas 10. sajandil ja rajas esimese viikingite asula Gröönimaal. Erik oli julge ja seikluslik mees, kes saadeti Islandilt pagendusse ja leidis uue maa. Ta nimetas selle Gröönimaaks (Roheline Maa), et meelitada inimesi sinna elama. Tema retk pani aluse viikingite asustusele Atlandi ookeani taga.</p><p><br/></p><p>Leif Eriksson oli Eriku Punase poeg ja samuti maadeavastaja. Ta elas umbes aastal 1000 ja oli esimene eurooplane, kes jõudis Ameerikasse. Ta nimetas selle maa Vinlandiks, mis asus tänapäeva Kanadas. Leif seilas Gröönimaalt ja avastas uusi maid. Tema reis oli väga tähtis, sest see juhtus umbes 500 aastat enne Kolumbuse reisi Ameerikasse.</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-05-02 14:27:30 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434321691</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Herald Kaunsijuus</title>
         <author>valgerobin</author>
         <link>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434323594</link>
         <description><![CDATA[]]></description>
         <enclosure url="https://padlet-uploads.storage.googleapis.com/3632259606/c94a87c34384bf2aa659c4ea76198c1e/250px_Flateyjarbok_Haraldr_Halfdan.jpg" />
         <pubDate>2025-05-02 14:29:05 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434323594</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Erik Punane</title>
         <author>valgerobin</author>
         <link>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434324333</link>
         <description><![CDATA[]]></description>
         <enclosure url="https://padlet-uploads.storage.googleapis.com/3632259606/d28bbd68be187d949f814cf60ea468bc/250px_Eric_the_Red.png" />
         <pubDate>2025-05-02 14:29:52 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434324333</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Leif Eriksson</title>
         <author>valgerobin</author>
         <link>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434325036</link>
         <description><![CDATA[]]></description>
         <enclosure url="https://padlet-uploads.storage.googleapis.com/3632259606/d114b70c89fb5131e80d845ed385d4a0/Leif_Erikson_Statue__Duluth__15290644106_.jpg" />
         <pubDate>2025-05-02 14:30:34 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434325036</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Teemakohased mõisted</title>
         <author>valgerobin</author>
         <link>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434329782</link>
         <description><![CDATA[<p>viiking- rüüsteretkel olev Skandinaavia sõdalane, tähendab ka lihtsalt viikimgiaegset skandinaavlast</p><p>viikingiaeg- Euroopa ajaloo periood, mida iseloomustavad Skandinaavia sõdalaste sõja- ja kaubaretked</p><p>ruunid- viikingite tähestik</p><p>saaga- lugulaul</p><p>skald- lugulaulude koostaja ja ettekandja viikingiühiskonnas</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-05-02 14:35:22 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434329782</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Riigi saatus</title>
         <author>valgerobin</author>
         <link>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434333172</link>
         <description><![CDATA[<p>Viikingite riigid tekkisid umbes 8. sajandil ja olid tugevad kuni 11. sajandini. Nad rändasid palju, vallutasid maid ja lõid kuningriike, nagu Taani, Norra ja Rootsi. Aja jooksul nad muutusid rahulikumaks, hakkasid tegelema rohkem kaubanduse ja põllumajandusega ning võtsid ristiusu omaks. Viikingiajastu lõppes siis, kui neist said tavalised Euroopa kristlikud riigid. Tänapäeval on need maad Taani, Norra ja Rootsi.</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-05-02 14:38:47 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434333172</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Kasutatud kirjandus</title>
         <author>valgerobin</author>
         <link>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434339830</link>
         <description><![CDATA[<p>Riigi tekkimine ja kujunemine:<a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://en.wikipedia.org/wiki/Vikings">https://en.wikipedia.org/wiki/Vikings</a>, <a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://chatgpt.com">https://chatgpt.com</a></p><p>Valitsejate pildid:<a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://et.wikipedia.org/wiki/Harald_Kaunisjuus">https://et.wikipedia.org/wiki/Harald_Kaunisjuus</a>, <a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://et.wikipedia.org/wiki/Eir%C3%ADkr_Punane">https://et.wikipedia.org/wiki/Eir%C3%ADkr_Punane</a>, <a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://en.wikipedia.org/wiki/Leif_Erikson">https://en.wikipedia.org/wiki/Leif_Erikson</a></p><p>Silmapaistvad valitsejad:<a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://en.wikipedia.org/wiki/Vikings">https://en.wikipedia.org/wiki/Vikings</a>, <a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://chatgpt.com">https://chatgpt.com</a></p><p>Kaart:<a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://www.taskutark.ee">https://www.taskutark.ee</a></p><p>Mõisted: Keskaeg 7. klassi ajaloõpik II osa lk  26</p><p>Saatus:<a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://en.wikipedia.org/wiki/Vikings">https://en.wikipedia.org/wiki/Vikings</a>, <a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://chatgpt.com">https://chatgpt.com</a></p>]]></description>
         <enclosure url="https://en.wikipedia.org/wiki/Vikings" />
         <pubDate>2025-05-02 14:44:58 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434339830</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Riigi tekkimise ja kujunemise tutvustus</title>
         <author>valgerobin</author>
         <link>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434346298</link>
         <description><![CDATA[<p>Vana-Vene riik tekkis 9. sajandi lõpus, kui slaavi hõimud kutsusid valitsema viikingi nimega Rjurik. Ta tuli valitsema Novgorodi linna 862. aastal. Hiljem kolis võim Kiievisse ja riiki hakati kutsuma Kiievi-Vene riigiks. Tuntud valitsejad olid Oleg ja Vladimiri Suur. Vladimir võttis 988. aastal vastu ristiusu Bütsantsist. Riik muutus tugevaks, aga hiljem jagunes väiksemateks vürstiriikideks.</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-05-02 14:51:41 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434346298</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Ajastukohane kaart</title>
         <author>valgerobin</author>
         <link>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434354728</link>
         <description><![CDATA[]]></description>
         <enclosure url="https://padlet-uploads.storage.googleapis.com/3632259606/75b6d84aeb1fdc26fc7b95c4a62a4550/300px_Location_of_Kyivan_Rus.png" />
         <pubDate>2025-05-02 14:59:59 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434354728</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Valitsejad</title>
         <author>valgerobin</author>
         <link>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434359177</link>
         <description><![CDATA[<p>Rjurik oli viiking, kelle slaavi hõimud kutsusid valitsema aastal 862. Ta tuli Põhjamaalt ja rajas valitsemise Novgorodis. Rjurikut peetakse Vana-Vene riigi alusepanijaks ja Rjurikute dünastia rajajaks. Tema järeltulijad valitsesid riiki veel sajandeid. Kuigi temast on vähe teada, oli tema roll riigi alguses väga tähtis ja legendaarne.</p><p><br/></p><p>Oleg oli Rjuriku lähikondlane ja pärast tema surma võttis võimu üle. Ta vallutas Kiievi ja tegi sellest uue pealinna. Olegi ajal sai alguse Kiievi-Vene riik. Ta ühendas erinevad slaavi hõimud ja sõlmis tähtsa rahu- ja kaubanduslepingu Bütsantsi keisriga. Teda kutsuti „Targaks Olegiks“ tema nutikuse ja tugeva juhtimise tõttu.</p><p><br/></p><p>Vladimir oli üks tähtsamaid Vana-Vene valitsejaid. Aastal 988 võttis ta vastu ristiusu ja lasi rahva ristida, mis ühendas inimesi ühe usu alla. Ta rajas kirikuid ja tugevdas suhteid Bütsantsiga. Tema otsus muuta riik kristlikuks mõjutas kogu tulevast Vene ajalugu. Vladimir oli tugev ja tark juht, keda peetakse ka Vene pühakuks.</p><p><br/></p><p>Jaroslav Tark oli Vladimiri poeg ja valitses Vana-Vene riiki selle hiilgeajal. Ta arendas haridust, lasi ehitada kirikuid ja koostas esimese vene seadustekogu nimega „Vene Õigus“. Tema ajal sai Kiievist oluline kultuuri- ja kaubanduskeskus. Jaroslav tugevdas sidemeid teiste Euroopa riikidega, abiellutades oma lapsi kuninglike suguvõsadega. Ta oli rahuarmastaja ja õiglane valitseja.</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-05-02 15:04:46 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434359177</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Rjurik</title>
         <author>valgerobin</author>
         <link>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434359861</link>
         <description><![CDATA[]]></description>
         <enclosure url="https://padlet-uploads.storage.googleapis.com/3632259606/1e08351105b8c82bd5a1359737e55374/250px_Rurik_titularnik.jpg" />
         <pubDate>2025-05-02 15:05:33 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434359861</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Oleg (Tark Oleg)</title>
         <author>valgerobin</author>
         <link>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434362135</link>
         <description><![CDATA[]]></description>
         <enclosure url="https://padlet-uploads.storage.googleapis.com/3632259606/316f78d3ddde1a1161b96155c0ae70d5/250px_Russian_konung_Oleg_by_Vasnetsov_1.jpg" />
         <pubDate>2025-05-02 15:07:30 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434362135</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Vladimir Suur</title>
         <author>valgerobin</author>
         <link>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434363504</link>
         <description><![CDATA[]]></description>
         <enclosure url="https://padlet-uploads.storage.googleapis.com/3632259606/cdf104ba3a958c3db31c3e5ef53eed36/250px_Vladimir_Svyatoslavovich.jpg" />
         <pubDate>2025-05-02 15:08:45 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434363504</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Jaroslav Tark</title>
         <author>valgerobin</author>
         <link>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434364147</link>
         <description><![CDATA[]]></description>
         <enclosure url="https://padlet-uploads.storage.googleapis.com/3632259606/63e54b26d19fb437ce168188026b5f1e/250px_YaroslavWiseSeal.jpg" />
         <pubDate>2025-05-02 15:09:34 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434364147</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Teemakohased mõisted</title>
         <author>valgerobin</author>
         <link>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434371198</link>
         <description><![CDATA[<p>varjaagid- tänapäeva Venemaa aladel ja Bütsantsis tegutsenud viikingid</p><p>Rus- Vana-Vene riigi nimi Skandinaavia allikates; vahel nimetati varjaage ka russideks, seega andsid nemad nime nii vana-Vene riigile kui ka hilisemale Venemaale</p><p>tšuudid- osa läänemeresoome rahvaid, sh eestlased Vana-Vene allikates</p><p>bojaar- Vana-vene ülik</p><p>veetše- rahvakoosolek Vana-Vene vürsti sõdalastest kaaskond</p><p>drušiina- Vana-Vene vürsti sõdalastest kaaskond</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-05-02 15:17:23 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434371198</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Riigi saatus</title>
         <author>valgerobin</author>
         <link>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434379281</link>
         <description><![CDATA[<p>Vana-Vene riik oli suur ja tugev riik, mis tekkis 9. sajandi lõpus ja kestis kuni 13. sajandini. Aja jooksul jagunes see paljudeks väikesteks vürstiriikideks, mis hakkasid omavahel tülitsema. See muutis riigi nõrgaks. Siis tulid 13. sajandi alguses Mongolid (neid kutsuti ka tatariteks) ja vallutasid suure osa Vana-Vene maadest. Hiljem hakkas nende asemel tugevnema uus riik – Venemaa.</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-05-02 15:25:31 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434379281</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Kasutatud kirjandus</title>
         <author>valgerobin</author>
         <link>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434384904</link>
         <description><![CDATA[<p>Riigi tekkimine ja kujunemine:<a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://en.wikipedia.org/wiki/Kievan_Rus%27">https://en.wikipedia.org/wiki/Kievan_Rus%27</a>, <a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://chatgpt.com">https://chatgpt.com</a></p><p>Valitsejate pildid:<a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://et.wikipedia.org/wiki/Rjurik">https://et.wikipedia.org/wiki/Rjurik</a>, <a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://et.wikipedia.org/wiki/Oleg">https://et.wikipedia.org/wiki/Oleg</a>, <a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://et.wikipedia.org/wiki/Vladimir_P%C3%BCha">https://et.wikipedia.org/wiki/Vladimir_P%C3%BCha</a>, <a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://et.wikipedia.org/wiki/Jaroslav_Tark">https://et.wikipedia.org/wiki/Jaroslav_Tark</a></p><p>Silmapaistvad valitsejad:<a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://en.wikipedia.org/wiki/Kievan_Rus%27">https://en.wikipedia.org/wiki/Kievan_Rus%27</a>, <a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://chatgpt.com">https://chatgpt.com</a></p><p>Kaart:<a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://en.wikipedia.org/wiki/Kievan_Rus%27">https://en.wikipedia.org/wiki/Kievan_Rus%27</a></p><p>Mõisted: keskaeg 7.klassi ajalooõpik II osa lk 30</p><p>Saatus:<a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://en.wikipedia.org/wiki/Kievan_Rus%27">https://en.wikipedia.org/wiki/Kievan_Rus%27</a>, <a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://chatgpt.com">https://chatgpt.com</a></p>]]></description>
         <enclosure url="https://en.wikipedia.org/wiki/Kievan_Rus%27" />
         <pubDate>2025-05-02 15:30:49 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434384904</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Millal?</title>
         <author>valgerobin</author>
         <link>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434388143</link>
         <description><![CDATA[<p>See toimus aastatel 1337-1453.</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-05-02 15:33:43 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434388143</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Kaua tegelikult kestis ning mitu põlvkonda selles osales? </title>
         <author>valgerobin</author>
         <link>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434389349</link>
         <description><![CDATA[<p>Sõda kestis 116 aastatja selles osales 4-5 põlvkonda.</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-05-02 15:35:05 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434389349</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Põhjused</title>
         <author>valgerobin</author>
         <link>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434392125</link>
         <description><![CDATA[<p>Peamine põhjus oli see, et Inglismaa kuningas Edward III tahtis saada Prantsusmaa troonile, kuid prantslased valisid oma kuningaks Philippe VI.</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-05-02 15:37:29 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434392125</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Osapooled: riigid, nende valitsejad. Lisa iga riigi juurde millal ja miks olid nad edukad?</title>
         <author>valgerobin</author>
         <link>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434403007</link>
         <description><![CDATA[<p>Riik: Inglismaa</p><p>Valitseja: Edward III</p><p><br/></p><p>Nad olid edukad sõja alguses, sest prantslaste raskerelvastuses rüütlivägi sai inglaste vibudega relvastatud jalameestelt mitu korda hävitavalt lüüa.</p><p><br/></p><p>Riik: Prantsusmaa</p><p>Valitsejad: Charles VII, Philippe VI</p><p><br/></p><ol start="1429"><li><p>aastal kui Jeanne d’Arc tõstis rahva motivatsiooni ning kelle juhtimisel nad vabastasid Orléansi. </p></li></ol>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-05-02 15:48:31 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434403007</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Pöördepunktid</title>
         <author>valgerobin</author>
         <link>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434405128</link>
         <description><![CDATA[<p>Kresii lahing. Võeti kasutusele tulirelvad. Katk: tappis ühe kolmandiku populatsioonist.</p><p>Mäss: trooja pärija vastu.</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-05-02 15:50:40 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434405128</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Jeanne d`Arc </title>
         <author>valgerobin</author>
         <link>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434408272</link>
         <description><![CDATA[<p>Ta oli talutüdruk kelle juhtimisel alustasid Prantsuse väed aastal 1429 vasturünnakut ja vabastasid inglaste piiramisrõngast Orléansi linna.</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-05-02 15:53:48 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434408272</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Tagajärjed</title>
         <author>valgerobin</author>
         <link>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434411375</link>
         <description><![CDATA[<p>Inglastele jäi Calaisi sadama linn Põhja-Prantsusmaal. Vallutati London.</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-05-02 15:57:10 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/valgerobin/d1f314ltjneo77h6/wish/3434411375</guid>
      </item>
   </channel>
</rss>
