<?xml version="1.0"?>
<rss version="2.0">
   <channel>
      <title>Euroopa ja Eesti pinnamoed by Marii Tepaskent</title>
      <link>https://padlet.com/a7marii/cla6xijvitw2raz8</link>
      <description></description>
      <language>en-us</language>
      <pubDate>2025-09-24 10:38:44 UTC</pubDate>
      <lastBuildDate>2025-09-30 15:11:53 UTC</lastBuildDate>
      <webMaster>hello@padlet.com</webMaster>
      <image>
         <url></url>
      </image>
      <item>
         <title>Euroopa pinnamood</title>
         <author>a7marii</author>
         <link>https://padlet.com/a7marii/cla6xijvitw2raz8/wish/3601600073</link>
         <description><![CDATA[<p>Euroopa pinnamood on madalam ja tasasem võrreldes teiste maailmajagudega. Ida- Euroopa lauskmaa hõlmab poole Euroopa pindalast. Lõuna pool on rohkem ebatasasem, nt Alpid. Euroopas on ka madalikke, nt Hollandis.</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-09-24 10:46:37 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/a7marii/cla6xijvitw2raz8/wish/3601600073</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Eesti pinnamood</title>
         <author>a7marian</author>
         <link>https://padlet.com/a7marii/cla6xijvitw2raz8/wish/3601601313</link>
         <description><![CDATA[<p>Eesti pinnamoodi on oluliselt kujundanud mandrijäätumised ja liustiku liikumine</p><p><br></p><p>Kuna Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaal, siis on Eesti pinnamood tasane.</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-09-24 10:47:19 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/a7marii/cla6xijvitw2raz8/wish/3601601313</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Eesti kõrgustikud</title>
         <author>a7marian</author>
         <link>https://padlet.com/a7marii/cla6xijvitw2raz8/wish/3601607551</link>
         <description><![CDATA[<p>Haanja kõrgustik</p><ul><li><p>Suur Munamägi 318 m pikk</p></li><li><p>Palju künkaid</p></li><li><p>Umbes 2500 km²</p></li></ul><p><br></p><p>Otepää kõrgustik</p><ul><li><p>Kuutsemägi 217 m</p></li><li><p>pühajärve nõgu jaotab kõrgustiku pooleks</p></li><li><p>Umbes 1247 km²</p></li></ul>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-09-24 10:52:02 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/a7marii/cla6xijvitw2raz8/wish/3601607551</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Eesti kõrgustikud</title>
         <author>a7marian</author>
         <link>https://padlet.com/a7marii/cla6xijvitw2raz8/wish/3601611452</link>
         <description><![CDATA[<p>Karula kõrgustik</p><ul><li><p>Rebasejärve tornimägi 137 m</p></li><li><p>Väga vähe künkaid</p></li><li><p>275 km²</p></li></ul><p><br></p><p>Sakala kõrgustik</p><ul><li><p>Rutu mägi 144 m</p></li><li><p>Lainjas pinnamood</p></li><li><p>2792 km²</p></li></ul>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-09-24 10:54:34 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/a7marii/cla6xijvitw2raz8/wish/3601611452</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Euroopa geoloogiline ehitus ja pinnamood</title>
         <author>a7marii</author>
         <link>https://padlet.com/a7marii/cla6xijvitw2raz8/wish/3601612648</link>
         <description><![CDATA[<ol><li><p>Vanad mäestikud - tekkisid Kaledoonia kurrutusel (mäetekkel). Mäestikud koosnevad tard- ja moondekivimitest. </p></li><li><p>Tasandikud - Üle poole Euroopa pindalast hõlmab Ida-Euroopa lauskmaa. Selle põhjapiiriks on Uurali mäestik ja lõunapiiriks Kaukasus.</p></li><li><p>Ida- Euroopa lauskmaa - Hõlmab nt. Venemaa lääneosa, Valgevene ja Ukrainat. Sellest alast suurema osa katsid mandriliustikud, mis saidki pinnamoe kujudamisel määravaiks.</p></li><li><p>Noored kurdmäestikud - On kujunenud Alpi kurrutuse käigus. Noorteks mägedeks on nt. Alpid, Püreneed ja Apenniinid. </p></li></ol>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-09-24 10:55:36 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/a7marii/cla6xijvitw2raz8/wish/3601612648</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Eesti kõrgustikud</title>
         <author>a7marian</author>
         <link>https://padlet.com/a7marii/cla6xijvitw2raz8/wish/3601617430</link>
         <description><![CDATA[<p>Pandivere kõrgustik</p><ul><li><p>Emumägi 166 m</p></li><li><p>Allika rikas</p></li><li><p>2415 km²</p></li></ul><p><br></p><p>Saadjärve voorestik</p><ul><li><p>Laiuse mägi 144 m</p></li><li><p>Pikliku põhiplaaniga voored</p></li><li><p>977 km²</p></li></ul>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-09-24 10:57:33 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/a7marii/cla6xijvitw2raz8/wish/3601617430</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Euroopa pinnamoe kujunemine tänapäeval</title>
         <author>a7marii</author>
         <link>https://padlet.com/a7marii/cla6xijvitw2raz8/wish/3601621873</link>
         <description><![CDATA[<p>Näiteks Alpides kestab kerkimine tänapäevani. Pinnamood võib kujuneda veel ka vulkaani pursete tõttu ja maavärinate pärast. Näiteks Rootsi pealinn kerkib 4,2 mm aastas.</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-09-24 11:00:12 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/a7marii/cla6xijvitw2raz8/wish/3601621873</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Eesti madalikud</title>
         <author>a7marian</author>
         <link>https://padlet.com/a7marii/cla6xijvitw2raz8/wish/3601622794</link>
         <description><![CDATA[<p>Madalikude absoluutne kõrgus on kuni 200 m</p><p>Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaal. </p><p>Lääne-Eesti madalik on Eesti mitmekesiseim ja suurim maastikurajoon. Madalikud on tihti liigniisked ja soostunud</p><p><br/></p><p><br/></p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-09-24 11:00:42 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/a7marii/cla6xijvitw2raz8/wish/3601622794</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Eesti lavamaad</title>
         <author>a7marian</author>
         <link>https://padlet.com/a7marii/cla6xijvitw2raz8/wish/3611608765</link>
         <description><![CDATA[<p>Kõrguseks vähemalt 150...300 meetrit.</p><p>Lavamaa on tavaliselt piiratud nõlvaga.</p><p>Üle kümnendiku Ugandi lavamaast (11,3%) on sootunud.</p><p><br></p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-09-30 15:11:52 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/a7marii/cla6xijvitw2raz8/wish/3611608765</guid>
      </item>
   </channel>
</rss>
