Ajurünnak päevakorralisel teemal — mida saaks teha, et koostöö õnnestuks/paraneks.
Uurida, kuulata, täpsustada — tunnete peegeldamine, ümbersõnastamine, küsimused;

Efektiivsed suhtlusvõtted — olukorra kirjeldamine hinnanguvabalt, keskendumine lahenduse leidmisele ja süüdlase otsimisest loobumine;

Et näitlikustada, kui erinevalt me aru saame. 

Olgu ülesanne kui lihtne tahes, tulemus on erinev igas grupis, igas klassis, pea igal õpilasesl.

Paberileheharjutus (näitlikustab grupile, et olgugi juhised kõigile samad, saavad kõik neist erinevalt aru)

Võta A4 paber 

Murra kokku 

Murra veel kord kokku 

Tee keskele auk 

Pööra paber ümber 

Rebi alumine äär ära 

Voldi leht lahti 

 

Tõsta üles: 

Kellel on paber ühes tükis, keskel auk 

Kellel on kaks paberit ja mõlemal keskel auk 

Kellele on neli paberitükki

Kellel on jumal teab mis

Üks asi, mis mulle meeldib
Grupp seisab ringis. Ülesandeks on igaühele öelda üks asi, mis mulle meeldib Sinu juures. Üks asi, mis mulle meeldib enda juures.
Grupp hakkab korraga paarides rääkima. Juhendaja ülesanne on jälgida, et kõik ütleks kõigile ja kõigile öeldaks vastu. Need võivad olla lihtsad asjad olenevalt vanusest, nt mulle meeldib Su pinal/mulle meeldivad mu sokid või sügavamad teemad, nt mulle meeldib, et Sa alati aitad kui Sult abi küsin/mulle meeldib, et ma julgen teistelt abi paluda.
Lõpuks palub juhendaja mõelda neile asjadele, mida sulle kõige rohkem öeldi (NB! ainult häid asju võib öelda)  ja seda uskuma jääda:)

· sisu, mis vastab küsimusele „mida?”

· protsessi, mis vastab küsimusele „kuidas?”

· eeldust, mis vastab küsimusele „miks?”
Õpetaja küsimused iseendale: 
Kuidas mul läks?

Mille juurde pean edaspidigi jääma?

Mida saan tulevikus paremini teha?

Vaikuseminutid

See meetod sobib videote analüüsiks. Näiteks vaadatakse ära video mõnest konfliktsituatsioonist ja õpilane saab ülesandeks mõelda, mis juhtus ja mida tunneb üks või teine osaline. Seejärel jagatakse oma mõtteid rühmas ja tehakse ühine kokkuvõte.

Edasi mõeldakse, mida teha, et konflikti lahendada? Kuidas saaks konflikti lahendada nii, et mõlemad osapooled oleks rahul? Harjutus arendab empaatiavõimet ning aitab kaasa konfliktide lahendamise oskusele.

Harjutus 5, 4, 3, 2, 1
See harjutus on mõeldud õppimaks oma tähelepanu suunamist. Viis meelt, mille kaudu maailma tajume (nägemine, kuulmine, kompimine, haistmine, maitsmine). Selleks peab õpilane teadlikult märkama silmadega 5 objekti, kompimisega valima 4 asja, mida tajuda, kuulama ja märkama 3 heli, 2 asja nuusutamise teel tajuma, 1 asja maitsmismeele abil tundma. Õpilane peab tajutavat nimetama ja/või kirjeldama.

Gordon, T (2006). Õpetajate kool. Väike vanker https://kasvatus.print.ee/app/uploads/2017/06/Opetajate_kool-algus-webi.pdf

Davidson, R. (2016). Aju emotsionaalne elu.

Äripäeva kirjastus

Dweck, C. (2017). Mõtteviis. Pegasus

Marshall, N. (2018). Kiindumussuhe. Käsiraamat õpetajale. Igale lapsele pere

Seligman, M. (2008).Ehe õnn. Pilgrim

Seema, R.(2016). Meeleteadlikkus tööl ja puhkehetkel. AS Ajakirjade Kirjastus. (2014

Siegel, D. (2018). Ajutorm. Helios kirjastus

Harjutus pärineb Kaia Lainola loengust. Tähelepanu viimine hingamisele või kehale aitab ärevust maha võtta. Harjutus keskendub teadlikult hingamisele. Harjutuse jaoks võta oma  vasak käsi ja asu parema käe nimetissõrmega   joonistama vasaku käe kontuuri pöidlast alates ehk sisse hingates liigu mööda sõrme üles ja välja hingates liigu mööda sõrme alla. Mõtle teadlikult oma hingamisele. Käi nii läbi kõik sõrmed ja kui jõuad väikse sõrmeni ehk käeselja lõppu, võid teistpidi tagasi liikuda.