Minu rabav tahvel by aefysvbdghujs sgdsf https://padlet.com/aefysvbdghujssgdsf/bo7i4xcbvzm3ols3 en-us 2024-11-25 09:28:04 UTC 2024-11-25 09:38:24 UTC hello@padlet.com aefysvbdghujssgdsf https://padlet.com/aefysvbdghujssgdsf/bo7i4xcbvzm3ols3/wish/3232730577 1883. aastal raputasid Krakatau saart tugevad pursked ja plahvatused, neid oli kuulda tuhandete kilomeetrite kaugusel Indias ja Austraalias. Peaaegu 5000 km kaugusel tundus, nagu oleks läheduses suurtükist tulistatud. Tuhk, tolm ja kuumad kivid paiskusid kuni 50 km kõrgusele. Tuhapilved varjasid suurel maa-alal päikesevalguse täielikult. Läheduses asuvaid saari tabasid tulikuumad tuha- ja gaasipilved ning kuni 40 meetri kõrgused hiidlained. Nende tõttu hukkus ligi 36 000 inimest. Krakatau purske tagajärgi oli tunda kogu maailmas. Atmosfääri sattus niivõrd palju tuhka ja gaase, et maailma keskmine õhutemperatuur langes umbes 1 kraadi võrra.


]]> 2024-11-25 09:30:09 UTC https://padlet.com/aefysvbdghujssgdsf/bo7i4xcbvzm3ols3/wish/3232730577 aefysvbdghujssgdsf https://padlet.com/aefysvbdghujssgdsf/bo7i4xcbvzm3ols3/wish/3232731886 Enne 1883. aastat oli saar 9 km pikk ja 5 km lai. Saarel oli kolm vulkaanitippu: Rakata (820 m kõrge) lõunaosas, Danan (450 m) keskosas ja Perboewatan (120 m) põhjaosas.

]]> 2024-11-25 09:31:13 UTC https://padlet.com/aefysvbdghujssgdsf/bo7i4xcbvzm3ols3/wish/3232731886 Plahvatuste tagajärjel purunes suurem osa Krakatau saarest ning vajus merre. Järele jäi saare lõunaosa Rakata vulkaaniga. aefysvbdghujssgdsf https://padlet.com/aefysvbdghujssgdsf/bo7i4xcbvzm3ols3/wish/3232732289 2024-11-25 09:31:35 UTC https://padlet.com/aefysvbdghujssgdsf/bo7i4xcbvzm3ols3/wish/3232732289 aefysvbdghujssgdsf https://padlet.com/aefysvbdghujssgdsf/bo7i4xcbvzm3ols3/wish/3232734039 1927. aastal tõusis endise Krakatau saare põhjaosas merest uus saar Anak Krakatau, mis on sellest alates järjest laienenud ning kus toimub tänaseni vulkaaniline tegevus.

On hinnatud, et selle vulkaani purse võis põhjustada ka 535.–536. aasta kliimakatastroofi, mis on viimase kahe aastatuhande kõige ulatuslikum kliimakatastroof.[1]


]]> 2024-11-25 09:33:00 UTC https://padlet.com/aefysvbdghujssgdsf/bo7i4xcbvzm3ols3/wish/3232734039 suur Tšilli maavärin aefysvbdghujssgdsf https://padlet.com/aefysvbdghujssgdsf/bo7i4xcbvzm3ols3/wish/3232737538 Suur Tšiili maavärin (hisp. Gran terremoto de Chile) ehk 1960. aasta Valdivia maavärin (hisp. Terremoto de Valdivia) oli Tšiilis 22. mail 1960 toimunud maavärin.

See on tugevaim registreeritud maavärin maailmas – magnituudiga 9,5. Maavärin toimus keskpäeval (19:11 GMT, 15:11 kohaliku aja järgi) ja kestis umbes 10 minutit.

]]> 2024-11-25 09:35:38 UTC https://padlet.com/aefysvbdghujssgdsf/bo7i4xcbvzm3ols3/wish/3232737538 aefysvbdghujssgdsf https://padlet.com/aefysvbdghujssgdsf/bo7i4xcbvzm3ols3/wish/3232740812 2024-11-25 09:38:23 UTC https://padlet.com/aefysvbdghujssgdsf/bo7i4xcbvzm3ols3/wish/3232740812 aefysvbdghujssgdsf https://padlet.com/aefysvbdghujssgdsf/bo7i4xcbvzm3ols3/wish/3232740955 Maavärina epitsenter oli Lumaco lähedal (vaata kaarti) Santiagost lõuna pool umbes 570 km kaugusel. Maakoore kõikumised põhjustasid kohalikke tsunamisid, mis jõudsid Tšiili rannikuni lainekõrgusega kuni 25 m. Peamine hiidlaine liikus läbi Vaikse ookeani ja jõudis Hiloni Hawaii saarel. Laine kõrgus oli 10,7 m ja seda mõõdeti 10 000 km kaugusel epitsentrist – Jaapanis ja Filipiinidel.

Hukkunud inimeste arv oli 6000 (peamiselt tsunami tõttu).

]]> 2024-11-25 09:38:31 UTC https://padlet.com/aefysvbdghujssgdsf/bo7i4xcbvzm3ols3/wish/3232740955