<?xml version="1.0"?>
<rss version="2.0">
   <channel>
      <title>ainuõõsed ja okasnahksed (lyselle, anni) by </title>
      <link>https://padlet.com/annivariku/au3iq13u4in2oc6z</link>
      <description></description>
      <language>en-us</language>
      <pubDate>2024-09-16 06:32:28 UTC</pubDate>
      <lastBuildDate>2024-09-23 10:29:45 UTC</lastBuildDate>
      <webMaster>hello@padlet.com</webMaster>
      <image>
         <url></url>
      </image>
      <item>
         <title>Iseloomulikud tunnused</title>
         <author>annivariku</author>
         <link>https://padlet.com/annivariku/au3iq13u4in2oc6z/wish/3121145295</link>
         <description><![CDATA[<p>Elavad mere põhjas.</p><p>Tavaliselt neli viis kehaosa.</p><p>Lubiplaadikestest sisetoes(võivad olla liikuvalt ühendatud või oma vahel kokku kasvanud ühtseks rüüks).</p><p>Õhukese nahaga kaetud.</p><p>Keha pinnal ljubast köbrukesed või okkad.</p><p>Lahksugulised(kaks sugupoolt).</p><p>Neil on koed ja orgaid.</p><p>Enamikel on kehas veega täidetud torusüsteem.</p><p><br/></p>]]></description>
         <enclosure url="https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/5/52/Echinoderm_collage_2.jpg" />
         <pubDate>2024-09-16 06:52:28 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/annivariku/au3iq13u4in2oc6z/wish/3121145295</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Meritähed</title>
         <author>annivariku</author>
         <link>https://padlet.com/annivariku/au3iq13u4in2oc6z/wish/3121145651</link>
         <description><![CDATA[<p>Enamik on <strong>viiekiirelised</strong> (mõndadel isegi rõhkem ja heidavad enesekaitseks kiire ära ja nad saavad paljuneda nii, et keha jaguneb kaheks osaks) ja iga kiire tipus on väike lihtsa ehitusega silm, ning ta saab infot ka jalakestega ja ogadega kompides. Ta on <strong>röövloom</strong> toitub karpidest, tigudest, korallidest, käsnadest ja teistest okasnahksetest(suu asub keha alapoolel).</p>]]></description>
         <enclosure url="https://pixabay.com/get/g42239ff9011a52e06d4a63a465e0ee20d407e30f0cb45cbdb3461a1b9a2198338f7f529b961acdd439b607f445d425bf.jpg" />
         <pubDate>2024-09-16 06:52:45 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/annivariku/au3iq13u4in2oc6z/wish/3121145651</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Iseloomulikud tunnused</title>
         <author>lysellecarm</author>
         <link>https://padlet.com/annivariku/au3iq13u4in2oc6z/wish/3121157247</link>
         <description><![CDATA[<p>Ainuõõssed on lihtsa ehitusega veeloomad, nad on esimesed loomad, kellel arenesid koed ja kelle keha on<strong> kiireliselt sümmeetriline. </strong></p><p>Suurem osa neist elab meredes ja ookeanides, kuid mõned ka mageveekogudes. </p><p>Nad kõik on loomtoidulised.</p><p>Kõigi ainuõõssete kehas on suur õõs, mille ühes otsas on kombitsatega ümbritsetud suuava. </p><p>Välimises kihis on <strong>närvirakke</strong> ja<strong> lihaskiudusid </strong>ning seetõttu saavad nad liikudada.</p><p>Nende välis kihis paiknevad ka<strong> kõrveakud </strong>millega teistese kehadese mürki süstida.</p>]]></description>
         <enclosure url="https://pixabay.com/get/g9fb5f7296cf3823b8b5592f6938d2db927caef37c7dc3d10e5639b7a899e1753107220a624a5badfccbbe37d119d934d.jpg" />
         <pubDate>2024-09-16 07:00:57 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/annivariku/au3iq13u4in2oc6z/wish/3121157247</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Meduus</title>
         <author>lysellecarm</author>
         <link>https://padlet.com/annivariku/au3iq13u4in2oc6z/wish/3121167071</link>
         <description><![CDATA[<p>Meduus on<strong> karikloom</strong> mis liigub edasi lainete või hoovustega, kuid nad võivad ka aeglaselt ujuda oma keha vaheldumisi lõdvaks lastes ja kokku tõmmates: kummis keha alt välja surutud vesi lükkab looma edasi.</p>]]></description>
         <enclosure url="https://live.staticflickr.com/2276/2227465660_3ef845cb94_b.jpg" />
         <pubDate>2024-09-16 07:08:25 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/annivariku/au3iq13u4in2oc6z/wish/3121167071</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Merisiilikud</title>
         <author>annivariku</author>
         <link>https://padlet.com/annivariku/au3iq13u4in2oc6z/wish/3131810383</link>
         <description><![CDATA[<p>Tüüpilised merisilikud on <strong>keraja kehaga</strong>(nahaalused lubiplaadid on liitunud ja moodustavad ühtse sisetoese), millel on pikad liikuvad okkad ja nad liiguvad keha alapoole olevate jalakeste ja okastega(samal poolel asub suu). Toituvad peamilset vetikatest, kraabivad ja lõikavad nad viie suuavast välja ulatuva terava komnurkse hambaga.</p>]]></description>
         <enclosure url="https://live.staticflickr.com/3544/3477148921_85eee390f0_b.jpg" />
         <pubDate>2024-09-22 18:09:55 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/annivariku/au3iq13u4in2oc6z/wish/3131810383</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Meripurad</title>
         <author>annivariku</author>
         <link>https://padlet.com/annivariku/au3iq13u4in2oc6z/wish/3131885401</link>
         <description><![CDATA[<p>Meripurad on silindrilise kehaga, keha eesmises otsas ümber suu on väikesed kombitsad, millega toiduks hõljumit püüavad(toitub põhjasetest). Erinevalt teistes okasnahksetel on enamiku meripurade keha on pehme ja lihaseline ja neil ei ole okkaid ning kehaseinas olevad lubiplaadid on väikesed ümarad.</p>]]></description>
         <enclosure url="https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/2/2e/Apostichopus_californicus.001_-_Aquarium_Finisterrae.jpg" />
         <pubDate>2024-09-22 20:07:57 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/annivariku/au3iq13u4in2oc6z/wish/3131885401</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Tähtsus</title>
         <author>annivariku</author>
         <link>https://padlet.com/annivariku/au3iq13u4in2oc6z/wish/3131898501</link>
         <description><![CDATA[<p><strong>Tähtsus looduses:</strong></p><p>Hoiavda mere ökosüsteemi tasakaalus(liigne paljunemine)</p><p>Elupaik</p><p>Maailmamere üks toiduahela lüli</p><p><br/></p><p><strong>Tähtsus inimestele:</strong></p><p>Söögiks(meripurade hulgas nt trepang ja merisiilikuliigi marja)</p><p>Looduslikud tooted ja ravimid</p><p>Kosmeetikatööstus</p><p>Teaduslikes uurimustöödes</p><p><br/></p><p><br/></p>]]></description>
         <enclosure url="https://images.rawpixel.com/image_800/cHJpdmF0ZS9sci9pbWFnZXMvd2Vic2l0ZS8yMDIyLTA1L3Vwd2s1ODgwNjQyNS13aWtpbWVkaWEtaW1hZ2Uta293YXZvOGwuanBn.jpg" />
         <pubDate>2024-09-22 20:29:23 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/annivariku/au3iq13u4in2oc6z/wish/3131898501</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Küsimused</title>
         <author>annivariku</author>
         <link>https://padlet.com/annivariku/au3iq13u4in2oc6z/wish/3131903071</link>
         <description><![CDATA[<p>1) Mis sugulised on okasnahksed?</p><p>2) Kus asuvad meretähe silmad?</p><p>3) Kellel on keha pehme ja lihaseline?</p>]]></description>
         <enclosure url="https://live.staticflickr.com/7503/15525055663_6a66b9e9ab_b.jpg" />
         <pubDate>2024-09-22 20:38:03 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/annivariku/au3iq13u4in2oc6z/wish/3131903071</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Polüüp</title>
         <author></author>
         <link>https://padlet.com/annivariku/au3iq13u4in2oc6z/wish/3132924139</link>
         <description><![CDATA[<p><strong>Meriroosid</strong> elavad üksikute <strong>polüüpidena </strong>ning näevad oma enamasti kirkavärvliste kombitsatega pigem taime kui looma moodi välja. Vahel võivad nad väga aeglaselt edasi liikuda, nt end libistades. Ta suu avaneb ülespoole ning teise otsaga kinnitub ta veekogu põhja või mingile teisele pinnale.</p>]]></description>
         <enclosure url="https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/3/32/Lophelia_pertusa_ehitus.png" />
         <pubDate>2024-09-23 09:50:06 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/annivariku/au3iq13u4in2oc6z/wish/3132924139</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Korallid</title>
         <author></author>
         <link>https://padlet.com/annivariku/au3iq13u4in2oc6z/wish/3132938130</link>
         <description><![CDATA[<p><strong>Korallid</strong> püüavad toiduks väikeseid loomakesi, kuid suurem osa neist saab orgaanilisi aineid ka vetikatelt, kellega nad sümbioosis elavad. Kuna vetikad vajavad fotosünteesiks valgust, elavad need korallid vaid selges, hästi valgust läbi laskvas madalas vees.</p>]]></description>
         <enclosure url="https://live.staticflickr.com/5015/5565696408_8819b64a61_b.jpg" />
         <pubDate>2024-09-23 09:59:35 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/annivariku/au3iq13u4in2oc6z/wish/3132938130</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Meriroosid</title>
         <author></author>
         <link>https://padlet.com/annivariku/au3iq13u4in2oc6z/wish/3132949657</link>
         <description><![CDATA[<p><strong>Meriroosid </strong>on paiksed loomad, kes elavad veekogu põhja kinnitunult. Meriroosid elavad üksikute polüüpidena ning näevad oma enamasti kirksavärviliste kombitsatega pigem taime kui looma moodi välja. </p>]]></description>
         <enclosure url="https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/42/Colorful_crinoids_at_shallow_waters_of_Gili_Lawa_Laut.JPG" />
         <pubDate>2024-09-23 10:07:30 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/annivariku/au3iq13u4in2oc6z/wish/3132949657</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Karikloomad</title>
         <author></author>
         <link>https://padlet.com/annivariku/au3iq13u4in2oc6z/wish/3132965018</link>
         <description><![CDATA[<p><strong>Karikloomade</strong> hulka kuuluvate loomade lai kummis keha sobib vees hõljumiseks. Suurem osa karikloomi elab soojades meredes ja osa neist on väga mürgised, nende puudutus võib olla inimesele isegi surmav.</p>]]></description>
         <enclosure url="https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/b/bf/Aurelia_aurita_1.jpg" />
         <pubDate>2024-09-23 10:18:44 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/annivariku/au3iq13u4in2oc6z/wish/3132965018</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Hüdraloomad</title>
         <author></author>
         <link>https://padlet.com/annivariku/au3iq13u4in2oc6z/wish/3132973192</link>
         <description><![CDATA[<p><strong>Hüdraloomi</strong> on väga mitmesuguse suurusega ja neid elab peaaegu kõikjal maailmas(eestis elab umbes 1-2,5 cm pikkune varshüdra). Hõdra paljuneb peale sugulise paljunemise ka pungudes ning sageli on ta küljes veel eraldumata tütarloomi.</p>]]></description>
         <enclosure url="https://live.staticflickr.com/6240/6414476441_f16fa1d24a_b.jpg" />
         <pubDate>2024-09-23 10:24:51 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/annivariku/au3iq13u4in2oc6z/wish/3132973192</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Küsimused</title>
         <author></author>
         <link>https://padlet.com/annivariku/au3iq13u4in2oc6z/wish/3132980152</link>
         <description><![CDATA[<p>1) Milllistel ainuõõssedel on kombitsad?</p><p>2) Millest saavad korallid orgaanilisi aineid?</p><p>3) Kuidas kanduvad meduusid edasi?</p>]]></description>
         <enclosure url="https://bs.plantnet.org/image/o/99025dfd2f522c0e671ba9da6fec5a93f33cd7e4" />
         <pubDate>2024-09-23 10:29:45 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/annivariku/au3iq13u4in2oc6z/wish/3132980152</guid>
      </item>
   </channel>
</rss>
