<?xml version="1.0"?>
<rss version="2.0">
   <channel>
      <title>Rahvastiku tervis by Demi Vaarask</title>
      <link>https://padlet.com/demivaarask/aockjtg0aqxs</link>
      <description>Demi Vaarask, Jade Šadeiko</description>
      <language>en-us</language>
      <pubDate>2018-11-28 18:18:23 UTC</pubDate>
      <lastBuildDate>2025-09-29 05:57:51 UTC</lastBuildDate>
      <webMaster>hello@padlet.com</webMaster>
      <image>
         <url></url>
      </image>
      <item>
         <title></title>
         <author>demivaarask</author>
         <link>https://padlet.com/demivaarask/aockjtg0aqxs/wish/308954920</link>
         <description><![CDATA[<div>Tervis on sotsiaalse, vaimse ja füüsilise heaolu seisund. Arenenud riigid on teinud rahvastiku tervise parandamiseks ja selle heaolu tagamiseks süsteemid koostöös erinevate valdkondadega, nagu tarbijakaitse, siseturvalisuse, hariduse, majanduse, tervishoiu, lastekaitse, tööturu ja sotsiaalvaldkond. Korraldatakse tegevusi riiklikul, maakondlikul ja kohalikul tasandil.</div><div>Viimaste aastatega on järjest populaarsemaks muutunud “kantava tehnoloogia” kasutamine iga päev oma tervisenäitajate (pulsi, sammude, kalori hulga, läbitud tee, aktiivsustaseme jms) jälgimiseks. Nende toodete kaudu koguvad need firmad informatsiooni ning analüüsivad andmeid, mida kasutatakse hiljem erinevatetervise kampaaniate tegemiseks, inimeste tervise kohta. Selle trendi põhjal saab järeldada, et inimestel on soov enda tervist rohkem hoida ja olla teadlikum tervislikumast eluviisist, mis parandab inimeste elukvaliteeti ja pikendab eluiga (nt Euroopas hetkeseisuga 78 aastat).</div><div><br><br></div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2018-11-28 18:19:01 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/demivaarask/aockjtg0aqxs/wish/308954920</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Allergiad ja toitumine</title>
         <author>demivaarask</author>
         <link>https://padlet.com/demivaarask/aockjtg0aqxs/wish/308955647</link>
         <description><![CDATA[<div>Ka tervisliku eluviisi osadest on mitmekülgne tasakaalustatud toitumine, mida tänapäeval samuti inimesed järjest enam järgivad. Elame teadlikkuse ajastul, kus on võimalik iga toiduaine kohta uurida põhjalikult tema kasulikest või kahjulikest teguritest. Kui arengumaa riikides on nälg tihti domineeriv, siis arenenud maades on toitu ülekülluses, ehk letid on täis erinevaid tooteid, ning väga palju toitu raisatakse. Toitu ülekülluse tõttu, on inimestel ka suurem ahvatlus ebatervislikele valikutele, nt mõtlematule näksimisele, ja rasvutakse - see aga vähendab eluiga ning elukvaliteeti, mille langus on tingitud vähi, diabeedi, südame- ja veresoonkonna jpm haiguste suurenenud ohust.</div><div>Suurt ohtu kujutab tulevikus ja juba praegu liige hügieen nüüdisaja elukkeskkonnas. Kui kõike - toitu, inimene ennast ja oma kodu - liigselt puhastab, desifitseerib tänapäevaste puhastuskemikaalidega, siis ei puututa nende nö halbade bakteritega, kelle vastu resistentsus sel juhul puudub, ja selle tõttu oleme järjest rohkem ka tundlikumad väiksematele võõrkehadele ning tekivad allergilised nähtused, lööved, lisaks pikemas perspektiivis haiguspuhangud. Halbade bakteritega, nt keha pesemisel seebiga, elimineerime ka head bakterid, kes osalevad rakuprotsessides, meie kaitsmises, st on sümbioosis meie kehaga.</div><div><br><br></div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2018-11-28 18:20:02 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/demivaarask/aockjtg0aqxs/wish/308955647</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Vaktsiinid</title>
         <author>demivaarask</author>
         <link>https://padlet.com/demivaarask/aockjtg0aqxs/wish/308956183</link>
         <description><![CDATA[<div>Vaktsineerimise trendi tippaeg on nüüdisaja hetke seisuga möödas, kuid püsib endiselt kõrgel. Inimesed jagunevad vaktsineerimine suhtes kaheks: need, kes pooldavad ja need, kes on selle vastu. Nende, kes ei poolda, argumendid põhinevad arusaamal, et vanasti inimesed ei vaksineerinud end ja elasid lihtsalt looduse rüppes, milleks siis nüüd vaktsineerida, kuid tähelepanuta on jäetud minevikus toimunud mass-suremised erinevatesse tõbedesse, grippidesse, viirus- ja bakteriaalsetesse haigustesse. Ei arvestata ka keskkonnas toimunud muutustega ega mõelda tulevikule, sest maailm uueneb iga päevaga. Samas inimesed tihti ei teagi, milliseid vaktsiine on võimalik teha ning mõnede üksikjuhtumite, kus vaksineerinutel on esinenud tõsised või leebemad kõrvalnähud, põhjal mõtestanud vaktsineerimise ohtlikuks. Vaktsineerijad seevastu on resistentsed ning suurema tõenäosusega ei haigestu. Tänu vaktsineerimisele saab ära hoida ka suuri haiguspuhanguid, st haigus ei levi nii kiiresti.</div><div>Märkimisväärne osa Eesti tervisekaost on ennetatav: varajase suremuse kolm peamist põhjust on südame-veresoonkonna haigused, kasvajad ja vigastused. Kõik kolm on oluliselt mõjutatavad tervisekäitumise ja keskkonnategurite poolt. Näiteks vereringeelundkonna haigustesse suremus ületab Eestis 3,5 korda, välispõhjustest tingitud surmade arv aga lausa 4 korda n-ö vanade Euroopa riikide vastava näitaja.</div><div><br><br></div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2018-11-28 18:20:50 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/demivaarask/aockjtg0aqxs/wish/308956183</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Sport ja liikumine</title>
         <author>demivaarask</author>
         <link>https://padlet.com/demivaarask/aockjtg0aqxs/wish/308957944</link>
         <description><![CDATA[<div>Praegu tegeleb regulaarse liikumisharrastusega (st 2 korda nädalas u 30 min) 54% täisealisest elanikkonnast, mis on kokku rohkem kui pool miljonit inimest. Trend on positiivne ja tulemus pole paha, kuid vaadates nt põhjamaade suunas, jagub kasvuruumi veel kuhjaga. Edasiseks eesmärgiks liikumisharrastuse suurendamisel ja inimeste teadlikkuse kasvatamisel on organiseeritud ehk klubides sportimise osakaalu tõstmine. See lähenemine võimaldab kaasata ka neid passiivseid inimesi, kes iseseisvalt treeningutega alustada ei julge või ei oska. Kui praegu on spordiga spordiklubi kaudu seotud <em>ca</em> 160 000 inimest, siis aastaks 2030 on seatud siht kasvatada spordiklubides treenivate inimeste arvu 400 000-ni.</div><div>Spordi ja liikumisharrastuse toel tervemaks, tugevamaks ja õnnelikumaks muutuvast ühiskonnast on realistlik ning teostatav. Selle saavutamiseks ei ole vaja teha midagi utoopilist. Mitu väikest sammu annavad kokku suure muutuse.</div><div>Tänapäeval on probleemne koht liikumine noorte seas, sest võrreldes liikumisaktiivsust eelmiste aastatega, on huvi spordiklubide ning treeningute vastu noortel vähenenud peaaegu et poole võrra. Levinud on pigem 16 ja vanemate seas erinevate klubide või treeningrühmadega ühinemine, sest see on kõige mugavam ja lihtsam variant olla aktiivne.</div><div><br><br></div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2018-11-28 18:23:15 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/demivaarask/aockjtg0aqxs/wish/308957944</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Rahva tervise edendamine</title>
         <author>demivaarask</author>
         <link>https://padlet.com/demivaarask/aockjtg0aqxs/wish/308958337</link>
         <description><![CDATA[<div>Paljudes arenenud riikides on tehtud arengukavad rahva tervisliku seisundi parendamiseks.</div><div>Nt. Eesti rahvastu tervise arengukava üldeesmärk on tervena elatud eluea pikenemine enneaegse suremuse ja haigestumise vähendamise kaudu. </div><div>Neid eesmärke arvatakse saavutada laiemate teemade ning valdkondade kaudu, mille viis peamist on:</div><ul><li>sotsiaalne sidusus ja võrdsete võimaluste suurendamine</li><li>lastele tervisliku ja turvalise arengu tagamine</li><li>tervist toetava keskkonna kujundamine</li><li>tervislike eluviiside soodustamine</li><li>tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse kindlustamine</li></ul>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2018-11-28 18:23:44 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/demivaarask/aockjtg0aqxs/wish/308958337</guid>
      </item>
   </channel>
</rss>
