Viru vägi Kaardilugu 2024/25 by Anna-Liisa Nurgamaa

Jürgen Mei

jyrgenmei — 2025-03-14 10:27:15 UTC

Sündinud Rakveres. Elanud Rakveres. Aitab küll.

Anna-Liisa Nurgamaa

annaliisanurgamaa1 — 2025-03-14 10:27:22 UTC

Olen sündinud ja kasvanud Rakveres. Vahepeal olin 15 aastat eemal. Tulin Rakverre tagasi 2022. aastal.

Rebeca Sats

rebecasats — 2025-03-14 10:27:41 UTC

Olen sündinud Tallinnas, aga terve elu elanud Veltsis

Arthur Lond

arthurlond — 2025-03-14 10:27:44 UTC

Sündisin Rakveres ja elan Pagusool. Terve elu elanud seal ja väga lahe koht on.

Kirke Kaasik

kirkekaasik — 2025-03-14 10:27:44 UTC

Olen sündinud Rakveres ja terve elu siin elanud.

Evely Kaldma

evelykaldma — 2025-03-14 10:27:47 UTC

Olen sündinud Rakveres, kuid terve elu elanud Haljalas.

Ketrin Koppel

ketrinkoppel — 2025-03-14 10:27:48 UTC

Adele Silm

adelesilm1 — 2025-03-14 10:27:51 UTC

Sündisin küll Tallinnas, aga olen üleskasvanud Rakveres.

Marta Liina Renser

martarenser — 2025-03-14 10:27:51 UTC

Olen sündinud Tallinnas, kuid terve elu veetnud Rakveres.

Miia Plaasman

miiaplaasman — 2025-03-14 10:27:58 UTC

Olen sündinud Tallinnas, kuid elanud siiani Rakveres.

Ronja Oras

ronjaoras1 — 2025-03-14 10:28:00 UTC

Sündisin Rakveres, elan Aseris.

Markus Nero Vainu

lumivainu — 2025-03-14 10:28:05 UTC

Sündisin Tallinnas, aga hiljuti kolisin Rakverre.

Lisandra Teearu

lisandrateearu — 2025-03-14 10:28:06 UTC

Ma sündisin Pärnus ja 2019. aastal kolisin Veltsi.

Andreas Avloi

andreasavloi — 2025-03-14 10:28:08 UTC

Olen sündinud Paides. Elan Rakveres juba neli aastat.

Aris Roditšenko

arisroditsenko — 2025-03-14 10:28:31 UTC

Olen sündinud ja elan Tapal.

Kris-Mertin Toots

kristoots — 2025-03-14 10:28:37 UTC

Sündisin Tartus. Olen terve elu eland Rakveres. 17

Sandra Rätsep

sandraratsep — 2025-03-14 10:28:57 UTC

Sündisin Tallinnas, aga olen terve elu Rakveres elanud.

Oliver Marten Lillevälja

oliverlillevalja — 2025-03-14 10:29:28 UTC

Sündisin Tallinnas, aga olen terve elu elanud Essus. Mulle väga meeldib siin, sest siin on lahe ja siin on bowling.

Kirke Helene Kangur

kirkekangur — 2025-03-14 10:29:38 UTC

Paul Samolberg

paulsamolberg — 2025-03-14 10:30:01 UTC

Annabel Oras

annabeloras — 2025-03-14 10:30:04 UTC

Olen sündinud Tartus, kuid kohe parast sündi kolisime Aserisse. Olen elanud seal terve oma elu.

Cassandra Metsa

cassandrametsa — 2025-03-14 10:30:32 UTC

Olen sündinud Pärnu lähedal Surjus, aga hetkel elan Rakvere linnas.

Toomla, Lääne-Viru maakond

tobiaskyngas — 2025-03-14 10:30:36 UTC

Oskar Vainult

oskarvainult — 2025-03-14 10:32:22 UTC

Sündisin Rakvere haiglas, siis läksin elama natukest aega Triiki ja pärast kolisin perega elama Väike-Maarjasse, kus ma praeguselt elan

Miia-Ketlin Tänavots

miatanavots — 2025-03-14 10:40:13 UTC

Elasin 7aastat Haljalas, aga nüüd elan Rakveres

Väike-Maarja kirik

jyrgenmei — 2025-03-21 08:35:03 UTC

Väike-Maarja kirik on pühitsetud neitsi Maarjale ja on ehitatud 1346. aastal, Taani kuningas Valdemar IV korraldusel kindluskirikuna seal varem asunud kabeli asemel.Senini on nähtavad laskeavad mitmetahulise torni kolme meetri paksustes seintes. Algselt Simuna kiriku abikirikuna tegutsenud kirik sai peakirikuks, pärast Väike-Maarja kihelkonna eraldamist iseseisvaks 14. sajandil. Nimetus Väike-Maarja anti kirikule eristamaks teda Ambla Maarja kirikust.Kiriku uhkuseks on eestlasest orelimeister Normanni vanim säilinud orel. Väike-Maarja kiriku torn on umbes 61,1 meetrit kõrge ja seinte paksus on umbes 2,4 meetrit. Kirikuõpetaja Ludwig Fankhaeneli ajal (1872–1892), tehti kirikus 1873. aastal suuremad uuendused, mille käigus lammutati kiriku sissekäigu juures olnud ehitis ning avastati "kiriku ukse kõrvalt, paremal pool surnukeha sissemüürituna. Kiriku tagaseinas 3 pealuud sissemüürituna ja kiriku põranda alt 2 muumiat, mis täiesti alles olid".

https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4ike-Maarja_kirik

https://puhkaeestis.ee/et/vaike-maarja-kirik

Rohu raketibaas ja angaarid

oliverlillevalja — 2025-03-21 08:48:29 UTC

Rohu raketibaas oli osa Rakvere rajoonis(rajoon tähendab NSV-Liidu haldusüksust) asunud Nõukogude liidu tuumaraketibaasist. Rohu raketibaas tegutses 60ndatel aastatel ja likvideeriti või lõpetati kasutamine 1978. aastal. Baasi juhiti Rakverest. Angaaris hoiti kahte raketti ratastega alustel horisontaalasendis, angaaris hoiti aasta läbi ühtlast temperatuuri(4 kraadi) ja niiskust. Samade tingimuste hoidmiseks kasutati tasemel ventilatsioonisüsteeme ja niiskusele aitas kaasa see, et angaar oli põhimõtteliselt maa all.

Tänapäeval on endine raketibaas suures osas varemetes, kus on praeguseks säilinud on raketi-, teenindus- ja hoidlaangaare ja stardiväljakuid. Raketiangaari on välja pandud Nõukogude Liidus kasutusel olnud 4 tüüpi rakette, kaasa arvatud R-12 Dvina, mis on 22-meetrine suurtükk, mis oli Nõukogude Liidus laialdaselt kasutusel. Raketti on võimalik lasta 500-3500 kilomeetri kaugusele, mida saab näiteks võrrelda Rakverest Ankarasse(Türgi pealinn) laskmisega.

Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Rohu_raketibaas

Lebavere metsavennapunker

oliverlillevalja — 2025-03-21 09:06:55 UTC

Punker oli kasutuses 1944–1954 metsa varjunud metsavenna Martin Tamme ehitatud, mille inspiratsiooniks oli tema venna Kaljo Tamme varem ehitatud punker. Sellises punkris elas Tamm viimased 6 metsas veedetud aastat ka peale II maailmasõda.

Allikas:

https://militaryheritagetourism.info/et/military/sites/view/592?0

Porkuni mõis

kirkekangur — 2025-03-21 09:43:39 UTC

Kunagine rüütlimõis, rajatud 1874. aastal.

Tallinna piiskop Simon von der Borch rajas aastal 1479 Porkuni kõige kõrgemasse kohta, Küngassaarele linnuse. Tänasesks on sellest järgi jäänud vaid väravatorn, selle sees asub Porkuni paemuuseum. Porkuni maastik andis head kaitset vaenlaste eest, seetõttu arvatakse ka, et siin võis kunagi olla muinaseestlaste linnus. Piiskop Borchi nime järgi hakata kustuma seda kohta Borkholmiks, mis aja jooksul mugandus nimeks Porkuni. Porkuni linnus sai Liivi sõja algul kannatada, sest venelased panid selle 1558. aastal põlema.

Hilisematel sajanditel asus Porkunis rüütlimõis. Porkuni mõis käis läbi mitmete omanikude. Mõisa omanikuks sai Heinrich Magnus Wilhelm von Essen, kelle ajal ehitati Porkunisse uus peahoone.

Tänaseni säilinud mõisa peahoone ehitati aastatel 1870-1874. See on välisilmelt historitsistlik, ebasümmeetriline. Esimesel korrusel asusid esindusruumid, teisel korrusel eluruumid. Porkuni mõisa ümbritseb igast küljest Porkuni järv. Mõisa peahoone juurde viivad kolm erinevat teed. Vanadelt fotodelt on näha uhke vaade üle vee.

Reet, Lauri (2016)

https://www.moisablogi.ee/post/porkuni-mois

Lasila mõis, Lasila, Lääne-Viru maakond

ronjaoras1 — 2025-03-21 09:53:50 UTC

Lasila mõisa mainiti esimest korda aastal 1537, mis sel ajal oli karjamõis. 17 . sajandil läänistas Gustav II Adolf mitmed mõisad Axel Oxenstiernale, mille hulka kuulus ka Lasila mõis. Sai iseseisvaks mõisamajapidamiseks, mil see eraldati Vohnja mõisa maadest. 18. sajandil müüdi mõis Christoph Reinhold Waldeckule. Mõis on olnud pikemat aega 2 pere omanduses. Baer'idele ja hiljem kuulus mõis von Ugern-Sternbergidele ja von Rentelnidele.

Praegune mõisa härrastemaja ehitati 1880. ja 1890. aastatel, kus tänapäeval tegutseb Lasila Põhikool.

19. sajandil oli mõis peamiselt tootmisharuks teravilja ja kartuli kasvatamisel. Mõisa alal kasvatati lehmi, viina toodeti viinaköögis, mida müüdi Narvas, Peterburis ja kohalikes kõrtsides. Mõisal oli ka palju kõrvalhooneid, millest suurem osa on nüüdseks hävinud või ümber ehitatud tundmatuseni.

Mõisa tiigi kaldal on olemas Karl Ernst von Baeri mälestuskivi.

https://www.moisablogi.ee/post/lasila-mois

https://et.wikipedia.org/wiki/Lasila_m%C3%B5is

Sõmeru Maaelufestival

miiaplaasman — 2025-03-21 10:00:30 UTC

Sõmeru Maaelufestival on iga-aastane üritus Sõmerus, Rakvere vallas, Lääne-Virumaal, kus ürituse keskmes on kohalik toit ja käsitöö. Festivali jooksul saab nautida maitsvat talutoitu, kaunist käsitööd ja taimelaata ning osaleda mitmetes perele mõeldud tegevustes. Lapsed saavad mängida minifarmis, poniradadel ja nautida koduloomade näitust ning lammaste pügamist. Lisaks algab päev põlvkondade paraadiga, mis toob esile ürituse kogukonnatunnetuse. Kogu päeva vältel on pakutud rikkalik kultuuriprogramm, kus esinevad muusika-, tantsu- ja teatrietendused ning interaktiivsed töötoad.

https://laadakalender.ee/maaelufestival/

https://puhkaeestis.ee/et/someru-maaelufestival

https://www.rakverevald.ee/maaelufestival-2024

Maarja kabel, Maarja tänav, Viru-Nigula, Lääne-Viru maakond

annabeloras — 2025-03-21 10:01:16 UTC

Maarja kabel on ajalooline ja kultuuriliselt väärtuslik religioosne hoone, mis asub Kunda linnast mitte kaugel, Põhja-Eestis. See on üks vanemaid ja silmapaistvamaid Eestimaa maapiirkondade kirikukapelle, mille ajalugu ulatub tagasi 19. sajandi algusesse.

Kabel on rajatud 1825. aastal, ja see on pühendatud Maarjale, kes on kristlikus usus oluline tegelane. Kabeli rajamine oli osa laiemast usulise ja kogukondliku elu arengust, kuna tol ajal hakati Eestis arendama väiksemaid kogudusi ja rajama religioosseid hooneid, mis teenindasid kohalikke elanikke. Kabel ehitati Kunda ümbrusesse, kuna see piirkond oli toona kasvava kogukonna ja kohaliku talupere keskpunkt.

Kunda kirik

adelesilm1 — 2025-03-21 10:03:18 UTC

Kunda kolmekuninga kirik on Lääne-Virumaal Kundas asuv luteri kirik. Kirik on Kunda EElK koguduse kasutuses. Kunda kiriku teeb ainulaadseks see, et kiriku kell pole mahtunud väikesesse kellatorni ja ripub konsooliga kirikutorni välisküljel. Teiseks omapäraks on see, et kui sakraalehituslike kaanonite kohaselt peaks kirikute altarid asetsema idas, siis Kunda kirikus on altar läänes ja uks idas. Altaripildi asemel on Kunda kirikus kutsuva Kristuse kuju − väike koopia taani skulptori (Albert) Bertel Thorvaldseni skulptuurist. Kirikus on 500 istekohta ja seal on hea akustika.

Kasutatud allikad:

https://et.wikipedia.org/wiki/Kunda_kirik

https://viru-nigula.ee/looduskaunid-ja-ajaloolised-kohad

Kunda mõis, Linnuse, Lääne-Viru maakond

annabeloras — 2025-03-21 10:03:48 UTC

Kunda mõis on ajalooline ja kultuuriliselt väärtuslik mõisakompleks, mis asub Põhja-Eestis, Kunda linnas, Kunda jõe ääres. See on üks Eesti silmapaistvamaid mõisakomplekse, mille ajalugu ulatub mitu sajandit tagasi ning millel on olnud suur mõju piirkonna arengule, olles oluline osa Eesti aadli- ja tööstusajaloost.

Kunda mõisa ajalugu ulatub 17. sajandi algusesse, kui see kuulus algselt Liivimaa aadli valdusesse. Esimesed kirjalikud andmed Kunda mõisast pärinevad aastast 1620, kuid mõis on tõenäoliselt rajatud veelgi varem. 17. ja 18. sajandil kuulus Kunda mõis mitmete erinevate aadli- ja suurperekondade valdusesse. 19. sajandil jõudis mõis oma suurimasse hiilgeaega, kui mõisaperekonnad arendasid piirkonda nii põllumajanduslikult kui ka tööstuslikult.

Viru-Nigula Koduloomuuseum, Rataskaevu tänav, Viru-Nigula, Lääne-Viru maakond

annabeloras — 2025-03-21 10:06:59 UTC

Viru-Nigula koduloomuuseum asub Põhja-Eestis, Viru-Nigula vallas, ja on huvitav kultuuripärandi paik, mis tutvustab kohaliku piirkonna ajalugu ja traditsioone. Muuseum keskendub peamiselt koduloomade ja põllumajanduse ajaloolisele arengule, pakkudes külastajatele võimalust tutvuda Eesti taluelu ja loomakasvatuse tähtsusega läbi erinevate eksponaatide.

Muuseumis on esindatud mitmesugused koduloomade liigid, nagu hobused, lehmad, lambad ja kanad, mis on läbi ajaloo olnud olulised osa Eesti maaelu igapäevaelust. Lisaks koduloomadele tutvustatakse muuseumis ka vanu tööriistu, majapidamisvõtteid ja piirkonna ajalugu. Viru-Nigula koduloomuuseum on suurepärane koht, kus saab õppida, kuidas Eesti maapiirkondades on läbi ajaloo elatud ja töötatud.

Vabadussõjas hukkunute mälestusmärk Rägavere külas

ronjaoras1 — 2025-03-21 10:07:05 UTC

Mõtet, et tähistada Rägavere lahingut, algatas Rägavere algkooli juhataja Aleksander Mikkal. Kohalikus Kaitseliidu üksused loodi mälestusmärgi kavand, mille püstitamist juhtis Rägavere kooli ehitusmeister Rein Ribin. Ehitusele lõid kaasa seltskondlikud organisatsioonid, Vabadussõjast osavõtnud ja kohalikud talupidajad, kes tõid ehitusele kaasa ka oma kive.

Monument on 3,6 meetri kõrgune ja jalamilt 1,5 meetri laiune.

Monumendi asukoht valiti Mikkali ettepanekul. Aktiivne ehitus algas 1931 aasta kevadel. Monument avati esimest korda 13. septembril 1931. aastal. Monument lõhuti ära 1940. aasta sügisel, aga taasavati 13. septembril 1941. Uuesti lõhuti 1944 sügisel. Monument avati kolmandat korda 1989. aastal.

https://www.monument.ee/rakvere-vald/ragavere-vabadussoda

Rakvere kolmainu kirik

arthurlond — 2025-03-21 10:10:02 UTC

^{Rakvere Kolmainu kirik ehk Rakvere Mihkli kirik on kirik mis asub Rakvere ühel tähtsamal tänaval milleks on Pikk tänav. Kirik rajati 15. sajandi alguses Rakvere vanalinna mis oligi selle aja Pikk tänav. Rakvere Kolmainu kirikut kasutab praegu EELK ehk Rakvere Kolmainu kogudus. Ammu aega tagasi aastatel 1835-1939 tegutses seal ka Rakvere saksa kogudus. Kiriku kellatornis mängib kariljon Arvo Pärdi minutiline teost, mis ta kirjutas spetsiaalselt Rakvere Kolmainu kiriku jaoks, see teos on keskpäevase kellamängu jaoks kirjutatud. Teost mängitakse isegi tänapäevani.}

https://et.wikipedia.org/wiki/Rakvere_Kolmainu_kirik

Kiltsi mõis

lumivainu — 2025-03-21 10:11:44 UTC

See on 14.-15. sajandil ehitatud endine rüütlimõis. Liivi sõja ajal hävitati mõisa väike Kiltsi vasallilinnus Venemaa ja Liivi ordu konfliktide käigus ning 1600. aastaks ei nähtud seda enam kindlustatud kohana. 17. sajandil vahetas mõis omanikke mitu korda, kuni 1784, kui major Hermann Johann von Benckendorff omandas selle ja asus linnusemüüre kokku sobitama uue varaklassitsistlikus stiilis mõisahoonega. Peahoone valmis 1790-ndatel aastatel, aga härrastemajale jäi kunagisele linnusele viitav raskepärane arhitektuur, mida leevendati kahe poolkaarekujulise tiibhoonega.

1920. aastast alates asub lossis kool.

Allikas: https://kiltsimois.ee/kaardiloss/lossi-ajalugu/

Kalvi mõis, Kalvi, Lääne-Viru maakond

annabeloras — 2025-03-21 10:12:17 UTC

Kalvi mõis asub Põhja-Eestis, Viru-Nigula vallas, ja on ajalooline mõisakompleks, mille ajalugu ulatub 18. sajandisse. Mõis on tuntud oma kauni arhitektuuri ja kultuuripärandi poolest, olles kunagi olnud aadli ja talupoegade elu keskpunkt.

Mõis oli algselt rajatud 18. sajandi alguses, olles osa suuremast maavaldusest, mis kuulus aadli rikkaimatele peredele. Kalvi mõis saavutas oma hiilgeaja 19. sajandil, mil see oli piirkonna majanduslik ja kultuuriline keskpunkt. Mõisa peahoone on klassitsistlikus stiilis, kuid kompleksis on ka mitmed kõrvalhooned, nagu ait ja tall, mis peegelduvad tolleaegsetes talupidamise ja majapidamiselu traditsioonides.

Viru-Jaagupi kirik

arisroditsenko — 2025-03-21 10:13:22 UTC

Viru-Jaakobi kirikukihelkond tekkis arvatavasti 1220. aastail. 15. ja 16. sajandil oli Viru-Jaakobi ajuti Rakvere abikogudus.

Viru-Jaagupi kirik on praegusele asukohale püstitatud 15. sajandi teisel veerandil.

Esimesed kirjaallikad pärivad aastast 1453 kui apostel Jaakobusele oli pühendatut (Sankt-Jakobi).

Praeguse kiriku idaosa moodustav algkavatis koosnes kolmelöövilisest servjoonvõlvidega pikihoonest, nelinurksest kaheksaroidelise ristvõlviga kooriruumist ja neljatahulisest läänetornist. Detailides avaldub Tallinna hilisgootika mõju.

Liivi sõjas purustatud hoone taastati aastal 1667, kuid 1703. aastal laastati kirik uuesti.

Aastatel 1877-1878 kujundati kirik väljast neogooti stiilis ümber, pikendati pikihoonet kahe travee võrra ning rajati uus läänetorn.

Praeguses hoones on keskajast jäänud alles ainult idapoolne osa ja kooriruum, läänepoolne osa ja torn ehitati 1878. aastal.

Kirikus on maalinguid, mis kuuluvad riikliku kaitse alla: õlimaal “Mehe rinnaportree” (17. saj), neli figuuri (puunikerdus, 16. ja 17. saj). Kaitse alla on samuti võetud kaks stiilset rõngaristi 17. sajandist.

Aastatel 1697 – 1710 oli pastoriks ajalookroonik Christian Kelch.

Kiriku pühitsemine leidis aset 24. septembril 1878. aastal.

https://vinnivald.ee/haridus-kultuur-ja-sport/kirik-ja-kogudused/

Mõdriku mõis, Mõdriku, Lääne-Viru County

evelykaldma — 2025-03-21 10:15:10 UTC

Mõdriku mõisa peahoone on osaliselt rajatud vasall-linnuse müüridele ning kujunenud kahes etapis. Vanem, barokne osa pärineb 17. sajandist, hilisem klassitsistlik juurdeehitus lisati 1890. aastatel. Hoone eripäraks on kaaristuga läbikäik ja II korruse sammasrõdu.

Mõisa tuntuimad omanikud olid Kaulbarside suguvõsast, kelle liikmed olid seotud Venemaa keisrikojaga. Karl Nikolai von Kaulbars päris mõisa 1889. aastal. Mõdriku mõisaga oli seotud ka kunstnik Carl Timoleon von Neff.

Mõisa park arenes koos hoonega, algselt regulaarstiilis, hiljem laiendati inglise stiilis. Seal asusid tiigid, ausambad ja 1812. aasta Vene-Prantsuse sõja mälestusobelisk. Osa pargist muudeti hiljem karjamaaks.

1927. aastal avati mõisas aia- ja majapidamiskool, millest kujunes Lääne-Viru Rakenduskõrgkool. 2019. aastal liideti see Tallinna Tehnikakõrgkooliga.

https://www.moisablogi.ee/post/modriku-mois

Malla mõis, Malla, Lääne-Viru maakond

annabeloras — 2025-03-21 10:16:29 UTC

Malla mõis asub Põhja-Eestis, Viru-Nigula vallas, ja on ajalooline mõisakompleks, mille ajalugu ulatub 18. sajandi algusesse. Malla mõis on üks paljusid Eestimaa aadlimõisasid, mis olid kunagi osa suurest maavalduste süsteemist, kuhu kuulusid rikkaimad aadli- ja mõisnike perekonnad.

Mõis saavutas oma hiilgeaja 19. sajandi alguses, mil see oli piirkonna majanduslik ja kultuuriline keskpunkt. Mõisa peahoone on klassitsistlikus stiilis, harmoonilise ja kauni arhitektuuriga. Komplekis on mitmed kõrvalhooned, nagu tallid, ait ja suvekohvik, mis andsid sellele kompleksi mitmekesise funktsionaalsuse. Malla mõis oli oluline talude ja talupoegade elu korraldamiseks, pakkudes elu- ja töövõimalusi.

Mälestuskivi Kongla Annile

adelesilm1 — 2025-03-21 10:19:03 UTC

Viru-Nigula kiriku lähedal paikneb Mahu kihelkonnas elanud Annile püstitatud mälestuskivi. Kongla Ann oli naine, kes hukati aastal 1940 võõrvõimude poolt, kuna teda peeti nõiaks. Kohtu protsess, kus ta süüdi mõisteti toimus Pada mõisas. Pada mõisnik Hermann Billingshausen kaebas kubernerile, et Kongla Ann, kelle tütar oli tema lapse amm, olla lapse nõiakunstiga surma saatnud. Ann külastanud õhtul tütart lapse kambris, öösel laps haigestunud ja hommikul surnud. Ann tunnistas oma tegu. Ann on maetud kirikuaia taha, kuna kirikuaeda nõidu matta ei lubatud. Mälestuskivi, rahva seas kutsutud Nõiakivi, püstitati Viru-Nigula Muinsuskaitse Seltsi ja maausuliste eestvedamise 1990, mil möödus 350 a. Anni hukkamisest. Mälestuskivi on kummardus kõigile teisitimõtlejaile uuel ärkamisjal.

Kasutatud allikad:

https://et.wikipedia.org/wiki/Kongla_Ann

https://viru-nigula.ee/looduskaunid-ja-ajaloolised-kohad

Vainupea Kabel

andreasavloi — 2025-03-21 10:19:21 UTC

Vainupea kabel on Eesti kõige mereäärsem pühakoda. Asutamise aeg on täpselt teadmatta aga teadakse et aastal 1727 seda ei oldud veel ehitatud ja jumala teenistusi ja palveid loeti lageda taeva all. Vainupea puukabelit hakati mainima esimest korda 1741. aastal. Vainupea oli üks Haljala abikirikutest, kuhu hulka kuulusid ka veel Toolse, Käsmu, Pihlaspea. Kabel kandis sel ajal nime püha Johannese kabel. Vainupea kabelit haldab Vainupea küla selts MTÜ, kes on viimase kümne aasta jooksul teostanud suuri pühakoja renoveerimis- ja remonditöid. Kabelis toimuvad aastaringselt laulatused ja abielude registreerimised, korraldatakse jumalateenistusi ja kontserte ning erinevaid külaseltsi koosviibimisi.

https://www.vainupea.ee/kula/vainupea-kabel

Püha Nikolause kirik, Kunda tee, Viru-Nigula, Lääne-Viru maakond

annabeloras — 2025-03-21 10:20:09 UTC

Viru-Nigula Püha Nikolause kirik asub Põhja-Eestis, Viru-Nigula vallas, ja on üks Eestimaa vanemaid ja ajaloolisemaid kirikuid. Kirik on pühendatud Püha Nikolausele, meremeeste ja kaupmeeste kaitsepühakule, ning see on olnud oluline usuline keskpunkt juba keskajast saadik.

Kirik on rajatud 13. sajandi lõpus, kui Eestit hakati ristiusustama. Arhitektuuriliselt on kirik tüüpiline Lääne-Eesti keskaja kivikirik, millel on hilisemaid renessansi ja baroki stiili mõjutusi. Kiriku ehitus on lihtne, kuid samas kaunis, andes edasi keskaegse usuelu ja arhitektuuri iseloomu. Kiriku siseehitus on samuti väärtuslik, sisaldades vanu altaripilte, puidutöid ja kellasid, mis on ajastut ja kohalikke usutavasid peegeldavad.

Muuga mõis, Pargi tee, Muuga, Lääne-Viru County

evelykaldma — 2025-03-21 10:22:39 UTC

Muuga mõis asub Lääne-Virumaal ja on seotud kunstniku Carl Timoleon von Neffi ja kirjanik Eduard Vildega. Keskajal kuulus mõis Pirita kloostrile ja kandis saksa keeles nime Münckenhof. Hiljem kuulus see mitmetele aadlisuguvõsadele, kuni 1860. aastal ostis selle Neffi abikaasa Dorothea von Neff.

Neff oli tunnustatud maalikunstnik ja Venemaa keisri õukonnakunstnik, kelle tellimusel hakati 1866. aastal ehitama Muuga mõisa uut peahoonet. Ehitust saatsid raskused, kuid lõpuks valmis hoone 1877. aastal, pärast Neffi surma. Peahoonele kingitud marmorist trepp ja lõvikujud pärinevad Venemaa keisrilt Aleksander II-lt.

Pärast Neffi abikaasa surma päris mõisa nende poeg Reinhold, kelle järeltulijad jäid sinna kuni 1919. aastani, mil mõis võõrandati. Viimane pärija Heinrich von Neff soovis sinna rajada kunstimuuseumi, kuid tapeti 1940. aastal. Mõisa kunstikogu viidi osaliselt Kunstimuuseumisse.

https://www.moisablogi.ee/post/muuga-mois

Rakvere ausambamägi

arthurlond — 2025-03-21 10:24:50 UTC

Ausambamägi on Rakvere linnas asuv park, mis ümbritseb Vabadussõja ausammast. 2017. aastal viidi pargis läbi korrastustööd, mille käigus rajati valgustatud pargiteed ning uuendati taimestikku, et muuta ala avatumaks ja parandada kasvutingimusi. Pargi kõrval asub Rakvere Vabadusekool ning kus oli Vabaduse plats, aga nüüd on seal kool nimega Rakvere Riigigümnaasium. Ausambamäel paikneb ka Rakvere Nõukogude poolel hukkunute matmispaik.

Ausambamägi on oluline osa Rakvere linnaruumist, pakkudes nii ajaloolist kui ka kultuurilist väärtust.

https://virumaateataja.postimees.ee/term/577420/rakvere-ausambamagi

https://www.kuulutaja.ee/ausambamagi-saab-uue-ilme/

https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95petaja_Heinamaa

Rägavere mõis

cassandrametsa — 2025-03-21 10:25:25 UTC

Rägavere mõis on tuntud juba ammusest ajast. Mõisa peahoone on ehitatud 1770-1780 aastatel. Hiljem on seda ka veidi suurendatud 1899. aastal toimunud põlengu pärast. Valmis ehitati mõis Kaulbarside valitsus ajal, sellepärast on hoone varaklassitsistlikus stiilis, millel on mõjutusi barokist. Aastani 1860 oli mõis Hermann von Kaulbarsi valitsuses, pärast seda läks kompleks edasi Alexander von Dehnile. Enne mõisa võõrandamist oli selle viimane omanik Karl von Dehn, kes on Alexanderi lapselaps. Sõjajärgsel ajal kasutati mõisa hoonet koolina. Peale kooli likvideerimist läks omandiõigus kolhoosile üle ja too asus hoonet restaureerima. 1970datel aastatel oli Rägavere mõis üks esimesi, mida üldse Eestis korda tehti. Mõisast 0,7km kaugusele jääb perekond Kaulbarside kabel ja Rägavere surnuaed.

https://www.moisablogi.ee/post/ragavere-mois

Väike-Maarja Muuseum, Pikk tänav, Väike-Maarja, Lääne-Viru maakond

jyrgenmei — 2025-03-21 10:25:49 UTC

Väike-Maarja muuseum on asutatud aastal 1986. mis asub 1869. aastal ehitatud kihelkonnakooli hoones. Muuseumis on võimalik teada saada ümbruses olevate paikade ajaloost ja sündmustest nagu näiteks Lebavere lahingust, Rohu raketibaas Lebaveres ja Väike-Maarja kolhoos. Muuseumis on ka võimail teada saad selle kandiga seotud inimestest nt: Johan Pitka, A.H Tammsaare ja Georg Lurich.

https://muuseum.v-maarja.eu/

Viru-Nigula Vabadussõja mälestussammas, Kalvi tee, Viru-Nigula, Lääne-Viru maakond

annabeloras — 2025-03-21 10:25:51 UTC

Vabadussõja mälestusmärk asub Viru-Nigulas, Põhja-Eestis, ja on pühendatud Eesti Vabadussõjas osalenud sõduritele ja Eesti iseseisvuse nimel langenutele. Mälestusmärk on rajatud 1920. aastatel pärast Vabadussõja lõppu, et austada kõiki neid, kes võitlesid Eesti iseseisvuse eest 1918–1920.

Mälestusmärk on sümboolne mälestus Eesti rahva vabaduse eest antud ohvritele. Selle rajamise eesmärk oli hoida meeles need, kes andsid oma elu ja vere Eesti vabaduse nimel. Mälestusmärk on lihtne, kuid samas väärikas, olles ajalooline ja kultuuriline objekt, mis kutsub mõtlema meie vabaduse hinna üle.

Mälestusmärk on paik, kus inimesed saavad teha austusavaldusi ja meenutada Eesti ajaloo olulisi hetki. Tänapäeval on see oluline osa Viru-Nigula piirkonna ajaloost ja identiteedist, olles paik, mis seob inimesi kokku ja aitab hoida elus mälu Vabadussõja kangelastest.

Rakvere Lihakombinaat

miiaplaasman — 2025-03-21 10:27:14 UTC

Rakvere Lihakombinaat on Eesti suurim lihatööstus, mille ajalugu ulatub 19. sajandi lõppu. Ettevõte toodab laias valikus lihatooteid ning ekspordib oma toodangut mitmetesse riikidesse. Rakvere Lihakombinaat on Rakvere valla jaoks oluline tööandja, pakkudes sadu töökohti ning toetades kohalikku majandust maksutulu kaudu. Samuti panustab ettevõte kogukonna arengusse, toetades spordi- ja kultuurisündmusi ning tehes koostööd kohalike põllumeestega. Lisaks investeerib lihakombinaat keskkonnasõbralikumatesse tootmislahendustesse, aidates hoida valla elukeskkonda puhtamana.

https://www.delfi.ee/teema/56498148/rakvere-lihakombinaat

https://rakverelk.ee/meist/

Lontova mõis, Lontova tee, Kunda, Lääne-Viru maakond

annabeloras — 2025-03-21 10:30:04 UTC

Lontova on ajalooline paik, mis asub Põhja-Eestis, Viru-Nigula vallas. Lontova on tuntud oma maastiku ja ajaloolise tähtsuse poolest, olles seotud mitmete kohalike sündmuste ja rahvapärimustega. Piirkond on olnud asustatud juba varases ajaloos ja on osa Eesti maapiirkondade kultuuripärandist. Tänapäeval on Lontova rahulik ja maaliline paik, mis on hea koht looduse nautimiseks ja ajalooga tutvumiseks. Kuigi see ei ole suur turismiobjekt, pakub Lontova külastamine soovi korral põhjalikku ülevaadet Eesti maaelu ja kohaliku kultuuri kohta. Lontova on osa Eesti ajaloolisest ja kultuurilisest maastikust, mis aitab mõista kohaliku elu ja ajalooga seotud traditsioone.

Roela mõis, Roela, Lääne-Viru County

evelykaldma — 2025-03-21 10:30:09 UTC

Roela mõis rajati Vettaerokae küla asemele ja seda mainiti esmakordselt 1453. aastal Rogelli nime all. 1793. aastal kuulus see Carl Gustav von Tollile. 1835. aastal anti mõisas talupoegadele perekonnanimed. Mõisas töötasid vesiveskid, tuuleveskid, saeveski ja viinavabrikud.

1840. aastal ostis mõisa meresõitja ja maadeuurija admiral Ferdinand von Wrangell. 1917. aastal võtsid punased mõisa üle, kuid Saksa okupatsiooni ajal 1918. aastal naasid Wrangellid.

1841. aasta maareformiga jäi mõisa süda parunile, kuid ta kaotas võimu ja rikkuse. 1940. aastal andis parun Hans Wrangell mõisa uuele võimule ja lahkus perega Saksamaale. Saksa okupatsiooni ajal tuli ta tagasi, kuid elas Tallinnas ja tegutses põllumajanduses.

https://www.roela.ee/ajalugu

Simuna kirik

lumivainu — 2025-03-21 10:31:30 UTC

Simuna kogudus asub Virumaal, ajalooliselt Lemmu muinaskihelkonna lõunaosas, Pudivirus. Esimesed kristlikud tegevused ulatuvad 13. sajandi algusesse, kui Pudiviru vanem Tabelinus oli juba ristitud. 1219. aastal jõudsid sinna Mõõgavendade ordu ja Riia piiskopi väed, samal ajal ristiti kogu Pudiviru 14 küla.

Taanlased vallutasid ala 1226. aastal, kuid ei suutnud ellu viia otsust rajada sõltumatu paavstile alluv riik.

Simuna kirik sai nime apostlite Siimona ja Juuda järgi ning asub Pedja jõe allika kõrval. Aastal 1346 andis Taani kuningas kiriku patronaadi Tallinna toomkirikule. 15. sajandi lõpul ehitati Simunasse uus kivikirik, millele järgnesid muud kiriku- ja kabeliehitusprojektid. Mitmed kirikud, nagu Laurentiuse ja Johannese kabelid, on ajaga hävinud.

Põhjasõja ajal jäi kirik puutumata, kuid pastoraat hävis. Hilisemad ajad tõid juurde vaimuliku ärkamise ning 19. sajandi keskpaiku tegutses Simunas koolmeister Villem Normann, kes rajas Eestimaa esimese kihelkonnakooli ja andis kogudusele suure autoriteedi.

Aastaid hiljem on kirik olnud sõdade ja tulekahjude ohvriks, kuid on iga kord taastatud. Simuna kiriku tornikiiver, mis ulatub 53,5 meetrini, restaureeriti 1984. aastal. Kiriku altariruumi aknad kaunistavad Dolores Hoffmanni vitraažid.

Allikas: https://e-kirik.eelk.ee/2022/koguduse-lugu-simuna-kogudus/

Rakvere kreisilaat

arthurlond — 2025-03-21 10:32:17 UTC

Rakvere linna päevade raames toimub 14.–15. juunil 2025 traditsiooniline Kreisilaat ümber Rahvaaia, täpsemalt Näituse ja Vabriku tänavatel. Laat on avatud laupäeval, 14. juunil kell 10.00–17.00 ning pühapäeval, 15. juunil kell 10.00–15.00.

Kreisilaadal osalevad meistrid nii lähemalt kui kaugemalt, pakkudes ehtsat käsitööd, talutooteid, taimi ja aiasaadusi. Eelistatud on Eestis valminud toodang, kuid esindatud on ka tarbe- ja tööstuskaubad, et pakkuda mitmekesist valikut igale maitsele. Kauplejate registreerimine laadale algab 3. märtsil 2025 kell 10.00 ning lõpeb 11. mail 2025 südaööl

https://laadakalender.ee/rakvere-linna-paevade-kreisilaat/

https://tuleb.ee/events/rakvere-linna-paevade-kreisilaat

Kadrina Vabadussõja mälestussammas

oskarvainult — 2025-03-21 10:32:47 UTC

Kadrina Vabadussõja mälestussammas on pühendatud Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenud Kadrina kihelkonna meestele. See monument on oluline osa Eesti ajaloomälestistest, sümboliseerides meie rahva vabadusvõitlust ja iseseisvuse saavutamist.

Mälestussamba rajamise idee sündis 1921. aastal, kui Kadrina kirikuõpetaja Gustav Johannes Beermann algatas kavandiprotsessi. Monument avati pidulikult 15. augustil 1926. Algne sammas kujutas endas rahvuslikku ja sügava tähendusega mälestusmärki, mida 1928. aastal täiendati kujur Constanze von Wetter-Rosenthali loodud pronksbareljeefidega.

Kahjuks ei jäänud monument puutumata Teise maailmasõja ja nõukogude okupatsiooni keerulistel aegadel – 18. juunil 1941. aastal see lõhuti osaliselt. Ometi jäi rahva soov oma kangelasi mälestada tugevaks, ning 23. juunil 1990. aastal taastati ja taasavati mälestusmärk.

Tänapäeval on Kadrina Vabadussõja mälestussammas tunnistatud ajaloomälestiseks ning koos Kadrina kiriku ja kalmistuga moodustab see olulise osa Eesti kultuuripärandist.

Allikad:https://www.monument.ee/kadrina-vald/kadrina-vabadussoda-ja-i-maailmasoda ; https://et.wikipedia.org/wiki/Kadrina_Vabaduss%C3%B5ja_m%C3%A4lestussammas

Vasta mõis

adelesilm1 — 2025-03-21 10:34:15 UTC

Viru-Nigula lähedal olevas Vasta mõisas on peamaja, valitsejamaja, sepikoda, ait, laudad, tall, rehikuivati ja teenijatemaja. Peahoone taga asub umbes 3 hektari suurune pargiala, kus on rohkesti pärni. Mõisasüdamikku suunduva tee ääres asub mõisa valget värvi valitsejamaja, kus 1833. aastal pidas F.R. Kreutzwald oma pulmapeo. Vasta mõisa peahoones tegutseb kool alates 1940. aastast, nüüdisajal on seal Vasta kool, mis on saanud tiitli ''Parim mõis koolis''.

Kasutatud allikad:

https://et.wikipedia.org/wiki/Vasta_m%C3%B5is

Pada II linnamägi, Veski, Pada, Lääne-Viru maakond

annabeloras — 2025-03-21 10:34:46 UTC

Pada II Linnamägi asub Põhja-Eestis, Viru-Nigula vallas, ja on ajalooline ja arheoloogiliselt oluline paik. Linnamägi on Eestis tuntud kui muistse asulakoht, mis ulatub oma ajaloos tagasi rauaaja ja keskaja algusaegadesse. Seda piirkonda on kasutatud mitme erineva ajajärgu jooksul, olles strateegiliselt tähtis koht piirkondliku kaitse ja elu korraldamise seisukohalt.

Pada II Linnamägi on üks Eestimaa kaitsemägede ja kindlustatud asulakohtade süsteemi osa, mida sageli seostatakse varasemate asunduste ja muistsed linnused, mis andsid kindlustunde kohalikele elanikele. Linnamägi on kõrgel asuv maapinna osa, mis pakkus head vaatevälja ja kaitset vaenlaste eest, olles seetõttu ideaalne koht, kus asustada asulaid ja rajada kindlustusi.

Käsmu Tuletorn, Käsmu, Lääne-Viru maakond

ketrinkoppel — 2025-03-21 10:35:25 UTC

Neeme otsas asub Käsmu tuletorn ehk tulepaak, mis ehitati 1892 aastal. See ehitati annetuste põhjal ning seda algatas Käsmu merekool. See on üks kahest Eestis säilinud puust tuletornist. Tuletorn andis oma rohelise, valge ja punase valgussektoriga võimaluse ohutuks sissesõiduks Käsmu lahte, kus sai tuletorni lähedale tormivarju jääda. Elektrivalgusele viidud 300-mm läätsega laterna tule nähtavuskaugus oli: valge 7 miili, punane 5 miili, roheline 3 miili. Käsmu lahte peeti Tallinna–Narva laevateel sajandeid parimaks varjusadamaks. Tuletorn on mere pealetungi tõttu sattunud korduvalt varinguohtu, kuid säilitanud tänu ranna kindlustamisele ja konstruktsioonide remondile üldjoontes algse ilme tänaseni. Tuletorni teenindas külas elav tuletornivaht. Umbes 1993. aastal lõpetati tule- tornis valguse näitamine ja meremärk jäi arvele päevamärgina kuni 2004. aastani, mil arvati navigatsioonimärkide andmekogust välja. Kuigi Käsmu tuletorni uuematest navigatsioonimärkide nimekirjadest ja merekaartidelt ei leia, on ta kultuurimälestisena riikliku kaitse all kui unikaalne, Käsmu Merekooli ja meremeeste eraalgatusena rajatud tuletorn.

Neeruti mõis

sandraratsep — 2025-03-21 10:36:40 UTC

Neeruti mõisa on esimest korda mainitud 1406. aastal, mil see kuulus kahele vennale. Ajaloo jooksul kuulus Neeruti mõis mitmetele aadlikele ja mõisnikele.Teise maailmasõja ajal majutati hoonesse isegi sakslaste väeosa. Mõisa on edasi kingitud, renditud ja jagatud. Neeruti mõis seisis pikki aastaid tühjana ja tundus, et mõisa peahoone on kohe-kohe kokku kukkumas ning jäämas ainult kauniks mälestuseks. 2004. aastal sai mõis endale uued omanikud, kuid renoveerimistööde algusega läks veidi aega. Seda on mitmeid kordi renoveeritud ja uuesti üles ehitataud, sest nt Põhjasõjas põletasid venelased selle mõisa maha ja restaureerimise käigus varastati seinu. 2017. aastal oli hoone juba nii ilus, et omanikud korraldasid lahtiste uste päevi. Neeruti mõis on tänaseni väga hästi säilinud. Hoone on ebasümmeetriline. Sellel on 30m kõrgune muljetavaldav vaaterõduga torn. See mõis on üks väljapaistvamaid juugendstiili näiteid Eestis.

Allikad: https://et.wikipedia.org/wiki/Neeruti_m%C3%B5is_(Kadrina)

https://www.moisablogi.ee/post/neeruti-mois

Kunda Tsemenditehase pudelahi, Jaama tänav, Kunda, Lääne-Viru maakond

annabeloras — 2025-03-21 10:38:29 UTC

Kunda Tsemenditehase varemed asuvad Kunda linnas, Põhja-Eestis, ja on üks silmapaistvamaid tööstusmälestisi piirkonnas. Kunda tsemenditehas rajati 19. sajandi lõpus ja oli Eesti suurim ja vanim tsemenditööstus, olles oluline osa Eesti tööstusajaloost. Tehase rajamine ja käivitamine oli oluline samm Eesti tööstuse arengus, kuna tsemendi tootmine mängis suurt rolli ehitussektoris ja infrastruktuuri arendamises.

Kunda tsemenditehas oli oma hiilgeaegadel üks Euroopa suurimaid tsemendi tootmise keskustest ja aitas kaasa Eesti majanduse tööstuslikule arengule. Tootmisüksused, ahjud ja kõrged korstnad, mis on täna varemed, olid kunagi tööstuse südameks. Tehas tegutses edukalt kuni 1990. aastate alguseni, kui Nõukogude Liidu lagunemise ja majanduskriisi tõttu suleti paljusid vanu tööstusüksusi.

Kaukaasia Šašlõkk

miiaplaasman — 2025-03-21 10:38:53 UTC

Kaukaasia Šašlõkk on populaarne söögikoht Rakvere vallas, Aluvere külas, mis on tuntud oma ehtsa Kaukaasia köögi ja eriti maitsva šašlõki poolest. See on aastaid tegutsenud ja saanud armastatud peatuspaigaks nii kohalikele elanikele kui ka möödujatele.

Ettevõte on saanud tunnustust ka Rakvere vallavalitsuselt panuse eest kohaliku ettevõtluse arendamisse. Söögikoha menüü ja eripakkumised on aktiivselt kajastatud nende Facebooki lehel, kus jagatakse ka infot sündmuste ja uute roogade kohta.

https://www.facebook.com/kaukaasiasaslokk/?locale=et_EE

Tamsalu lubjapark

kirkekangur — 2025-03-21 10:40:09 UTC

Lubja tootmise eelduseks Tamsalus oli raudtee ja paekivivarude olemasolu.

1870 aastal avati raudteeühendus Tallinna ning Peterburi vahel, 1877. aastal avati ka Tapa-Tartu raudteelõik. Tapa-Tartu raudtee lõik läheb läbi piirkonna, kus on Eesti kõige parema lubja põletamise tooraine. 1898. aastal hakkasid tööle kaks esimest ringahju. Kuna looduslikud tingimused olid head ja raudtee hõlbustas toodangu transporti, arenes tootmine kiiresti. Tamsalu mõis oli 19. sajandi lõpuks kujunenud Eesti ala suurimaks lubjatootjaks.Toodangut müüdi peamiselt Peterburi.

Tänaseks on sellest kujunenud looduse- ja pärandkultuuri objekt, kus mahajäetud tööstusmaastikust on kujundatud väga huvitav vaatamisväärsus. Lubjapargi moodustavad varemetes tööstusrajatised ning looduslik mets nende vahel. Lupja ei põletata siin enam juba 1980 aastast. Pargis saab tutvuda mitmete erinevate lubjapõletusahjudega ja hiiglaslike ringahjudega. Õpperada tutvustab paepaljandit, kuidas kunagi lubjapõletamine toimus ning tuhapuistangute taimestumist ja taimeliike.

https://tamsalumuuseum.ee/tamsalu-ajalugu/tamsalu-ettevotted/

https://www.paemuuseum.ee/paemuuseum/tamsalu-lubjapark/

https://puhkaeestis.ee/et/tamsalu-lubjapark

Vao tornlinnus, Vao, Lääne-Viru maakond

oliverlillevalja — 2025-03-21 10:40:23 UTC

Üks Lääne-Virumaa ainulaadsematest ehitistest, 14. sajandi II poolest pärinev Vao tornilinnus asub mõisahoonete keskel. Tornlinnus ehitati kunagisele vasallile kohalikust paekivist. Linnusel on neli korrust, mida ühendavad kiviajale omased järsud kivitrepid. Keskaegse käimla(kutsuti danskeriks), kätepesuniši(kutsuti lavatooriumiks) ja kabeli kõrval on huvilistele välja pandud kunstnike Anne Ehasalu ja Tuuli Puhveli vitraažid(värvilistest klaasitükkidest tehtud kunstiteos). Muuseumi väljapanek tutvustab Vao mõisa, küla ja linnuse ning viimaste mõisaomanike/vasallide von Rennenkampffide perekonna ajalugu.

Allikas: https://www.puhkuseestis.ee/vaatamisvaarsused?sightseeing_id=465

Rakvere Teater

tobiaskyngas — 2025-03-21 10:40:42 UTC

Rakvere teater on üks Eesti vanemaid ja tuntumaid teatreid, mis asub Rakvere linnas. Teater loodi 1946. aastal ja on tuntud oma kvaliteedi ja mitmekesiste lavastuste poolest. Rakvere teater on oluline kultuuriasutus, kus mängitakse erinevaid teatrižanre, alates klassikalistest teostest kuni kaasaegsete lavastusteni. Teater pakub lavastusi, mis on mõeldud nii täiskasvanutele kui ka lastele. Rakvere teater on tuntud ka oma eksperimentaalsete ja uuenduslikkuse poolest, tuues lavale tihti põnevaid ja avangardseid etendusi. Teater asub ajaloolises ja kaunis hoones, kus on mugavad saalid ja kaasaegne lava. Lisaks etendustele korraldatakse seal ka koolitusi, seminare ja kultuuriüritusi. Rakvere teater on kultuuri- ja meelelahutuselu keskus, mis meelitab külastajaid kaugeltki ainult Rakverest. See on üks linna tähtsamaid kultuuriasutusi ja toob igal aastal esile uusi talente ja põnevaid lavastusi.

Kadrina Katariina kirik

sandraratsep — 2025-03-21 10:44:09 UTC

Kadrina Katariina kirik oli Kadrina kihelkonna peakirik. Kirik on hilisgooti stiilis kindluskirik ja pärineb 15. sajandist. Kiriku rajajaks peetakse maaisandat-Taani kuningat. Tõenäoline on see, et kirik oli kaitsefunktsiooniks, sest seal asetsevad kitsad aknaavad, suured kiviseinad ja paksud müürid. Põhjasõja ajal sai kirik tulekahjus rängalt kannatada. Peale seda renoveeriti kirikut üle kümne aasta. Kirikuaias on ka Vabadussõja mälestusmärk. Kirikus on mitmeid huvitavaid esemeid, näiteks on Saksamaalt toodud saarepuust Kristuse kuju, mis on teadaolevalt sama vana kui hoone ise. Kirikus on ka Orel, mis toodi aastal 1895 Peterburist. Teadaolevate andmete järgi on olnud ajaloo jooksul 29 kogudust teeninud kirikuõpetajat. Koguduse kaitsepühak on Aleksandria Katariina, kelle järgi on kirik ja kogudus oma nime saanud. Kirik on avatud tänaseni ja kogudus korraldab siiamaani iga pühapäev jumalateenistusi.

https://et.wikipedia.org/wiki/Kadrina_kirik

https://www.kadrina.ee/ajalugu

https://et.wikipedia.org/wiki/Kadrina_Katariina_kogudus

Inju mõis

arisroditsenko — 2025-03-21 10:44:16 UTC

Inju mõisast on esimesed teated pärit 1479. aastast. 1520. aastal läks mõis perekond Kaweride valdusse. 1550. kuni 1679. aastani kuulus see von Paykullidele, seejärel omandas Hermann von Krause mõisa 1877. aastal ning hoidis seda kuni 1919. aasta võõrandamiseni. 1894. aastal valmis mõisas Itaalia-stiilis neorenessanss-peahoone, mille projekteerimise kohta on oletusi, et autoriks oli kas arhitekt Rudolf von Engelhardt või Muuga mõisa omanik Carl Timoleon von Neff.

Pärast mõisa võõrandamist alustas 1920. aastal seal orbudekodu tegevust, mis on tänaseks arenenud lastekoduks, mis asub mõisas ka nüüd. Mõisast on säilinud mõned kõrvalhooned.

Mõis kuulus ajalooliselt Viru-Jaagi kihelkonda, kuid tänapäeval asub see Lääne-Virumaal Vinni vallas.

https://www.mois.ee/viru/inju.shtml

Kaarli mõis ja Kaarli Kreutzwaldi kroonikivi

cassandrametsa — 2025-03-21 10:44:18 UTC

Kaarli mõis (Rakvere) oli rüütlimõis Rakvere kihelkonnas. Mõisast tulevad esimesed teated juba aastast 1481. Kaarli mõis kuulus Hastferi perekonnale.

Kreutzwaldi kroon ja mälestuskivi avati 27, oktoober 1984. Tulevase kirjaniku pere kolis Kaarlisse Jõepere mõisast. Isa sai mõisa aidameheks, ema pereemandaks. Rahvapärimuse järgi armastas Kreutzwald selle sama kivi otsas istuda.

https://et.wikipedia.org/wiki/Kaarli_m%C3%B5is_(Rakvere)

https://puhkaeestis.ee/et/kaarli-kreutzwaldi-kroonikivi

Kalvi, 43403 Lääne-Viru maakond, Eesti

annabeloras — 2025-03-21 10:44:19 UTC

Aseriarus on ajalooline ja kaunis koht, mis asub Põhja-Eesti paekallasel. Seal juured on trepp, mis viib mere äärde. Trepp on järsk ja kitsas, mis on rajatud, et hõlbustada liikumist mööda kaljusid või järske nõlvu, pakkudes külastajatele võimalust jõuda otse mereni. See trepp on üks Aseriaru piirkonna eripära, olles looduse ja inimeste koostöös välja töötatud tee, mis ühendab maismaa ja mere.

Aseriarus on tuntud oma looduse ilu ja rahu poolest. Mere ääres asuv trepp viib külastajad otse ranniku äärde, kus avaneb silmailu ja kaunis vaade avarale merele. See on koht, kus inimesed saavad nautida looduse rahu, kuulata lainete murdumist ja jalutada mööda rannikut, olles osa Eestimaa loodusest.

Tarvas

tobiaskyngas — 2025-03-21 10:44:36 UTC

Rakvere Tarvase kuju on linna üks tuntumaid ja silmapaistvamaid mälestusmärke, asudes Rakvere kesklinnas. Suur pronksist pull, mille skulptuur on loodud 2002. aastal Tauno Kangro poolt, on Rakvere sümbol ja tähistab linna ajaloolist ning kultuurilist tähtsust. Tarvas, nagu kuju on tuntud, kujutab endast jõulist ja kindlat olendit, mille suurte sarvedega kujutis annab sellele võimsuse ja tugevuse mulje. Kuju seondub Eesti iidsete traditsioonide ja mütoloogiaga, olles seotud kohaliku folklore ja legendidega. Tarvas on oluline osa Rakvere identiteedist ning on saanud linna kultuuri ja ajaloo lahutamatuks osaks. See on muutunud üheks suurimaks ja imetletumaks skulptuuriks Eestis, olles samal ajal ka oluline turismiobjekt, mis meelitab külastajaid ja aitab tutvustada Rakvere ajalukku.

Haljala Kool

andreasavloi — 2025-03-21 10:44:47 UTC

Haljala Kool on Virumaa vanim kool, sellega kuuludes ka Põhja-Eesti 11 kõige vanema kooli hulka. 1687. aasta sügisel saabus Haljalasse mees nimega Jaak, noormehest sai Haljala esimene koolmeister ja koolile alusepanija. 18 poissi, alustasid õppimist eestikeelses rahvakoolis. Õpiti lugemist, katekismust ja kirikulaulu. Esimene õppeaasta kestis umbes 3 kuud. Esimese koolimaja asukoht Haljalas pole teada, ent võib oletada, et see polnud kaugel kirikust.

Keskväljak

lisandrateearu — 2025-03-21 10:45:41 UTC

Keskväljaku ääres on kuulus turuhoone, pangahoone ja skulptuur “Noormees jalgrattaga muusikat kuulamas". Väljak rajati 1908. aastal. Kuni 2003. aastani tegutses platsil avaturg.

Rakvere vallimägi

tobiaskyngas — 2025-03-21 10:46:36 UTC

Rakvere Vallimägi on üks linna ajaloolistest ja kultuuriliselt tähtsamatest paikadest, asudes kesklinnas. See oli kunagi koht, kus rajati Rakvere ordulinnus, ja tänapäeval on see populaarne vaba aja veetmise koht. Vallimägi on muutunud mitmete kultuuriürituste ja festivalide, nagu Rakvere linnapäevad ja kontserdid, toimumispaigaks. Seal asuvad ka linnuse varemed, mis on restaureeritud ja avatud külastamiseks, pakkudes külastajatele võimalust tutvuda Rakvere ajaloo ja keskaja eluoluga. Lisaks oma ajaloolisele tähendusele on Vallimägi ka kohalik rohealade ja jalutusteede koht, kust avanevad kaunid vaated ümbritsevale alale. See paik on seega linna ajaloo, kultuuri ja igapäevaelu keskus, olles oluline osa Rakvere identiteedist. Vallimägi toob kokku nii kohalikke kui ka külastajaid, pakkudes mõnusat keskkonda ajalugu uurida ja kultuuri nautida.

Mõdriku täkusammas, Täkusamba tee, Mõdriku, Lääne-Viru County

evelykaldma — 2025-03-21 10:46:53 UTC

Vinni vallas Mõdriku mõisa pargis asub mälestusmärk, mis püstitati Napoleoni üle saavutatud võidu auks 1812. aasta Vene-Prantsuse sõjas. Selle lasi 19. sajandi alguses ehitada mõisa omanik kindral Reinhold August von Kaulbars, kes ka ise sõjakäigul osales.

Rahvasuus liigub aga legend, et sammas on hoopis pühendatud kindrali valgele hobusele, kes haavatud Kaulbarsi lahinguväljalt päästis ja sinna maeti. Seetõttu kutsutakse seda Mõdriku täkusambaks.

Monument on klassitsistlik, valge lubjatud paekivist dooria kapiteeliga sammas, mille tipus on püramiid ja kollane kera. Algul ümbritses seda kettidega aed ning kaheksa kahurit, millest 20. sajandi alguseks osa vajus maa sisse. 1927. aastal varastati kuus kahurit, kuid neli leiti hiljem üles. Tänapäeval on säilinud kolm, kuid need on varguste vältimiseks mujale viidud. Kettidest aed ei ole säilinud.

''Lääne-Virumaa'' Eesti ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate selts (2012)

Viitna Kõrts

sandraratsep — 2025-03-21 10:47:35 UTC

Kõrtsihoone sai valmis 1802. aastal. Hoone on mitmeid kordi maha põlenud, viimati 1989. aastal. Hiljem see taastati, säilitades võimalikult vanaaegset ja esialgset välimust. Viitna kõrts on väga hea peatumiskoht, kuna see asub mitmete maanteede ristumiskohas, pakkudes lihtsat ligipääsu sõidukitele ja jalakäijatele. Kõrtsus on ajaloolise ja sooja õhkkonnaga ruumid, hoone on ehitatud traditsioonilise taluarhitektuuriga, sisepindades domineerivad puidust laed ja põrandad, mis teevad selle koha väga looduselähedaseks ja vanaaegseks. Tänapäeval toimuvad Viitna kõrtsus siiamaani mingid üritused või festivalid.

http://www.viitna.eu/interjoor/viitna-kortsihoone-malestise-ajalugu

https://et.wikipedia.org/wiki/Viitna_k%C3%B5rts

Tapa Ristija Johannese õigeusu kirik

martarenser — 2025-03-21 10:48:00 UTC

Tapa Ristija Johannese kirikut kasutab Moskva Patriarhaadi Õigeusu Kiriku Tapa Ristija Johannese kogudus. Algselt viidi jumalateenistusi läbi raudteelaste kooli ruumides. Riia piiskopkonna arhitekt Vladimir Lunski projekti järgi valmis hoone aastal 1904, mis on bütsantsi stiilis. Samal aastal 13. juunil pühitseti kirik sisse. Kirill Janson oli koguduse esimene preester ning asutas Tapa Ristija Johannese õigeusu koguduse aastal 1895. Kirikul polnud eriti väärtuslike asju, ainult marmorist raiutud altarilaud. Ehitati ka kogudusemaja (Pikk tänav 3), mis avati aastal 1937. Samas hoones on ka peale sõda tegutsenud Tapa sidejaoskond, pärast Tapa postkontor. Aastal 1997 maalis lagedele maalingud Moskva kunstnik Gennadi Tšumõkin.

1932. aastal, 31. märtsi öösel toimus rongiõnnetus, kus sai surma 60-aastane Vasknarva kreeka õigeusu preester Eutropi Šilov. Preester oli hakanud näitama vaimuhaiguste tundemärke ning arstid olid tal soovitanud lahkuda preestri ametikohalt. Ta üritas mitu korda endalt elu võtta erinevatel viisidel. Preestri naine oli seega talle saatja kaasa saatnud. Šilov oli läinud endale juua ostma, kuid sealt ta tagasi ei naasenudki. Kuna surnu koduveo kulutused olid liiga kallid, otsustati ta matta Tapa õigeusu kiriku kalmistule.

https://www.teelistekirikud.ekn.ee/kirik.php?id=813&mk=L%C3%A4%C3%A4ne-Virumaa

https://www.hramy.ee/Tapa_Church-of-St-John-the-Forerunner_est.html

https://tapamuuseum.ee/muistised/kirikud/oigeusu-kirik/

https://et.wikipedia.org/wiki/Tapa_Ristija_Johannese_kirik

Kadrina Rahvamaja

oskarvainult — 2025-03-21 10:48:25 UTC

Rahvamaja rajati 1930. aastal ning on sellest ajast saadik olnud kohaliku kogukonna oluline kultuurielu keskus. Rahvamaja pakub mitmekülgseid võimalusi erinevate sündmuste, nagu teatrietenduste, kontsertide, tantsuõhtute ja näituste korraldamiseks. Samuti toimub seal regulaarselt Kadrina turg, mis meelitab kokku nii kohalikke kui ka külalisi. Nende eesmärk on pakkuda elanikkele kultuuritegevusi, toetada seltsitegevust ning edendada noorsootööd. Iga nädalal toimub rahvamajas ka turg, kus müüakse kohalikku toodangut ja käsitööd.

https://et.wikipedia.org/wiki/Kadrina_rahvamaja

https://www.kadrina.ee/kadrina-rahvamaja

Rakvere Spordikeskus

arthurlond — 2025-03-21 10:48:52 UTC

Rakvere Spordikeskus on 2004. aastal rajatud spordikompleks, mis haldab mitmeid olulisi sportimise võimalusi Rakvere linnas. Üks Eesti suurimaid spordihalle, sinna mahub kuni 3000 pealtvaatajat. Lisaks spordiüritustele korraldatakse siin ka kontserte, konverentse, messe ja seminare. Rakvere Spordikeskus pakub ka võimalusi erinevateks pallimängudeks, jõusaali treeninguteks, kaljuronimiseks ning saunamõnudeks. Rakvere Spordikeskus on korraldanud mitmeid rahvusvahelisi ja kodumaiseid spordivõistlusi ning üritusi. See on üks tähtsamaid spordikeskusi Lääne-Virumaal.

https://et.wikipedia.org/wiki/Rakvere_Spordikeskus

https://puhkaeestis.ee/et/rakvere-spordikeskus

https://rakverespordikeskus.ee/rakvere-spordihall/

https://visitrakvere.com/visitee/rakvere-spordikeskus/

Kunda tsemendimuuseum

adelesilm1 — 2025-03-21 10:49:00 UTC

Kunda muuseum on asutatud 1967. aastal Riikliku Rakvere muuseumi filiaalina. Muuseum asub endise Kunda tsemendivabriku kontorihoones, mis on ehitatud 1898 aastal ja kantud Eesti kultuurimälestiste registrisse. Muuseum tutvustab tsemendi leiutamist ja kasutamist ning tsemendi tootmisprotsessi, samuti on ülevaade Kunda tsemendivabriku ajaloost. 2004 aastal läks ta üle sihtasutusele Virumaa muuseumid ja muuseumi nimeks sai Kunda tsemendimuuseum. 2010. aastal läks sihtasutuselt tagasi Kunda linnale.

Kasutatud allikad:

https://et.wikipedia.org/wiki/Kunda_tsemendimuuseum

LIDL

cassandrametsa — 2025-03-21 10:50:11 UTC

Euroopa tuntuim jaemüüja Lidl avas oma 12. poe Eestis, kohaks osutus Rakvere linn (2023a). Lidli avamine on hoidnud Rakvere valla poehinnad madalamal. Lisaks on töökoht hästi tasustatud ja pood on meelitanud palju uusi elanikke just Rakvere valda.

https://corporate.lidl.ee/et/pressiteated/2023/lidl-avas-rakvere-vallas-oma-12.-kaupluse-eestis

Rallirada MTÜ

miiaplaasman — 2025-03-21 10:51:07 UTC

MTÜ Rallirada on loodud Vello Tituse eestvedamisel, pakkudes kõigile huvilistele ohutut rallielamust. Raja eesmärk on vähendada ohtlikku kihutamist avalikel teedel, suunates autospordi huvilised spetsiaalselt selleks ettenähtud rajale. See initsiatiiv aitab parandada liiklusohutust ja pakub turvalist keskkonda rallisõiduks. Ralliga on Virumaal veel seotud Georg Gross, kes on Oleg Grossi poeg (Rakverest) ja endine rallisõitja.

https://www.rallirada.ee/meist/

https://et.wikipedia.org/wiki/Georg_Gross

Äntu/Ripuka Punamägi

lumivainu — 2025-03-21 10:52:14 UTC

Äntu Punamägi, tuntud ka kui Ripuka Linnamägi, asus Jõgeva vallas Kärde külas ja on üks Eesti ajaloolistest linnamägedest. See paik on muinsuskaitse all ja on oluline arheoloogiline ja ajalooline mälestis. Linnus asus Vaimastvere-poolse nõlva ääres ja oli eraldatud madala valli ja kraaviga.

Linnus paiknes mäe lõunapoolses osas, kus on seljaku neemik, mille pikkus ulatub 240 meetrini. Nõlvade kõrgus on 23 meetrit, mõnes kohas ulatub järskus kuni 25 kraadini. Linnuse ümbruses voolasid jõed (läänes Järveoja ja idas Nõmme jõgi) andsid täiendavat kaitset. Linnamägi koosnes kolmest osast: eeslinnus, kesk- ja pealinnus. Eeslinnus oli eraldatud kraavide ja valli abil, samas kui kesklinnust ümbritses madal vall. Pealinnus, millel oli kõige tugevamad kindlustused, oli ümbritsetud kividest laotud valliga.

Linnus rajati eelrooma rauaajal (500 eKr – 50 pKr), olles algselt nõrgalt kindlustatud. 11. sajandil rajati mäele tugevamad kaitserajatised, kuid linnus hävis 11. sajandi keskpaiku. 13. sajandi alguses taastati linnus, mille konstruktsioone tugevdati ja valle kõrgendati. Linnus on arvatavasti samastatav Henriku Liivimaa kroonikas mainitud Riole linnusega, kus 1220. aastal ristiti 500 inimest.

Lisaks oli see linnus seotud ka Liivi sõja ajaga, kui 16. sajandil kasutasid kohalikud talupojad linnuse asukohta pelgupaigana. Ajaloolased ja arheoloogid on pidanud linna- ja asustusmustrid kokku, tuues välja, et linnus oli oluline ka Järvamaa idaosa elule, olles ilmselt tugeva keskuse mõju all.

Allikad: https://et.wikipedia.org/wiki/Ripuka_Punam%C3%A4gi

https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%84ntu_linnus

Väike-Maarja, Lääne-Viru maakond

jyrgenmei — 2025-03-21 10:52:56 UTC

Väike-Maarja on asula, mille ajalugu ulatub vähemalt 13. sajandisse, kui rajati Väike-Maarja kirik. Kirik on üks vanimaid ja suurimaid Lääne-Virumaal, ja selle kõrge torn on piirkonna silmapaistev maamärk. Kirik on olnud mitmete kultuuriliste ja usuliste sündmuste keskuseks.

Asula nime "Väike-Maarja" päritolu ei ole täiesti kindel, kuid tõenäoliselt on see seotud kohaliku püha Maarja nimega, mis on keskaegsete kiriku pühakute järgi sageli kasutusel.Väike-Maarja ümbrus on kaunis ja loodusrikas. Läheduses asuvad erinevad looduskaitsealad ja matkarajad, kus külastajad saavad nautida Eesti maastiku ilu. Eriti populaarsed on matkad ja jalutuskäigud mööda metsade ja järvede ääri, kus on võimalik avastada kohalikke taimede ja loomade liike.Väike-Maarja on elav kogukond, kus toimuvad erinevad kultuuriüritused, näiteks suvised laadad, kontserdid ja muud festivalid. Need üritused aitavad hoida elavana kohalikke traditsioone ja kultuuri, andes külastajatele võimaluse kogeda autentset Eesti maakeskkonda.Tänapäeval on Väike-Maarja moderniseerunud, kuid see on siiski suutnud säilitada oma ajaloolise ja rahuliku maapiirkonna õhkkonna. Väike-Maarja on koduks umbes 1 000 inimesele, kuid samas on see piirkond külastajatele suurepärane peatuspaik, kus tunda end kui osa Eesti südames olevast autentsest maast.

https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4ike-Maarja

https://v-maarja.ee/

Viinavabrik

tobiaskyngas — 2025-03-21 10:53:04 UTC

Rakvere viinavabrik on ajalooline tööstuskompleks, mis asub Rakvere linnas ja on üks linna tähtsamaid tööstusmälestisi. Rajatud 19. sajandi lõpus, oli vabrik tuntud oma alkoholitootmise poolest, toodeti seal viina, likööre ja teisi alkohoolseid jooke. See oli üks Eesti suurimaid viinatootjaid ja mängis olulist rolli linna majanduses. Viinavabriku hooned kajastavad Eesti tööstuse arengut tsaariaja lõpus ja Eesti Vabariigi algusaegadel. Tänapäeval on osa viinavabriku hooneid restaureeritud ning seal asuvad turismiobjektid, kus külastajad saavad tutvuda ajaloolise tööstuse ja selle ajalooga. Viinavabrik on ka kultuuri- ja ürituste korraldamise paik, pakkudes näituseid, töötubasid ja muid kohalikke üritusi. Rakvere viinavabriku hooned ühendavad vanad tööstusrajatised ja tänapäeva kultuuri, olles oluline osa Rakvere linnast ja selle ajaloost.

Einmanni mõis

kirkekangur — 2025-03-21 10:53:42 UTC

Einmanni mõis on piirkonna üks vanimaid, esimene teade seal asuvast mõisast on juba 1420. aastast. 1880. aastal müüdi mõis Jakob Kurbergile. Jakob oli osav ärimees ja peagi ostis ta Moe mõisa ja pani seal tööle viinaköögi. Sellest sai üks Eesti suurimaid piiritusevabrikuid. 1820. aastatel ehitatud peahoonet loetakse üheks stiilseimaks puitklassitsismi esindajaks Eestis. Peahoone on ehitatud kerge kallakuga mäenõlvale - eestpoolt hoonet vaadates on keldrikorrus üsna vaevumärgatav. Hoone teiselt poolt annab see täiskorruse välja. Peasissekäigu ees on sammasportikus, kus algselt on olnud 4 sammast, praegu on nendest alles vaid kaks. Sammaste vahele jääb kahepoolne uks, millelt on kaduma läinud nii ukselink kui paljud ehisdetailid. Otse peahoone taha on istutatud pikk sirge rida pärnapuid. Peale Kurbergide järeltulijate lahkumist anti hooned Tamsalu sovhoosi töötajate kasutusse, peahoones asusid korterid. Sel ajal kaotas mõisasüda kiiresti oma esialgse ilu. 1983. aastal tehti hulk ettepanekuid Einmanni mõisaansambli korrastamiseks, kuna juba siis olid hooned kohutavas seisukorras. Ligi 40 aastat hiljem on peahoone veelgi viletsamas seisus - uksed-aknad on lahti, veranda vundament on varisemisohtlik, kogu hoone sisemus on lagastatud ja lõhutud.

https://www.moisablogi.ee/post/einmanni-mois

Pruuna mõis

kirkekaasik — 2025-03-21 10:54:00 UTC

Esmaseid märke mõisa kohta on 1478. aastal. Mõisa algne nimi oli kõrvenurme aga see muutus kui mõis sai endale teise omaniku kelle nimi oli Bruno von Drolszhagen, tema eesnimest tuli mõisale uus nimi ehk eestikeelselt on see Pruuna. 17.- 18. sajandil vahetus mõisal palju omanike. Aastal 1919 riigistas Eesti vabariik mõisa endale ja loos sinna Lehtse Kooli, mis toimetas kuni 2017 aastani, kui Tapa vald selle Pruuna mõisa OÜ-le müüs. Mõis on ehitatud 19. sajandil Kuru Lubjakivist ning mõis on ühekorruseline. Kunagi kasutati Pruuna mõisa viinavabrikuna ja seal oli veel lubjaahi, saeveski ja kasvatati friisi veiseid. Tänaseks kasutatakse seda aastast 2017 hooldekoduna.

https://et.wikipedia.org/wiki/Pruuna_m%C3%B5is

Konnakõrtsi kultusekivi

ronjaoras1 — 2025-03-21 10:54:41 UTC

Lääne-Virumaal Kohala külas asub Konnakõrtsi kivi, mis kuulub kultusekivide hulka. Kivirahnud, mis on seotud uskumustega. Kultusekivid on näiteks tuntud kui ka tohtri-, püha-, ohvri- ja hiiekivina. Eestis on üle 1700 ametliku kultusekivi. Kivide juures taotleti ohvritalituste ja ritaalide kaudu kõrgemate jõudude, nagu näiteks esivanemate ja vaimude, soosingut. Paljude kivide kohta teatakse ka muistendeid.

https://et.wikipedia.org/wiki/Kultuskivi

https://et.wikipedia.org/wiki/Ohvrikivi

https://et.wikipedia.org/wiki/Hiis

Rägavere mõis

rebecasats — 2025-03-25 18:02:39 UTC

Rägavere mõisa on esimest korda mainitud 1569. aastal, millal sai mõisa omanikuks Tomas Vegesack. 1575. aastal oli mõisa omanik Riia linna asehaldur Joachim Berends. Läbi aegade on mõis kuulunud mitmetele inimestele, kellest viimaseks jäi Constantin von Baumgarten.

Peahoone on viilkatusega ühekorruseline väike suurtest maakividest ehitis, mille aknaavadel on punased tellised. Sarikajalad on kunstipäraselt kujundatud. Vasakul tiival paiknes madal triiphoone. Peaukse ees on väike viilkatusega palkon, mis oli algselt avatud, nüüd on see kinni ehitatud. Palkoni aknaruudustik on tihe ja keerukas. Arvatavalt võib hoone pärineda 19. saj. lõpust. Kõrvalhoonetest on järel varemed.

Ehitusmaterjalilt samalaadsed hooned ehitati koos peahoonega. Segastiilis pargis olid sirg- ja ringteed. Munakividest sissesõiduteed ääristab allee.

Legend jutustab maa-alusest salakäigust Rägavere ja Linnape mõisa vahel.

Tänapäeval on mõis eravalduses.

https://www.tapamuuseum.ee/muistised/moisad-tapa-vallas/ragavere-mois/

Pajusti aurumasin

rebecasats — 2025-03-25 18:30:07 UTC

Pajusti karusloomafarmis kasutati masinat 15 aastat. Aurumasin on farmi õuel mälestusmärgina August Lepasaarele, kelle kodukülast masin toodi. Aurumasin viitab põllumajandusele ja loole, mis kannab nime ,,Tants aurukatla ümber". Samuti on see mälestusmonument rasket tööd teinud inimestele ja kõikidele küüditatutele.

https://www.monument.ee/vinni-vald/pajusti-aurumasin

Tudu kirik

rebecasats — 2025-03-25 19:13:12 UTC

Tudu kirik on ehitatud aastal 1925 ning sellele on lisatud kirikukell 1936. aastal, mis valmistati Franz Krulli tehases. Kirik on olnud Tudu koguduse kasutuse all. Kirik on ehitatud puust ning sellel on laastukatus. Samuti on mitmed kirikust tulnud esemed olnud kultuurimälestised.

https://et.wikipedia.org/wiki/Tudu_kirik

Vinni vallamuuseum

rebecasats — 2025-03-25 19:41:16 UTC

Vinni Vallamuuseum on Vinni vallas asuv kultuuriasutus, mille eesmärk on koguda, säilitada ja tutvustada piirkonna kultuuripärandit.

Seal hoitakse vanu esemeid, fotosid ja filme ning korraldatakse näitusi ja üritusi, et jagada kogutud materjale hariduslikel ja teaduslikel eesmärkidel.

Vinni Vallamuuseum teeb koostööd nii Eesti kui ka välismaa asutustega, näiteks 2020. aastal alustasid Tallinna Ülikooli tudengid koos Vinni vallaga kultuuripärandi projekti, et uurida ja tutvustada kohalikku ajalugu avalikkusele.

Algselt oli selle nimi Viru- Jaagupi muuseum, aga kolimise tõttu pastoraadimajja muudeti ka asutuse nimi.

https://www.riigiteataja.ee/akt/405092019061

https://virumaateataja.postimees.ee/6970154/tudengid-ja-vinni-vald-sailitavad-kultuuriparandit

Vinni mõis

rebecasats — 2025-03-25 20:02:23 UTC

Vinni mõis (saksa keeles Finn) on ajalooline rüütlimõis. Mõisa ajalugu ulatub tagasi 16. sajandisse pakkudes rikkalikku ülevaadet piirkonna arengust ja kultuuripärandist. Vinni mõisas oli kunagi aadlipreilide kasvatusasutus- voi pansionaat.

Vinni mõisa on esmakordselt mainitud 1531. aastal ning esimestel aastatel kuulus mõis von Taubedele ja von Budbergidele. 18. sajandi lõpus sai mõisa omanikuks Johann Dietrich Edler von Rennenkampff, kes pärandas selle Eestimaa Rüütelkonnale.

Vinni mõisa peahoone laiem põhikorpus ehitati 18. sajandi teisel poolel. Hoone on säilitanud oma ajaloolise ilme ning on tänapäeval oluline arhitektuurimälestis.

https://et.wikipedia.org/wiki/Vinni_mõis

https://www.moisablogi.ee/post/vinni-mois

Ehalkivi, Letipea, Lääne-Viru maakond

annabeloras — 2025-03-28 08:18:29 UTC

Ehalkivi on ajalooliselt oluline loodusmälestis, mis asub Letipea lähedal Lääne-Virumaal. See suur ja silmapaistev kivi on seotud kohalike rahvapärimuste ja uskumustega, olles kunagi olnud püha paik, kus viidi läbi erinevaid rituaale. Rahvas pidas suuri kive sageli maagilisteks ja uskus, et need pakuvad kaitset või õnnistust. Ehal kivi on olnud osa Eestile omasest kultuuripärandist, kus loodusmälestised, nagu suured kivid, mängisid tähtsat rolli vaimses elus. Tänapäeval on kivi populaarne turismiobjekt, kus külastajad saavad kogeda ajaloolist ja looduse ilu.

Rakvere Rahvaaed

tobiaskyngas — 2025-03-28 08:21:22 UTC

Aed asub Rakvere linnas ning on osa Eesti traditsioonist, kus rahvaaiad ühendavad inimesed loodusega ja toetavad tervislikku eluviisi. Lisaks aiatöödele on rahvaaed kohtumispaik, kus naabrid saavad üksteist tundma õppida, kogemusi vahetada ja ühiselt aega veeta. See on ka oluline keskkonnasõbraliku mõtteviisi arendamise koht, pakkudes linnainimestele võimalust olla rohkem looduses ja nautida värsket õhku. Rakvere rahvaaed on samas ka laste harimise koht, kus nad saavad väärtuslikke teadmisi aiandusest ja looduse kohta. Aedade kaudu tekib kogukondlik kuuluvus ja ühtekuuluvustunne, olles oluline osa linna elust.

Vabaduse väljak

tobiaskyngas — 2025-03-28 08:24:58 UTC

Rakvere Vabaduse väljak on linna üks tähtsamaid avalikke ruume, mis paikneb kesklinnas ja kannab nime, mis viitab Eesti iseseisvusele ja vabaduse väärtusele. Väljaku ümbruses asuvad mitmed olulised hooned, sealhulgas kultuurimajad ja teeninduspunktid. See on koht, kus toimuvad kohalikud pidustused, kontserdid, laatad ja muud üritused, mis toovad Rakvere elanikud kokku. Väljaku avar ala pakub võimalust rahulikuks jalutamiseks või lihtsalt linnakeskkonnas viibimiseks. Rakvere Vabaduse väljak on oluline osa linna identiteedist, olles ühenduslüliks mineviku ja tänapäeva vahel, kus peetakse mälestusüritusi ja tähistatakse ajaloolisi sündmusi, olles tihedalt seotud Rakvere ajaloo ja igapäevaeluga.

Samma taarausuliste hiis, Samma, Lääne-Viru maakond

annabeloras — 2025-03-28 08:25:20 UTC

Samma hiie on ajalooline ja kultuuriline paik, mis asub Lääne-Virumaal, ning on seotud Eesti rahvapärimuste ja uskumustega. Hiied, nagu Samma hiie, olid vanasti pühad kohad, kus viidi läbi rituaale, palveid ja ohvritalitusi. Need paigad olid seotud looduse jõudude ja esivanemate vaimudega, olles olulised vaimsuse, rahu ja looduse austamise keskused. Samma hiie puhul usuti, et see koht oli pühendatud jumalatele või looduse vaimudele, ning seal viibimine pakkus kaitset ja õnnistust.

Tänapäeval on Samma hiie ajalooline väärtus suurenenud, olles turismiobjekt ja koht, kus külastajad saavad tutvuda Eesti iidsete uskumuste ja loodusmälestistega. Samuti on see paik, kus looduse ilu ja rahu segunevad, pakkudes külastajatele võimalust ajaloosse ja traditsioonidesse süveneda.

Põlula mõis

arisroditsenko — 2025-03-28 08:25:52 UTC

Põlula mõis on esmakordselt mainitud 1489. aastal. Ajaloo jooksul on mõis kuulunud mitmele aadli- ja aadliomanikule, sealhulgas von Bassewitzidele, Zoege von Manteuffelitele ja von Stackelbergidele. Alates 1863. aastast kuni võõrandamiseni kuulus mõis von Krausede aadliperekonnale.

Mõisa peahoone on rajatud kahes etapis. Tõenäoliselt 18. sajandi keskpaiku või teisel poolel ehitati mõisale kahekorruseline barokne puithoone, millele on iseloomulikud eenduvad tiivad, millel on madalad kolmnurkfrontoonid. Selle hoone plaan sarnaneb 17. sajandi baroksete mõisahoonetega, nagu Maardu, Palmse ja Aa mõisad. 1880. aastatel lisati hoonele suur tiibehitus, millel on osaliselt üks või kahekorruseline osa. Tänapäeval asub mõisahoones Põlula Põhikool.

https://www.mois.ee/viru/polula.shtml

Mädapea tammiku maastikukaitseala, Mädapea, Lääne-Viru maakond

ronjaoras1 — 2025-03-28 08:27:50 UTC

Rakvere vallas, Lääne-Virumaal asub Mädapea külas tammik, mis on olnud looduskaitse all aastast 1958. Tammiku pindala on 48 ha. Ulatuslik tammepuisniit, mida tuleb mõõdukalt karjatada, et vältida võsastumist. Kõige suurema tamme kõrgus on 20 meetrit. Mitmete tammede ümbermõõt küünib 4 meetri lähedale. Puude keskmine vanus on umbes 250 aastat, kuid võib ka leida 350-aastaseid. Lisaks sarapuid ja kaski. Tammikut on ka hästi näha maanteelt, seetõttu satutakse siia harva, isegi kui ligipääs ei ole keeruline. Mädapea tammik asub Pandivere kõrgustikku põhjanõlval. Muidu on ala suhteliselt tasane, kuid tammik jääb Mädapea karstialale, sellepärast on ka näha olnud põhjaveega täidetuid tiike ja allikaid. Kuid viimastel aastatel on olnud veesilmad tühjad põhjavee madalama seisu tõttu. Kevadel lume sulamisel on suur osa tammikust üle ujutatud, aga puud on hästi vastu pidanud. 20. sajandil kasvas Mädapeal Virumaa piirkonna jämedaim tamm, mille ümbermõõt oli 4,7 meetrit. Tammiku ja põldude vahel üksinduses asub Mädapea mõisaansambel.

https://www.loodusajakiri.ee/eesti-looduse-arhiivist-madapea-tammik/

https://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4dapea_tammik

Kadrina jaamahoone

miatanavots — 2025-03-28 08:28:48 UTC

Kadrina jaamahoone avati 1870. aastal seoses Paldiski-Tallinna-Narva raudtee rajamisega. Esimene jaamaülem oli Alexis Kreutzwald. 1890. aastatel, seoses raudtee riigistamisega, hoone lammutati ning selle asemel rajati tüüpprojekti järgi rajatud teine hoone, mis on säilinud tänaseni. Teine puidust jaamahoone sarnaneb projektilt Lehtse, Kehra ja Kohtla kivist hoonetega, mis rajati samal perioodil. Aastast 1990 seisab hoone tühjana. Seda hoonet peetakse ka üheks Eesti kaunimaks jaamahooneks. Alates 2014-2017 oli Kadrina jaamahoone mõeldud täielikult renoveerida ja viia koos kõrvalhoonetega Eesti Vabaõhumuuseumi eksponaadiks. Toetuste puudumise tõttu, see siiski ei juhtunud. 2019 aasta avaldatud nimekirja kohaselt, kuulub Kadrina jaamahoone ehitiste hulka, millest Eesti Raudtee soovib vabaneda. Tänaseks on kujunenud sellest Eesti raudtee vahejaam, kus lisaks peateele on ka kolm kõrvalteed

Rakvere linnakalmistu

arthurlond — 2025-03-28 08:29:25 UTC

Rakvere linnas on mitu kalmistut, millest tähtsaim on Rakvere linnakalmistu. See rajati 1806. aastal ja asub Kondivalu linnaosas Juhan Kunderi, Rahu ja Tammiku tänava vahelisel alal. Kalmistu pindala on 60,6 hektarit ning see on kantud kultuurimälestiste riiklikku registrisse.

https://et.wikipedia.org/wiki/Rakvere_linnakalmistu

https://ajapaik.ee/photo/1178011/rakvere-linnakalmistu-varav/

Muuga mõisa tuuleveski, Tuuliku tee, Muuga, Lääne-Viru County

evelykaldma — 2025-03-28 08:32:12 UTC

Muuga mõisa tuulevaeski ehitati 19.sajandi lõpul ning kuulus Muuga mõisnikule Neffile. See oli enne Esimest Maailmasõda välja renditud Jaan Nurmile, kuid pärast mõisa võõrandamist kuulus Eesti riigile.
1938. aastal lõpetas veski oma töö, seejärel seisis pikalt tühjana.
1967-1969a. restaureeriti hoone restoraniks ja see töötas 1990.aastate lõpuni.
https://weskiwiki.ee/index.php?title=Muuga_tuulik

Vihula mõisa tuuleveski, Tuuleveski, Vihula, Lääne-Viru maakond

ketrinkoppel — 2025-03-28 08:33:10 UTC

Vihula mõisa tuuleveski asub Lääne-Virumaal Haljala vallas Vihula külas ning on osa Vihula mõisa kompleksist. See tuulik ehitati 1860. aastal. Ajalooliselt on tuuleveskid olnud olulised osad maaelust aidates teravilja jahvatamisel. Tänapäeval on Vihula tuulik osa Vihula mõisa vaba aja hooetest, pakkudes külastajatele võimalust tutvuda ajaloolise arhitektuuriga ning nautida ümbruskonna ilu. Vihula mõis ise oli aga Virumaal Haljala kihelkonnas asunud rüütlimõis. Vihula mõisa on esmamainitud 1501. aastal, mil see kuulus Lodede aadlisuguvõsale. 17. ja 18. sajandil kuulus mõis Helffreichidele, kes lasid rajada barokkstiilis mõisasüdame. Tänapäeval on mõisakompleks eravalduses. Pargis paiknevas kõrvalhäärberis tegutsevad hotell ja Vihula mõisa ökospaa.

Sõmeru terviserada

miiaplaasman — 2025-03-28 08:33:47 UTC

Sõmeru terviserajad on aastaringselt kasutatavad ning sobivad nii jooksmiseks, kõndimiseks kui ka suusatamiseks. Radasid on kaks: 1,8 km pikkune valgustatud rada ja 2,8 km pikkune osaliselt valgustatud rada. Terviseraja profiil on lauge, mistõttu sobib see nii harrastajatele kui ka professionaalidele.

Talvisel ajal saab kasutada valgustatud kelgu- ja suusamäge, mis asub raja ääres. Raja algus on Sõmerul Pika tn ja Staadioni tn ristmikul, kus on ka umbes 15-kohaline parkimisala ning infotahvel raja skeemiga. Kelgumäe lähedal asub ka inventari- ja teenindushoone.

https://puhkaeestis.ee/et/someru-tervise-ja-suusarajad

Kukerpalli sild, Kunda, Lääne-Viru maakond

paulsamolberg — 2025-03-28 08:34:30 UTC

Kukerpalli mägi asub Kundas, Lääne-Virumaal ja on tuntud oma looduskauni ümbruse ning ajaloolise tähtsuse poolest. Kukerpalli mägi on populaarne sihtkoht matkamiseks, kus külastajad saavad nautida kauneid vaateid, värvikirevaid metsade ja põldude maastikke ning rahu, mida looduse keskel viibimine pakub.

Tammealuse hiis

adelesilm1 — 2025-03-28 08:35:04 UTC

Hiide sisenedes arvestage, et see on kaitseala. Austa esivanemate traditsioone - säilita paigas puhtus ja rahu palvetamiseks ning mõtlemiseks.

Muistsest ajast peale on virulased siin maajumalate poole palvetanud, ande toonud, pühi pidanud ning allikatest ravivett ammutanud. Veel enne II Maailmasõda toimusid siin särud, kuhu tuli rahvast kogu kihelkonnast. Täna toimuvad hiies maausuliste kokkutulekud ja usulised talitused. Omaette käiakse hiies hingejõudu kogumas ning allikatel ravimas.

Hiiekompleksi südames kasvab üksik püha tamm, mille kõrval asub ka ohvrikivi. Kuigi vana tamm, mille ümber olevat tantsitud, sai kunagi 1920. aastatel juba õõnsana tulega hukka, on selle asemele kasvanud uus.

Hiies on ka silmaallikas. Allikas on arvele võetud arheoloogiamälestisena.

Kasutatud allikad:

https://puhkaeestis.ee/et/tammealuse-hiis

https://et.wikipedia.org/wiki/Tammealuse_hiis

Palermo

lisandrateearu — 2025-03-28 08:35:04 UTC

Palermo on Rakveres oluline oma matka- ja suusarajade poolest. Palermos seisab Punase terrori ohvrite mäletuskivi, mis mälestab 82 süütut hukkunut 1918. aastal.

Haljala Eesti õpetaja autähis

andreasavloi — 2025-03-28 08:35:30 UTC

Monument avatirahvusvahelisel õpetajate päeval 5. novembril aastal 2012. Monumendi idee ajendiks tuli Haljala esimene koolmeister Jaak. Monument rajati ka selleks et kutsuda õpetajaks olemist laiemalt. Ehkki idee tuleb Haljala koolist tahavad monumendi autorid tunnustada üle eestilisi õpetajaid. Monumendi rajamine keskendub ka õpetajatele seetõttu sest õpetajad on justkui eestluse edasikandjad, eesmärgiks oli ka anda Eesti õpetajatele tagasi nende õiglusega kuuluv väärikas koht ühiskonnas

Rakvere kirikupark

arthurlond — 2025-03-28 08:36:46 UTC

Rakvere Kolmainu kiriku taga asub Kirikupark, mis avati külastajatele 23. septembril 1998. See kaunis park on saanud nime kiriku järgi ning on linlaste seas armastatud puhkepaik. Pargi rajamine algas 1995. aastal nõlva aluste allikate ja oja puhastamisega, mis viitab veekogude olemasolule piirkonnas. Lahti on see ööpäevaringselt ning parkimine on tasuta

https://puhkaeestis.ee/et/rakvere-kirikupark?

https://laaneviru.ee/aktiivne_puhkus/rakvere-kirikupark/?

MPEÕK Rakvere Jumalaema Sündimise Kogudus

tobiaskyngas — 2025-03-28 08:37:10 UTC

MPEÕK Rakvere Jumalaema Sündimise Kogudus on ortodokse kiriku kogudus, mis kuulub Eesti Õigeusu Kiriku alla ja asub Rakveres. Kogudus on nime saanud Jumalaema sünnipäeva järgi, mida tähistatakse 8. septembril, ning on üks tähtsamaid usulisi keskusi linna elus. Koguduses toimuvad jumalateenistused, palvused ja õigeusklikud traditsioonilised üritused, pakkudes vaimset tuge oma liikmetele. Lisaks jumalateenistustele on kogudus aktiivne kultuurielus, olles koht, kus saavad toimuda mitmesugused usuelu ja kultuuriüritused. MPEÕK Rakvere Jumalaema Sündimise Kogudus aitab hoida õigeusu traditsioone ja pakub usulist tuge ning kogukonnaühendust kõigile usklikele Rakveres ja selle ümbruses.

Pihlaspea, Lääne-Viru maakond

kristoots — 2025-03-28 08:37:22 UTC

Pihlaspea rand on looduskaunis paik Haljala vallas, kus saab nautida rahu ja vaikust mere ääres. Rannal on liivane ja kivine osa ning see on ideaalne jalutamiseks ja puhkamiseks.

Pihlaspea hiis on muistne pühapaik, mida peeti esivanemate ja looduse austamise kohaks. See on ajalooline ning vaimse tähendusega koht, kus on säilinud vana mets ja looduslik rahu.

https://et.wikipedia.org/wiki/Pihlaspea

Kõrkküla kivirist, Kõrkküla, Ida-Viru maakond

annabeloras — 2025-03-28 08:38:40 UTC

Kõrkküla kivirist on ajalooline ja kultuuriline mälestis, mis asub Kõrkkülas, Lääne-Virumaal. See kivirist on üks Eesti mitmekesistest muistsetest mälestistest, mis on seotud rahvapärimuste, uskumuste ja ajaloo mõistmisega. Kivirist on tavaliselt kivitükk või kivi, millele on raiutud rist või mõni muu sümbol, ja see oli sageli tähiseks, mis seostus kohalike uskumustega, teede või maamärkidega.

Kõrkküla kivirist on üks selline märk, mis on jäänud ellu ajaloos, tähistades kunagisi teid või paiku, kus viidi läbi rituaale või mälestati olulisi sündmusi. Kiviristude puhul on sageli arvatud, et need aitasid kaitsta inimesi ja külasid, olles seega oluline osa kohaliku elu igapäevastest uskumustest.

Tänapäeval on Kõrkküla kivirist osa Eesti kultuuripärandist ja pakub külastajatele võimalust tutvuda meie ajaloo, traditsioonide ja uskumustega. Kivirist on samuti oluline mälestusmärk, mis meenutab mineviku tähtsaid hetki ja ühendab meid looduse, ajaloo ning vaimsete traditsioonidega.

Sagadi metsamuuseum

andreasavloi — 2025-03-28 08:41:14 UTC

Sagadi metsamuuseum ja looduskool asub sagadi mõisakompleksis. Tutvustatakse Eesti metsa ja pärandkultuuri, sh jahindust, puitkäsitööd ja kõike keskkonnaga seonduvat. Muuseumis on tihti üleval püsinäitused, kus saab panna proovile oma teadmisi. Võib näha põliseid ja tänapäevaseid metsakasutus viise ja ka töövahendeid mida kasutati. Lisaks on seal ka käsitöö pood, kus müüakse sagadimetsa loodussaadustest valmistatud tooteid.

Metallroti skulptuur

tobiaskyngas — 2025-03-28 08:42:25 UTC

Rakvere metallroti skulptuur on linna üks silmapaistvamaid kunstiteoseid, mis asub kesklinnas ja on tuntud oma unikaalse välimuse ning originaalsuse poolest. Kunstnik on loonud suure metallist roti, mis ühendab tööstusliku materjali ja eluslooduse motiivi, andes skulptuurile nii modernse kui ka naljaka ilme. See on omamoodi linna sümbol, mis meelitab turiste ja on osa kohaliku identiteedi kujunemisest. Metallrott meenutab Rakvere tööstuslikku ajalugu ja pakub huvitava vastandina tugevat, kuid väikest olendit. Asudes peamistes jalutusteedes, on skulptuur kergesti ligipääsetav ning lisab linna kunstilisele ja kultuurilisele maastikule värvi.

Moe Õllevabrik (kunagine piiritustehas)

kirkekangur — 2025-03-28 08:42:34 UTC

Moel on valmistatud alkoholi juba üle 300 aasta ja toodetakse praegugi! 1887. aastal rajas kuulus apteeker Jakob Kurberg Moele moodsa auru jõul töötava piiritustehase, liköörivabriku, õlle- ja limonaaditehase. Moe Peenviinavabrik on tänu sellele üks maailma vanimaid töötavaid viinavabrikuid.

1887. a augustis kinnitati Peterburis projekt ja Jakob Kurbergile anti ehitusluba moodsa aurujõul töötava Moe piiritustehase, liköörivabriku, õlle- ja limonaaditehase rajamiseks. 1939. a sügiseni töötas Moe piiritustehas perekond Kurbergi juhtimisel.

Moel toodetakse üle 22 sordi piiriitusejooke, mille hulgas on neli auhinnatud J.J. Kurbergi käsitöö maitseviina – Pipar, Kanep, Humal ja Kuldjuur. Muuseumis saab ülevaate piiritustootmise saladustest, näha autentset ajaloolist tehnikat ja maitsta Moel valmistatud Muddise õlut ja peenviinavabriku napse. Seda kõike äsja renoveeritud ja uue sisu saanud imelises 19. saj lõpu piiritusevabrikus.

https://puhkaeestis.ee/et/moe-muuseum-ja-kulastuskeskus

https://visit.moe.ee/info/

Tammiku, Lääne-Viru maakond

lisandrateearu — 2025-03-28 08:43:05 UTC

Tammik sai oma nime olles ise tammemets. Looduskaitse alla on ta võetud 1939. aastast ja 1999.aastast on maatikukaitseala. Tammiku teeb populaarseks seal asuv mälestusammas Okaskroonike, endine mõisakõrts Villa Tammik ja Concordia Klari lapsepõlve kodu.

Rakvere silt

tobiaskyngas — 2025-03-28 08:45:21 UTC

Rakvere silt, mis tervitab linna saabujaid, on üks Rakvere ikoonilisi maamärke, asudes tavaliselt linna sissepääsu juures. Kõige tuntum silt on suur ja silmatorkav "Rakvere" tähis, mis on kujundatud modernses ja mängulises stiilis. See silt ei ole mitte ainult linna visuaalne identiteet, vaid ka märk kogukonna uhkusest ja kultuurist, tähistades Rakvere kohta Eestis ja maailmas. Tervitusmärk on oluline mitte ainult linna elanikele, vaid ka turistidele, olles sageli pildistamise koht ja mälestus linna külastamisest. Sild sisaldab tihti ka kohaliku ajalooga seotud sümboleid, nagu Rakvere loss või kuulsused, andes külastajatele aimu linna kultuuripärandist ja ainulaadsusest.

Kadrina suvefestivalid

miatanavots — 2025-03-28 08:45:32 UTC

Kadrina suvefestivalid on alguse saanud 1990ndate algusest. Need üritused on kujunenud kultuuri- ja meelelahutusürituseks Kadrinas (ja selle ümbruses). Festivalid toimuvad iga suvi, mis toob kokku suure hulga inimesi. Aastate jooksul on üritused arenenud, pakkudes mitmesuguseid huvisi, sealhulgas kontserte, turge ja teatrietendusi. Juba mitmendat aastat süüdatakse ka jaanituli Kadrinas. Ürituste eesmärkideks on jagada teistega kohalikke traditsioone. Festivalid on tuntud, et see toob kokku erinavaid vanusegruppe ja huvisid. See võimaldab igal vanusegrupil nautida suve.

Porkuni hüppetorn, Porkuni, 46001 Lääne-Viru maakond, Eesti

oliverlillevalja — 2025-03-28 08:45:43 UTC

Torn on rajatud 1970. aastatel, mida on pidevalt renoveeritud ja parandatud ja pakub huvilistele võimalust teha julgeid hüppeid järve. Torn on ligikaudu 15 meetri kõrgune, ja hüpped järve annavad adrenaliini otsijatele erakordse elamuse.

Porkuni järve ääres asuv hüppetorn on ka populaarne suveperioodil, kuna inimesed saavad nautida sooja vett ja ümbritsevat loodust. See koht sobib hästi ka neile, kes otsivad vaba aja veetmise võimalusi, nautides hüppeid ja ujumist järves. Torn on suurenenud huvi all, pakkudes nii kohalikele kui ka külastajatele meelelahutust ja sportlikku tegevust.

Allikas:

https://virumaateataja.postimees.ee/4105693/porkuni-huppetorn-ootab-suvitajaid

Arkna mõis

miiaplaasman — 2025-03-28 08:47:45 UTC

Arkna mõis loodi 1772. aastal, kui see eraldati Varangu mõisast. Esialgu kuulus see von Hastferitele ja hiljem von Taubedele, kuni 1875. aastal ostis mõisa Julius von Schubert. Tema ajal, aastatel 1877–1879, ehitati ajalooline peahoone, mis on säilinud tänapäevani.

Mõis kuulus von Schubertite suguvõsale kuni 1919. aasta võõrandamiseni, mille järel oli see pikki aastaid põllumajanduskooli käsutuses. Praegu on Arkna mõis eraomanduses. Peahoonest ida poole jääb suur park ja kaunid graniitsillad, mis ületavad kraave ja kanaleid.

Juustukelder

Mõisa ajaloolises jahekelderis asub Juustukelder, mis pakub külastajatele maalähedasi maitseelamusi. Seal saab degusteerida kohapeal valmistatud juustusid ning neid kaasa osta.

Üritused ja ekskursioonid

Arkna mõisas korraldatakse ekskursioone, kus tutvustatakse mõisa ajalugu ning tulevikuplaane. Samuti toimuvad degusteerimisüritused ja mitmesugused kultuurisündmused.

Põllumajandus

Arkna mõis tegeleb ka põllumajandusega, keskendudes omatoodangule, selle puhtusele ja tervislikkusele.

https://www.mois.ee/viru/arkna.shtml

https://et.wikipedia.org/wiki/Arkna_m%C3%B5is

https://arkna.ee/

Eduard Vilde monument

arisroditsenko — 2025-03-28 08:47:51 UTC

Eduard Vilde monument asub Pajusti Klubi ees. Samuti on Eduard Vilde monument ka Vinni vallas Muuga asulas. Monumendi autoriteks on kujur August Vomm ja arhitekt Ilmar Bork. Monument avati 1965. aastal.

https://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_Vilde_monument_(Pajusti)

Käsmu Meremuuseum, Merekooli tänav, Käsmu, Lääne-Viru maakond

ketrinkoppel — 2025-03-28 08:50:42 UTC

Käsmu Meremuuseum paikneb 1993. aastast alates tsaariaegses kordonihoones Käsmu rannas väikesel neemeninal. Muuseum tutvustab legendaarseid Käsmu laevaomanike ja kaptenite küla ajalugu ning merenduspärandit. Eksponaadid kajastavad kõiki merega seotud valdkondi - meresõitu, kalapüüki, salakaubavedu, aga ka merd kui looduse osa ning foto- ja kujutava kunsti objekti. Õuealal on 15 m kõrgune NSVL aegne vaatetorn, jäljeõppeplats, laevaehitusplatsi tähistav kivi, paadikuur ja ajaloolised paadid. Muuseumi asutaja ja pikaaegne eestvedaja on kunstnik Aarne Vaik, kes on panustanud märkimisväärselt Käsmu merendusajaloo jäädvustamisesse ja tutvustamisesse. Tema eestvedamisel on muuseum kogunud hulgaliselt eksponaate ning korraldanud mitmeid merendusega seotud üritusi ja tegevusi.

Kadrina käsitöölaat

oskarvainult — 2025-03-28 08:51:51 UTC

Kadrina käsitöö- ja vanavaralaat on iga-aastane traditsioon, mis meelitab kohale käsitöömeistreid ja vanavarahuvilisi üle Eesti. Laadal on lai valik käsitöökaupu, alates kudumitest ja ehetest kuni keraamika ja puutööni, pakkudes külastajatele võimaluse soetada ainulaadseid tooteid. Üritus toimub vabas õhus ning sellele lisab meeleolu mitmekesine kultuuriprogramm, kus esinevad rahvatantsurühmad ja muusikud. Tavaliselt toimub laat sügisel, kuid mõnel aastal on ka laat korraldatud kevadeti.

https://tuleb.ee/events/kadrina-kasitoo-ja-vanavaralaat

Palasi, Lääne-Viru maakond

evelykaldma — 2025-03-28 08:52:11 UTC

Alutaguse karuonn asub oja kaldal. Metsa pool liiguvad karud, kährikud, rähnid ja teised metsalinnud. Luhale tulevad rohtu sööma ning soola lakkuma põdrad ja kitsed. Mõnikord ujub mööda kobras. Lisaks on onnist nähtud erinevaid röövlinde: kaljukotkas, merikotkas, kanakull, raudkull.
https://puhkaeestis.ee/et/alutaguse-karu-ja-metsloomade-pildistamise-varje

Rakvere purskkaevu park

arthurlond — 2025-03-28 08:52:11 UTC

Laada tänava ja Tallinna tänava nurgal Rakveres asub väike park, mida kaunistab purskkaev. See roheala pakub meeldivat puhkekohta linna südames ning lisab piirkonnale visuaalset ilu

https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCdalinn_%28Rakvere%29

https://virumaateataja.postimees.ee/1363528/rakvere-laada-tanava-pargi-purskkaev-taitus-vahuga

Selja jõe maastikukaitseala, Lääne-Viru maakond

kristoots — 2025-03-28 08:52:24 UTC

Selja jõe maastikukaitseala asub Haljala vallas ning kaitseb kaunist ja mitmekesist jõeorgu. Kaitsealune jõe lõik algab Varangu külast Haljala-Karepa tee Varangu silla juurest ja kulgeb jõe suudmeni Karepal ja Rutja külas. Jõgi voolab läbi metsade, niitude ja soode, pakkudes elupaika paljudele lindudele, kaladele ja haruldastele taimeliikidele. Ala on ideaalne matkamiseks ja looduse nautimiseks, kuna seal leidub kauneid vaateid, vaikseid metsaradu ning rohkelt võimalusi linnuvaatluseks. Kevadeti ja sügiseti on jõe ümbrus eriti elav, kuna sealt rändab läbi palju vee- ja mets linde.

https://et.wikipedia.org/wiki/Selja_j%C3%B5e_maastikukaitseala

Sagadi mõisa- ja dendropark

andreasavloi — 2025-03-28 08:52:36 UTC

1985 aastal rajati mõisa lääneküljele dendropark. See on lahutamatu osa Sagadi mõisale. Park on avatud aastaringi kõikidele huvilistele, nin ulatub üle 5,1ha. Siin kasvavad võimsad põlispuud mis on nii kõrged et neid loetakse Eesti ühteteks kõige kõrgemateks. Pargis kasvab mitmeid sorte puuvilju ja lilli näiteks üle 10 sordi roose. Võõrpuu- ja põõsaliigid on parki istutatud perekondade kaupa ja pargis kasvab üle 120 liigi erinevaid taimi.

Mõedaku spordibaas, Mõedaka, Lääne-Viru County

evelykaldma — 2025-03-28 08:56:27 UTC

Talvel töötavad suusarajad, lastele on kelgu- ja tuubimägi.

https://terviserajad.ee/rajad/moedaku-terviserajad/

Rakvere raudteejaam ja veetorn

arthurlond — 2025-03-28 08:57:07 UTC

Rakvere raudteejaam asub Lääne-Virumaal Rakveres ning on osa Tallinna–Narva raudteeliinist. Jaam avati 1870. aastal, mil valmis raudteeühendus Paldiski sadamast läbi Rakvere tollase Venemaa pealinna Peterburi. Tänapäeval peatuvad Rakvere jaamas Elroni idasuunalised reisirongid liinidel Tallinn–Rakvere ja Tallinn–Narva. Jaamas on reisijate teenindamiseks üks 150 meetri pikkune madal perroon.

Jaama territooriumil asub ka ajalooline veetorn, mis on olnud kasutuseta juba aastaid. 2024. aastal tõstatati küsimus veetorni edasisest saatusest, kuna nii linn kui ka AS Rakvere Vesi ei leidnud vahendeid selle kordategemiseks ega kasutamiseks.

https://virumaateataja.postimees.ee/2260835/raudteejaama-veetorn-ootab-saatust?

https://et.wikipedia.org/wiki/Rakvere_raudteejaam?

https://triptoestonia.ee/et/rakvere/rongijaam-rkvr/?

Mädapea mõis, Mädapea, Lääne-Viru maakond

ronjaoras1 — 2025-03-28 08:57:45 UTC

Mädapea mõis oli rüütlimõis, mida esimest korda mainiti aastal 1425. Võimalik, et mõis on pärit juba 12.sajandist. Alguses kuulus mõis Kärkna kloostrile, aga läks 15.sajandil eraomandusse. Ernst von Renteln oli enne 1919. aasta võõrandamast viimane omanik. Tänapäeval on mõisas näitused kaasaegsest käsitööst ja Eesti kunstist. Peale selle korraldatakse mõisas ka koolitusi ja laatu ning on võimalik saada giidi tuuri, nagu näiteks mõisa lilleaias. Mõisa põhjaservas oleva endise viinavabriku juures asub tiik, millel on väike saareke. Saarel on mahajäetud hauaplats, mis on raudaiaga piiratud. Mõisahoone ja ümbritsev park on üldiselt hoolitsetud ja heas korras.

https://puhkaeestis.ee/et/madapea-mois

https://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4dapea_m%C3%B5is

Kronkskallas

paulsamolberg — 2025-03-28 08:57:47 UTC

Kõrge ja kaunis Kunda Kronkskallas on ainuke Lääne-Virumaa kõrgeim pangaastang. Umbes 35m kõrguselt avaneb kaunis vaade Kunda lahele.
Ühe kohaliku lapse jutu järgi olevat ta nime saanud sellest, et kohalikud avastasid sealt pronksi ja selle fakti varjamiseks nimetasid selle paiga kronkskaldaks. Toolse tee viib Kronkskaldale – Lääne-Virumaa ainsale järsule ja hambulise servaga pangaastangule. Umbes 35 m kõrguselt on hea vaade all laiuvale linnuparadiisile, Roogsaare lahele ja roostikus maaninale, samuti pikale sadamamuulile, loodes paistvale Liivasäärele ja Toolse linnuse keskaegsetele varemetele.

Venevere matkarada, Venevere, Lääne-Viru County

evelykaldma — 2025-03-28 08:58:59 UTC

Venevere matkarada on 5 km pikkune. Rada kulgeb 1,5 km paralleelselt Avijõega. Näha saab kobraste elutegevuse jälgi. Rada on veidi metsik, seal on nii mõnigi puu maha jäetud, millest vaja üle astuda. Rada läbib mitmeid erinevaid metsa kasvukohatüüpe.

https://www.laanevirumaauudised.ee/uudised/2021/08/18/venevere-korrastatud-matkarada-ootab-matkajaid

Vinni-Pajusti tammik

rebecasats — 2025-03-28 09:00:37 UTC

Vinni-Pajustki tammik on kaitsealune tammik, mis asub Vinni vallas. Tammik sai kaitse alla 1958. aastal. Vinni tammikus on olemas nii käimis- kui ka jooksurajad ja talvel ka valgustatud 1km ja 2km pikkused suusarajad. Tammik on kasutuses enamasti kohalikel kui ka Vinni-Pajusti Gümnaasiumi õpilastel. Võimalusi raja kasutamiseks on mitmeid, näiteks jooksmine, tervisekõnd, jalgrattasõit ja discgolf. Talvel saab nautida suusatamiseks nii klassika- kui ka vabatehnika rada. Rada algab Vinni-Pajusti Gümnaasiumi juures ning lõpeb Pajusti bussipeatuse juures.

https://puhkaeestis.ee/et/vinni-pajusti-tammiku-tervise-ja-suusarajad

https://et.wikipedia.org/wiki/Vinni_tammik

Punaste terrori ohvrite mälestuskivi

arthurlond — 2025-03-28 09:02:15 UTC

Rakveres, Palermo metsas, asub Punase terrori ohvrite mälestuskivi, mis mälestab 1918. aasta detsembris bolševike poolt hukatud 82 süütut inimest. Esialgne mälestusmärk avati 12. jaanuaril 1935. aastal kujur August Vommi poolt. Pärast selle hävitamist 1940. aastal taastati mälestuskivi 1995. aastal. Mälestusmärgi asukoht on sümboolne, kuna just selles paigas toimus traagiline sündmus, mida tuntakse Palermo metsa massimõrvana.

https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Palermo_punase_terrori_ohvrite_m%C3%A4lestuskivi

https://visitrakvere.com/rakvere/punase-terrori-ohvrite-malestusmark-rakveres/

Skulptuur “8 aastane Edith” ja Pikk 22 puhkeala

lisandrateearu — 2025-03-28 09:02:31 UTC

Pikk tänav 22 alale on loodud puhkeala betoonist pinkide ja lamamistoolidega. 2021 avati väljakul Edith Kotka-Nymani auks loodud skulptuuriansambel. Edith Kotka-Nymani oli Rakvere hea tahte saadik, kes panustas Rakvere ja Rootsi Sigtuna kommuuni koostöösidemete loomisesse pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist, õpetas eesti keelt ning tutvustas Eesti ja Rakvere kultuuri ja ajalugu. Edith Kotka sündis Tallinnas, tema lapsepõlv möödus Rakveres kuni 8. eluaastani, siis põgenes pere Rootsi.

Kulina mõis

arisroditsenko — 2025-03-28 09:03:20 UTC

Kulina mõis (saksa keeles Kullina) on esmakordselt mainitud 1546. aastal. Enne võõrandamist 1919. aastal kuulus mõis Arthur von Kirchtenile. 1900. aastal ehitati ühekorruseline historitsistlik puidust peahoone, mis rajati varasemast, tõenäoliselt 19. sajandist pärinevast hoonest. Aastani 1999 tegutses hoones Kulina algkool.

Mõisa häärberis on filmitud "Kevad südames" sisevõtted ja osa välisvõtetest.

https://et.wikipedia.org/wiki/Kulina_m%C3%B5is

https://www.mois.ee/viru/kulina.shtml

Käsmu kabel, Signe kuju, Lääne-Viru maakond

ketrinkoppel — 2025-03-28 09:04:00 UTC

Eesti kauneim hauaskulptuur asub Käsmu kabelis, mis on loodud 1937 ning selle autoriks on Juhan Raudsepp. Käsmu kalmistul on põlvitava naise figuuriga hauamonument, mida peetakse üheks kauneimaks ja väljapaistvaimaks hauamonumendiks kogu Eesti kalmistukultuuris. Skulptuur on püstitatud kaugsõidukapten Oskar Tiedemanni noorelt surnud tütre Signe mälestuseks. Töös taotleti portreelist sarnasust ja pea modelleeriti kadunu õe Elna järgi. Pronksist valatud põlvitav tütarlaps hoiab käes vaasi lilledega. Skulptuuril on signatuur “J. Raudsepp 1937” ning Soome valukoja kiri “M. Virtanen. Taidevalimo, Suomi”. Skulptuuri ees on mustast graniidist poleeritud hauaplaat tekstiga “Signe 14.09.1910 – 17.08.1935” ning sümbolitena kaks tuvi. Tiedemannide hauaplatsil on hauasammas ning skulptuur ja kogu kujunduse seovad ühtseks tervikuks mustast graniidist ühesuguste mõõtmetega hauaplaadid. Hauaplatsi kujundus on samuti J. Raudsepa tehtud. Platsi ümber on Käsmu kalmistu ainuke sepisaed ja plats on täidetud halli-punase merekruusaga.

https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virumaateataja20150620.2.16.2&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------

Kunda rand

adelesilm1 — 2025-03-28 09:04:08 UTC

Kunda rand on avalikuks kasutamiseks mõeldud supelrand. Rannas on riietuskabiinid, avalikud WC-d, mänguväljakud ja rannavolle platsid, lauatennise ja malelauad. Rannas on avatud suvekohvik (E-P kell 12-17).
Kunda rannas on võimalik sõita skuutrite ja jettidega.
Maa-ameti küsitluse põhjal oli Kunda rand eestlaste lemmikrand aastal 2023.

Kasutatud allikad:

https://puhkaeestis.ee/et/kunda-supelrand

Aia talu - Koogu mõis, Koogu, Lääne-Viru maakond

annabeloras — 2025-03-28 09:04:37 UTC

Koogu mõis asub Viru-Nigula vallas, Lääne-Virumaal, ja on üks paljusid Eesti ajaloolisi mõisasid, mille ajalugu ulatub sajandite taha. Koogu mõis on oma aja jooksul olnud mitmesuguste omanike käes, ning sellel on huvitav ja mitmekesine ajalugu, mis on seotud nii aadli kui ka talurahva eluga.

Koogu mõis ja selle ajalugu

Koogu mõis on rajatud umbes 18. sajandi alguses ja kuulus mitmesugustele aadli- ja mõisnikele. Mõis oli kunagi suursugune ja majanduskeskus, kus peeti kariloomi ja arendati põllumajandust. Ajalooliselt kuulus mõis mitmetele aadli- ja linnu-omandusele ning sai sageli uusi omanikke. Samuti kuulus mõis tihti kohalikele talurahvastele ja väike põllumajandusele.

Vetiku Väikejärv

rebecasats — 2025-03-28 09:06:27 UTC

Vetiku Väikejärv asub Veti külas ning selle pindala on 2,7ha ja kaldajoone pikkuseks on 759 meetrit. Järvest voolab läbi Vetiku peakraav. Järv on paisutatud, aga selle põhjas asuvad tõusuallikad. Järve voolab Vetika oja. Järve pöhjakaldal asub vana vesiveski hoone.

https://allikad.info/springs/EE02349/

https://www.kalapeedia.ee/3422.html

Installatsioon “Tintinnebula”

lisandrateearu — 2025-03-28 09:08:08 UTC

Installatsioon “Tintinnebula” asub Rakvere Riigigümnaasiumi sisehoovis, mille autoriks on Timo Toots.

Vihmapiisad ja tuuleiilid panevad installatsiooni taldrikud helisema, talvisel ajal langevad taldrikutele aga lumemütsid.

Kadrina laululava

oskarvainult — 2025-03-28 09:09:07 UTC

Kadrina laululava on oluline kultuuri- ja vabaõhulava, kus on aastakümneid korraldatud erinevaid kontserte, teatrietendusi ja rahvapidusid. Kuigi täpset ehitusdaatumit on raske kindlaks teha, on teada, et see on seal olnud juba mitmeid aastaid. Lisaks suurtele sündmustele kasutatakse laululava ka väiksemate koosviibimiste ja külapidude korraldamiseks. Üheks populaarsemaks sündmuseks on Kadrina vanavara- ja käsitöölaat.

Kadrina Keskkool, Rakvere tee, Kadrina, Lääne-Viru maakond

miatanavots — 2025-03-28 09:09:32 UTC

Esimesed viited koolile olid 17. sajandi lõpust, aga kool asutati 1902. Koolijuhatajaks sai Ernst Martinson ning õpilasi oli 32. 30. septembril 1906 avati kool taas Johannes Heinrich Lutheri erakooli nime all. Mitu aastat hiljem läks kools Undla valla haldusesse ning koolis õppis 151 õpilast. 1961. aastal lõpetas keskkooli I lend. 2011. aastast on gümnaasiumiastmes suunapõhine õpe. Suunadeks on humanitaar-sotsiaalsuund, loodusteaduste suund ja insener-tehnoloogiline suund. Hetkeseisuga õpib koolis 612 õpilast ja kooli direktor on Evelin Teiva. Kadrina keskkoolis on põhikool ja gümnaasium.

Roela käbikuivati, Tartu mnt, Roela, Lääne-Viru maakond

arisroditsenko — 2025-03-28 09:10:23 UTC

Roela käbikuivati ehitati 1928. aastal ning oli tollal oma ala moodsaim rajatis. Siin kasutati innovaatilist käbide eelsoojendust, mis kiirendas oluliselt kuivatamisprotsessi ja parandas seemnete kättesaadavust.

Enne Roela käbikuivati rajamist oli Eestis vaid neli käbikuivatit, kuid vajadus kvaliteetsete okaspuuseemnete järele oli suur. Kuna okaspuud ei anna igal aastal ühtlaselt käbisid ja mõnel aastal võib saak isegi täiesti ikalduda, oli oluline varuda seemneid headel aastatel tagavaraks.

Varasematel aegadel tegelesid käbikorjamisega peamiselt naised ja lapsed, kelle töö tasustamiseks kasutati sageli kartuleid.

Tänapäeval pakub Roela Käbikuivati lisaks ajaloolisele pärandile ka võimaluse avastada ümbritsevat loodust. Käbikuivati juurest algavad mitmed metsarajad, kus saab tutvuda Eesti pikima oosi põlismetsaga ning seal leiduvate vääriselupaikadega.

https://roela.ee/kabikuivati

Mõisa karjapoiss leiab kuldrahad müüt

arthurlond — 2025-03-28 09:11:13 UTC

Rakvere mõisa karjapoiss leidnud kord linna lähedalt maa seest poti kus oli kuldraha. Ausa poisina viis ta selle mõisahärrale. Tänuks sellele, et viis sai karjapoiss tänu eest 5 rubla raha ja ühe lehma.

Rakvere lood ja legendid Odette Kirss lk 30

Selja mõis

paulsamolberg — 2025-03-28 09:11:38 UTC

Selja mõis oli rüütlimõis Virumaal Haljala kihelkonnas, mõisasüdamega praeguse haldusjaotuse järgi Lääne-Viru maakonna Viru-Nigula valla Selja külas.

Selja mõis on rajatud 15. sajandil. Selja mõisale kuulusid Selja, Rutja, Karepa ja Toolse küla maad.

Selja mõisal oli ka kaks karjamõisa.

Mõis oli omatud mitmete aadlikute poolt, 16 sajandi teisest poolest kuni mõisa võõrandamiseni 1919. aastal.

Vinni mõisa park

rebecasats — 2025-03-28 09:15:01 UTC

Vinni mõisa park kuulub Vinni mõisa juurde. Park on vabakujunduslikus stiilis. Parki iseloomustavad suured küpsemad puud, hooldatud muru ja ajaloolised jooned, muutes selle meeldivaks kohaks nii kohalikele elanikele kui ka külastajatele. Vinni mõis ja park on läbinud erinevaid muudatusi, kuid need jäävad piirkonna kultuuriliseks maamärgiks.

Vainupea jõgi, Lääne-Viru maakond

ketrinkoppel — 2025-03-28 09:15:17 UTC

Vainupea on Lääne-Virumaal Haljala vallas samanimelisel neemel asuv küla. Paiknedes Lahemaa rahvuspargi idapiiril Vainupea jõe suudmes. Idast, lõunast ja läänest piirneb küla männi- ja segametsadega, põhjast merega. Vainupea küla on osaks Karepa kandist. Küla juurde kuulub kalurite ja hülgeküttide peatuspaigana tuntud Vaindloo saar, Eesti Vabariigi kõige põhjapoolsem punkt ning seal asub ka Vainupea jõgi. Vainupea jõgi kuulub Soome lahe vesikonda. Jõgi saab alguse Haljala vallas Tatruse külas ning suundub Soome lahte Vainupea külas. Vainupea jõe veetüüp on heledaveeline ja vähese orgaanilise aine sisaldusega. Jõe suudme lähedal asub rippsild, mis on populaarne vaatamisväärsus ning pakub kauneid vaateid ümbritsevale loodusele.

https://www.vainupea.ee/kula/ajalugu

Juhan Kunderi monument

lisandrateearu — 2025-03-28 09:55:44 UTC

Juhan Kunderi monument on püstitatud Eesti rahvusliku ärkamisaja tegelase, Rakveres elanud koolimehe ja näitekirjaniku Juhan Kunderi mälestuseks.

Roman Haavamägi loodud monument avati seoses Juhan Kunderi 50. surma-aastapäevaga 24. aprill 1938.

Huvitav teada: Monument asub paigas, millest mööda kulges pikki aastaid Juhan Kunderi kodutee.

Paadikujuline vaateplatvorm, Eru, Lääne-Viru maakond

kristoots — 2025-03-28 09:57:45 UTC

Eru lahe ääres asuv paadikujuline vaateplatvorm on ainulaadne koht, kust saab nautida kauneid merevaateid ja rahulikku loodust. Platvorm on ehitatud meenutama vana paati ning pakub külastajatele mugavat võimalust mere ääres puhata ja ümbrust imetleda. See on ideaalne paik päikeseloojangu vaatamiseks ja looduse nautimiseks.

https://virumaateataja.postimees.ee/3920975/paadikujuline-vaateplatvorm-ootab-vaadet-nautima

Skulptuur “Noormees jalgrattaga muusikat kuulamas"

lisandrateearu — 2025-03-28 09:59:56 UTC

Skulptuur on pühendatud maailmakuulsale heliloojale Arvo Pärdile, kes veetis Rakveres oma lapse- ja nooruspõlveaastad ning alustas siin oma muusikaõpinguid.

Kuju on inspireeritud heliloojast noorusajal, mil ta käis Turu platsil (praegusel Keskväljakul) telefoniposti otsas asuvast valjuhääldist raadiosaateid ja muusikat kuulamas.

Põlula Kalakasvatuskeskus, Lavi, Lääne-Viru County

evelykaldma — 2025-03-28 10:02:51 UTC

Põlula kalakasvatuskeskuse ümbruses asuvad loodusrajad pakuvad võimalust jalutada kaunis looduskeskkonnas ja näha veekogude ökosüsteemi kohta. Seal saab näha ka erinevaid linnuliike ja teisi looduslike vaatamisväärsusi.

https://www.kalapeedia.ee/4697.html

Tudusoo kaitseala

arisroditsenko — 2025-03-28 10:05:48 UTC

Tudusoo looduskaitseala hõlmab 4723,6 hektarit. Algselt loodi piirkonnas 1976. aastal pruunkarureservaat ning 1981. aastal Luussaare ja Tudu-Järvesoo sookaitseala. 1997. aastal sai sellest maastikukaitseala ning praegused piirid ja staatus kujunesid 2006. aastal.

Kaitseala sood on kujunenud madalaveeliste järvede ja allikaliste gleimuldade soostumisel, kus turbakihi paksus ulatub kuni 6,5 meetrini. Piirkonna süda on Tudu järv, mille sügavus on 2,5–5 meetrit. Järve ümbritseb laukarikaste rabade võrgustik. Luussaare rabas asuvad lehtmetsaga kaetud soosaared – Luussaar ja Sikusaar –, mis on olnud sõdade ajal varjepaigaks.

Tudusoo looduskaitseala on koduks mitmetele haruldastele liikidele, sealhulgas must-toonekurele, kalakotkale ja lendoravale, valgeselg-kirjurähnile ja metsisele ning saarmale.

Tudusoo sood on väärtuslikud ürglooduse objektid, pakkudes elupaika haruldastele liikidele.

Haljala paisjärv, Haljala, Lääne-Viru maakond

ketrinkoppel — 2025-03-28 10:08:36 UTC

Maheda järv, tuntud ka kui Haljala paisjärv või Veskijärv, on tehisjärv Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas, Haljala alevikus. Järv on loodud paisutamise teel, mis tähendab, et see on tekkinud jõe või oja paisutamise teel. Maheda järv ei ole avalik ega avalikult kasutatav veekogu. Järve ümbrus on tuntud oma kauni looduse poolest, pakkudes silmailu igal aastajal. Paisjärve juures asus kunagi Maheda vesiveski, kuid kahjuks hävis see Teise maailmasõja käigus. Kuni 1985. aastani oli osaliselt säilinud veskitamm, mis süvendustööde käigus ümber kujundati. Veski endisel asukohal tegutseb tänapäeval Osaühing Maheda Veski, mis tegeleb taimekasvatuse abitegevustega.

https://et.wikipedia.org/wiki/Haljala_paisj%C3%A4rv

Mahu sadam

paulsamolberg — 2025-03-28 10:09:19 UTC

Mahu sadam, ka Maholm, Kaupsaare sadam, soomlaste ja Virumaa randlaste vana kaubavahetuse koht Kunda ja Aseri vahelisel Soome lahe lõunarannal. Oli mitu sajandit vilja, kartuli ja õunte väljaveo sadam. Tsaariaja lõpupoole oli siinseil randlastel mitukümmend kahemastilist purjelaeva, mis talvitusid lainemurdja varjus. Hiljem ühendati lainemurdja kivimuuli abil rannaga ja lainemurdja sisekülge rajati kärgkastidest sildumiskai ning sadam süvendati 5 m sügavuseks. Käesoleval ajal (2018. a) on Mahu sadama tegevus soikunud

Pahnimäe kaitseala

ronjaoras1 — 2025-03-28 10:11:16 UTC

Pahnimäe kaitseala asutati esimest korda 1958. aastal Pahnimäe oosi ning selle linnuse asukoha kaitseks. Peale ajalooliste, kultuuriliste ning pinnavormi kaitsmist, tagab see ka liikide ja nende kasvukohtade katset. Kaitseala osaliselt asub nii Haljala kui ka Rakvere vallas. Pahnimäe kaitseala pindala on umbes 19,2 ha.

https://et.wikipedia.org/wiki/Pahnim%C3%A4e_maastikukaitseala

https://www.riigiteataja.ee/akt/405092017004

Mõdriku hiieallikad

evelykaldma — 2025-03-28 10:11:22 UTC

Mõdriku hiieallikad kuuluvad kaitsealuste allikate rühma ning paikneb Sõmeru jõe ääres. Seal leidub mitmeid lange- ja tõusuallikaid, millest suurimad on allikajärvikud ja jõeäärsed allikad. Vesi on selge ja keemiliselt neutraalne.

https://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%B5driku

Kristjan ja Paul Raua mälestusmärk

arisroditsenko — 2025-03-28 10:14:12 UTC

Mälestuskivi avati 23. oktoobril 1965. aastal kunstnike sünnikohas.

Kristjan Raud sündis 22. ja Paul Raud 23. oktoobril 1865. Kuigi nad elasid Viru-Jaagupis vaid lühikest aega, möödus nende lapsepõlv Merikülas, umbes kuue kilomeetri kaugusel. Algul elas pere Kaevumäe talu saunas, hiljem koliti mõisale kuulunud kivimajja, kui isa sai karjamõisa väljavahiks.

Vendade koolitee algas Koeraveres, jätkus Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis ning hiljem Rakvere kreiskoolis ja Tartu gümnaasiumis. Pärast seda suundusid nad erinevatele teedele, kuid mõlemal oli ühine unistus – saada kunstnikuks.

Kristjan Raud elas kuni 19. mai 1943 ja Paul Raud kuni 22. november 1930.

https://www.monument.ee/vinni-vald/viru-jaagupi-kristjan-ja-paul-raud

Niiduveere õpipaik, Villavere, Lääne-Viru maakond

annabeloras — 2025-03-28 10:15:03 UTC

Hubane talu Kunda külje all, mille pererahvas pakub kaugemalt ja lähemalt ränduritele võimalust läbisõidul ööbima jääda.

Olgu selleks siis oma telgike, kohapealsed glämpingud või autokaravan, koha leiame alati.

Kõrvale paigalood, arendavad avastuslikud tegevused lastele, jalutuskäik pererahvaga ning koduköögi toit.

Rakvere ordulinnuse müüt "Linnuse kummitus"

tobiaskyngas — 2025-03-28 10:16:39 UTC

Rakvere lossi kummitus on osa linna folkloorist ja ajaloost, mis räägib vaimust, kes on seotud lossi tumedate ajaloosündmustega. Legendi järgi kummitab lossi vaim, kes on olnud kunagi aadliinimene või sõdalane, kellel on jäänud lahendamata õigusemõistmise või rahu otsimise küsimused. Kohalikud räägivad, et öösiti võib kuulda kummalisi samme, tunda ebaloomulikku külma või näha hämarates ruumides kummituslikke kuju. Mõned usuvad, et need vaimud ei ole kuri, vaid pigem seotud ajaloo ja minevikuga, otsides lahendamatuid küsimusi või rahu. Rakvere loss, oma salapärase ja tumeda minevikuga, on alati olnud inspireerivaks allikaks lugudele ja legendidele, andes sellele paigale veelgi müstilisema ja erakordsema aura.

Käsmu kivikülv, Käsmu, Lääne-Viru maakond

kristoots — 2025-03-28 10:17:02 UTC

Käsmu kivikülv on kivikülv Lääne-Viru maakonnas käsmu poolsaarel. See on Eesti ja ühtlasi ka Baltimaade ja viimase jääaja hõivatud Põhja-Euroopa suurim kivikülv. Käsmu kivikülv on unikaalne loodusnähtus, kus rannikualale on kuhjunud suur hulk erineva suurusega rändrahne. Ala on tuntud oma maalilise vaate ja huvitava geoloogilise ajaloo poolest ning on populaarne koht matkamiseks ja looduse nautimiseks.

https://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4smu_kivik%C3%BClv

MTÜ Pilvistu Hobitalu

cassandrametsa — 2025-03-28 10:17:59 UTC

Pilvistu hobitalu on koduks erinevatele lindudele ja loomadele.☺️ Talu otsib iga võimalust, et soetada juurde uusi armsaid pereliikmeid.☺️ Samuti on asutus väga avatud annetustele. 😝 Talu võtab vastu nii suuri kui pisikesi loomahuvilisi. 😝

All toodud emojide hulgas leiab ka talus olevaid loomakesi 😝

🦃🦆🐔🐓🐣🐤🐥🐖🐐🐑🐶🐇🐎🐈🦛🦔🦜

Suigu looduskaitseala

rebecasats — 2025-03-28 10:18:23 UTC

Suigu looduskaitseala asub Vinni vallas ning selle pindala on 103,8 hektarit kuid koosneb kolmest lahustükist. Looduskaitsealal on kaitse alla kuuluv lendorava elupaik.

https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2023-12/Suigu%20loodusala%20kaitsekorralduskava.pdf

Sõmeru vesiveski

miiaplaasman — 2025-03-28 10:18:25 UTC

Sõmeru vesiveski asus Sõmeru-Vilamaa tee ääres, peamiselt Veski talu ja Jõgila pere maadel. Vesiveski paiknes muistse asulakoha alal, kus avastati 1981. aastal arheoloogilisi leide.

Vesiveskid olid olulised majanduslikud keskused, kus jahvatati vilja ja töödeldi muid põllumajandussaadusi. Tõenäoliselt oli ka Sõmeru vesiveski kohaliku kogukonna jaoks tähtis, pakkudes teenuseid ümberkaudsetele taludele. Sõmeru veski oli olemas hiljemalt 1796. aastal.

https://www.kosemuuseum.ee/kose-kihelkonna-ajaloost/someru/

Wienerberger, Kordoni tänav, Aseri, Ida-Viru maakond

annabeloras — 2025-03-28 10:19:03 UTC

Wienerberger AS koos oma kolme esindusega Eestis, Lätis ja Leedus, kuulub Wienerberger Group'i, mis oma 27 riigis asuva 217 tehasega ja 19 000 töötajaga on maailma suurim keraamiliste ehitusplokkide, telliste ja Euroopa suurim keraamiliste katusetelliste tootja. Rahuldamaks jätkuvalt suurenevat nõudlust looduslikust ja samas ainulaadsete omadustega ehitusmaterjali järele, tuues Eestisse telliseid ja tellisplaate, sillutuskive, katusekive ja ehitusplokke ka Soome, Saksamaa, Poola, Hollandi, Belgia ja teiste Wienerbergeri Euroopa riikide tehastest. 1819. aastal asutatud Wienerberger võib vaadata tagasi ligi 200-le eduka äritegevuse aastale.

Jäneda linnamägi

kirkekangur — 2025-03-28 10:19:58 UTC

Jäneda linnamägi on muistsete Järva-, Harju- ja Virumaa ühinemiskohas Piibe maantee ääres Kalijärve idakalda ja Jäneda jõe vaheline seljandik. Sellel asus linnus, mida kasutati aktiivselt 10.–12. sajandil. Jäneda linnamägi on sadakond meetrit pikk, mitmeosaline küngas. Seal on olnud kaheosaline ja osaliselt valliga piiratud linnuseõu, mis kitseneb põhja suunas. Jäneda linnamägi on ainus selgelt välja joonistuvate kaitserajatistega linnamägi Põhja-Eestis.

https://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4neda_linnam%C3%A4gi

Rakvere Linnuse müüt "Looduse ema"

tobiaskyngas — 2025-03-28 10:21:03 UTC

Selle legendi järgi peeti Looduse ema looduse vaimuks, kes kaitses loodust ja selle tasakaalu. Usuti, et ta oli kohal, et hoida Rakvere lossi ümbruse looduse elu ja viljakust. Kui inimesed loodust väärkasutasid, vihastas Looduse ema, tuues tormid või muud loodusõnnetused, et õpetada inimesi loodust austama. Samuti arvati, et kevadel, kui loodus ärkas, oli Looduse ema kohal, andes elu ja kasvu. Rakvere loss ja selle ümbrus olid sellega seotud, olles paik, kus looduse vaim ja kultuur põimusid, kandes edasi müütilist sõnumit looduse ja inimeste vahelisest tasakaalust.

Ellukivi ohvrikivi

adelesilm1 — 2025-03-28 10:21:17 UTC

Ellukivi on graniidist hiidrahn ja ohvrikivi.

Kohamuistendi järgi, mis on Iila külast kogutud 1939. aastal, viheldi kängu jäänud kasvuga lapsi kivil noore kuu ajal kadakavihaga, et nad kasvama ja kõndima hakkaksid.

Kohamuistend: Malla vallas Iila külas Hiie talu maa peal asub Hiiemägi. Sellessamas vallas ja külas Hiiemäe talu maa peal asub praega suur kivi, täma nimi on Ellu kivi. Eided teadasivad rääkida: vanast, kui laps kasvuga kängus oli ja jalgu alle ei saand, kui änam ei aitand saunas "harjaste vottamine" ega löilis aurutamine, pidi lapsega menema noorekuu ööse Ellu kivile. Seal pidi lapse panema vatsuli kivi pääle ja vihtlema kadakase vihaga. Siis oli laps hakanud kasvama ja kondima.

Kasutatud allikad:

https://et.wikipedia.org/wiki/Ellukivi

Tobeduse monument

evelykaldma — 2025-03-28 10:22:03 UTC

Monument on püstitatud 2003 a. sügisel.

Monument on pühendatud ajavahemikule 1991–2002. Autori arvates on rahal ja tutvustel aina suurem roll meie elu korraldamises. Üha rohkem puutume kokku nõmeduse ja ükskõiksusega. Inimesed võõranduvad üha enam üksteisest, mitte ei toimu ainult rahva ja riigi omavaheline võõrandumine.

https://www.virumaasuda.ee/teenused/tobeduse-ausammas/

Oandu järv, Oandu, Lääne-Viru maakond

ketrinkoppel — 2025-03-28 10:22:40 UTC

Oandu järv on tuntud ka kui Oandu paisjärv, Altja paisjärv või Sagadi järv. Järve pindala on 3,5 hektarit ja suurim sügavus on 2 meetrit. Järv läbib Altja oja, mis on oluline lõheliste kudemispaik. Viimastel aastatel on arutatud Oandu paisu likvideerimist ja kaladele läbipääsu tagamist, et võimaldada kalade takistusteta liikumist merre. Oandu järv on osa Oandu looduskeskuse õppe- ja matkaradade võrgustikust. Oandu looduskeskuses tutvustatakse Lahemaa rahvuspargi loodust ja looduses liikumise võimalusi, metsa ning puidu kasvatamist ja kasutamist läbi aegade. RMK Oandu looduskeskus asub Põhja-Eesti puhkealal, 3 km Sagadi mõisast Altja poole, endises Sagadi metskonna keskuses. Oandul tutvustatakse eelkõige pärandkultuuri ehk eelmiste põlvkondade elu ja töö jälgi, mida siinsetes metsades rikkalikult leidub, metsa ja puidu kasutamist läbi aegade; samuti igaüheõiguse võimalusi riigimetsas. Neid teemasid toetavad väljapanekud looduskeskuses ning kõrvalhoonetes – Käbitares ja küünis. Iseseisvalt saab rajalehe abil avastada aja ja koha lugu Metskonnaõue retkel. Asukoht keset Lahemaa Rahvuspargi alade suuri riigimetsi on teinud Oandust õppe- ja matkaradade sõlmpunkti.

https://et.wikipedia.org/wiki/Oandu_j%C3%A4rv

Emakeele ausammas

oskarvainult — 2025-03-28 10:23:10 UTC

Kadrina emakeeleausammas on kogukonna jaoks oluline sümbol, mis rõhutab emakeele tähtsust meie kultuuris ja igapäevaelus. Monument loodi ajakirjanik Rein Siku eestvedamisel. Ausammas ehitati annetuste teel saadud raha eest. See ehitati just Kadrinasse sellepärast kuna Kadrinas on tegutsenud väga mitmed kirjandusinimesed. Ausammas püstitati eesti keele ja hariduse tähtsuse rõhutamiseks. Selle juures korraldatakse ka vahest luule- ja keeleteadmis üritusi.

https://et.wikipedia.org/wiki/Emakeele_ausammas#Viited

https://www.monument.ee/kadrina-vald/kadrina-emakeel

Altja matkarada, Altja, Lääne-Viru maakond

kristoots — 2025-03-28 10:24:40 UTC

Altja loodus- ja kultuurilooline rada asub Altja kalurikülas Lahemaa rahvuspargis.
3 km pikkune rada algab Altja neemelt pärast rippsilla ületamist. Rada kulgeb mööda rannariba, läbi kõrgete mändidega ääristatud metsatee ja jõuab Altja kõrtsini. Altja loodus-ja kultuurilooline rada tutvustab Altja kaluriküla ja ümbritsevat loodust kivisest rannast Altja jõe lammini.

https://puhkaeestis.ee/et/altja-loodus-ja-kultuurilooline-rada

Roela käbikuivati

arisroditsenko — 2025-03-28 10:27:03 UTC

Varasematel aegadel tegelesid käbikorjamisega peamiselt naised ja lapsed, kelle töö tasustamiseks kasutati sageli kartuleid.

https://roela.ee/kabikuivati

Kalijärv

kirkekangur — 2025-03-28 10:28:37 UTC

Järve pindala on 4,1 ha, keskmine sügavus 4,9 m, suurim sügavus 9 m. Järve kirde- ja idakallas on kõrge ja metsane vallseljak, mujal on kaldad madalad. Põhjakaldale on rajatud supluskoht. Lõunast voolab järve külmaveeline kraav, väljavool on põhjaotsast Jänijõkke. Järve taimestik on vähene. Seal elavad kalad särg, ahven ja haug.

Jäneda Linnamäe külje all asuva kauni järve ääres on kunagi oma suvepuhkuseid veetnud inglise kirjanik George Herbert Wells.

https://puhkaeestis.ee/et/janeda-kalijarv

Muru karstiorg, Uhtna, Lääne-Viru maakond

ronjaoras1 — 2025-03-28 10:28:59 UTC

Muru karstiorg asub Uhtna alevikus. Karstiorg on aluspõhja paekihtidesse lõikunud ja sel on järsud nõlvad. Karstioru põhjas voolab läbi Muru jõgi.

https://register.keskkonnaportaal.ee/register/sensitive-nature-area/7391011

https://et.wikipedia.org/wiki/Muru_karstiorg

F. R. Kreutzwaldi mälestussammas

tobiaskyngas — 2025-03-28 10:31:01 UTC

Rakvere Kreutzwaldi mälestussammas asub Rakvere linnas ja on pühendatud Eesti rahvuskirjaniku Friedrich Reinhold Kreutzwaldi mälestusele, kes on tuntud oma panuse eest Eesti rahvuskultuuri ja kirjanduse arengusse. Eriti tuntud on ta oma teose "Kalevipoeg" poolest, mis on üks tähtsamaid Eesti kirjandusmälestisi. Mälestussammas, mis kujutab Kreutzwaldi portreed, on väärikas monument, mis meenutab tema rolli Eesti rahvuse kujunemisel. See paik on oluline kultuurimälestis Rakveres, olles nii linna elanikele kui ka turistidele tähtis külastuskoht, kus saab austada Kreutzwaldi pärandit ja tema mõju Eesti kirjandusele.

Seljamäe õppematkarada

arisroditsenko — 2025-03-28 10:31:32 UTC

Seljamäe õppematkarada asub Tudusoo maastikukaitsealal ning kulgeb 7 km pikkusena ümber Punasoo lõunaosa. Rajal saab tutvuda Seljamäe, palumänniku, siirdesoo ja Põdraallikatega. Lisaks on rajal puhke- ja lõkkeplatsid.

Matkaraja algus, mis viib parklast Tudu metsaonnini, on kohandatud ka ratastooliga liikujatele ning varustatud käsipuuga vaegnägijatele.

Huvitava faktina kulgeb rada läbi piirkonna, kus 2001. aastal möllanud tromb laastas umbes 1500 hektarit Tudu metskonna metsi.

Seljamäe matkarada pakub suurepärast võimalust avastada unikaalset loodust ning saada osa piirkonna ajaloost ja elurikkusest.

https://puhkaeestis.ee/et/seljamae-oppematkarada

Koila, Lääne-Viru maakond

annabeloras — 2025-03-28 10:34:41 UTC

Koila linnamägi on neemiklinnuse tüüpi linnamägi Lääne-Virumal,Viru-Nigulas.

Linnamägi asub Koilas Pada jõe läänekaldal, jõe ja sellesse suubuva orundi vahelisel seljandikul. Viru-Nigula lähedal asuv Koila linnamägi kuulub vanimate Virumaa linnuste hulka.

Õueala pindala on 4000 ruutmeetrit. Põhja poolt eraldatud otsvalliga, mille kõrgus siseküljelt 1,5 m, välisküljelt 4 m. 4 m laiuse kividest otsvalli sise- ja välisküljel on maakividest kuivmüürsein. Kivivalliga liitub väljastpoolt 3 m laiune liivakuhjatis, mis on pärit hilisemast ehitusjärgust. Ülejäänud külgedel kulgeb vaevumärgatav äärevall. Idapoolne kuivmüürseintega äärevalli laius on 2,5 m.

Vana-Vinni küla

evelykaldma — 2025-03-28 10:35:37 UTC

Vana-Vinni küla on ajalooline paik, mida esmalt mainiti 1241. aastal Taani hindamisraamatus nimega Vitni. Aja jooksul on küla nimi muutunud ning 19. sajandil kuulus see Vinni mõisale. 1835. aastal anti elanikele perekonnanumed ning 1842. aastal asutati külakool. Küla tähisras 2011. aastal 770. aastapäeva, mille puhul avati mälestuskivi ja infotahvel. Tänapäeval on Vana-Vinni kogukonnaküla, millel on rikkalik ajalugu.

https://www.ajalooline.ee/k%C3%BClad/vana-vinni

Vana-Vinni lahingu mälestuskivi

rebecasats — 2025-03-28 10:37:45 UTC

aastal oli Vana-Vinni lahingupaigaks Põhjasõjas. 16. augustil toimus seal viimane välislahing Eestimaa pinnal.
Lahing toimus Rootsi kuningriigi ja Vene keisririigi armeede vahel. Lahingu lõpuks oli Rootsi kaotusseisus. Lahingus hukkunud on teadaolevalt maetud mälestuskivi kõrvale Kabelimäele. Mälestuskivi avati 16.08.2018 vallavanema Rauno Võrno ja koduloouurija August Kondoja poolt.

https://et.wikipedia.org/wiki/Vinni_lahing

https://www.monument.ee/vinni-vald/vana-vinni-pohjasoja-lahing

https://et.wikipedia.org/wiki/Vinni_lahing

Tudu metsaonn

arisroditsenko — 2025-03-28 10:39:57 UTC

Tudu metsaonn asub Alutaguse metsade südames, maalilise Tudu rabajärve kaldal. Kunagine jahionn pakub tänapäeval mõnusat puhkekohta ning suvel ka suurepärast ujumisvõimalust.

Läheduses asuvad vaatamisväärsused hõlmavad 26,4 hektari suurust Tudu järve ning erinevaid sootüüpe, sealhulgas siirdesood, lageraba ja rabametsa.

Metsaonn on ligipääsetav ka piiratud liikumisvõimega külastajatele – rajal on ratastooliga liikujatele sobivad teed ning vaegnägijatele paigaldatud käsipuu.

Tudu metsaonn pakub rahu ja vaikust keset kaunist Eesti loodust.

https://mapeirons.eu/et/object/rmk-tudu-metsaonn/

Haljala Püha Mauritiuse kirik, Haljala, Lääne-Viru maakond

ketrinkoppel — 2025-03-28 10:41:45 UTC

Haljala küla mainitakse esimest korda 1241. aastal Taani hindamisraamatus, kuid Haljala kihelkond ja esimene puukirik ehitati ilmselt juba 1220. aastatel. Peale selle, et 1485. aastal rajati Haljalasse Püha Risti kantsel, puuduvad keskaegsete sündmuste või kiriku ehituse kohta täielikult andmed. Liivi sõja alguses, 1558. aastal, rüüstasid Vene väed kogu Virumaad ja ilmselt süütasid ka Haljala kiriku. 1703. aastal, Põhjasõja käigus, põles kirik jälle. Haljala kirik on ehitatud sinna, kus omal ajal enne ristiusustamist olid olnud püha paik ja kogunemiskoht. Kiriku asukoht oli strateegiliselt väga oluline. Esiteks seetõttu, et see paiknes Tallinna–Narva sõjateel, ühel ohurikkamal teel terve keskaja jooksul. Teiseks asus see Rakvere ordulinnust ja Toolse ordulinnust ühendaval teel. Seega on kiriku arhitektuur ja selle auskoht tihedalt seotud. Kirik pidi olema pidevalt valmis rünnaku alla sattumiseks ja kaitseks ning seetõttu täidab ka kaitsekiriku funktsiooni. Kiriku välismüüridel leidub ka kolm risti: üks torni esiküljel, teine küljeuksest läänes, kolmas altari välisseinas. Esimesed kaks on tunduvalt väiksemad, kui kolmas ning neile on välispinnale tahutud teine rist. Legendide järgi olevat küljeukse juurde paigaldatud rist omaaegse kirikuõpetaja mälestuseks, kes hukkus Liivi sõjas, kui ründajad ta võtmekimbuga tapsid, altari kohal olev rist tähistab rahvasuu järgi kiriku kaitsja sissemüürimise kohta. Haljala kirik on ainuke pühakoda eestis, mis on pühitsetud pühale Mauritiusele, kuigi ükski allikas ei viita otsesele põhjusele, miks see oma nime tema järgi on saanud aga usutakse, et see on seotud kiriku sõjalise kaitsefunktsiooni ja Mauritiuse kui sõdalase kaitsepühakuks olemisega.

https://et.wikipedia.org/wiki/Haljala_kirik

Vistla mälestuskivi (Porkuni lahing) (pooleli)

kirkekangur — 2025-03-28 10:41:59 UTC

Vistla külas asub II Maailmasõjas Porkuni lahingus saksa poolel sõdinud ja hukkunud eestlaste mälestusmemoriaal. Porkuni lahing toimus 21. septembril 1944. aastal Porkuni järve ja Tamsalu raudteejaama vahelisel alal. Lahingus osalesid punaarmee 8. Eesti Laskurkorpuse 249. Eesti laskurdiviisi 925. laskurpolgu võitlejad ja Porkunit läbivate 20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviisi väeosad.

Moe Mõis

kirkekaasik — 2025-03-28 10:42:42 UTC

„Rahvapärimuse järgi sõitis üks saks sügisesel ajal läbi Moe, aga kaless jäänud porri kinni. Saks tahtis öelda: „Küll siin on mudane!“, aga kuna ta oskas eesti keelt halvasti, siis ütles ta „mudane“ asemel „muddis“. Nii saigi mõis endale nime.“ Selle loo järgi tuli nimi Moe mõis, kuna moe saksa keeles on muddis. Moe mõisas oli viinaköök ja toimus piiritusetootmine, esimesed märgid tootmisest on aastast 1688, kui koostati moe mõisa revideerimise ja inventariseerimise akt. Moe mõisal oli palju omanike aga Jakob Kurberg omandas 1886 ja aastal 1887 arendas ta endisest viinaköögist moodsa piiritusetehase, millest kujunes välja Eesti suuremaks piiritusevabrikuks. Tänaseks on seal muuseum, vabrikupood, õlletuba Krog, suursugune Kurbergi saal kontsertideks ja konverentsideks. Seal saab näha autentseid ajaloolist tehnikat, millega toodeti piiritust.

https://et.wikipedia.org/wiki/Moe_m%C3%B5is

https://puhkaeestis.ee/et/moe-muuseum-ja-kulastuskeskus

Sadulamägi, Neeruti, Lääne-Viru County

sandraratsep — 2025-03-28 10:42:50 UTC

Lõplikult sai monument valmis aastal 2003. Osaliselt kasutati materjalina Sadulamäel toimunud A. Kivirähki teatrietenduse ,,Kalevipoeg’’ külastajate poolt kaasa toodud kive. Neeruti Kalevipoja monumendi eesmärk oli tähistada ja mälestada Andrus Kivirähki samanimelise teose järgi Neeruti Sadulamäel toimunud vabaõhuetendust. Kuna monument on valmistatud kogukonna liikmete poolt toodud kividest, seega sümboliseerib see ühtekuuluvust ja kohaliku kogukonna panust.

https://www.monument.ee/kadrina-vald/neeruti-kalevipoeg

https://chatgpt.com/

https://www.kadrina.ee/vaatamisvaarsused

Purtse jahtsadam, Liimala, Ida-Viru maakond

annabeloras — 2025-03-28 10:43:36 UTC

Sadama navigatsiooniperiood on 1. maist 30. septembrini. 2016. aastal, merekultuurile pühendatud aastal, sai Purtse jahisadam riigiministri tunnustuse Haldus ja ka 2016. aasta parima väikesadama tiitel. Purtse jahisadam on üks Eesti uusimaid mereväravaid. 2015. aastal valminud sadamakompleks, mis vastab väiksematele sadamamäärustele, oli mõeldud merereisijate vastuvõtmiseks üle maailma. Purtse jahisadam pälvis merekultuuriaasta 2016 raames riigihalduse ministri aasta väikesadama tiitli.

Veltsi mõis

cassandrametsa — 2025-03-28 10:48:05 UTC

Mõis oli perekond Dehnide käes kuni võõrandamiseni. Mõisamaja ümbritsesid maaroosid ja liiliad.

Nuttev paekivi

arthurlond — 2025-04-08 14:54:33 UTC

16. sajandi alguses ehitati Rakvere kloostrit, toodi paekivi Paatna paemurrust. Kui Rakvere poole hakati kõndima, hakkas paekivi valjult nutma. Hiljem mõeldi, et paekivid aimasid seda juba ette, et neid ootab ees kurb elusaatus. Kloostrimüürides pidasid nad vastu umbes 50 aastat, siis tulid Vene väed ja lõhkusid müüri ära ning kivid viidi Vallimäele linnuse ringmüüri tarviks.

Paatna mahajäätud paeaukudest kostnud haledat nuttu veel 20. sajandilgi. (Odette Kirss, 2004: 19)

Tapa, Lääne-Viru maakond

kirkekaasik — 2025-04-08 16:32:14 UTC

KUST TAPA LINN OMA NIME SAI

Ennemuiste oli soode ja polislaante vahel üks lagendik, kus elasid kaks perekonda: Taksid ja Papagoid. Nad elasid rahulikult oma turvalist elu, kuni ühel hommikul oma toimetusi tehes avastasid nad, et nende juurde on eksinud üks rändur. Ta oli väsinud ja näljas. Kui Taksid, Papagoid olid vora üle vaadanud, hakkasid kohe uurima, kust ta tuli ja kes ta on. Rändur rääkis, mis oli juhtunud, et päases napilt eluga.

Nimelt oli taüks vaene talupoeg, kelle hõimu

Sookuningas tahtis hävitada. Rändur ja paar pogenikku laaneservas olid viimased ellu-jäanud. Koos peeti plaani, kuidas Soo-kuningat hävitada. Toimus väga suur lahing,

aga Sookuningas ei andnud alla. Tema pojad Soolaukad ajasid neid taga ning loopisid kändude ja pujuurikatega. Sookuningas ainult kohises veel ja köik arvasid, et kurja elu on läbi, kuid ta vöttis viimase jou kokku, haaras Taksi ja Papagoi enda haardesse ning uputas nad. Nende vapruse ja julguse auks hakati seda lagendikku kutsuma nende kahe eesnime esimeste tähtede järgi TAPA.

Andro Mardim

( ,,Tapa - minu kodukoht muistendid" 2011: 4-5)

Neeruti legend

sandraratsep — 2025-04-09 15:03:29 UTC

Kalevipoja põllumaa. Vana rahvapärimuse järgi olla Kalevipoeg Neerutis oma künnitöid tegemas käinud. Lohud orgude põhjas olevat Kalevipoja hobuse jalajäljed, Sadulamägi aga tekkinud vägilase hobuse sadulast. Pärast künnitööd Kalevipoeg uinus, hundid tikkusid tema suksule kallale ja ajasid vaese looma Assamalla alla. Hobune murti maha ning kogu sealne kant on hobuse kehaosade nimelisi paiku täis.

allikas: https://ilm.ee/?43244

Armuvalusild Porkunis

martarenser — 2025-04-10 14:02:49 UTC

Algselt oli Armuvalusild eeldatavalt üheksavõlvine, kuid praeguseks on alles kõigest üks kaar. Silla taga puude vahelt paistab piiskopilinnuse väravatorni. Juttude ning legendide järgi olevat olnud mõisapreili ja kohaliku aednikupoisi vahel suur armastus ja nad otsustasid siit salaja põgeneda. Mõisahärra kuulis nende plaanist ja otsustas varitsema jääda. Kui tõld noortega mäest alla vuras, hüppas võpsikust välja mõisahärra, mille peale olnud hobused ehmatanud ja perutama hakanud. Noored armunud, kes tõllas olid, paiskusid vette ja uppusid. Nüüd asubki selles kohas Armuvalusild. Praegu on kaasaegse silla all veel märgata muistsete sillakaarte kivitahukaid.

Allikas: Tapa vald muistse ja nüüd

Laanemõisa küla

cassandrametsa — 2025-04-10 14:22:18 UTC

Laanemõisa küla asub Virumaal, Rakvere vallas. Tänapäeval on sellest alles jäänud vaid mälestus, sest alles jäänu liideti 1977. aastaks Kariväravaga. Selles külas oli 14 talu, mida nimetati omaette kuningriikideks.

Esimest korda mainiti Laanemõisa küla aastal 1716 nimega Lanamois, siis aastal 1726 nimega Lanemois.

Lähemalt ühest perekonnast, kes Laanemõisa külas elasid.

Perekond ALLIKMAA

Peres oli peremees Julius Allikmaa, abikaasa Anna Allikmaa ja poeg Endel. Nende kodu hävines aastal 1949, sest pere küüditati Siberisse. Allikmaade talu nimetati küla ilusaimaks taluks. Talu loomad ja muu väärtuslikum vara jaotati kommunistide vahel ära, hooned aga lammutati ja veeti küttepuudena ära. Talu kompleksi kuulusid - elumaja-ladu, karjalaut, saun, ait, hobusetall, põhu-ja heinaladu, kaks viljaladu põldudel ja kolm heinaladu heinamaadel. Kokku 10 hoonet…

Allikas : “Kuhu kõik külad jäid?” Lembit Anton

Lasila mõis

miiaplaasman — 2025-04-10 15:04:18 UTC

Lasila küla mainiti esmakordselt 1537. aastal, kuid iseseisvaks mõisaks sai see 1752, kui eraldati Vohnjast. Mõisa omanikuks sai Saksamaalt pärit Baeride suguvõsa. Heinrich Baer sai 1749. aastal Viinis aadlitiitli ja 1786. aastal lisati perekond Eestimaa rüütelkonda.

Lasilas veetis lapsepõlve kuulus loodusteadlane Karl Ernst von Baer. Ta õppis Tartu Ülikoolis, töötas Lääne-Euroopas ja Peterburis ning pärast elas Tartus.

Hiljem kuulus mõis Ungern-Sternbergide perekonnale. 1860. aastatel ehitas Rudolf Robert Wilhelm Lasilasse neogooti stiilis mõisahoone. Mõisas oli hulgaliselt kõrvalhooneid ja peeti loomi.

Rudolfi poeg Rolf töötas Jaapanis professorina ning müüs mõisa 1912. aastal Otto von Rentelnile, kellele kuulusid ka Sompa ja Mädapea mõisad.

Alates 1922. aastast asub Lasila mõisas kool, mille ajalugu ulatub 18. sajandi lõppu.

Rägavere

rebecasats — 2025-04-10 15:22:57 UTC

Meie aeg Rägaveres

Rägavere kanti kutsuti kunagi naljatamisi „Hädavereks“, aga sealsetele inimestele jäi nõukogude aeg meelde kui „meie aeg“. Sel ajal ei olnud võimalik ise otsustada, kes riiki juhib – sai valida ainult töö või elukoha vahel. Inimesed pidid leppima sellega, mis anti.

Kui Eestis loodi kolhoosid ja sovhoosid, läks palju noori maalt ära. Ka Rägavere sovhoosis töötas kunagi üle 200 inimese, aga pärast Eesti taasiseseisvumist jäid nad tööta. Siiski teenisid mõned inimesed hästi – näiteks traktoristid teenisid mitu korda rohkem kui õpetajad. Mõni isegi ütles, et haridus pole vajalik, kui traktoriga saab paremat palka.

Kuigi elu oli raske, peeti kinni kodust ja kogukonnast. Klubis korraldati palju üritusi, mängiti mänge ja käidi isegi teatris ja laulupidudel. Rägavere inimestel oli hoolimata kõigest palju südikust ja ettevõtlikkust. See aeg, mida vanemad inimesed meenutavad, oli täis tööd, muutusi ja ka toredaid hetki.

Allikas:
Ilmar Järg, Meie aeg.

Vinni Spordihoone sünnilugu

rebecasats — 2025-04-10 15:27:47 UTC

Enne spordihoone valmimist said Vinni inimesed sporti teha ainult väljas – näiteks võrkpalli mängiti suvel ja talvel suusatati. Mõned alad, nagu tõstmine ja koroonamäng, toimusid vanas mõisakeldris. Suuremad võimalused, nagu staadion ja võimla, olid Rakveres.

1971. aastal hakati Vinni spordihoonet ehitama, sest lähenemas oli Nõukogude Liidu 50. aastapäev – tol ajal seoti suured ehitused sageli tähtpäevadega, et saada vajalikku toetust. Kuigi hoone valmis täielikult alles 1973. aastal, tähistati juba 1972. aasta lõpus seal sovhoosi pidu, kus anti töötajatele ordeneid ja kingitusi.

Spordihoone ametlik avamine toimus 1. detsembril 1973 suure võrkpalliturniiriga, millest sai hiljem iga-aastane traditsioon. Uues hoones oli suur saal mitmete spordialade jaoks, nagu korv-, võrk-, sulg-, väravapall ja tennis. Lisaks olid seal riietus- ja duširuumid, treenerite ruumid ning isegi lauamängude ja raskesportide alad. See oli oluline koht kohaliku spordielu jaoks.

Allikas:
Vinni spordihoonest Vinni spordikompleksini, koostaja teadmata.

Põlula küla tõsilood

rebecasats — 2025-04-10 15:29:42 UTC

Põlula piirkond, mis asub Sirtsi soo lähedal, on tuntud oma karuderikka metsamaa poolest. Karud, metssead ja põdrad on seal sageli kohal. Üks juhtum, mis elavalt meeles püsib, oli novembrikuu jahilugu. Jahimees Elmar, kes oli harjunud külma ja tuulega, asus ootama oma jahilinasse, muretsedes, kas looduselt tulev oht tuleb sooäärsest rohtunud noorendikust või hoopis teisest suunast.

Jahiliini kõrval, kadakapõõsas varjates, lõikas Elmar ettevaatlikult kadakaoksi, et laskesuunas paremini näha. Kõik paistis olevat rahulik, kuni äkitselt tuli lähedalt selja tagant suur põdrapull, kes hüppas mööda, eemaldes Elmarile ettevalmistatud laskekohast, mis oli talle suur pettumus. Jahimeestele, eriti Elmari kogemusega jahimeestele, ei ole haruldane, et võimalus käest läheb. Kuigi Elmar kahetses oma ebaõnnestumist, mõistis ta ikkagi, kui tähtsad sellised lood jahimeeste mälestustes on ja kui palju õnne need võivad tuua.

Kui teised jahimehed tagasi kogunesid, oli nalja palju. Elmar, kes oli juba üle 60 aasta jahil käinud, tunnistas, et oleks äkki parem kogu see hobi jätta. Kuid vaatamata oma pettumusele meenutas ta, et jahimeeste seas ei pruugi ebaõnn olla lõpp, vaid see on lihtsalt osa saatuse mängust.

Allikas:
Ilmar Järg. Põlula küla enne ja nüüd. Heino Peets

Porkuni mõisapreili legend

kirkekangur — 2025-04-10 16:43:37 UTC

Kunagi elas Porkuni lossis rüütel, kellel oli kaunis õde, Porkuni lossipreili. Rüütel oli tihti kaugetel sõjakäikudel ja ei pannud tähele, et preilil on tekkinud suhe alamast soost noormehega. Kui rüütel sellest lõpuks teada sai, vihastas ta hirmsasti ja uputas õe jääauku. Porkuni jõe peal on hiljem nähtud virvatuld, mida rahvas on Porkuni preili hingeks pidanud, mis vägivaldse surma tõttu pole rahu leidnud.

Tegelikult uputas rüütel oma õe ära, kuid mitte Porkunisse vaid hoopis Võrtsjärve. Preili kavaler maksis pärast rüütlist vennale kätte. Legend pärineb aastast 1553. Legendist on kirjutanud Kreutzwald, Ellen Niit ja Marie Under.

Andres Pulver, Virumaa teataja, 30. juuli 1999

Kunda elektrijaam ja pais (1893)

adelesilm1 — 2025-04-10 16:48:15 UTC

Lisan siia Oskar Öpiku loo.

Paul ja Oskar olid oma hommikusel kooliteel ning jõudsid esimese sillani. Viimast silda, aga ei olnud enam-jääminek oli kogu silla ära lõiganud. Isa näitas uut teed, lõpuks mindi vabriku elektrijaama puutrepist alla. Teise trepi kaudu mindi üles ja läbi müra ja tsemenditolmuga täidetud vabriku territooriumi jõuti Seversi kooli. Varsti ehitati uus sild, mis oli kettide peal rippuv ja seal peal joosti edasi-tagasi. Selle eest saidi ka noomitusi. Hobustel sõideti lihtsalt veest läbi. See lõbu ei kestnud kaua, sest varsti oli vastupidav sild valmis.

Uus sild oli väiksem. See oli jõe väike haru Kukerpalli mäe all. Seal kukkus 3-4 aastane Oskar vette ja jäigi vees lamama, sest arvas, et on nüüd uppunud. Oskari elupäästjaks oli Pauli sõber Johann Nõmman, kes Oskari veest välja tõmbas.

Kasutatud allikad:

''Teekond, mis algas Kundas''-Oskar Öpik (Oskar Mamers)

Tudu haldjas

evelykaldma — 2025-04-10 17:49:41 UTC

Tudu mõisa ja vana koolimaja vahel asus hiieks kutsutud metsasalk, kus vanasti ohverdati Ukule. Rahvasuu räägib, et seal elas haldjas, kes ilmutas end kord noore mehena, kord naisena. Kes juhtus tema jälgedesse astuma, jäi metsa ekslema kuni kesköise kukelauluni. Kui mõis uue omaniku sai ja mehed saadeti hiit maha raiuma, kostis metsast haldja nutuhääli. Ühel hommikul nähti haldjat metsast väljumas – uduloori kandes, käes kuldlusikas ja hõbevaagen – sammumas Tudu järve poole. Sellest ajast arvatakse, et haldjas elab nüüd järve ääres. Hiie asemele kasvas vosa, mida kutsutakse hiie kopliks, ja sealt kaob igal aastal üks inimene või loom.

Allikas: Lääne-Virumaa looduslikud paigad.

Lavi allikas

arisroditsenko — 2025-04-10 19:50:17 UTC

Lavi ohvriallikas, tuntud ka kui langeallikad, asub Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas, Pandivere kõrgustiku idaosas, Põlula Kalakasvatuskeskusest lääne pool, maantee ääres. Allikas paikneb Männikvälja mõhnastiku servas, kust selle külgedel avanevad langeallikad. Allikate koguvooluhulk ulatub 108 kuni 441 liitrini sekundis. Nende vett kasutatakse Põlula Kalakasvatuskeskuses. Tegemist on muistse püha allikaga, mille läheduses asuvad ka kultusekivi ja ohvrimänd.

https://www.kalapeedia.ee/lavi-allikas.html

Viru-Jaagupi kalmistu

arisroditsenko — 2025-04-10 20:04:21 UTC

Viru-Jaagupi kalmistu on ajalooline ja tüüpiline kihelkonnakalmistu, kus asub mitmete tuntud kultuuritegelaste viimane puhkepaik ning Vabadussõja mälestussammas. Kalmistu on ümbritsetud maakivipiirdega ning sissepääsuks on Kristjan Raua kujundatud värav, mis valmis 1923. aastal. Kalmistu pindala on 6,6 hektarit. Seal asub mitmeid olulisi hauamonumente, sealhulgas maadeuurija Ferdinand von Wrangelli (1797–1870) haud. Kalmistul paikneb ka lihtne krohvitud viilkatusega kabel. Esimesed matmised toimusid 18. sajandil, säilinud matmisraamatud pärinevad aastast 1907.

https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=5800

Ristikivi

arisroditsenko — 2025-04-10 20:26:24 UTC

Inju külas, Tipneri talu põllul, asus kunagi umbes 20 cm pikkune ja 40 cm laiune kivi, millesse oli raiutud neljakandiline auk ning kivile rist. Kivi sees olnud vesi ja rist olnud alati punased. Legend räägib, et kaks pulmarongi kohtusid seal, millest ühe pruudi ja teise peigmehe tapmisest olevatki pärit vee punane värv. Hiljem viis peremees Tipner kivi Viru-Jaagupi kalmistule oma omaste hauale.

"Looduskaunis Lääne-Virumaa" Illar Mõttus

Krassi, Avispea, Lääne-Viru maakond

oliverlillevalja — 2025-04-10 20:51:37 UTC

Sõber Asael Truupõld meenutab: „Voldemar Rakles sai alghariduse Rakvere Eesti Hariduse Seltsi Koolis 1915. aastal, jätkas õpinguid Tallinnas Riigi Kunstitööstuskoolis, mille lõpetas 1919. aastal, ja töötas kunstiõpetajana mitmes Tallinna koolis. Voldemar Raklese hilisema elukäigu määras liitumine usuliste kogudustega. Pikemat aega oli ta kristliku ajakirja Noorte Elu peatoimetaja. 1928. aastast hakkas ta Evangeeliumi Kristlaste Vabakoguduse vaimulikuks kutsetöötajaks. Nii rändas ta aastaid Eestimaal ringi, peamiselt jalgrattaga. 1950ndail oli ta Avispea kirikus pastoriks, kuid oli sunnitud oma töö katkestama.

Edasises elus oli Voldemar Rakles pangaametnik, Simuna veskimeister, raamatupidaja, elektrik, tsiviilkaitse lektor. 1961. aastal läks ta Triigi sovhoosist pensionile. Voldemar Rakles oli mitmekülgsete huvialadega. Juba koolipoisina Rakveres katsetas ta puriennuki sõitu Vallimäelt ja tegeles fotoasjandusega. Tema põhiliseks uurimisalaks oli loodus. Korduvalt rändas ta Venemaal, hankides mineraale ja kivimeid. Oma elu viimastel aastatel alustas ta raamatu „Plibli loodus" kirjutamist, millest valmis kahjuks ainul selle esimene osa „Piibli astronoomia". Voldemari elutee katkes äkki hobuse lõhkumise tagajarjel. Voldemar oli üks neist meestest, kelle ettevõtmisel elustus pankroti äärel olev Avispea Elektriühistu ja piirkond sai elektri juba 1948. aastal. Inimeste mätestustes on Volli püsima jäänud targa mehena, kes oskas igal alal head nõu anda."

Allikas:

"Minu Avispea" - MTÜ Avispea

Palmse mõis, Palmse, Lääne-Viru maakond

kristoots — 2025-04-10 20:54:03 UTC

Legendi järgi olevat kõigevägevam kuradiga kohtama läinud nunnad kivideks muutnud. Rahvapärimuste järgi võib tegemist olla kivistunud kuraditega, kes nunnakloostris nunnasid piilumas käisid. Kolmas lugu pajatab jällegi sellest, kuidas taevaisa nunnad pattude eest kivideks muutis. https://puhkaeestis.ee/et/palmse-kloostrikivid

Kadrina nime saamise legend

oskarvainult — 2025-04-10 20:59:20 UTC

Kunagi oli selle koha nimi Tõrvestevere. Kadrina kohanimi on tuletatud Kadrina püha Katariinale pühitsetud kiriku ja koguduse nimest. Tegu on III sajandil tegutsenud Aleksandria Katariinaga.

"Legend räägib temast kui Kristuse taevasest abikaasast, kes hakkas meeldima pagankeiser Maximinusele. Viimane kiusas taga kristlasi, kuid lootis Katariinat veenda kristlusest loobuma. See ei õnnestunud, raevunud keiser käskis naise nelja ogalise ratta vahele siduda ja lõhki tõmmata. Kui karistust hakati täide viima, ilmus taevast tuli, mis põletas rattad. Siis löödi Katariinal pea maha. Ratas, mõnikord ka katkine ratas, on Katariina atribuut. See esineb ka Kadrina valla vapil."

https://www.kadrina.ee/ajalugu

Käsmu õnnekivikuhila

kristoots — 2025-04-10 21:11:47 UTC

Legendi järgi kord suure tormiga pääses Rootsi kuningas laevaga merehukkust ja sattus Eru lahest maale. Pääsemise rõõm oli suur, kuningas võttis kivi, kraapis sellele oma nime ja asetas selle Käsmu poolsaare tippu Palganeemele. Ise öelnud, et igaüks, kes paneb siis oma nimega kivi, leiab elu õnne. Kõik kuninga saatjad asetasid samuti kuninga kivi juurde oma kivid.

Kui Käsmu meremees tuli kaugelt mereretkelt õnnelikult tagasi, asetas ta oma kivi Palganeeme õnnekivikuhilasse. Nõukogude piirivalve sulges pääsu Palganeemele ja hävitas kivikuhila.

aasta paiku rajati Käsmu küla piirile Vana Jüri hiidrahnu lähedale vanade meremeeste poolt uus õnnekivikuhil, mille tähistus on tänaseks üleüldne küla piir ja sellest on saanud kui Eesti õnne sümbol.
https://www.monument.ee/haljala-vald/kasmu-onnekangur

Väike-Maarja raamatukogu

jyrgenmei — 2025-04-10 21:13:41 UTC

Väike-Maarja raamatukogu lugu ulatub 20. sajandi algusse, mil kohalike hariduse ja kultuurielu edendamine sai järjest olulisemaks. Esialgu tegutses raamatukogu tagasihoidlikes tingimustes, jagades raamatuid väikestes ruumides ja kogukonna toel. Aastakümnete jooksul on raamatukogu kasvanud ning arenenud kaasaegseks teadmiste keskuseks, pakkudes lisaks raamatutele ka mitmekülgseid teenuseid, näitusi, kirjandusõhtuid ja töötubasid igas vanuses lugejatele.

Tänane raamatukogu asub ajaloolises hoones, mille seinad on näinud nii vaikseid lugemistunde kui ka elavaid arutelusid. Kohalikud legendid räägivad, et keldrikorrusel olevat kunagi peetud salakoosolekuid ja võib-olla on seintesse talletunud rohkem lugusid, kui raamatukogus riiulitel kokku.

Raamatukogu aarete hulka kuuluvad vanad haruldased väljaanded, mille servad on kulunud läbi põlvest põlve loetud lehekülgedest, ning suur valik eesti autorite loomingut, mis kõneleb meie rahva lugu.

Väike-Maarja raamatukogu pole pelgalt raamatute kodu, vaid ka kogukonna süda. Siin hoitakse elus lugemishuvi, toetatakse õppimist ja innustatakse looma. Raamatukogu missioon on olla avatud, sõbralik ja inspireeriv paik kõigile, kes hindavad vaimutoitu ja jagatud teadmisi.

Väike-Maarja turg

jyrgenmei — 2025-04-10 21:17:38 UTC

Väike-Maarja turul on oma võlu – siin kohtuvad inimesed, jutud ja ehtne kodumaine kraam. Turg pole lihtsalt koht, kus piima ja porgandit saab, vaid koht, kus naeratatakse, küsitakse "Kuidas sul läheb?" ja antakse leivapätsile kaasa veel soov head isu.

Turu südameks on Väike-Maarja taluturg, mis tegutseb bussijaama ruumides. Siin müüvad oma kraami kohalikud väiketootjad – leib, mis on ahjusoojana otse vanatädi retsepti järgi tehtud, kapsas, mis kääritatud nagu vanasti, ja moos, mis maitseb nagu lapsepõlv vanaema juures.

Toit tuleb enamjaolt siitsamast – kuni 20 kilomeetri raadiusest – ja seda on tunda ka maitses. Tõeliselt aus ja ehe kraam.

Taluturg on avatud:

Neljapäeviti kell 17.00–19.00

Reedeti ja laupäeviti kell 9.00–13.00

Lisaks toimub aastas mitu suuremat laata – sügiseti, jõulude eel, suvel. Siis on Väike-Maarja täis suminat ja sära, kohal on käsitöömeistrid, koolilapsed müüvad ise küpsetatud kooke ja kõik justkui natuke rõõmsamad kui muidu.

Seljajärv

jyrgenmei — 2025-04-10 21:20:45 UTC

Seljajärv on kaunis järv Lääne-Viru maakonnas, Pandivere kõrgustiku kagupiiril, Koluvere külas. Järv asub umbes 0,5 km kaugusel Piibe maanteest Vägeva lähedal. Järve pindala on ligikaudu 2,3 hektarit ning sügavus kuni 2 meetrit.

Kalastus: Järves elavad mitmed kalaliigid, sealhulgas haug, ahven ja särg. Aastani 2009 elas järves ka jõevähk, kuid vähikatk vähendas nende populatsiooni.

Puhkus ja vaba aeg: Seljajärv on populaarne ujumiskoht ning seda ümbritsev loodus pakub võimalusi lõõgastumiseks ja vaba aja veetmiseks. Ala kuulub Riigimetsa Majandamise Keskusele, tagades järve ja selle ümbruse hoolduse ning säilitamise.

Ligipääs: Järvele pääseb mugavalt Piibe maanteelt, järgides suunaviitasid Koluvere külla. Piirkond on hästi ligipääsetav ning sobib ideaalselt nii kohalikele kui ka külastajatele, kes soovivad nautida Eesti kaunist loodust ja veekogusid.

https://et.wikipedia.org/wiki/Seljajärv

Varangu looduskaitseala

jyrgenmei — 2025-04-10 21:25:17 UTC

Varangu looduskaitseala asub Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas, hõlmates ligikaudu 105 hektarit. Kaitseala loodi 1993. aastal eesmärgiga kaitsta piirkonna haruldasi taimeliike ja mitmekesiseid elupaiku.

Kaitseala maastik on mitmekesine, koosnedes peamiselt metsadest, kus leidub rabastuvaid, palu-, laane-, sooviku-, siirde- ja madalsoo kasvukohatüüpe. Puistutes domineerivad mänd ja kuusk, kuid esineb ka kaasikuid ning metsastunud noorendikke. Läbi kaitseala lääneosa voolab Preedi jõe ülemjooks, mille äärsed lamminiidud on osaliselt võsastunud. Lisaks asub kaitseala loodeosas vähemalt kuus allikat, mis rikastavad piirkonna veerežiimi ja elustikku. Varangu looduskaitseala on oluline haruldaste ja kaitsealuste taimeliikide, nagu lõhnav käoraamat, väike käopõll, soovalk, kärbesõis ja soojumikas, kasvukoht. Kaitseala kuulub ka Natura 2000 võrgustikku, rõhutades selle tähtsust Euroopa looduskaitses.

https://et.wikipedia.org/wiki/Varangu_looduskaitseala

Ebavere loodus-matkarada

jyrgenmei — 2025-04-10 21:32:48 UTC

Ebavere loodus-matkarada on 5 km pikkune rada Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas, pakkudes külastajatele võimalust nautida kaunist loodust ja tutvuda kohaliku kultuuripärandiga. Matkarada algab Ebavere Tervisespordikeskuse juurest, kus on olemas parkimisvõimalused ning rajale suunduvad selged tähistused. Matka jooksul saab nautida mitmekesist maastikku, kus asub Ebavere mägi, mille kõrgus on 146 meetrit üle merepinna. Mäe tippu on rajatud vaateplatvorm, kust avanevad kaunid vaated ümbritsevale maastikule. Lisaks on rajal mitmeid informatiivseid silte, mis tutvustavad piirkonna loodust ja ajalugu. Ebavere maastikukaitseala asub samas piirkonnas ning selle pindala on 40 hektarit. Alale rajati looduskaitseala juba 1959. aastal Ebavere mäe ja ümbritseva ala kaitseks ning 2016. aastal muudeti see maastikukaitsealaks.

https://navicup.com/object/laane-viru-spordi-ja-matka-kaart/ebavere-loodus-matkarada-143961/ee

https://et.wikipedia.org/wiki/Ebavere_mägi

Tammiku Lääne-Viru maakond

jyrgenmei — 2025-04-10 21:34:27 UTC

Tammiku on paik, kus loodus ja inimkäed on saanud omavahel harmooniliselt kokku. Isegi kui külas elab vaid mõnisada inimest, on siin tunda kogukonna tugevust ja ühtekuuluvust. Küla elu on rahulik ja mõnus, pakub just seda hingetõmbeaega, mida paljud suurlinnaelanikud igatsevad.

Siin ei tunneks sa end kunagi üksikuna – naabrid on tuttavad ja uksele koputatakse alati naeratusega. Tammiku on koht, kus iga päev on uued võimalused ja kus iga detail räägib kodu sooja lugusid.

Kui oled loodus- ja ajaloohuviline, siis Tammiku ümbrus pakub ka palju avastamist. Loodus on justkui raamat, kus iga metsapuru, iga okas räägib oma loo. Ehkki Tammiku on vaikne, on siin palju ajalugu, mis on väärt avastamist ja kajastamist. Tammiku Hooldekodu pakub rahu ja hoolt, kus iga inimene saab end tunda pereliikmena.

Väike-Maarja Tammiku küla on just see koht, kus aeg tundub veidi aeglasemalt kulgevat, kus saab elada rahu ja tasakaalu rütmis. Igal sammul siin on tunda, et elatakse oma elu täies mõõdus. Ja kui sul on kunagi soovi tulla ja uudistada, siis Tammiku uksed on alati avatud – see on tõeline kodu, täis südamesoojust!

https://et.wikipedia.org/wiki/Tammiku_(Väike-Maarja)

Kaitseliidu maja

lisandrateearu — 2025-04-14 20:00:19 UTC

Pikk tänav 15 asub Rakvere kaupmehe Julius Johansoni 1908. aastal ehitatud kivist nurgamaja. Maja esimesel korrusel olid poed, teisel korrusel tegutsesid 20. sajandi alguses ja ka veel 1917–1919 Hanseni võõrastemaja ja restoran. 1919. aastal kolis maja teisele korrusele Viru maakonnavalitsus, mis tegutses seal aastatel 1919–1927 kuni oma maja valmimiseni. Aastatel 1933–1934 kuulus suur osa majast Kaitseliiidu Viru maleva staabile. 1991. aastast on see taas Kaitseliidu Viru maleva hoone, esimese korruse ruume üürivad Virumaa Näitused.

Rakvere saksa sõjaväekalmistu

lisandrateearu — 2025-04-14 20:09:14 UTC

Rakvere tammikus avati mälestusrist ja nimetahvlid 31. mail 1997.

Kalmistule on maetud ligi 1000 (või kuni 1500) Teises maailmasõjas hukkunud sõdurit.

Tarvamunade lakkumine ehk miks Virumaal sündivus aasta-aastalt suureneb...

lisandrateearu — 2025-04-18 09:44:38 UTC

Laulatuseelsel tüdrukutepeol oli grupp tüdrukuid läinud jalutama. Nad olid jõudnud Vallimäele, Tarva kuju juurde. Sõbrannadel oli olnud kaasas salhvrätikud ja purk moosi. Nad puhastasid tarva munad salhvrätikuga puhtaks ja määrisid seejärel moosi peale. Kohe abiellumas naine tiriti üles ja kästi tarva munad puhtaks lakkuda. Alguses punnis ta vastu, aga mõeldes abielu õnnest ja tervetest lastest, limpsis ta puhtaks.

Rahvasuu pajatab, et naised, kes käivad südaööl Rakvere Vallimäel Tarva mune lakkumas, soosib õnn nii abielus kui ka lastesaamisel.

"Öine puuraiuja"

lisandrateearu — 2025-04-18 11:11:25 UTC

Rakveres on levinud jutt, et Pika ja Palvemaja tänava nurgal asuvat maja külastab iga jaanuarikuu kodukäija, kes tegevat säärast müra nagu lõhutaks puid. See müra algavat kella kaheteistkümne paiku ja kestvat veerand tundi. Isegi praegu käivat veel kodukäija kolistamas ja kollitamas.

Jäneda mõis

kirkekaasik — 2025-04-20 11:24:03 UTC

Jäneda mõis on esmamainitud 1510. aastal. Aastate jooksul on see kuulunud mitmetele aadliperekondadele nagu näiteks von Taubedele ja von Benckendorffidele. Enamik kõrvalhooneid on rajatud just 19.sajandil ja need on maakivist, silmapaistva ja esindusliku välimusega. Viimane suur ehitis valmis 1915. aastal: lossilik peahoone, mis asendas umbes kümme aastat varem tules hävinud historitsistlikku puithoonet. Mõisaga on seotud ka ajalooline tegelane Maria Zakrevskaja Benckendorff, kelle elu põimus Venemaa poliitika ja kultuuri suurkujude, näiteks Maksim Gorki ja Herbert Wellsiga.

https://www.mois.ee/jarva/janeda.shtml

https://puhkaeestis.ee/et/janeda-mois

Lehtse mõis

kirkekaasik — 2025-04-20 12:14:53 UTC

Lehtse mõisast teated pärinevad 15. sajandist, kui Liivimaa ordumeister Johann von Mengede läänistas mõisa Hans von Lechtesele, tema nimest tuli mõisale ka nimi. Aastate jooksul kuulus mõis mitmetele aadliperekondadele, sealhulgas von Bremenitele, von Derfeldenitele, von Rosenitele ja alates 1783. aastast von Hoyningen-Huenedele. 1780. aastal hakkas mõisas tööle Klaasimanufaktuur. Seal valmistati erienvaid klaaspurke ja klaaspudeleid ning parimatel aastatel ulatus toodang üle 46 000 eseme. Kaup saadeti Tallinna, Narva ja Rakvere. 19. sajandi lõpus ehitati hoone põhjalikult ümber uusgooti stiilis.

https://et.wikipedia.org/wiki/Lehtse_mõis

Porkuni järv

kirkekaasik — 2025-04-24 15:03:19 UTC

Porkuni järv asub Pandivere kõrgustikul. Järvel on 4 osa, milleks on Suurjärv, Aiajärv, Iiri järv ja Alumine järv. Järvel on ujuvad saared. Allikatest toituv Porkuni järv on Valgejõe alguseks, allikad asuvad järve lõunaosas. Valgejõgi suubub Loksa linnas Soome lahte, tema pikkus on 85 km. Järv on kuulus, sest selle veetase muutub pidevalt. Karstilõhede tõttu on järv mõnel aastal kuivaks jäänud, paljastades järvepõhja ja hävinud kalastiku. Vahel jääb järv loodulikelt põhjustel veest tühjaks viimati juhtus see 2015. aastal. mõned ujuvad shared on muudetud poolsaarteks.

https://et.wikipedia.org/wiki/Porkuni_järv

https://puhkaeestis.ee/et/porkuni-jarve-ujumiskohad

http://entsyklopeedia.ee/artikkel/porkuni_järv

https://www.kuulutaja.ee/porkuni-jarv-on-taas-veest-tuhi/

Villemihansu hiiekivi

kirkekaasik — 2025-04-30 15:33:50 UTC

Villemihansu hiiekivi on rändrahn, mis asub keset suurt põldu. Kivi mõõtmed on: pikkus on 8,5 m, laius 5,6 m, kõrgus 3,2 m, ümbermõõt 21,8 m. Pärimustest on teada, et see kivi oli vanasti karjakoplis, kus vanarahvas käis hiiepidu pidamas. Kivi ümber oli olnud lepik ning varem olla kivi „..ennem inimesest madalam kui kõrgem“. (Mari-Ann Remmel 2003) Teise pärimuse järgi olla „..Oja külas hiie kivi, kelle kõrgel turjal vanal aal hiiedele ohverdati ja vanad hallidpead püüavad teda veel nüidgi austada“ (J. Freimann 1891).

https://et.wikipedia.org/wiki/Villemihansu_hiiekivi

https://www.hiis.ee/kuva/kuvavoistlus/2015/villemihansu-hiiekivi-2160

Naistevälja küla

kirkekaasik — 2025-04-30 16:06:09 UTC

Küla nimi on ainulaadne ja äratab huvi selle täpne päritolu pole teada, kuid rahvajuttude järgi võib see viidata paigale, kus kunagi kogunesid naised rituaalideks või koosolekuteks. Rahvapärimuse järgi oli varem kaks küla, orus Järvajõe ja kõrgemal Neste küla. Järvajõe elanikud käinud teisel pool Neste küla põldu harimas ning hakanud kutsuma seda Neste väljaks. See nimi muudetud hiljem arusaadavamaks Naisteväljaks. Rahvasuus kutsuti küla ka Neitsiväljaks või Neitsinurmeks. Teise jutu järgi saanud küla mehed ühes kauges sõjas kõik surma, naised aga hakanud põldu harima. Teadaolevalt esimest korda nimetati seda küla Naistevälja külaks 24. augustil 1379. Alles 2017. aastast on Naistevälja küla Tapa valla all. üks esimesi kõrgema haridusega naisi külas oli Vanakubja talu peretütar Linda Helene Tirt, kes õppis ka Rakvere Tütarlastegümnaasiumis.

https://et.wikipedia.org/wiki/Naistevälja

Savalduma soo

kirkekaasik — 2025-04-30 16:27:17 UTC

Soo pindala on 781 ha ja turbakihi paksus on 6,5 m. Asutatud 1978 ja Savalduma soo ürglooduse objekt ning ka looduskaitse all. 1992. aastal liideti temaga Aniste ja Einjärve karstiala.

https://et.wikipedia.org/wiki/Savalduma_soo

http://entsyklopeedia.ee/artikkel/savalduma_karstikaitseala

Ohepalu (Rutkaste) matkarada

kirkekaasik — 2025-04-30 17:01:30 UTC

Raja esimene 1,5 km pikkune lõik on soine. Peale Valgejõe ületamist tuleb Rutka mäed, kus on hea tee. See osa rajast asub Ohepalu looduskaitsealal. Rutkaste soo, mille järgi rada nime saanud on, on koduks mitmetele kaitsealustele liikidele, näiteks sookurele ja kanakullile.Rada läbib liivakivipaljandeid, mis paljastavad sadu miljoneid aastaid vanu geoloogilisi kihte

https://puhkaeestis.ee/et/rutkaste-matkarada

Kadrina avalik külasaun ja saunamuuseum

sandraratsep — 2025-05-01 16:58:09 UTC

Kadrina saun on vanim järjepidevalt tegutsev saun Eestis. Sauna-aastal 2023 kuulutati Kadrina koos külasaunaga Eesti esimeseks saunapealinnaks, kohaks, mida peab iga saunasõber nägema ja kogema. Avalik saun on kirglik külaelu keskus. Kadrina saunamuuseum on ainus saunamuuseum Eestis, mis avati 1957. aastal ja on siiani aktiivselt tegutsev. Saunamuuseumis on mitmeid huvitavaid eksponaate, sealhulgas üle 400 seebisildi kollektsioon. Need seebisildid pakuvad külastajatele nostalgiarikkaid mälestusi ja annavad sooja ülevaate seebitootmise ajaloost Eestis. Saunamuuseumis on võimalik tutvuda saunade ajalooga, erinevate saunakultuuride ja -traditsioonidega. Seal on käinud mitmed Eesti riigitegelased, kultuuri- ja sporditegelased, samuti külalised Tallinnast ja Helsingist. Saun on olnud kohtumispaigaks ka Eesti peaministritele ja teistele kõrgetele külalistele .

Allikad: https://maaleht.delfi.ee/artikkel/83575041/nostalgialaks-sajandivahetuse-seebisiltide-kollektsioon-jagab-vahuseid-malestusi

https://visitlahemaa.com/avasta/spaad-ja-saunad/

https://www.laanevirumaauudised.ee/uudised/2022/08/19/kadrina-saun-paneb-peo-pusti

https://puhkaeestis.ee/et/saunapealinna-kadrina-kulasaun-ja-saunamuuseum

Linda-Neitsi kivi, Kadrina, Lääne-Viru County

sandraratsep — 2025-05-01 17:47:56 UTC

Linda-Neitsi kivi ehk Lodikivi on looduskaitsealune rabakivist hiidrahn. Selle ümbermõõt on 25,6m, pikkus 9,3m, laius 7,3m ja kõrgus 6,5m. Rahn võeti 1938.a üksikobjektina looduskaitse alla. Kivi kuju meenutab mäkke ronivat hiidkilpkonna.Vanasti oli Lindakivi ümbrus populaarne kohtumispaik, seal peeti ka pidusid ja pildistati. Rahvajutu järgi on olnud rahn varem suurem ja selle alla olevat maetud kulda. Seetõttu olevat kunagi kohalikud inimesed kaevanud kivi külje alla õõnsuse ja teinud seni tuld, kuni rahnu ots lõhkenud ja purunenud. Pärast seda olevat rahn hakanud vajuma sügavamale maasse. Kivi on seotud muistendiga.

Allikad:

https://et.wikipedia.org/wiki/Linda-Neitsi_kivi

https://eelis.ee/default.aspx?state=4;68547593;est;eelisand;;&comp=objresult=yrg&obj_id=1670859163

Neeruti, Lääne-Viru County

sandraratsep — 2025-05-01 17:50:10 UTC

Neeruti järved on järvestik Lääne-Virumaal Kadrina vallas. Need järved on Eesjärv, Tagajärv, Orajärv ja Sinijärv. Järved asuvad Neeruti mägede vahel ja on Neeruti maastikualadel. Nendest kõige sügavam on Tagajärv, mille suurim sügavus on 8,9m. Kõige suurema pindalaga on samuti Tagajärv, mille pindala on 3,2ha. Järved on osa Pandivere kõrgustikust. Need on väidetavalt tekkinud 10 000 aastat tagasi jääaja lõppedes. Loodusmälestised on seotud ka Eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" tegelaste ja sündmustega. Näiteks räägitakse, et järved on tekkinud Kalevipoja hobuse neerudest, ning järve põhjas peituvat suurt kirstu varandusega.

Neeruti maastikukaitseala eesmärk on kaitsta Pandivere kõrgustiku põhjaosa pinnavorme, sealhulgas Neeruti mägesid, järvi, metsakooslusi ja soid.

Allikad:

https://et.wikipedia.org/wiki/Neeruti_järved

https://puhkaeestis.ee/et/neeruti-maastikukaitseala-matkarada

Ohepalu looduskaitseala

oskarvainult — 2025-05-01 18:09:05 UTC

Ohepalu looduskaitseala asub Lääne-Viru ja Harju maakonna piiril ning on üks Eesti looduslikult mitmekesisemaid piirkondi. Kaitseala hõlmab metsa- ja sooökosüsteeme, sealhulgas Ohepalu ja Tuksmani sood ning Udriku raba. Siin asub Tapa–Pikassaare oos, mida rahvasuus kutsutakse Rutka mägedeks – need jääajajärgsed moodustised tõusevad kuni 109,5 meetri kõrgusele merepinnast. Ohepalu on oluline pesitsusala ja rändeteede peatuspunkt, pakkudes väärtuslikku elupaika ka suurulukitele. Kaitseala loodi 1973. aastal ning see katab üle 5900 hektari.

https://infoleht.keskkonnainfo.ee/artikkel/-1960069883

Mädapea tammiku maastikukaitseala

oskarvainult — 2025-05-01 18:21:31 UTC

Mädapea tammiku maastikukaitseala asub Lääne-Virumaal, Rakvere vallas, ning on rajatud eeskätt vanade, majesteetlike tammede kaitseks. Algselt 1958. aastal looduskaitse alla võetud ala sai maastikukaitseala staatuse 2007. aastal. Ala keskmes asub Mädapea tammik, kus kasvavad üle 250 aasta vanused puud – mõned neist ulatuvad isegi 350 aasta vanuseni ja nende tüve ümbermõõt on üle nelja meetri. Mädapea tammik kuulub Euroopa Natura 2000 loodusalade võrgustikku, mis rõhutab selle ala tähtsust kogu Euroopas.

https://keskkonnaamet.ee/uudised/madapea-tammiku-maastikukaitsealal-kaitstakse-elurikkust-inimese-ja-loomade-abiga

Udriku järved, Kõrveküla, Lääne-Viru maakond

oskarvainult — 2025-05-01 18:29:13 UTC

Udriku järved on looduslikult väärtuslikud veekogud, mis asuvad Lääne-Virumaal, Kadrina vallas, Udriku soos. Tegemist on düstroofsete järvedega, mis tähendab, et nende vesi on tumedavärviline, toitainetevaene ja sageli happeline. Need kuuluvad Ohepalu looduskaitseala koosseisu. Suurim neist on Udriku Suurjärv. Selle keskmine sügavus on 3 meetrit. Udriku Väikejärv, selle põhjas leidub turbamuda. Lisaks looduslikele järvedele asub piirkonnas ka Udriku paisjärv. Pisjärves asub ka kolm väikest saart.

https://www.kalapeedia.ee/udriku-jarved-udrikjarved-vohnja-jarved.html

Aaspere mõis

ronjaoras1 — 2025-05-16 09:10:27 UTC

Haljala kihelkonnas asunud rüütlimõis, mida esimest korda mainiti aastal 1511. Tänapäeval seisab mõis tühjana. Eestikeelne nimi on tulnud aadliperekonna Hastferite nimest, kes olid mõisaomanikud(kuidas). Mõis tekkis Põlise küla kohale, mis oli kunagi tuntud nimega Katkantagus, mida esimest korda mainiti aastal 1241. Aastal 1687 eraldati Aaspere mõisast selle juurde kuulunud rannaküla Käsmu.

(kellele kuulus....)

Mõisale kuulub peahoone, kasvuhoone, sõiduhobuste tall, mõisa tall, mõisa ait, sepikoda, moonakatemaja, vankrikuur, tõllakuur ja mõisa park. Oli ka olemas valitseja ja tööliste maja, mis on nüüdseks ümber ehitatud.

1921-1977 tegeles mõisas Eesti Punase Risti lastekodu, hiljem sai lastekodust Eriinternaatkool. Nõukogude ajal hakati lapsi ka tagasi tooma Moskvast.

https://et.wikipedia.org/wiki/Aaspere_m%C3%B5is

https://www.mois.ee/viru/aaspere.shtml

https://www.facebook.com/groups/500720407581858/posts/1324823808504843/

https://eestilastekodud.wordpress.com/aaspere-lastekodu/

https://et.wikipedia.org/wiki/Moonakas

https://et.wikipedia.org/wiki/Moonakamaja