Riikide valitsused peaksid kasutama taastuvaid energiaallikaid:

• paigaldada päikesepaneelid ja tuulegeneraatorid oma elektritootmiseks.

• võtta kasutusele päikesekollektorid (seadmed päikeselt soojusenergia kogumiseks) kütteks ja sooja veevarustuseks (водоснабжение).

• Pesumasina ja nõudepesumasina käivitamine ainult täislaadimisel.

• Vihmavee kogumine taimede kastmiseks.

1. Kõrge elektritarbimine: Kodumasinad, valgustus ja küttesüsteemid tarbivad suures koguses elektrit, mis põhjustab suuremaid elektriarveid (увеличение счета за электричество), pingelisi elektrivõrke (перегрузка энергосетей) või isegi kasvuhoonegaaside heitkoguseid elektritootmisest.

2. Energiasäästu puudumine: Paljudes kodudes kasutatakse vanu, energiamahukaid seadmeid, mis toob kaasa kõrged energiakulud, liigse ressursitarbimise ja sellest tulenevalt fossiilkütuste suurema kasutamise ja keskkonnareostuse.

3. Fossiilkütuste (ископаемое топливо) kasutamine: Paljud majapidamised sõltuvad veel fossiilkütustel töötavast elektrist, mis suurendab CO₂ emissioone.

   Statiilised andmed Euroopas ja Eestis:

   Eesti:

• Kokku tarbiti jaanuaris Eestis 785,7 GWh elektrienergiat, millest Eestis toodeti 456,6 GWh. Tänu tootmise alustamisele Sopi-Tootsi tuulepargis kattis tuuleenergia 22,6% Eesti tarbimisest. Nagu eelmisel aastal, kaeti 41,9% elektrienergia nõudlusest impordiga.

• 2022. aastal moodustas Eesti kogu energiatarbimisest 38,5% taastuvatest energiaallikatest (возобновляемые источники), millega riik on selle näitaja poolest EL-is viiendal kohal.

  Euroopa Liit:

• 2022. aastal oli taastuvate energiaallikate keskmine osatähtsus EL-i riikide energia kogutarbimises 23%.

• Taastuvenergia kasutamises on liider Rootsi 66% kogu energiatarbimisega, järgnevad Soome (47,9%), Läti (43,3%) ja Taani (41,6%).

Statistika andmed:

• Eesti Keskkonnaagentuuri andmetel kasutab riigi keskmine elanik umbes 213 vanni aastas, mis on 40% vähem kui Euroopa Liidu keskmine 358 vanni inimese kohta aastas.

• 2021. aasta uuringus, mis hõlmas 26 Euroopa riiki, oli Eesti veekaitse edetabelis 7. kohal. Suurim veetarbimine on registreeritud Itaalias, Norras ja Rootsis.

Statistika (Euroopa andmed):

1. Keskmine Euroopa perekond viskab aastas ära umbes 100 kg toitu, mis on ligikaudu 20% ostetud toidust.

2. Toidujäätmed moodustavad umbes 10% kõigist kasvuhoonegaasidest, mis on seotud inimeste tarbimisega.

3. Ligikaudu ⅓ kogu maailmas toodetud toidust läheb raisku, mis tähendab miljardeid tonne asjatult kulutatud ressursse.

Saaste ennetamiseks on vaja:

• paigaldada põllumajanduslike töötlemisettevõtete juurde kaasaegsed reoveepuhastid, et vähendada kahjulike ainete sattumist vette,

• uuendada tehastes reoveepuhastussüsteeme, et need saaksid reovett tõhusalt puhastada, sealhulgas kemikaale ja orgaanilisi jääke välja filtreerida,

• kasutada mullale ohutuid orgaanilisi väetisi ja bioloogilisi taimekaitsevahendeid,

• kasutada väetisi sihipäraselt (только при необходимости), et minimeerida nende ülekasutamist ja pinnasesse sattumist,

• kasutada põllumajanduses biolagunevaid pakendeid ja taaskasutatavaid materjale,

• töötada välja süsteemid plasti kogumiseks ja taaskasutamiseks taludes, et vähendada selle pinnasesse sattumist,

• kasutada biogaasijaamu (биогазовые установки), mis suudavad töödelda orgaanilisi jäätmeid ja muuta need energiaks, minimeerides metaani emissiooni.

• Mööbli ja seadmete eest hoolitsemine.

•Kasuta uuesti – leia vanadele asjadele uus otstarve.

•Vali kvaliteetsed tooted – need kestavad kauem ja lagunevad harvemini

•Jaga mittevajalikke asju – anneta või müü neid edasi

• Taaskasuta – kui asi on kasutamiskõlbmatu, vii see taaskasutusse

• Eesti keskmiste näitajate järgi kulub perekonna eelarvest soojusele ja elektrienergiale kokku umbes 12%, Euroopa Liidus on see suhe 2–3%.

• Eestis on küll külmem kui Lõuna-Euroopas, mistõttu meil kulub kütmisele ka rohkem energiat, kuid sellegipoolest raiskame seda ülearu. Kui iga kodu säästaks ööpäevas 1 kWh elektrienergiat, hoiaks see aastas kokku umbes 200 000 tonni põlevkivi, mis teeb iga majapidamise kohta aastas ligikaudu 360 kg vähem õhku paisatud CO2 heitmeid.

• Kõige lihtsam viis vähendada oma ökoloogilist jalajälge majapidamises on loobuda tarbetust ja liigsest energiakasutamisest.

•Valige ökoloogiliselt puhtad vahendid.

•Väldi fosfaate, kloori, ammoniaaki ja kunstlikke lõhnaaineid – need reostavad vett ja võivad kahjustada elusolendeid.

•Kasuta looduslikke alternatiive: soodat, äädikas, sidrunimahl, sinine sinepipulber.

•Ära vala keemiat kraanikaussi ega tualetti.

•Kasuta biolagunevaid koostisosadega tooteid.

•Toida vana kodukeemia spetsiaalsetesse kogumispunktidesse.

1.23 maakera

0.95 maakera

Statiilised andmed Euroopas ja Eestis:

• Euroopas tekib igal aastal umbes 1,3 miljardit tonni jäätmeid, mis on ligikaudu 3,5 tonni elaniku kohta. Nende hulka kuuluvad olme-, tööstus- ja muud jäätmed, välja arvatud põllumajanduslikud.

• Statistikaameti põllumajanduse struktuuriuuringu andmetel oli 2023. aastal Eestis 10 700 põllumajandustootjat, kelle kasutuses oli ligi 980 000 hektarit kasutatavat põllumajandusmaad. Ühe tootja kohta on Eestis 91 hektarit põllumaad. See on üks suurimaid näitajaid Euroopa Liidus (EL) Tšehhi ja Slovakkia järel.

1.02 maakera

1.04 maakera

- Statistika: Euroopa Keskkonnaagentuuri andmetel on üle 60% Euroopa veekogudest kehvas seisus, peamiselt reostuse tõttu.

2. Muldade viljakuse vähenemine – Kemikaalid võivad hävitada kasulikke mikroorganisme mullas, mis aitavad kaasa toitainete ringlusele ja taimede kasvule. Lisaks võivad need põhjustada mulla happesuse suurenemist, mis vähendab selle viljakust ja saagikust.

-Statistika: ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) andmetel on umbes 33% maailma mullast degradeerunud, osaliselt just keemilise reostuse tõttu.

• Riidejäätmed: Miljonid tonnid riideid visatakse prügilatesse, eriti sünteetilised materjalid, mis ei lagune looduses.

• Mikroplast: Sünteetilistest materjalidest riided eraldavad pesemise ajal mikroplasti, mis reostab veekogusid.

2. Loodusvarade probleemid

• Vee tarbimine: Riiete, näiteks puuvilla, tootmine vajab tohutult vett (kuni 7 000 liitrit ühe paari teksade kohta).

• Energiatarve: Massiline riiete tootmine ja transportimine nõuavad suuri energiaressursse.

3. Sotsiaalsed probleemid

• Tööjõu ekspluateerimine: Fast fashion tehastes töötavad inimesed tihti halbades tingimustes ja madala palgaga, mis süvendab sotsiaalset ebavõrdsust.

4. Psühholoogiline mõju

• Ostukesksus: Pidev ostlemine võib muutuda psühholoogiliseks sõltuvuseks ja põhjustada rahalisi probleeme.

5. Probleemid taaskasutusega

• Madala kvaliteediga taaskasutus: Suur osa riideid ei ole taaskasutamiseks sobilikud, eriti sünteetilised materjalid, mis suurendavad prügi hulka.

6. Toote kvaliteedi probleemid

• Kavandatud vananemine: Riided on sageli valmistatud odavatest materjalidest, mis kaotavad kiiresti oma kuju ja kvaliteedi, sundides inimesi ostma uusi asju.

Liigne riidekonsumeerimine toob kaasa keskkonnaprobleeme, sotsiaalse ebavõrdsuse ja isiklikke rahalisi raskusi.

Statiilised andmed Euroopas ja Eestis:

Eesti:

• Tekstiilijäätmed: Eestis visatakse iga-aastaselt ära umbes 10 000 tonni riideid, mille suur osa ei ole taaskasutamiseks sobilik.

• Riiete tarbimine: Eestis on noored hakanud sagedamini riideid vahetama, mis suurendab ökoloogilist jalajälge, kuna kiirmood on madala kvaliteediga ja lühiajaliseks kasutamiseks.

• Taaskasutus: Umbes 85% riideprügist ei taaskasutata Eestis, kuna taaskasutusprotsess on alles arengufaasis.

Euroopa Liit:

• Tekstiilijäätmed: Euroopas visatakse igal aastal ära 5,8 miljonit tonni riideprügi, millest suur osa ei saa taaskasutada.

• Keskkonnamõju: Moodi- ja riietustööstus vastutab umbes 4% kogu CO2 heitkogustest.

• Vee tarbimine: Üks teksapaar vajab umbes 7 000 liitrit vett, mis on suur probleem, eriti riikides, kus puuvilla kasvatamine on veeintensiivne.

• Taaskasutus: 2021. aastal taaskasutati Euroopas ainult 11% riideid, kuigi ringlussevõtt on kasvanud, kuid veel arengujärgus.

Need andmed toovad esile, kuidas riiete üle tarbimine mõjutab keskkonda ja rõhutavad vajadust edendada säästlikku tarbimist ja taaskasutust Euroopas ja Eestis.