Riigid ja nende suhted on kujunenud konfliktide ja muutuste tulemusel by Getter Vadi https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec en-us 2025-02-14 07:52:12 UTC 2025-04-28 14:49:44 UTC hello@padlet.com https://padlet.net/icons/8.0/png/1f3f0.png Frangi riigi kaart gettervadi1 https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3328587867 2025-02-14 08:01:35 UTC https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3328587867 Frangi riigi tekkimine ja kujunemine roilandjankristen https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3328590290 Frangi riik tekkis pärast Lääne- Rooma riigi lagunemist 5. sajandil kui frangid vallutasid kuningas Chlodovech-i juhtimisel enamiku Galliast. Gallia põhjaosas elas kogukondadena germaani rahvas, kes kutsusid ennast frankideks ning paljud mehed teenisid Rooma sõjaväes. 3. sajandil olid nad tunginud üle Reini jõe läände ning rajanud seal asundused. Ehksiis, kui rooma riik varises, võtsid kohalikud võimu endale.

]]> 2025-02-14 08:04:18 UTC https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3328590290 Frangi riigi valitsejad gettervadi1 https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3328594805

  • Esimene Frangi riigi valitseja oli Chlodovech. Ta oli esimene germaani soost kuningas, kes kuulus katoliku kirikusse. Ta sai valitsejaks aastal 481. Noor 16. aastane pealik asus otsekohe oma territooriumi laiendama. Juba 486. aastal hõivas ta viimase Rooma asevalitseja Syagriuse valduse ning suunas seejärel rünnakud teiste naabrite vastu. Ajapikku õnnestus tal valitseda kogu Gallia. Chlodovech lõpetas valitsemise aastal 511.

  • Karl Suur tegutses aastatel 768.-814. Temast sai kõige silmapaistvaim valitseja Karolingide dünastias. Karl Suure vallutused olid kõige suuremad ja võimsamad, mis Frangi riigis kunagi olnud olid. Ta laiendas riigi piire, vallutades suure osa Itaaliast ning tänapäeva Saksamaast. Ta valitses 46 aastat ja kogu selle aja jooksul oli ainult 2 aastat, kus ei toimunud mitte ühtegi sõda.

    • ]]>     2025-02-14 08:08:50 UTC https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3328594805     Teemakohased Mõisted gettervadi1 https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3334792676

  • Frangi riik asus suures osas tänapäevase Prantsusmaa territooriumil

  • Dünastia-valitsejasugu, samast suguvõsast põlvnevad kuningad

  • Merovingid-Chlodovechist põlvnenud Frangi kuningate dünastia

  • Karolingid-Karl Martellist põlvnenud Frangi kuningate dünastia

    • ]]>     2025-02-19 19:29:23 UTC https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3334792676     Kasutatud kirjandus gettervadi1 https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3334793211 (1) Keskaeg 7. klassi ajalooõpik 1 osa lk 18

    (2) Frangi riik. https://et.wikipedia.org/wiki/Frangi_riik

    Kasutatud: 19.02.25

    (3)https://et.wikipedia.org/wiki/Frangi_riik#/media/Fail:Growth_of_Frankish_Power,_481-814.jpg

    Kasutatud: 19.02.25

    (4) Frangi riigi tõus. https://www.taskutark.ee/frangi-riigi-tous/ Kasutatud: 19.02.25

    (5) Chlodovech I. https://et.wikipedia.org/wiki/Chlodovech_I Kasutatud 19.02.25



    ]]>     2025-02-19 19:29:54 UTC https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3334793211     Riigi saatus gettervadi1 https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3334798857 Pärast Frangi riigi lagunemist 9. sajandi lõpus, kui Karl Suure impeerium jagunes tema poegade vahel, algas Euroopa poliitiline ja territoriaalne ümberkujundamine, mille tulemuseks olid erinevad muutused ja arengud.

    ]]>     2025-02-19 19:35:27 UTC https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3334798857     Pilt Chlodovech-ist gettervadi1 https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3334807199 2025-02-19 19:43:01 UTC https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3334807199 Bütsantsi riigi tekkimine ja kujunemine gettervadi1 https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3358876785 Bütsants oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil, selle jagunemise tagajärjel kui aastal 395 jagas keiser Theodosius Suur Rooma impeeriumi kaheks. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime Byzantion järgi. Riiginimed Bütsants ja Ida-Rooma keisririik võeti kasutusele alles pärast riigi eksisteerimise lõppu.


    ]]>     2025-03-10 13:33:00 UTC https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3358876785     Bütsants 6. saj gettervadi1 https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3358880437


    ]]>     2025-03-10 13:34:57 UTC https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3358880437     Kasutatud kirjandus gettervadi1 https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3358882313 (1) Keskaeg 7. klassi ajalooõpik 2 osa lk 10-15

    (2) Bütsants. https://et.wikipedia.org/wiki/B%C3%BCtsants

    Kasutatud 12.03.25

    (3) Bütsantsi riik. https://www.taskutark.ee/butsantsi-riik/ Kasutatud 12.03.25

    (4) Justinianus I. https://et.wikipedia.org/wiki/Justinianus_I

    Kasutatud 12.03.25

    ]]>     2025-03-10 13:35:48 UTC https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3358882313     Bütsantsi keisririigi valitsejad gettervadi1 https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3358883748 Bütsantsi tekke eelloos on väga oluline aasta 324, mil Constantinus Suur otsustas viia riigi idaosa pealinna Väike-Aasias asunud Nikomeediast Bosporuse väina äärde Byzantiumi, mille nimeks sai Konstantinoopol.

    Bütsants saavutas suurima territoriaalse ulatuse Justinianus I valitsusajal, vallutades tagasi suure osa endise Lääne-Rooma riigi aladest. Justinianus valitses aastatel 527-565. Ta tugevdas sõjaväge ja laevastikku, nagu öeldud vallutas tagasi Põhja-Aafrika, Lõuna-Hispaania ja Itaalia ning lasi rajada uhkeid ehitisi näiteks üks kuulsamatest on Hagia Sophia katedraal Konstantinoopolis. Seejärel riik mõnevõrra nõrgenes, kuid Herakleios I valitsemisperioodil viidi läbi ulatuslikud sõjaväe ja haldusreformid.

    ]]>     2025-03-10 13:36:36 UTC https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3358883748     Teemakohased mõisted gettervadi1 https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3361417338

  • Bütsants-Ida-Rooma keisririik keskajal.

  • Bütsantsi keisririigi pealinn on Konstantinoopol

    • ]]>     2025-03-11 19:29:30 UTC https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3361417338     Riigi saatus gettervadi1 https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3361418126 Riigile sai saatuslikuks Neljas ristisõda, mille käigus Konstantinoopol vallutati ja Bütsants jagati mitmeks väikeriigiks.

    ]]>     2025-03-11 19:30:10 UTC https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3361418126     Pilt Justinianus esimesest gettervadi1 https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3363343214 2025-03-12 19:27:33 UTC https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3363343214 Skandinaavia riikide tekkimine ja kujunemine gettervadi1 https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3375348592 Skandinaavia maad Rootsi, Norra ja Taani moodustasid keskajal ühtse kultuuripiirkonna, kus valitsesid ühesugused tavad ja tõekspidamised ning räägiti peaaegu sama keelt. Kuni umbes 1000. aastani kummardasid skandinaavlased omi jumalaid- Odinit, Thori, Freyri ja paljusid teisi. Tollased lääneeurooplased tundsid skandinaavlasi kui põhjast pärit julmi sõdalasi, keda nimetati kas normannideks või viikingiteks. Väikekuningate omavaheliste võitluste tagajärjel hakkas võim Skandinaavias koonduma, nii et 11. sajandiks olid tekkinud kolm riiki: Taani, Norra ja Rootsi. Riigi kujunemise käigus võtsid kuningad vastu ristiusu ning sundisid oma alamaid sedasama tegema. Varsti olid Skandinaavia maad enam-vähem samasugused kui ülejäänud kristlik Euroopa.

    ]]>     2025-03-20 17:34:04 UTC https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3375348592     Skandinaavia riigi valitsejad gettervadi1 https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3375348759 Viikingite ajastul ei olnud Skandinaavias ühtset riiki, vaid erinevad hõimud ja piirkonnad allusid kohalikele pealikele ja kuningatele. Viikingiteühiskonnas oli suurim võim, maavaldused ja rikkused kuningatel ja nende kaaskondsetel. Võim oli piiratud ning sageli nimetati kuningaks viikingiretke juhti. Järgnesid tema sõdalased ülikud. Ülikud elasid oma perekondade, sõdalaste, sulaste, teenijate ja orjadega enamasti suurtes taludes või mõisates. Suur osa inimesi olid vabad talupojad, kelle maatükid olid erineva suurusega ja kellel oli vastavalt sellele ühiskonnas suurem või väiksem sõnaõigus. Viikingite ühiskonnas oli ka rohkesti orje. Arvatakse, et mõni ori oli olemas igas keskmise suurusega majapidamises.

    ]]>     2025-03-20 17:34:14 UTC https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3375348759     Teemakohased mõisted gettervadi1 https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3375357437

  • Viikingid-rüüsteretkedel olev Skandinaavia sõdalane

  • Viikingiaeg-Euroopa ajaloo periood (u 800-1050), mida iseloomustavad Skandinaavia sõdalaste sõja-ja kaubaretked

  • Ruunid-viikingite tähestik

  • Normannid-Põhja-Prantsusmaa viikingid

  • Varjaagid-Ida suunas purjetanud viikingid

  • Ting-rahvakoosolek Skandinaavias

  • Saaga-lugulaul

  • Skald-lugulaulude koostaja ja ettekandja viikingiühiskonnas

    • ]]>     2025-03-20 17:41:11 UTC https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3375357437     Viikingiaeg gettervadi1 https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3375359401 2025-03-20 17:42:29 UTC https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3375359401 Vana-Vene riigi tekkimine ja kujunemine gettervadi1 https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3376254161 Vana-Vene riigi teket seostatakse tavapäraselt idas tegutsenud viikingite ehk nn varjaagidega. Räägitakse, et 862. a panid riigile aluse teiselt poolt merd kohale kutsutud kolm venda. Vürst Oleg vallutas Kiievi ning tegi sellest oma riigi keskuse. Järgmiste valitsejate ajal laiendati riiki veelgi: vallutati ja liideti endaga ümbritsevaid rahvaid.

    Vana-Vene riik oli paljurahvuseline. Põhjapoolsetel aladel elasid soomeugrilased, kelle sekka imbus lõuna poolt slaavlasi. Riigi lääneosas elas baltlasi, idaosas türgi rahvaid. Aastate jooksul sulandusid eri keeli kõnelevad rahvad ning hakkasid kõik lõpuks rääkima Vene keelt.

    ]]>     2025-03-21 06:55:29 UTC https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3376254161     Vana-Vene riigi valitsejad roilandjankristen https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3376254175

  • Esimene teadaolev Vana-Vene vürst oli Rjurik, kes valitses umbes aastatel 862-879, Põhja-Venemaal, kas Vana-Laadogas või hilisemas Novgorodis.

  • Umbes 880. aasta paiku vallutas tema järglane Oleg Kiievi ning tegi sellest oma riigi keskuse.

  • Ainus teadaolev naissoost valitseja Vana-Vene riigis oli Vürstinna Olga. Ta valitses aastatel 945-960. Valitses oma alaealise poja Svjatoslavi esindajana ja on tuntud oma kättemaksu poolest.

  • Vladimir Püha on suurvürst, kes võttis Bütsantsi vahendusel ristiusu ametlikult aastatel 988 vastu.

  • Jaroslav Tark on suurvürst, kes valitses aastatel 1019-1054. Ta tugevdas suurvürsti võimu, rajas riigi kaitseks palju kindlustusi, korrastas seadusandlust ning soodustas kultuuri arengut.

    • ]]>     2025-03-21 06:55:30 UTC https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3376254175     Vana-Vene riigi kaart roilandjankristen https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3376256118 2025-03-21 06:57:29 UTC https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3376256118 Kasutatud kirjandus gettervadi1 https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3377593120 (1) Skandinaavia https://et.wikipedia.org/wiki/Skandinaavia

    Kasutatud 22.03.25

    (2) Keskaeg 7. klassi ajalooõpik 2 osa lk 26-29

    (3) Skandinaavlased, Viikingid

    https ://www.taskutark.ee/skandinaavlased-viikingid/

    Kasutatud 04.04.25


    ]]>     2025-03-22 16:18:20 UTC https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3377593120     Teemakohased mõisted gettervadi1 https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3377605339

  • Varjaagid-tänapäeva Venemaa aladel ja Bütsantsis tegutsenud viikingid

  • Rus- Vana-Vene riigi nimi Skandinaavia allikates, vahel nimetati varjaage ka russideks, seega andsid nemad nime nii Vana-Vene riigile kui ka hilisemale Venemaale

  • Bojaar- Vana-Vene ülik

  • Veetse-rahvakoosolek Vana-Vene linnas

  • Druziina- Vana-Vene vürsti sõdalastest kaaskond

    • ]]>     2025-03-22 16:42:48 UTC https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3377605339     Kasutatud kirjandus gettervadi1 https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3377606116 (1) Keskaeg 7. klassi ajalooõpik 2 osa lk 30-33. Kasutatud 22.03.25.

    (2) Vana-Vene riik. https://www.taskutark.ee/vana-vene-riik/ Kasutatud 22.03.25.

    (3) Venemaa ajalugu. https://et.wikipedia.org/wiki/Venemaa_ajalugu Kasutatud 22.03.25.

    ]]>     2025-03-22 16:44:38 UTC https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3377606116     Riigi saatus gettervadi1 https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3377625427 Väikekuningate omavaheliste võitluste tagajärjel hakkas võim Skandinaavias koonduma, nii et 11. sajandiks olid tekkinud kolm riiki: Taani, Norra ja Rootsi. Need riigid olid varsti enam-vähem samasugused nagu ülejäänud kristlik Euroopa. Tugevneva keskvõimuga riikides toimusid sõjakäigud üksnes kuninga teadmisel ja heakskiidul. Järjest olulisemaks muutus rahvusvaheline kaubandus, kuid omaalgatuslike viikingiretkede aeg oli läbi.

    ]]>     2025-03-22 17:28:53 UTC https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3377625427     Riigi saatus gettervadi1 https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3377626662 Vana-Vene riik ei olnud ühtne tervik, vaid koosnes paljudest väiksematest vürstkondadest, mida valitsesid Rjurikute suguvõsa liikmed. Riigikesed sõdisid tihti omavahel ning vürstide võim oli suhteliselt ebakindel. 1169. aastal vallutas Vladimiri-Suzdali vürst Kiievi. Endine pealinn rüüstati. Lõplikult lagunes Vana-Vene riik mongolite vallutuse käigus 13. sajandi esimesel poolel.

    ]]>     2025-03-22 17:32:30 UTC https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3377626662     Pilt valitsejatest gettervadi1 https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3395599730 2025-04-04 05:40:24 UTC https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3395599730 Inglismaa riigi tekkimine ja kujunemine roilandjankristen https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3395848251 Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa. Kui 1066 aastal viimane anglosakside valitseja Edward Usutunnistaja ilma lasteta suri, tabas Inglismaad mitu rünnakut. Kuningaks valiti krahv Harold. Samal ajal otsustas juhust kasutada ka Norra kuningas Harald Hardrada, kes oli ammu väitnud, et Inglismaa troon peaks talle kuuluma. Samal ajal oli lähenemas aga uus oht. Normandia hertsog William väitis, et Edward oli lubanud trooni hoopis talle pärandada.William kogus kokku suure väe ning viis nad Inglismaale. Harold liikus oma väega lõunarannikule, et sissetung tagasi lüüa.William, kes sai hüüdnimeks Vallutaja, lasi end Londonis Inglismaa kuningaks kuulutada. Vallutuse tagajärjel tekkis Inglismaa-Normandia ühisriik. Inglismaa eliit kõneles kuni 14. sajandini prantsuse keelt.

    ]]>     2025-04-04 09:33:40 UTC https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3395848251     Inglismaa riigi kaart roilandjankristen https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3395855853 2025-04-04 09:41:33 UTC https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3395855853 Inglismaa valitsejad roilandjankristen https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3395860198

  • Esimene Inglismaa valitseja oli kuningas Edward Usutunnistaja. Tema valitses aastatel 1042-1066. Edward suri lasteta.

  • Peale Edward Usutunnistajat valiti kuningaks mõjukas krahv Harold. Haroldil õnnestus norralaste vägi Põhja-Inglismaal Stamford Bridge'i lahingus puruks lüüa.

  • Järgmist juhust otsustas kasutada Harald Hardrada, kes oli ammu väitnud, et Inglismaa troon peaks hoopis talle kuuluma.

  • Inglismaa valdused mandril suurenesid veelgi, kui trooni päris Anjou krahv Henry II. Henry valitses aastatel 1154-1189. On öeldud, et Henry leidis eest anarhia äärel oleva maa ning jättis endast maha hästi korrastatud riigi.

  • Henry trooni päris tema poeg Richard I Lõvisüda. Richard valitses aastatel 1189-1199. Ta sai tuntuks legendaarse väejuhina. Suurema osa valitsusajast veetis ta Prantsusmaal, püüdes kaitsta Inglismaa sealseid valdusi.

  • Pärast Richardi hukkumist ühel piiramisel astus troonile ta noorem vend John, kes valitses aastatel 1199-1216. John sai endale nimeks John Maata, sest ta kaotas suurema osa Inglismaa valdusest mandril, sealhulgas ka Normandia ja Anjou.

    • ]]>     2025-04-04 09:45:37 UTC https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3395860198     Teemakohased mõisted gettervadi1 https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3417384495

  • Magna Charta- suur vabaduskiri

    • ]]>     2025-04-21 07:32:59 UTC https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3417384495     Riigi saatus gettervadi1 https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3417386000 Pärast Richard I Lõvisüdame surma asus troonile tema vend John. Ta sai hüüdnimeks John Maata, sest ta kaotas suurema osa Inglismaa valdustest mandril. Kaotused Prantsusmaal tõid kaasa pahameelt Inglismaa suursaadikes, kes hakkasid John-i vastu mässama.

    ]]>     2025-04-21 07:34:31 UTC https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3417386000     Kasutatud kirjandus gettervadi1 https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3417388625 (1) Inglismaa. https://et.wikipedia.org/wiki/Inglismaa Kasutatud 21.04.25.

    (2) Keskaeg 7. klassi ajalooõpik 1 osa lk 136-139. Kasutatud 21.04.25.

    ]]>     2025-04-21 07:36:52 UTC https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3417388625     Prantsusmaa riigi tekkimine ja kujunemine gettervadi1 https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3417414555 Viimane Karolingide soost kuningas suri 987. aastal ilma pärijateta. Troonile valiti uus kuningas Hugues Capet. Kuna esimeste Kapetingide domeen oli väga väike, siis kuningas valitses kitsast ala Pariisi ümbruses. Ülejäänud Prantsusmaa territoorium oli läänistatud suurvasallidele, kes olid oma valdustes iseseisvad. 11. sajandil tõusid suurimate vasallide hulka Inglismaa kuningad, kes ei tahtnud Prantsuse kuningate ülemvõimu tunnustada. Ka riigi lõunaosa jäi Pariisis resideerivate kuningate võimkonnast välja. Kapetingidel õnnestus siiski panna alus kuningavõimu tugevnemisele. Kuningas Hugues lasi oma poja juba eluajal tulevaseks kuningaks kroonida ning seda traditsiooni jätkasid ka teised Kapetingid.

    ]]>     2025-04-21 08:02:07 UTC https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3417414555     Keskaegse Prantsusmaa riigi kaart gettervadi1 https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3423551071 2025-04-24 15:09:43 UTC https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3423551071 Prantsusmaa valitsejad gettervadi1 https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3423551340 Viimane Karolingide soost kuningas suri 987. aastal ilma pärijateta. Troonile valiti abt Hugues Capet, kes oma lisanime sai selle järgi, et tema kloostris hoiti Prantsusmaa tähtsaimat reliikviat- püha Martini kuuetükki.

    • Kõige edukam kuningavõimu laiendaja oli Philippe II Auguste, kes valitsest aastatel 1180-1223, kes haaras endale lõviosa Inglismaa valdusest mandril. Ta muutus võimsamaks lääniisandaks Prantsusmaal ning lõi materiaalsed eeldused võimu edasiseks koondumiseks. Kuningas hakkas oma domeeni efektiivselt valitsema.

    • Philippe IV Ilus valitses aastatel 1285-1314. Ta mõistis, et makse on lihtsam koguda ning uusi seadusi ellu viia, kui alamad on sellele oma heakskiidu andnud. Aastal 1302 kutsus Philippe Ilus kokku kogu kuningriigi seisuste esindajad. Uus esinduskogu, mis nimetati generaalstaatideks, kiitis kuninga poliitika entusiastlikult heaks. Ta lasi valmistada vähendatud väärismetallisisaldusega münte, või pagendas riigist jõukaid juute, et nende vara konfiskeerida.

    • Philippe Auguste'i poeg Louis IX Püha valitses aastatel 1226-1270. Ta oli populaarne valitseja, keskaegse kuningaideaali kehastus.

    ]]>     2025-04-24 15:09:53 UTC https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3423551340     Teemakohased mõisted gettervadi1 https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3423554562

  • Ordaal- nn jumalakohus, kus kaebealuse süü tehti kindlaks vee-või tuleprooviga

  • Generaalstaadid- kuningriigi kolme seisuse (vaimulikud, aadlikud ja linnakodanikud) esindajate kogu, mille kuningas kriitilistes olukordades kokku kutsus


    • ]]>     2025-04-24 15:12:11 UTC https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3423554562     Kasutatud kirjandus gettervadi1 https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3423558287 (1) Keskaegne Prantsusmaa. https://et.wikipedia.org/wiki/Keskaegne_Prantsusmaa Kasutatud 24.04.25

    (2) Keskaeg 7. klassi ajalooõpik 1 osa lk 140-141. Kasutatud 28.04.25.

    ]]>     2025-04-24 15:15:08 UTC https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3423558287     Riigi saatus gettervadi1 https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3423600130 Prantsusmaa ei hävinenud veel pikka aega, kuid tekkis palju katsumusi ja raskusi. Näiteks 14. sajandi keskel raskendas olukorda erakordse ulatusega katkuepideemia- nii nimetatud must surm, mis tappis aastatel 1348-1351 umbes kolmandiku elanikkonnast. Pariisis puhkes troonipärija vastu mäss, mis levis ka maapiirkondadesse.

    ]]>     2025-04-24 15:47:33 UTC https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3423600130     Millal toimus? gettervadi1 https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3425291215 Saja-aastaseks sõjaks on hakatud nimetama sõjalisi konflikte Inglismaa ja Prantsusmaa vahel aastatel 1337-1453. Sel ajavahemikul ei sõditud kindlasti mitte pidevalt, ette tuli ka päris pikki rahuperioode.

    ]]>     2025-04-25 17:12:08 UTC https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3425291215     Põhjused gettervadi1 https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3425292984

  • Inglismaa kuningadünastia taotles Prantsusmaa trooni.

  • Konfliktid Inglismaa ja Prantsusmaa vahel.



    • ]]>     2025-04-25 17:14:04 UTC https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3425292984     Pilt Karl Suurest gettervadi1 https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3427747710 2025-04-28 09:15:54 UTC https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3427747710 Edward Usutunnistaja Bayeux vaibal gettervadi1 https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3427809730 2025-04-28 10:05:32 UTC https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3427809730 Pilt Harald Hardrada-st gettervadi1 https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3427812737 2025-04-28 10:08:05 UTC https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3427812737 Pilt Henry teisest gettervadi1 https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3427817271 2025-04-28 10:12:09 UTC https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3427817271 Pilt Richard I Lõvisüdast gettervadi1 https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3427821541 2025-04-28 10:15:30 UTC https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3427821541 Pilt John Maatast gettervadi1 https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3427826067 2025-04-28 10:19:50 UTC https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3427826067 Philippe II gettervadi1 https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3427832189 2025-04-28 10:25:17 UTC https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3427832189 Philippe IV gettervadi1 https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3427833580 2025-04-28 10:26:21 UTC https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3427833580 Louis IX gettervadi1 https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3427834579 2025-04-28 10:27:30 UTC https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3427834579 Kaua tegelikult kestis ja mitu põlvkonda selles osales? gettervadi1 https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3427842314 Inglismaa ja Prantsusmaa sõjaperiood kestis kokku umbes 110 aastat, kus tuli ka ette palju rahuperioode. Üheks sõjaks neid on neid lahinguid nimetatud, sest kõigil oli sama põhjus.

    ]]>     2025-04-28 10:34:58 UTC https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3427842314     Pöördepunktid gettervadi1 https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3428127434 Sõja algus oli inglastele edukas, kuid sõjaõnn oli muutlik. 1360. aastal loobus Edward

    ]]>     2025-04-28 14:05:54 UTC https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3428127434     Jeanne d' Arc gettervadi1 https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3428130957 Ootamatult tõstis sõjast väsinud rahva motivatsiooni talutüdruk Jeanne d' Arc, kelle juhtimisel alustasid Prantsusmaa väed 1429. aastal vasturünnakut ja vabastasid inglaste piiramisrõngast Orleans'i linna. Jeanne d' Arc on kirjutanud kirja Inglise kuningale.

    ]]>     2025-04-28 14:08:00 UTC https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3428130957     Tagajärjed gettervadi1 https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3428174565

  • sajandi lõpul vallutasid Prantsuse kuningad suurema osa maadest tagasi, kuid läksid seejärel riidu oma vasallide Burgundia hertsogitega, nii et Burgundia asus inglaste poolele. Pariis langes vaenlaste kätte ja prantslased sattusid üsna lootusetusse seisu.

    • ]]>     2025-04-28 14:35:07 UTC https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3428174565     Osapooled: riigid, nende valitsejad. Lisa iga riigi juurde millal ja miks olid nad edukad. gettervadi1 https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3428187047 Inglismaa:

    • Edward III alustas sõda ja saavutas suuri võite. Inglased võitsid olulised lahingud näiteks nagu Crecy (1346) ja Poitiers (1356) lahingud. Inglaste edu tugines parema rüütliarmee juhtimisele ja vibuküttidele.

      Prantsusmaa:

    • 15. sajandi teisel poolel hakkas Prantsusmaa tagasi võtma kaotatud alasid. Väga tähtis roll oli Jeanne d' Arcil, kes aitas murda inglaste ülekaalu. Charles VII krooniti kuningaks ja tema valitsusajal vallutati tagasi peamised alad.

    ]]>     2025-04-28 14:42:58 UTC https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3428187047     Kasutatud kirjandus gettervadi1 https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3428196326 (1) Keskaeg 7. klassi ajalooõpik 1 osa lk 142-143 Kasutatud 28.04.25.

    ]]>     2025-04-28 14:48:56 UTC https://padlet.com/gettervadi1/9xu4g64pw7lvoaec/wish/3428196326