<?xml version="1.0"?>
<rss version="2.0">
   <channel>
      <title>Vaimne kultuur by Germo Mets</title>
      <link>https://padlet.com/germo_mets7/9sjnbpbnsk1s</link>
      <description>XVIII sajandil
</description>
      <language>en-us</language>
      <pubDate>2018-09-26 06:47:39 UTC</pubDate>
      <lastBuildDate>2018-09-28 07:48:32 UTC</lastBuildDate>
      <webMaster>hello@padlet.com</webMaster>
      <image>
         <url></url>
      </image>
      <item>
         <title>Piibel</title>
         <author>germo_mets7</author>
         <link>https://padlet.com/germo_mets7/9sjnbpbnsk1s/wish/285871032</link>
         <description><![CDATA[<div><figure class="attachment attachment--preview" data-trix-attachment="{&quot;contentType&quot;:&quot;image&quot;,&quot;height&quot;:230,&quot;url&quot;:&quot;https://mikkelimuuseum.ekm.ee/wp-content/themes/ekm/timthumb.php?src=https://mikkelimuuseum.ekm.ee/wp-content/uploads/2014/12/ekm_events_kodu-ja-kirikuraamat-tallinn-1856_1382017725.jpg&amp;w=347&amp;h=230&amp;zc=2&quot;,&quot;width&quot;:347}" data-trix-content-type="image"><img src="https://mikkelimuuseum.ekm.ee/wp-content/themes/ekm/timthumb.php?src=https://mikkelimuuseum.ekm.ee/wp-content/uploads/2014/12/ekm_events_kodu-ja-kirikuraamat-tallinn-1856_1382017725.jpg&amp;w=347&amp;h=230&amp;zc=2" width="347" height="230"><figcaption class="attachment__caption"></figcaption></figure></div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2018-09-26 06:54:33 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/germo_mets7/9sjnbpbnsk1s/wish/285871032</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Vaimne kultuur</title>
         <author>germo_mets7</author>
         <link>https://padlet.com/germo_mets7/9sjnbpbnsk1s/wish/285871618</link>
         <description><![CDATA[<div>Eesti erinevaid kultuurivaldkondasid ja neile iseloomulikke nähtusi uuriti eriti esimese Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu ajal. Oluline uurimisvaldkond on olnud soome-ugri ja arktilised kultuurid ning erinevate kultuuride ja rahvaste eripärad Eestis – eesti-rootslased, peipsiäärsed vanausulised, vadjalased, isurid, Kirde-Eesti vene asustus, setud jne. Lisaks on uuritud eestlaste asustusi Venemaal ning uurimisretkedel on käidud Siberis, Kaug-Idas, Abhaasias ja mujal. Samuti uuritakse väliseesti kogukondasid Rootsis, USAs, Kanadas ja mujal, mis tekkisid II maailmasõja ja nõukogude okupatsiooni tõttu ning Eesti </div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2018-09-26 06:56:42 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/germo_mets7/9sjnbpbnsk1s/wish/285871618</guid>
      </item>
      <item>
         <title>UNESCO </title>
         <author>germo_mets7</author>
         <link>https://padlet.com/germo_mets7/9sjnbpbnsk1s/wish/285873298</link>
         <description><![CDATA[<div>Vaimse kultuuripärandi kaitsmiseks on koostatud <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/UNESCO_vaimse_kultuurip%C3%A4randi_kaitse_konventsioon">UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsioon</a>.</div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2018-09-26 07:03:08 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/germo_mets7/9sjnbpbnsk1s/wish/285873298</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Eesti vaimne kultuur esitleb end</title>
         <author>germo_mets7</author>
         <link>https://padlet.com/germo_mets7/9sjnbpbnsk1s/wish/285874392</link>
         <description><![CDATA[]]></description>
         <enclosure url="https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=uhisuudised19340224.2.10&amp;dliv=none&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-----------" />
         <pubDate>2018-09-26 07:06:58 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/germo_mets7/9sjnbpbnsk1s/wish/285874392</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Luteri kirik</title>
         <author>germo_mets7</author>
         <link>https://padlet.com/germo_mets7/9sjnbpbnsk1s/wish/285875266</link>
         <description><![CDATA[<div>Asutus nimega <strong>Eesti Evangeelne Luterlik Kirik</strong> (<a href="https://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%BChend">lühend</a> <strong>EELK</strong>) on <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti">Eestis</a> ja <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4liseestlased">väliseestlaste</a> seas tegutsev <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Luterlus">luterlik</a> <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Kirik_(institutsioon)">kirik</a>. EELK-l on Eestis 12 <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Praostkond">praostkonda</a>, 167 <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Kogudus">kogudust</a>, 214 <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Vaimulik">vaimulikku</a> ja alates <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/2010">2010</a>. aastast lisaks eraldi <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Evangeeliumi_Luteriusu_Kirik">Välis-Eesti piiskopkond</a>.</div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2018-09-26 07:10:27 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/germo_mets7/9sjnbpbnsk1s/wish/285875266</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Pietism</title>
         <author>germo_mets7</author>
         <link>https://padlet.com/germo_mets7/9sjnbpbnsk1s/wish/285875408</link>
         <description><![CDATA[<div><strong><br>Pietism</strong> (ladina sõnast <em>pietas</em> 'vagadus, jumalakartlikkus') oli saksa <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Protestantism">protestantismi</a> vabadusliikumine 17.–19. sajandil.<br>Pietismi eelkäijaks nimetatud <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Johann_Arndt">Johann Arndt</a> tegutses umbes 1600. aasta paiku <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Braunschweig">Braunschweigis</a>. Pietism kogus <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Luterlus">luterliku</a> liikumisena jõudu 17. sajandi lõpupoole, kuid mõjutas ka <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Kalvinism">kalvinismi</a> ja <a href="https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Roomakatoliiklus&amp;action=edit&amp;redlink=1">roomakatoliiklust</a>.Pietismi peamine eesmärk oli uuenenud inimene. Inimene pidi uuenema läbi intensiivse suhte Jeesusega. Pietismile on omane individuaalsus ning teadmine inimliku eksistentsi raskusest ja lõhestatusest.Eestlaste hulgas leidis pietism laiemat kõlapinda <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/18._sajand">18. sajandil</a>, kui <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Hernhuutlus">hernhuutlased</a> jõudsid Eestisse, kuigi juba oma eluajal oli Johann Arndt kirjavahetuses pastor <a href="https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Johannes_Knopius&amp;action=edit&amp;redlink=1">Johannes Knopiusega</a> Niguliste kirikust.<br><br></div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2018-09-26 07:10:53 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/germo_mets7/9sjnbpbnsk1s/wish/285875408</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Ratsionalism</title>
         <author>germo_mets7</author>
         <link>https://padlet.com/germo_mets7/9sjnbpbnsk1s/wish/285875628</link>
         <description><![CDATA[<div><strong><br>Ratsionalism</strong> <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Filosoofia">filosoofias</a> on <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Tunnetusteooria">tunnetusteoreetiline</a> suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%B5istus">mõistus</a> ja <a href="https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Loogiline_m%C3%B5tlemine&amp;action=edit&amp;redlink=1">loogiline mõtlemine</a>, mitte <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Kogemus">kogemus</a> ega <a href="https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Meelte_andmed&amp;action=edit&amp;redlink=1">meelte andmed</a>.<br><a href="https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=T%C3%B5e_kriteerium&amp;action=edit&amp;redlink=1">Tõe kriteeriumiks</a> peab ratsionalism teadmiste selgust ja loogilist korrektsust.<br><br></div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2018-09-26 07:11:33 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/germo_mets7/9sjnbpbnsk1s/wish/285875628</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Ehituskunst</title>
         <author>germo_mets7</author>
         <link>https://padlet.com/germo_mets7/9sjnbpbnsk1s/wish/285876439</link>
         <description><![CDATA[<div><strong><br>Ehituskunst</strong> (täispealkirjaga Ehituskunst : uurimusi arhitektuurist ja teooriast) on <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Arhitektuur">arhitektuuri</a> käsitlev Eesti <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4tkv%C3%A4ljaanne">jätkväljaanne</a>.Esimese numbri nimiaasta oli 1981, ehkki see ilmus alles <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/1983">1983</a>. aastal.<a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Ehituskunst_(v%C3%A4ljaanne)#cite_note-ESTER-1"><sup>[1]<br></sup></a>Numbrite 1–39/40 väljaandja oli <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Arhitektide_Liit">Eesti Arhitektide Liit</a> (aastani 1988 <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_NSV_Arhitektide_Liit">Eesti NSV Arhitektide Liit</a>), numbrite 41–53/54 väljaandja oli <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Sihtasutus_Kultuurileht">Sihtasutus Kultuurileht</a> ning alates 55. numbrist on väljaandja <a href="https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eesti_Kunstiakadeemia_arhitektuuriteaduskond&amp;action=edit&amp;redlink=1">Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond</a>.<a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Ehituskunst_(v%C3%A4ljaanne)#cite_note-ESTER-1"><sup>[1]<br></sup></a>Numbrite 1–38 peatoimetaja oli <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Leonhard_Lapin">Leonhard Lapin</a>, numbrite 39/40–53/54 peatoimetaja oli <a href="https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ingrid_Ruudi&amp;action=edit&amp;redlink=1">Ingrid Ruudi</a> ning alates 55. numbrist on peatoimetajad <a href="https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kadri_Klementi&amp;action=edit&amp;redlink=1">Kadri Klementi</a> ja <a href="https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Aet_Ader&amp;action=edit&amp;redlink=1">Aet Ader</a>.<a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Ehituskunst_(v%C3%A4ljaanne)#cite_note-ESTER-1"><sup>[1]<br></sup></a><br></div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2018-09-26 07:13:46 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/germo_mets7/9sjnbpbnsk1s/wish/285876439</guid>
      </item>
   </channel>
</rss>
