Maailmas ei ole ühtki teist riiki, kus energeetika toetuks nii suurel määral põlevkivile kui Eestis. 2011.aastal langes eesti osaks tervelt 98,1% kogu maailmas kaevandatud põlevkivist. 2012.aastal pärines Eestis toodetud primaarenergiast 58% põlevkivist. 2016.aastal pärines põlevkivist 34%.

Estonia kaevandus on Eesti Energia tütarettevõttele Eesti Energia Kaevandused AS kuuluv 1972. aastal käiku lastud Eesti ja ka maailma suurim põlevkivi tootev allmaakaevandus.

Estonia kaevanduse ammendunud kambriplokkidesse on rajatud maailmas ainulaadsed maa-alune settebassein ja pumpla. Tänu sellele on kaevandusvee settimisaeg pikem ning maa peale pumbatava vee heljumisisaldus peaaegu olematu.

Estonia kaevanduse maa-aluste 3D-mõõdistustööde tegemiseks on katsetatud mehitamata roomiksõidukit Multiscope. Robot uuris tervikute seisukorda alal, millele plaanitakse rajada regiooni üks suurimaid päikeseelektrijaamu.

 Lisaks, Estonia kaevanduse maa-alustes osades, kus käib aktiivne kaevandamine, levib mobiilside.

Estonia kaevanduses kasutatakse lisaks kamberkaevandamisele ka kamberlaava täiustatud tehnoloogiat. Nii püsib maapind tervikutel, kuid kaevandamine toimub korraga mitu korda pikemal, ligi 700-meetrisel töölõigul.

Sellise meetodi eeliseks on väiksemahulised ettevalmistustööd, mis aitavad hoida põlevkivi hinda konkurentsivõimelisena.
Lisamõju keskkonnale ei kaasne.

https://www.energia.ee/et/ettevottest/tehnoloogia/kaevandamine

Hea toodangu taga on väga head toodangunumbrid eelnevast kolmest kuust. Enim panustasid headesse toodangutulemustesse Enefit Greeni tuulepargid Eestis ja Leedus, mis tootsid aasta kolme kuuga pea 400 GWh taastuvelektrit. Ülejäänud toodang tuli koostootmisjaamadest, päikeseparkidest, Ruhnu taastuvenergia lahendusest ja Keila-Joa hüdroelektrijaamast.

Enefit Greeni juhatuse esimees Aavo Kärmas kommenteerib, et tulemusega võib rahule jääda. “Enefit Greeni esimese kolme kuu toodangut on soosinud väga head ja stabiilsed tuuleolud, tänu millele suutsime aastavõrdluses oma tootmistulemusi pea viiendiku võrra kasvatada. Samal ajal on langenud aga soojatoodang, mis tuleneb olulisemalt soojemast ilmast, mida käesoleval hooajal nautida oleme saanud.“

Ettevõtte esimese kvartali soojustoodanguks kujunes kokkuvõtvalt 150 gigavatt-tundi, mis on ligi 20% vähem, kui eelmisel aastal samal perioodil. Sellise tulemuse põhjus seisneb selleaastases eriti soojas talves. 

Enefit Green on Eesti Energia alla kuuluv taastuvenergia ettevõte, millele kuulub 20 tuuleparki nii Eestis kui ka Leedus,  neli koostootmisjaama Irus, Paides, Valkas ja Brocenis, üks hüdroelektrijaam Keila-Joal, 36 päikeseelektrijaama Eestis ja Poolas ning pelletitehas Lätis. Sellega on Enefit Green suurim tuuleenergia tootja.

https://www.energia.ee/et/uudised/avaleht/-/newsv2/2020/04/11/enefit-green-tootis-esimeses-kvartalis-450-gwh-taastuvelektrit

Üks lahendus on päikeseenergia kasutamine. Päikesepaneelide jaoks enam-vähem sobivaid kohti leidub igal pool ning need toodavad energiat ka pilvise ja sajuse ilmaga. Aga kui päikesepaneel katab terve hektari, siis selle all tõenäoliselt ei säili heinamaa tavaline ökosüsteem. Kui on aga katusel või katab paarkümmend ruutmeetrit, on selle mõju keskkonnale märksa väiksem. 

Eesti Gaas on välja töötanud uudse võimaluse tarbida rohelist energiat. Oma Päike on Eesti Gaasi energialahendus ettevõtetele, korteriühistutele, koolidele ja lasteaedadele, kelle elektrienergia tarbimine on vähemalt 20 000 kWh. Kliendi hoone katusele või krundile rajatakse isiklik päikeseenergiajaam. Eesti Gaasi päikeseenergia ärijuhi Maido Märssi sõnul ei pea klient sellesse ise investeerima, asjaajamisega tegelema ega maksma võrgutasu. Seega säästab klient raha. Eesti Gaas teeb kogu investeeringu ja paigalduse ning jääb hiljem ka päikesepaneele hooldama. Kliendi kokkuhoid omatoodetud elektrienergia võrgutasudelt võib olla isegi üle 1500 € aastas. 

Hoone lame- või viilkatus võib olla lõunasuunaline, aga ei ole probleemi paneele teiste suunaliste katustele paigaldamisega. Katusel või maapinnal on vaja vaba ala alates 600 m2. Paneelide ala ei tohi varjata kõrghooned või -haljastus. Elektriseamded töötavad mõlema allika pealt (võrguelekter ja päikeseelekter) täpselt sama moodi, seega ei pea muretsema, et võrgust ostetav elekter kvaliteetsem oleks kui päikesepaneelide toodetav. 50 kW süsteem toodab aastas keskmiselt 48,5 MWh, mis katab ligikaudu 15 kodumajapidamise tarbimise. 

Kuidas lahendus töötab?

1. Põikesepaneel – muudab põikesekiirguse                      

2. Inverter – muudab alalisvoolu kasutatavaks                võrku

 

3. Elektriarvesti – mõõdab toodetud elektrienergiat 

4. Otseliin - elektrienergia edastuskliendile

5. Tarbimata elekter suunatakse elektrivõrku

                                                       Päikeseelektri näidistoodangu jaotus aasta lõikes (sõltub, kuidas paneelid on paigaldatud)

Praeguste teadmiste juures ei saa me elektrit lattu panna, vaid peame selle tootmisele järgnevalt ka ära tarbima. Paraku on endiselt suurim tundmatu energia salvestamise võimalus.

https://www.gaas.ee/arikliendile/paikeseenergia/

Põlevkivi kaevandamisel on kasutusele võetud erinevaid uuenduslikke tehnoloogiaid. Estonia kaevanduses kasutatakse lisaks kamberkaevandamisele ka kamberlaava täiustatud tehnoloogiat.  Selle meetodiga püsib maapind tervikutel, kuid kaevandamine toimub korraga mitu korda pikemal töölõigul. Meetodi eeliseks on väikesemahulised ettevalmistustööd, mis aitavad hoida põlevkivi hinda konkurentsivõimelisena ning lisa mõju keskkonnale ei kaasne.

Põlevkivi ja lubjakivi on maapõues kihiti ning energia tootmiseks tuleb lubjakivi põlevkivist eraldada. Lubjakivi kui rikastusjäägi laialdasem kasutamine tõstab põlevkivitööstuse lisandväärtust. Seega arendatakse koostööd ehitus- ja teedeehitus ettevõtetega ning otsitakse lubjakivile uusi rakendusvõimalusi.

Et kaevandamist veelgi keskkonnasäästlikumaks teha on Estonia kaevanduse ammendunud kambriplokkidesse rajatud maailmas ainulaadne maa-alune settebassein ja pumpla. See aitab pikendada kaevandusvee settimisaega ja nii on maa peale pumbatava vee heljumisisaldus peaaegu olematu. Ohutuse huvides levib Estonia kaevanduse maa-alustes osades, kus käib aktiivne kaevandamine, mobiilside.

Eesti energia kaevandab  põlevkivi Estonia allmaakaevanduses ja Narva karjääris. Kaevandatud maad ka heakorrastatakse. Sinna istutatakse metsa, rajatakse põllumaid või leitakse kasutatud alale muud otstarbed. 

https://www.energia.ee/et/ettevottest/tehnoloogia/kaevandamine

Eesti Energia on Eestis põlevkivi kaevandanud juba peaaegu 100 aastat ning tänu pikaajalise kogemusele  on Põlevkivi kaevandamine praegu keskkonnasäästlikum ja tõhusam kui kunagi varem.

Hetkel  kaevandab Eesti Energia põlevkivi  kahes kohas: Estonia allmaakaevanduses ja Narva karjääris. Peale kaevandamist leitakse maale uus otstarve. Olgu selleks siis põllumaa, mets või midagi muud.

Kuna keskkonnamõju allmaakaevandamisel on väiksem kui karjäärkaevandamisel, siis plaanib Eesti Energia ka Narvas alustada allmaakaevandamist.

Estonia kaevanduses kasutatakse ka uut ja täiustatud kamberlaava tehnoloogiat. Tänu sellele püsib maapind tervikutel, kuid kaevandamine toimub mitu korda pikemal töölõigul. Selle meetodi eeliseks on väikesemahulised ettevalmistustööd, tänu millele püsib põlevkivi hind konkurentsivõimeline. Samuti ei kaasne selle meetodiga lisamõju keskkonnale.

Lubjakivi ja põlevikivi asuvad maa sees kihiti ja lubjakivi tuleb põlevkivist eraldada. Lubjakivile leiab aga laialt kasutust  ehitusvaldkonnas. Sellepärast arendab Eesti Energia koostööd vastavates valdkondades tegutsevate ettevõtetega, andes nii oma panuse ringmajandusse.

Et kaevandamine oleks keskkonnasäästlikum ja ohtum on Estonia kaevandusse rajatud maailmas ainulaadne maa-alune settebassein ja pumpala. Tänu nendele lahendustele kaevandusvee settimisaeg pikem ja maapeale tagasi pumbatud vesi kvaliteetsem. Samuti on 3D-mõõdistustööde jaoks kasutusele võetud mehitamata robot ja Estonia kaevanduse maa-alustes osades, kus käib aktiivne kaevandamine, levib mobiilside.

https://www.energia.ee/et/ettevottest/tehnoloogia/kaevandamine 

Jaama töös hoidmisega oli mitmeid eriarvamusi ja küsimusi. Kohalikud olid elektrijaama tööshoidmise poolt, kuna tegemist on ikkagi suursuguse vaatamisväärsusega Eesti energeetika jaoks. Aga kahjuks on riigi keskkonnaasutused leidnud, et nii pole enam loodusele kasulik, ja et paisutus tuleb lõpetada, et lõhekalad saaksid liikuda kuni loodusliku astanguni, milleks on Jägala juga. Sellel hetkel oli juba püütud leida viisi, kuidas kalad saaksid elada oma elu, nii et pais neile ette ei jääks. Kahjuks ei sobinud ükski mõte keskkonnakaitsele ja teadlastele.

Kuna 3 aastat tagasi leiti, et seadused on viieteistkümne aastaga juba nii palju muutunud, et on üpris raske ajaga kaasas käia, siis otsustatigi hüdroelektrijaam panna müüki. Loodame, et uued omanikud äkki suudavad leida nii öeldud “kuldse kesktee”.

Soojuse tarbimine kütteks on seotud välisõhu temperatuuriga. Kuivõrd aastate lõikes on välisõhu temperatuurid erinevad, ei saa erinevatel aastatel tarbitud soojust omavahel otseselt võrrelda. Võrdlemist võimaldab tarbitud soojuse normaalaastaga kraadpäevadega taandamine.

Eesti riik paikneb suhteliselt väikesel maa-alal, kuid sellegipoolest esineb piirkonniti erinevusi nii välisõhu temperatuuris kui ka muudes mõõdetavates parameetrites. Keskmine kütteperiood kestab 1. oktoobrist 30. aprillini, tegelik kütteperioodi pikkus oleneb konkreetsest aastast ning hoonest, mida köetakse.

Aastate lõikes on kütteperioodi keskmiste temperatuuride kõikumine toimunud suhteliselt suurtes piirides ning seetõttu pole tugevat seost, mis kirjeldaks temperatuurimuutuste trendi, võimalik välja tuua. Kasutades lineaarset regressiooni, on näha, et ajavahemikul 1950...2012 on kütteperioodi keskmine temperatuur muutunud 2 °C võrra. Vaadeldes viimast 40 aastat, saab täheldada 1,2 °C-st keskmise temperatuuri muutust.

Kindlalt võib öelda, et hoonete soojuse vajadus kütteks muutub seoses välisõhu temperatuuri muutumisega ning iga aasta on kütteperioodi temperatuur erinev, samuti erinevad üksteisest hooned ning nende soojustuse kvaliteet, mis omakorda muudab kütmiseks vajaliku sooja kogust.

Enefit Greeni juhatuse esimees Arvo Kärmas arvab, et päikeseenergia hakkab järgnevatel aastatel mängima suurt rolli Eesti energiamajanduses. Samuti lisas ta, et firma kavatseb tulevikus veel päikeseparke luua. Tema arvates on päikeseenergia tootmine Eestis alles alanud ja riiki ootab ees veel pikk teekond, et seda energialiiki arendada ja rohkem toota. Kuigi selliste parkide rajamine on kallis ja nõuab suuri investeeringuid, siis ettevõtte plaanid on suured. Päikeseplaanide tasuvaeg on pikk ning isegi siis kui firma investeeringud on suured, tasub see tulevikus ära: tulemuseks on rohelisem Eesti. 

 Enefit Green investeeris 2018. aastal päikseenergeetikasse 5 miljonit eurot. Nende eesmärk on, et 2023. aastaks ulatuks päikeseparkidest tulenev energia kogumahus vähemalt 50 megavatini. Loodetav tootva energia suurusjärk on pea 7 korda suurem kogu 2018. aastal investeeritud päikeseparkide ennustatud energia kogutoodangust. 2020. aasta seisuga on neil juba 39 päikeseparki, mille koguvõimsus on 26 megavatti, seega on ettevõttel päikeseenergia osas veel ruumi areneda ja oma 2023. aastaks ennustatavate eesmärkideni jõuda.

https://www.energia.ee/et/uudised/avaleht/-/newsv2/2019/05/11/paikeseparke-lisandub-hoogsalt 

 

Enefit Greeni juhatuse esimehe Aavo Kärmase sõnul on see sellel aastal firma kolmas tuulepargiarendusprojekti taotlus Eestis. „Lisaks Pärnu linnale esitatud eriplaneeringu taotlusele on esitatud taotlused tuulepargi rajamiseks ka Lääne-Nigula valda Läänemaal ja Saarde valda Pärnumaal. Kui kas või osa nendest tuulepargiprojektidest realiseerub, on tegemist väga olulise murrangu ja suunamuutusega rohelise energia tootmise suunas Eestis,“ ütles Kärmas.

 

Seni ei ole Kärmase sõnul tuuleparkide rajamine Eestis läinud lihtsalt. „Vaatamata sellele, et kliimapoliitika suunab meid puhtamale energiatootmisele, valmisid viimased suuremad tuulepargid siin rohkem kui seitse aastat tagasi. Kui soovime neid eesmärke täita, on uute tuuleparkide rajamine möödapääsmatu,“ lisas Kärmas.

 

Kui taotlus saab Pärnu linna poolt kinnitatud, algatatakse keskkonnamõjude hindamine: kaitsealuste liikide olemasolu väljaselgitamine antud piirkonnas ning projekti mõju suuruse uurimine loodus- ja elukeskkonnale. Uuringud viiakse läbi 3 aasta jooksul ning nende käigus võetakse arvesse ka kohaliku kogukonna arvamust. Tulemused näitavad, kas ja mis tingimustes on tuulepargi olemasolu selles piirkonnas võimalik.

 

Eesti Energia eesmärgiks on vähendada põlevkivi otsepõletamise teel saadud elektri tootmist ning tõsta taastuvenergia osa kogutootmises. Aastaks 2023 on plaanitud taastuvate energiaallikate abil toodetud elektri osakaal tõsta 45 protsendini. 

https://www.energia.ee/et/uudised/avaleht/-/newsv2/2020/03/20/enefit-green-uurib-voimalust-rajada-parnumaale-paikuse-osavalda-tuulepark

Siiamaani on pidanud päikesepaneelide paigaldamiseks tegema väga suure sissemakse, mis on hoidnud paljusid inimesi seda uuendust oma kodus tegemast. 

Päikeseenergia on hakanud inimesi aga üha enam huvitama. Kodu renoveerides on paljud hakanud mõtlema tänapäevaste energialahenduste kasutamisele. Võimalus panustada puhtamasse maailma ning hoida kokku ka elektriarvetelt innustab inimesi kasutama päikesepaneele. 

Alates 2019. aasta septembrikuust on igaühel võimalus paigaldada päikesepaneelid ilma suurt sissemakset tegemata. Eesti Energia tegi koostööd Inbankiga, kellega nad töötasid välja kuumakse põhise lahenduse. Sten Aan, Eesti Energia energiateenuste juht, ütles, et võimalik on valida nulleurone sissemakse, puuduvad lepingutasud, haldustasud ning soovi korral saab ka jäägi ennetähtaegselt tagastada. Eesti elanikel on nüüd kergem võimalus toota 100% puhast taastuvenergiat ja keskkonnahoius kaasa lüüa.

Praegu on päikeseelektri süsteemi planeerimiseks parim aeg. Lisaks kõigele, mis enne mainitud sai, on võimalik saada toetust taastuvenergia toetusskeemist. Paraku kehtib selline pakkumine 2020. aasta lõpuni. See tähendab, et paneelid peavad olema püsi enne aasta lõppu ning kõik jaamad, mis valmivad hiljem, jäävad toetusest ilma.

Päikeseelekter on hea võimalus, kuidas ise vähendada looduse reostamist. Päikesepaneelide paigaldamine võib lisaks elektri kulude vähenemisele tõsta ka kinnisvara hinda. Praegu sellesse investeerimine toob tulevikus kindlasti kasu.

 

 

 

Enefit Green on regiooni üks suurimaid taastuvenergia tootjaid ning suurim tuuleenergia tootja.

Käesoleva aasta aprillis tootis Enefit Green 122 gigavatt-tundi elektrit, millest jaguks aastaks ajaks ligi 40 000 majapidamise keskmise tarbimise katmiseks.

Enefit Greeni juhatuse esimehe Aavo Kärmase sõnul on aprilli hea toodangutulemuse taga tugev tuul, eriti kuu esimeses pooles. Kärmase sõnul saadi tuultest võtta maksimumi tänu tuulepargi töökindlusele. Kokku tootsid Enefit Greeni tuulepargid aprillis 104 gigavatt-tundi taastuvelektrit.

Lisaks tuuleparkidele sisalduvad Enefit Greeni aprilli toodangutulemuses ka 18 gigavatt-tundi elektrit, mis saadi ettevõtte Eestis ja Poolas asuvate päikeseparkide, nelja koostootmisjaama,  Keila-Joa hüdroelektrijaama ning Ruhnu taastuvenergialahenduse toodangumahtudest.

Enefit Greeni Iru, Paide ja Valka koostootmisjaamade soojatoodang oli aprillis 43 gigavatt-tundi.

Taastuvenergia toodangu suurenemine aitab kaasa Eesti Energia strateegilisele eesmärgile toota 2023. aastal 45 protsenti elektrist taastuvatest või alternatiivsetest allikatest.

Katariina Kukk

https://www.energia.ee/et/uudised/avaleht/-/newsv2/2020/05/13/enefit-greeni-aprillikuu-taastuvelektri-toodang-kasvas-aastaga-44

Taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest toodetud elektri osakaal kogutoodangust kasvas kvartali keskmisena 61 protsendile, mis näitas aastaga 14-protsendilist kasvu paremate tuuleolude ja tuuleparkide hea töökindluse toel. Eesti Energia CO₂ emissioon vähenes I kvartalis aastaga 65 protsendi võrra tasemele 0,9 miljonit tonni. Kahe aastaga on süsinikuemissioon vähenenud ligi neli korda, mis on aidanud teha Eestist Euroopa kõige kiirema süsinikuheitme vähendaja.

Eesti Energia investeeris kvartaliga 69 miljonit eurot, millest lõviosa moodustas taastuvenergia arenguks tehtud investeering ehk Tootsi tuulepargi aluse maa omandamine.

Eesti Energia juhatuse liikme ja finantsdirektori Andri Avila sõnul mõjutasid pöördelisi majandustulemusi erakordsed olud: viimase poolsajandi kõige soojem talv, ülemaailmne pandeemia ning kõige madalamad elektrihinnad alates elektrituru avanemisest. Lisaks tarbimise vähenemisele hoidis Nord Pooli elektriturul hinna madalal Põhjamaade väga kõrge hüdrobilansi tase.

Põhjamaade suure tootlikkuse mõju oli tuntav ka Eesti hinnapiirkonnas, kui elektri hind jõudis mõnel ööl langeda 0 euro lähistele. Madal elektrihind rõõmustab küll kliente, kuid ettevõttele tähendab see väiksemat müügitulu, mida ei korva ka vedelkütuste ning gaasi müügitulu kasv. Järgnevatel kvartalitel seisab enamik riike silmitsi majanduskriisiga, millel on energia tarbimisele ja hindadele otsene mõju. Avila sõnul peavad nad eesootavas olukorras jätkama efektiivsuse tõstmisega ning üles leidma kokkuhoiukohad, et kriisifaas edukalt läbida.

Iir Niinemaa

Eesti Energia juhatuse sõnul oleks see viis tähtis lahendus Ida-Virumaa keskkonnaprobleemide lahenduseks.

Plaani eesmärgiks on vähendada CO2 emissiooni, et vähendada meie ökoloogilist jalajälge keskkonnale. Plaanis on ka eesmärgiks tulevikus töödelda aastas  vähemalt keskmiselt 80 000 tonni plastjäätmeid. Taaskasutamatute plastjäätmete töötlemine õliks on efektiivsem kui põlevkivi kasutamine, sest esialgsete uuringute põhjal on ühest tonnist plastist võimalik saada kuni viis korda rohkem õli kui sama suurest kogusest põlevkivist. Seetõttu tekib märgatavtavalt vähem tahkeid jääke ja väheneb ka teiste heitmete hulk. Lisaks paranevad vedelkütuste kvaliteedinäitajad ning protsessi efektiivsus, mistõttu on tooted paremini turustatavad.

Eesti energia viib läbi katseid TalTechiga 2021. aasta alguseni, et leida keskkonnasäästlikum ja kõige efektiivsem viis prügiplasti ümbertöötlemiseks. Tähtaeg tootmise alustamiseks on pandud 2024. aasta peale, aga see võib muutuda sõltuvalt katsete tulemustest. Plaanis oleks ka prügiplasti töötlemist kütteõliks mitte teha ainult Eestis vaid ka Eesti läheriikides, et vähendada Eesti ümbruskonnas jalajälge loodusele. Katsed viib läbi TalTechi Virumaa kolledži põlevkivi kompetentsikeskus.

Projekti toetatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist 94 500 euroga.

https://www.energia.ee/et/uudised/avaleht/-/newsv2/2020/05/14/eesti-energia-soovib-prugiplasti-vedelkutusteks-toodelda

Riikide vahel tehtud leping nägi ette, et Eesti müüb Maltale kahe miljoni euro eest 100 GW/h kvooti ehk statistikat. Leping on paindlik, Maltal on võimalus ostetavat kogust ühe viiendiku võrra suurendada või vähendada. Lepingule kirjutasid alla Eesti majandus- ja taristuminister Taavi Aas ja Malta energia- ja veemajandusminister doktor Michael Farrugia. Kui talt küsiti, mida Eesti riik saadud rahaga kavatseb teha, vastas minister Taavi Aas, et selle eest on võimalik kas rahastada uusi taastuvenergia projekte või muuta taastuvenergia tarbijatele odavamaks.

Statistik müümise tehinguid toetab Euroopa Liit, mille sõnul aitab kvootide müümine efektiivsemalt ja paindlikumalt saavutada taastuvenergia eesmärke. Statistika müümist ei esine siiski tihti, praeguseks on toimunud kolm tehingut, millest kahes müüs Eesti oma ülejääkstatistikat, vastavalt Maltale ja Luksemburgi Hertsogiriigile.

Ingrid Mölder

Allikas: https://bioneer.ee/eesti-müüb-maltale-taastuvenergia-statistikat

Enefit Greenile kuuluvad 20 tuuleparki Eestis ja Leedus, neli koostootmisjaama, üks hüdroelektrijaam, 36 päikeselektrijaama ja üks pekketitehas. Ettevõte on üks regiooni suurimaid taastuvenergia tootjaid ja regiooni suurim tuuleenergia tootja.

Sellel kuul toodetud elektrist jaguks umbes 40 000 majapidamise aastase elektritarbimise katmiseks. 

Enefit Greeni juhatuse esimees Aavo Kärmas väitis, et suure toodangu taga on tugev tuul, eriti aprillikuu esimesel poolel, ja tuuleparkide töökindlus. Ainuüksi Enefit Greeni tuulepargid tootsid aprillis 104 GWh elektrit.

Peale tuuleparkide toodangule, andsid oma panuse taastuvelektri tootmisele ka Eestis ja Poolas asuvad päikesepargid, Iru, Paide, Valka ja Broceni koostootmisjaamad, Keila-Joa hüdroelektrijaam ning Ruhnu taastuvenergialahendus, mis tootsid kokku ligikaudu 18 GWh elektrit.

Selline tulemus on väga hea, sest see aitab kaasa Eesti Energia strateegilise eesmärgi täitmisele, milleks on 2023. aastal toota 45% elektrist taastuvatest või alternatiivsetest allikatest.

Nii suur taastuvenergia kogutoodang võib olla ühekordne, sest taastuvenergia tootmine sõltub eelkõige ilmastikuoludest: aprillis vedas, sest oli tugev tuul, kui on tuulevaikne kuu, on toodang palju väiksem.

Martin Tikerpäe

Allikas: https://www.energia.ee/et/uudised/avaleht/-/newsv2/2020/05/13/enefit-greeni-aprillikuu-taastuvelektri-toodang-kasvas-aastaga-44

Põlevkivi miinusteks võib olla halb mõju meie keskkonnale. Põlevkivi kaevandamiseks on vaja põhjavett ära juhtida. Selle tagajärjel põhjavee tase alaneb ning selle keemiline koostis muutub, vee kvaliteet kukub.  Keila-Kukruse põhjaveekiht on alanenud kuni kakskümmend meetrit. Kaevandamine põhjustab ka pindmistest veekihtidest toituvate salvkaevude kuivamist. Osadel aladel on toimunud täielik kuivenemine. 

Põlevkivi põlemisel tekib ka väga suur kogus tuhka. Iga aasta tekib Eesti elektrijaamades 6 tonni tuhka, millest kasutatakse ära vaid mõned protsendid.

Järelduseks võib öelda, et põlevkivi on Eestile väga tähtis ning temale toetudes kahjustatakse ilusat loodust. Põlevkivi tootmist ja kaevandamist ei ole mitte mingil võimalusel koheselt lõpetada, kuna põlevkivi tähtsus tänapäeva elus on nii suur.

Allikas:

Prügi põletamine energia tootmiseks on prügilatesse ladestamise alternatiiv. Seetõttu on oluline eraldi kogutud pakendite (plastik, klaas, paber, biolagunevad jäätmed) sorteerimine ning suunamine taas- ja korduskasutusse.

Eesti Energia toodab alates 2013. aastast Iru elektrijaamas jäätmetest elektrit ning soojust. Kasutades kõige nüüdisaegsemat ja keskkonnasõbralikumat põletustehnoloogiat, muundatakse Irus elektriks ning soojuseks ligikaudu 82% jäätmetes sisalduvast energiast. Jaama soojuse tootmise võimsus on 50 megavatti ning elektritootmise võimsus 17 megavatti.

Jäätmetest toodetud soojusenergiat edastab Eesti Energia kaugküttevõrgu kaudu Tallinna ja Maardu elanikele ning selle jäätmeploki osakaal soojusturul on ligikaudu 20%. 

Kas teadsid, et jäätmetest toodetud soojusenergia on ka neljandiku võrra soodsam kui maagaasist toodetud energia? 

Keskkonnasõbralik ja efektiivne tehnoloogia sobib eritüübiliste jäätmete põletamiseks ning tagab tõhusa ja turvalise jäätmepõletuse. Jäätmete põletamisest vabaneva soojusega toodetakse ülekuumendatud auru, mis liigub edasi auruturbiini, et toota elektrit turbogeneraatoriga.

Võib öelda, et tänu erakordselt võimsatele puhastusseadmetele on jäätmeploki mõju keskkonnale väiksem kui kõrval asuval biokütet kasutaval koostootmisjaamal, Narva maanteel sõitvatel veoautodel ning paarikümnel ahjuküttega eramul. 

Karoliina Soolep

Allikas:

Estonia kaevandustes on rajatud kambriplokkidesse ainulaadne maa-alune settebasseini ja pumpla, tänu millele on kaevandusvee settimisaeg pikem ning maa peale pumbatava vee heljumisisaldus peaaegu olematu.

Kaevandustes on kasutatud mõõtmistööde jaoks robotit. Robot uuris seisukorda alal, kuhu on plaanitud Eesti Energial rajada päikeseelektrijaama.

Maa-alustes kaevandustes on nüüdsest olemas ka mobiiliside, mis tagab õnnetuste korral selle, et inimesel on võimalik mitmel viisil abi kutsuda.

Kaevandustes kasutatakse ka täiustatud kamberlaava tehnoloogiat. Tänu sellele püsib maapind tervikutel, kuid kaevandamine toimub mitu korda pikemal lõigul kui varasemalt. Selle suureks eeliseks on väiksemahulised ettevalmistustööd, mis aitavad hoida põlevkivi hinda konkurentsivõimelisena. Samuti ei kaasne ka sellega kahju keskkonnale.

Eesti Energia on teinud suuri samme edasi keskkonna koha pealt. Isegi, et suur hulk energiast tuleb taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest, vajame me ka energia tootmiseks põlevkivi. Tehakse koostööd Alutaguse ja Lüganuse vallaga ning arendatakse Uus-Kiviõli kaevandust. Et energia tootmine oleks ikka sama edukas on keskkonnaamet väljastanud Eesti Energiale loa kaevandada kuni 6 miljonit tonni kivisütt aastas.



Paul Robert Pütsepp

Allikas:
https://www.energia.ee/et/ettevottest/tehnoloogia/kaevandamine

Õlitehase rajamist peetakse heaks investeeringuks, sest selle rajamisel leiab rakendust ligi 1000 töötajat ehitus- ja tehnoloogiaettevõtetest, seal hulgas kuni 700 kohalikku inimest saab tööd ehituse ajal.Pärast käivitamist loob õlitehas kokku ligikaudu 500 otsest ja kaudset töökohta. Teiseks süsihappegaasi emissioonid ja põlevkivi kasutus ei suurene, vaid vähenevad, sest uue tehase ehitamine võimaldab Eesti Energial lõplikult sulgeda mitu vanemat energia tootmiseks kasutatavat energiaplokki. Samuti on uue õlitehase rajamine riiklike strateegiadokumentidega nagu kliimapoliitika põhialused, põlevkivi arengukava kooskõlas. 

Õlitehas valmib 2024. aastal ning investeeringu maksumuseks on peetud 286 miljonit eurot. Tehase projekteeritud tootmismaht on 268 000 tonni vedelkütuseid aastas. Uue tehase toel kasvab Eesti Energia õlitoodang üle 700 000 tonni aastas, mis toob endaga kaasa ligi 250 miljoni euro suuruse müügitulu. Õlitehas hakkab kasutama unikaalset Enefit tehnoloogia, mis teadaolevalt kõige efektiivsem ja väikseima keskkonnamõjuga tööstuslikult tõestatud põlevkivi väärindamise tehnoloogia maailmas.

Eesti Energia strateegiline tegevuskava näeb, et taastuvenergia tootmine kasvab ning samuti suureneb vedelkütuste tootmine, mis on kõige efektiivsem ja keskkonnahoidlikum põlevkivi väärindamise viis. Eesti Energia strateegilised arengud on kooskõlas kliimaeesmärkidega. Näiteks on süsihappegaasi emissioon vähenenud aastaga 50 protsenti ning see väheneb veel seoses vanemate tootmisvõimsuste sulgemisega.

Meribel Kuusik

https://www.energia.ee/et/uudised/avaleht/-/newsv2/2020/03/27/valitsus-andis-eesti-energiale-rohelise-tule-uue-olitehase-ehituseks

Õnneks on Eesti Energia välja töötanud kuumaksepõhise lahenduse, millega saad hakata ise taastuvenergiat tootma ja elektriarvelt kokku hoidma kohe, ilma et peaks suurt summat koguma ja seda investeeringu alla kinni panema. Paneelid hakkavad koheselt tootma elektrit, mida võrku tagasi müües saad osa kuumakse rahast juba kohe teenida. Ja kui kuumaksete periood läbi, teenivad päikesepaneelid juba sulle raha.

Sealjuures ei tasu karta, et järelmaksuga püsti pandud paneelid muudaks projekti tasuvusaega märkimisväärselt pikemaks. Nimelt maksab Elering iga elektrivõrku müüdud päikeseenergia kWh eest toetust 1,13 senti. Tänu sellele muutub paneelide tasuvusaeg mitu aastat lühemaks. Kuid taastuvenergia tasu makstakse ainult neile tootjatele, kes on alustanud tootmist enne 2021. aastat. 

Seega on just praegu parim aeg panna oma katusele päikesepaneelid, sest päikesest ise elektrit tootes saab vähendada oma ökoloogilist jalajälge, anda panuse keskkonna hoidmisesse ning olla nii teistele eeskujuks. Investeering päikesepaneelidesse on püsiva ja kindla tootlusega, parandab hoone energiamärgise klassi ning suurendab turuväärtust. Paneelide hind ei ole enam hirmuäratavalt kallis ning veel makstakse nende eest ka toetust. Seega tasub huvi korral võimalikult ruttu tegutsema hakata.

Ettevõte on Baltikumi kõige mitmekesisema tootmisportfelliga ja kuulub rahvusvahelise energiaettevõtte Eesti Energia kontserni.

Enefit Green toodab elektrit ja soojust 20-nes tuuleparkgis Eestis ja Leedus, neljas koostootmisjaamas: Irus, Paides, Valkas ja Brocenis, ühes hüdroelektrijaam Keila-Joal, 36 päikeseelektrijaama Eestis ja Poolas. Lisaks kuulub Enefit Greenile pelletitehas Lätis.
 
Enefit green tootis võrreldes eelmise aastaga 44% rohkem energiat. Enefit tootis 122 GWh energiat, millest jätkuks aastaks 40000 majapidamisele.
 
Taastuv energia suurenemine aitab kaasa ka Eesti riigi eesmärgile, mis püstitati 2023-ndaks aastaks, et Eestis saaks 45% ulatuses oma energiat taastuvast ja alternatiivsetest allikatest.

Selle aastasele suurele taastuvenergia kogusele tuli kasuks ka väga soodne ilm kuu alguses. Olid väga tugevad tuuled.  Kui ilm pole soodne on tulemused kohe palju väiksemad.
https://www.energia.ee/et/uudised/avaleht/-/newsv2/2020/05/13/enefit-greeni-aprillikuu-taastuvelektri-toodang-kasvas-aastaga-44

Maico Rimmel

Erinevalt sisepõlemismootoriga sõidukist ei paisku elektriautost õhku heitgaase. Kui tavalise auto väljalasketorust väljub iga kilomeetri kohta keskmiselt umbes 180 grammi õhku saastavaid gaase, siis elektriauto puhul on see number ümmargune 0. Justkui lihtne. Tegelikult mitte.

Lisaks väljalasketoru heitgaasidele tuleb võrrelda ka teisi näitajaid. Elektriauto tarbib elektrit, mida suures osas maailmas toodetakse fossiilsetest kütustest. Lisaks kulub energiat elektrilise sõiduvahendi, aga eeskätt selle aku tootmiseks. Umbes 50% akutootmise emissioonist tuleneb nende tootmisel ja kokkupanemisel kasutatud elektrist.

Enamikes riikides tuleb suurem osa nii elektri- kui tavaautode eluea emissioonidest siiski kasutamisest ning mitte tootmisest. Erandid on Norra ja Prantsusmaa, kus peaaegu kogu elekter tuleb peaaegu heitmevabast elektritootmisest nagu hüdro- või tuumaenergia. Seal on emissioonid koguni kuni 70% väiksemad, Suurbritannias praegu vähemalt 30% väiksemad.

Elektriautod võimaldavad vähendada emissioone ka juhul, kui suurem osa elektrist toodetakse fossiilsetest kütustest. Tänastes tingimustes oleks elektriautod tavalistest paremad 95% maailmast. Erandiks on riigid, kus suur osa elektritootmisest põhineb kivisöel.

Aga mida see kõik Eesti jaoks tähendab?

Eesti suurim avalik kiirlaadimisvõrgustik Enefit VOLT kasutab ainult rohelist taastuvenergiat, mis tähendab, et lisaks puhtale sõidule, pole ka laetud elektri tootmisel CO2 emiteeritud.

Taastuvenergia osakaal Eestis suureneb iga aastaga. Eesti Energia strateegiline suund vähendada põlevkivi otsepõletamist elektriks ning suurendada vedelkütuste ja taastuvenergia tootmist tähendas 2019. aasta kokkuvõttes, et ettevõtte süsinikuheide langes aastaga ligi 50%. Eesti riigi CO2 koguemissioon vähenes Eesti Energia toel aastaga umbes veerandi võrra.

Elektriautod keskkonnasõbralikum valik nii lühikeses, kuid veelgi enam pikas perspektiivis. Mida kiiremini ja jõulisemalt riigid oma süsinikujälge vähendavad ja kliimaneutraalsuse eesmärgi poole liiguvad, seda suuremaks kasvavad käärid heitmete emiteerimise vahel. Ja seda mõistagi elektriautode kasuks.

https://enefitvolt.com/uudised/Elektriauto-voi-tavaline-auto-kumb-on-puhtam

Jan Oskar Kallas