<?xml version="1.0"?>
<rss version="2.0">
   <channel>
      <title>My glorious padlet by Kairi Kase</title>
      <link>https://padlet.com/kairi_kase/9k8sv5sdf5y9</link>
      <description>Made with eyes on the prize</description>
      <language>en-us</language>
      <pubDate>2016-11-20 13:04:03 UTC</pubDate>
      <lastBuildDate>2026-01-16 16:51:30 UTC</lastBuildDate>
      <webMaster>hello@padlet.com</webMaster>
      <image>
         <url></url>
      </image>
      <item>
         <title>• Ära unusta tulesid välja lülitada, kui Sul neid vaja ei ole.• Ära jäta televiisorit, muusikakeskust ja arvutit ooterežiimile. Televiisor kulutabkeskmiselt 45% energiast ooterežiimis olles. Kui kõik eurooplased väldiksidooterežiimi, hoiaksid nad kokku sama palju energiat kui oleks vaja Belgiasuuruse riigi elektriga varustamiseks.• Ära jäta telefoni laadima, kui aku on täis. Muidu läheb 95% elektrist raisku ja vaid5% kasutatakse tegelikult aku laadimiseks.• Räägi oma vanematele säästupirnidest – needkestavad kauem ja kasutavad viis korda vähemenergiat kui tavalised pirnid.• Kui Su vanemad valivad uut kodutehnikat(külmkappi, pesumasinat jne), palu neil validaA+ energiaklassi tähisega seade, mis viitabenergia säästlikule kulutamisele.• Kui keerad kraani hammaste pesemise ajakskinni, säästad mitu liitrit vett.</title>
         <author>kairi_kase</author>
         <link>https://padlet.com/kairi_kase/9k8sv5sdf5y9/wish/138929889</link>
         <description><![CDATA[]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2016-11-20 13:39:41 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/kairi_kase/9k8sv5sdf5y9/wish/138929889</guid>
      </item>
      <item>
         <title></title>
         <author>kairi_kase</author>
         <link>https://padlet.com/kairi_kase/9k8sv5sdf5y9/wish/138929940</link>
         <description><![CDATA[<div>&nbsp;Ära Kuta OMA kodu Üle. Temperatuuri alandamine Vaid 1 ° C võrra Võib vähendada Sinu pere elektriarvet 7% võrra. 70% majapidamistes kasutatavast energiast kulub kütmisele. • Sea OMA kodune Küttesüsteem (Vajadusel kasuta vanemate ABI) nii, et öösel ja kodust Eemal olles võimalusel veidi langeks (ca 17 ° C-ni) ja et evening Üles ärgates VÕI koju Joudes OLEKS näha jälle meeldiva 20 ° C juures. Ära Kuta Üle. • Hoia kokku sooja Vett, Minnes vanni asemel Dusi alla - sellele kulub neli korda vähem energiat. • Kuuma joogi valmistamiseks keeda Täpselt nii palju Vett tsitaatides Sul on VAJA. • Tuba õhutades Jata aken mõneks minutiks täiesti lahti ja Sulge seejärel, Mitte ära lase soojusel pika Aja jooksul Välja Minna. • Sulata külmikut regulaarselt. Tühine hoida kokku kuni 30% kasutatavast energiast. • Ära seadista külmkappi kõige jahedamale temperatuurile. Tsitaatides Su külmkapis on Temperatuur alla 5 ° C, kulub Sul ainult Rohkem energiat, KUID toit EI pusi sellest kauem Värske. • Ära pane külmkappi Kuuma VÕI sooja toitu. Lase toidul kõigepealt jahtuda ja pane näha alles siis külmikusse.&nbsp;</div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2016-11-20 13:40:29 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/kairi_kase/9k8sv5sdf5y9/wish/138929940</guid>
      </item>
      <item>
         <title></title>
         <author>kairi_kase</author>
         <link>https://padlet.com/kairi_kase/9k8sv5sdf5y9/wish/138929984</link>
         <description><![CDATA[<div>&nbsp;Jäämäed sulavad. Viimastel aastakümnetel on arktilise jääga kaetud merepind vähenenud Põhjapoolusel 10% võrra, veest kõrgemal Oleva jää paksus on vähenenud 40%. Teisel pool maakera on Antarktika jääkiht muutunud ebastabiilseks. Liustikud vähenevad. Tõenäoliselt kaob 2050. aastaks 75% Šveitsi Alpide liustikest. Merevee Tase tõuseb. Eelmise sajandi jooksul tõusis merepind 12- 22 cm Ning sel sajandil tõuseb näha prognooside kohaselt kuni 59 cm võrra. Vaata arv EI Holma siiski edaspidiseid kiireid muutusi Gröönimaa ja Antarktika jääkatte sulamise obstruktiivse uneapnoe, nii et prognoositust suuremaid muudatusi EI SAA välistada. Äärmuslik ilm - tormid, üleujutused, põud ja kuumalained. Viimasel aastakümnel on esinenud kolm korda Rohkem ilmastikuga Seotud looduskatastroofe tsitaatides 1960ndatel aastatel. Võib juhtuda, et alates 2070. aastast tabab Euroopat 2003. AASTA sarnane põud IGAL Teisel aastal järel. 2003. AASTA kuum suvi põhjustas augusti Kahe esimese NÄDALA jooksul 35 000 eurooplase enneaegse Surma, põhjustas laiaulatuslikke metsatulekahjusid ja tekitas põllumajanduslikku Kahju Enam tsitaatides 10 Tuhat miljonit eurot VÄÄRTUSES. Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine: paljud loomad ja taimed EI tule muutunud temperatuuridega TOIME. Eriti haavatavad on ilmastikumuutustele sellised liigid Nagu jääkarud, hülged, morsad ja pingviinid.&nbsp;</div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2016-11-20 13:41:18 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/kairi_kase/9k8sv5sdf5y9/wish/138929984</guid>
      </item>
      <item>
         <title>EL on rahvusvahelise kliimamuutuse vastasevõitluse eesliinil. Kliima ohjamine toimubÜRO 1992. aasta kliimakonverentsi ja 1997.aasta Kyoto protokolli raames, mis reguleeribarenenud riikide kasvuhoonegaasideheitmeid. Euroopa Komisjon on töötanudvälja mitmeid erinevaid abinõusid, et aidataEL liikmesriikidel täita Kyoto protokollieesmärke. Valitsused seavad piiranguidtööstus- ja energiasektorile kehtestadessaastekvoodid. Ettevõtted võivad omavahel kvootidega kaubelda, et kulusidkokku hoida. Muude EL abinõud püüavad parandada tehaste, hoonete jamajapidamisseadmete energeetilise tõhusust.Kyoto protokolli kohased eesmärgid heitkoguste vähendamiseks aeguvad aastal2012. EL on veendunud, et on vaja uut ülemaailmset kokkulepet, et alustadavõitlust kliimamuutuste vastu Kyoto protokolli järgsel perioodil. Et takistadaglobaalse soojenemise jätkumist kuni eluohtlike tasemeteni, tuleb kogu maailmasaastaks 2050 piirata kasvuhoonegaaside heitkoguseid kuni poole võrra nende1990. aasta tasemest ning arengumaade heitkoguseid 60–80% võrra.Paljud ettevõtted annavad oma panuse üritades oma tootmist korraldadakeskkonnasõbralikumal viisil. Autotootjad püüavad vähendada ELis müüdavateautode kütusekulu, sest vähem kütust tähendab vähem süsinikdioksiidiheitmeid. Tutvu oma lemmiktoodete kodulehtedega ja selgita välja, mida teebkonkreetne tootja kliimamuutusega võitlemiseks.</title>
         <author>kairi_kase</author>
         <link>https://padlet.com/kairi_kase/9k8sv5sdf5y9/wish/138930103</link>
         <description><![CDATA[]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2016-11-20 13:42:43 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/kairi_kase/9k8sv5sdf5y9/wish/138930103</guid>
      </item>
      <item>
         <title>• Sisseoste tehes kasuta kilekoti asemel korduvkasutatavat kotti.• Vii klaastaara taara-automaati või kogumispunkti ja kogu paber, papp ningplekkpurgid muust prügist eraldi. Alumiiniumpurkide ümbertöötlemisekson vaja kümme korda vähem energiat kui uute plekkpurkide tootmiseks.Vanadest ajalehtedest paberit tootes kulutavad tehased palju vähemenergiat kui seda tselluloosist valmistades.• Kui Sul on aed, tee bioloogiliselt lagunevatest köögijäätmetest komposti.• Vali tooted, millel on vähe pakendit ja püüa samu pakendeid võimaluselkorduvalt täita.• Võta lõunasöök kaasa taaskasutatavas toidukarbis, mitte fooliumis võipaberkotis.KASUTA UUESTIKÄI JALA• Ära kasuta paarikilomeetriste vahemaade läbimiseks mootorratast egaautot. Selle asemel kõnni jalgsi või sõida jalgrattaga.• Kaugemale sõites kaalu trammi, bussi või rongiga sõitmist.• Samuti väldi võimalusel lennukiga sõitmist – lennukid paiskavad atmosfääritohutus koguses süsinikdioksiidi. Lendamine on maailmas kõige kiireminikasvav süsinikdioksiidi allikas.• Kui Su vanemad plaanivad autot osta, palu neil osta väike ja kütustsäästev mudel – vanemad hoiavad nii ka kütusearvete pealt kokku!Euroopa seaduste kohaselt peavad autotootjad näitama infotsüsinikdioksiidi heitmete ja kütusekulu kohta.LISATEGEVUSED• Istuta kooli, oma aeda või lähiümbrusesse mõni puu! Viis puud neelavadoma elu jooksul kokku umbes 1 tonni süsinikdioksiidi.• Otsi kauplustest ja supermarketitest väikest lille kujutava Euroopaökomärgisega tooteid.• Kasuta võimalikult vähe paberit: tee koopiaid mõlemale poolele, kasutae-posti, telli endale paberarvete asemel e-arved.• Söö kohalikku toitu, eriti seda, mis antud aastaajal kasvab. See pole mitteainult tervislikum, vaid ka keskkonnasõbralikum!• Söö vähem liha. Liha tootmine tekitab palju süsinikdioksiidi.</title>
         <author>kairi_kase</author>
         <link>https://padlet.com/kairi_kase/9k8sv5sdf5y9/wish/138930238</link>
         <description><![CDATA[]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2016-11-20 13:44:24 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/kairi_kase/9k8sv5sdf5y9/wish/138930238</guid>
      </item>
   </channel>
</rss>
