Muhu maalinn oli muinasaja linnus, mis asus praeguse Saare maakonna Muhu valla edelaosas Linnuse küla tasasel põllul. Linnusevallid ei olnud loodusliku tekkega vaid olid kokku kantud inimeste poolt. Tol ajal oli Muhu tiheda asustusega saar ja linnus omas suurt tähtsust saare elus. Linnamäel ümmargust õue (umbes 3500 ruutmeetrit) ümbritsenud ringvallist veeti suurem osa Muhut ja Saaremaad ühendava Väina tammi ehitusmaterjaliks. Säilinud valli osad on 5–8 m kõrgused. Valli põhja- ja lõunaküljel on väravakäik. Ringvalli äravedamisel saadi 2 aardeleidu, neis on hõbe- ja pronksehteid, ripatsina kantud hõbemünte, klaashelmeid ja kaalud koos kapsliga. Arvatavasti peideti aarded veebruaris 1227. aastal, kui maalinna orduvägede poolt piirati ja vallutati. See oli muinaseestlaste viimane lahing vabaduse eest, Valjala linnus alistus juba lahinguta.
Linnuse kaitsjad tapeti ordumeeste poolt pea kõik. Maalinna piiramist ja vallutamist kirjeldab oma Liivimaa Kroonikas ka Läti Hendrik.