<?xml version="1.0"?>
<rss version="2.0">
   <channel>
      <title>Mida ma saan uut teada Vana-Kreeka kohta? by Kadi Aavik</title>
      <link>https://padlet.com/aavik_kadi/91a9mf1l3qs1</link>
      <description>Made with a wink and a smile</description>
      <language>en-us</language>
      <pubDate>2018-02-14 12:25:44 UTC</pubDate>
      <lastBuildDate>2023-04-08 04:10:30 UTC</lastBuildDate>
      <webMaster>hello@padlet.com</webMaster>
      <image>
         <url></url>
      </image>
      <item>
         <title>EUROOPA TSIVILISATSIOONI HÄLL</title>
         <author>aavik_kadi</author>
         <link>https://padlet.com/aavik_kadi/91a9mf1l3qs1/wish/231448537</link>
         <description><![CDATA[<div>Mida ma saan uut teada Vana-Kreeka kohta</div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2018-02-14 12:26:45 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/aavik_kadi/91a9mf1l3qs1/wish/231448537</guid>
      </item>
      <item>
         <title>EGEUSE KULTUUR. KUS ASUS?</title>
         <author>aavik_kadi</author>
         <link>https://padlet.com/aavik_kadi/91a9mf1l3qs1/wish/231450852</link>
         <description><![CDATA[<div><a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Egeuse_meri">https://et.wikipedia.org/wiki/Egeuse_meri</a></div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2018-02-14 12:36:31 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/aavik_kadi/91a9mf1l3qs1/wish/231450852</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Kus Euroopas võeti esimesena kasutusele kiri?</title>
         <author>aavik_kadi</author>
         <link>https://padlet.com/aavik_kadi/91a9mf1l3qs1/wish/231451698</link>
         <description><![CDATA[<div>See oli vahemere ääres Kreeta saarel&nbsp; pronkriajal (um 2000eKr) ja oli um 1000a enne Rooma linna rajamist. Seda peetakse Eur.kultuuri hälliks. </div>]]></description>
         <enclosure url="https://padlet-uploads.storage.googleapis.com/141936668/4030fa54c079ce813aeb54d948a140a6/kreeta_kultuur_gmnaasiumile_16_728.jpg" />
         <pubDate>2018-02-14 12:40:19 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/aavik_kadi/91a9mf1l3qs1/wish/231451698</guid>
      </item>
      <item>
         <title>MINOSE kultuur</title>
         <author>aavik_kadi</author>
         <link>https://padlet.com/aavik_kadi/91a9mf1l3qs1/wish/231452531</link>
         <description><![CDATA[<div><a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Minose_kultuur">https://et.wikipedia.org/wiki/Minose_kultuur</a></div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2018-02-14 12:43:58 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/aavik_kadi/91a9mf1l3qs1/wish/231452531</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Kreeka kunst</title>
         <author>aavik_kadi</author>
         <link>https://padlet.com/aavik_kadi/91a9mf1l3qs1/wish/231452807</link>
         <description><![CDATA[<div>Templid, silmapaistvaim Kreeka Ateena akropolis.&nbsp;<br>palju tehti skulptuure inimestest. Ratsanikud Pharthenoni friisilt.<br>Kuju Zeus'i templi viilult Olümpias</div>]]></description>
         <enclosure url="https://padlet-uploads.storage.googleapis.com/141936668/b32e58a48bd19a380b7843a6fa3bc400/Ateena1.jpg" />
         <pubDate>2018-02-14 12:44:57 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/aavik_kadi/91a9mf1l3qs1/wish/231452807</guid>
      </item>
      <item>
         <title>ZEUZ</title>
         <author>aavik_kadi</author>
         <link>https://padlet.com/aavik_kadi/91a9mf1l3qs1/wish/231455146</link>
         <description><![CDATA[<div>Oli võimas jumal, kes elas Olümpose mäel. Kreekas oli kokku 12 Olümpose jumalat. </div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2018-02-14 12:53:13 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/aavik_kadi/91a9mf1l3qs1/wish/231455146</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Atheena akropolis</title>
         <author>aavik_kadi</author>
         <link>https://padlet.com/aavik_kadi/91a9mf1l3qs1/wish/231455742</link>
         <description><![CDATA[<div>Atheena on Kreeka pealinn. Akropol asub Atheena kõrgemail mäel. See on kindlus. Alguses kuninga palee, mille ümber majad, mis kuulusid maaharijatele. Akropolile tõusmiseks peab minema mööda Panatenaiade püha teed</div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2018-02-14 12:55:03 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/aavik_kadi/91a9mf1l3qs1/wish/231455742</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Ahhialased</title>
         <author>aavik_kadi</author>
         <link>https://padlet.com/aavik_kadi/91a9mf1l3qs1/wish/231456644</link>
         <description><![CDATA[<div>Tulid vallutama Egeuse mere linna. nad elasid nagu sead ja söötsid surnuid inimesi koertele. </div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2018-02-14 12:58:19 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/aavik_kadi/91a9mf1l3qs1/wish/231456644</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Trooja hobune</title>
         <author>aavik_kadi</author>
         <link>https://padlet.com/aavik_kadi/91a9mf1l3qs1/wish/231456853</link>
         <description><![CDATA[]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2018-02-14 12:59:11 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/aavik_kadi/91a9mf1l3qs1/wish/231456853</guid>
      </item>
   </channel>
</rss>
