-Orkestri-ja klaveriteosed

"Fauni pärastlõuna” ooper: “ Pelleas ja Melisande” autor Claude Debussy.

EKSPRESSIONISM

-modernismi iseloomujoontega

Richard Strauss- ooper : "Salome" (1902) ja "Elektra" (1909)

Herbert Johanson ja Eugen Habermann

Alli ja Miia poolt https://youtu.be/9Fle2CP8gR0?feature=shared

Elina ja Sabrina poolt https://youtu.be/c977QdbTIm

Laur ja Lucas, Markus Impressionism, Music by Debussy (youtube.com)

Nelli ja Anna Debussy: La mer | Bernard Haitink and the Royal Concertgebouw Orchestra (youtube.com)

KATALINA, ARINA, TAISIJA

katalina- Maurice Ravel – Bolero, conducted by Andrzej Kucybała (youtube.com)

arina-Maurice Ravel – “Pavaan surnud printsessile” (1899), Dirigent: Juan José Restrepo Duarte (youtube.com)

taisija-Debussy Violin Sonata L 140, Meri Khojayan and Robert Poortinga (youtube.com)

daniil - https://youtu.be/U-pVz2LTakMsi=ztbZLfjNXgGVMh8q

saveliy - https://www.youtube.com/watch?v=gQRe8vjr9oQ

platon - https://youtu.be/p_0u9dLCRRY?si=MI3TvESX4c1VxEsS

ALISA-https://youtu.be/P6PKIraXpIk?si=q7euHNK2TpUrxBd6

Laur,Anna,Nelli,Markus,Lucas-Maurice Ravel:

• "Boléro": Wiener Philharmoniker - Maurice Ravel - Bolero - Regente Gustavo Dudamel (HD) (youtube.com)

• Pealkiri: Wanderer above the Sea of Fog

• Kunstnik: Caspar David Friedrich

• Aasta: 1818

• Tehnika: Õli lõuendil

• Mõõtmed: Umbes 94,0 cm × 74,0 cm (37 in × 29 in)

2. Seade ja kompositsioon

• Maal kujutab üksildast figuuri, noort meest, kes on riietatud tumerohelisse mantelisse, seismas kivisel kõrgendikul.

• Taustal domineerib ulatuslik, keerlev udumeri, mis varjab allolevat maastikku, luues eeterliku atmosfääri.

• Kauguses tõusevad ebaühtlased mäed udust, vihjates looduse ürgsele võimsusele.

3. Rändur

• Figuri kehakeel on enesekindel, ta seisab seljaga vaataja poole, vaadates udust maastikku.

• Ta hoiab paremas käes kepi, mis sümboliseerib nii navigeerimist kui ka elu teekonda.

• Tema poos edastab mõtisklemise tunnet, viidates sügavale tegelemisele eksistentsi mõistatusedega.

4. Sümbolism

• Loodus ja Sublime: Looduse ülev kohalolek kutsub esile aukartuse ja kummarduse tunde, mis on romantilisme võtmeteema. Udu esindab tundmatut ja inimkonna arusaamise ületamist.

• Isolatsioon: Üksildane rändur rõhutab individuaalse kogemuse ja sisemise teekonna teemasid, millega silmitsi seistakse looduse hiiglaslikkusega.

• Uurimine: Maal sümboliseerib teadmiste otsingut ja inimese ning looduse vahelise sisemise võitluse teemat, mis on romantiikaga iseloomulik.

5. Värvipalett ja tehnika

• Kunstnik kasutab summutatud värvipaletti, mis on valdavalt roheline, hall ja sinine, luues melanhoolse, kuid majesteetliku atmosfääri.

• Värvi kihistamise tehnika aitab kaasa udude tekstuurile, andes sellele voolava ja dünaamilise ilme, mis suurendab maali unenäolist kvaliteeti.

6. Emotsionaalne mõju

• Kunstiteos kutsub vaatlejat mõtlema oma kohta universumis, julgustades imetlust ja mõtisklemist.

• Tugeva figuuri ja vormitu udu vastand kutsub esile nii seose kui ka eristumise tunde, sundides vaatlejat kaaluma elu ja eksistentsi keerukusi.

7. Kultuuriline ja ajalooline kontekst

• Maalitud romantilise liikumise haripunktis, peegeldab see teose ajastu huvi looduse, individuaalsuse ja emotsionaalse kogemuse vastu.

• Friedrichi teosed uurivad sageli melanhoolia ja eksistentsiaalse peegeldamise teemasid, paigutades ta romantilise maastikumaali võtmefiguuriks.

8. Pärand

• "Wanderer above the Sea of Fog" on saanud ikooniliseks esinduseks romantilisme ja jätkab arutlemist inimkonna ja looduse vahelise suhte üle.

• Seda viidatakse tihti kunstiajaloo aruteludes, rõhutades Friedrichi nägemuse püsimise mõju.

  © Martin Landing

• Pealkiri: Võitlev Temeraire

• Kunstnik: J.M.W. Turner

• Aasta: 1839

• Tehnika: Õli lõuendil

• Mõõtmed: Umbes 90,7 cm × 121,6 cm (35,7 in × 47,9 in)

2. Seade ja kompositsioon

• Maal kujutab HMS Temeraire’i, kuulsat Briti sõjalaeva, mis on teel oma viimasele sadamasse vedamisele.

• Taustal on sädelev päikeseloojang, mille soojad ja eredad värvid loovad müstilise õhkkonna.

• Laev on kujutatud tõukerattaga laeva poolt, mis sümboliseerib vanade ja uute tehnoloogiate vahelisi vastandusi.

3. Laeva temaatika

• HMS Temeraire on kujutatud üllatavalt suurena, edastades kunagi möödunud hiilguse ja võimu tunnet.

• Laev on jätnud mulje võitlusest ja kangelasteost, viidates Briti mereväe ajaloole.

• Laeva ja tõukerattaga laeva vastandamine rõhutab muutuste aega, mil traditsioonilised laevad asenduvad uue, aurujõul töötava tehnoloogiaga.

4. Sümbolism

• Muudatus ja nostalgie: Maal peegeldab nostalgiat kadunud aegade ja vanade traditsioonide üle, mis on asendatud uue ajastu ja tehnoloogiaga.

• Elu ja surm: Tõukeratta laev, mis tõukab Temeraire’i, võib sümboliseerida elu ja surma vahekorra ning unustamatuse teemat.

• Üksildus ja eraklikkus: Laeva tõukamine viimasele sadamale peegeldab üksi olemise ja kadumise teemasid.

5. Värvipalett ja tehnika

• Turner kasutab soojade värvide, nagu kuldne ja oranž, ning külmade siniste ja hallide toonide kontrasti, et luua visuaalset sügavust ja emotsionaalset mõju.

• Maali õrn brushwork ja värvikihistamine annavad atmosfääri pehmusele, luues melanhoolse ja samas majesteetliku meeleolu.

6. Emotsionaalne mõju

• Teos kutsub vaatlejat tunnetama ajaloo kaalu ja edasiviiva ajamuutuse mõju.

• Maal edastab tunde, mis kutsub esile nii kurbust kui ka imetlust, tekitades introspektiivse dialooge, mis on iseloomulik romantilisele kunstile.

7. Kultuuriline ja ajalooline kontekst

• Maalitud romantilise ajastu haripunktis, see teos peegeldab romantikaga seotud huvi looduse, tehnoloogia ja individuaalsuse vastu.

• Turner oli tuntud oma innovaatiliste tehnika poolest ja "Võitlev Temeraire" on üks tema tuntuimaid teoseid, mis tõstatab küsimusi inimkonna ja looduse suhte üle.

8. Pärand

• "Võitlev Temeraire" on muutunud ikooniliseks teoseks, mis esindab Briti meresõidu ajalugu ja romantilise kunsti olemust.

• See teos on sageli kasutatud kunstiajaloos arutelu alustamiseks, rõhutades Turneri panust ja mõju romantilise liikumise kujunemisele.

  © Martin Landing

Johann Köler

Köler sündis 1826. aastal Viljandimaal Vastemõisa vallas Kööbra Tõnise talu saunikute Kai ja Peet Köhleri seitsmenda lapsena. öleril olid tihedad sidemed Venemaa keisri õukonnas, ta suhtles mitmete kõrgintelligentsi hulka kuulunud perekondadega ning oli aastakümneid Peterburi eesti haritlaskonna juhtfiguure.

(Sabrina ja Elina)

Prantsuse-Preisi sõda (1870–1871). See sõda oli oluline konflikt Prantsusmaa ja Preisi vahel, mille tulemusena tekkis Saksamaa keisririik.

(Sabrina ja Elina)

Esimene maailmasõda (1914–1918). See konflikt mõjutas sügavalt ekspressionistlikke kunstnikke ja kirjanikke, kuna sõda tõi kaasa suurt kaost, kannatusi ja desillusiooni, mis kajastus nende loomingus. Paljud ekspressionistid, nagu saksa kunstnikud Otto Dix ja George Grosz, kujutasid sõja õudusi oma töödes, keskendudes inimeste emotsioonidele ja hingevalu peegeldamisele.

(Sabrina ja Elina)

Fotograafia areng. Kuigi fotograafia leiutati ametlikult 1839. aastal (Joseph Nicéphore Niépce ja Louis Daguerre tööd), arenes see tehnoloogia märkimisväärselt just 19. sajandi teisel poolel, samal ajal kui impressionism õitses.

Monet on impressionismi peamine esindaja, kelle teosed, nagu "Impressioon, tõusulaine", andsid nime kogu liikumisele. Ta uuris pidevalt valguse ja looduse muutumist erinevates tingimustes, kasutades lahtisi pintslitõmbeid ja elavaid värve.

Pierre-Auguste Renoir

Renoir oli tuntud oma sooja ja elava värvikasutuse poolest. Tema teosed, nagu "Laupäevaõhtu La Grande Jatte'is", jäädvustavad rõõmsaid hetki ja inimestevahelisi suhteid. Ta keskendus sageli naiste ja laste kujutamisele, luues õnnelikke ja elavaid stseene.

Edgar Degas

Degas oli kuulus oma ainulaadse lähenemise tõttu. Ta kasutas tihti erinevaid kompositsioone ja nurki, et jäädvustada liikumist ja emotsioone. Tema teosed, sealhulgas ballerinate ja ratsutamise teemad, toovad esile ka liikumise ja dünaamika, mis eristab teda teistest impressionistidest.

Camille Pissarro

Pissarro oli impressionismi isa ja oluline figura, kes aitas ühendavaks jõuks artistide vahel. Ta propageeris sotsiaalset õiglust ja oma teostes, nagu "Jõe ääres", peegeldas elu Prantsusmaal, tuues esile maapinna ja maainimeste igapäevaelu.

Impressionismi valitsejad lõid uue kunstilise keele, mis eraldas end akadeemilisest traditsioonist ja tõi esile individuaalse vaate. Nende teosed kutsub esile emotsioone ja võimaldavad vaatajal tunnetada hetke ilu, mis jääb ajas hõljuma.

4o mini

Tegid Laur ja Lucas

(Sabrina ja Elina)

Üks oluline leiutis ekspressionismi ajal oli röntgenikiirgus. Wilhelm Conrad Röntgen avastas röntgenikiirguse 1895. aastal, ja selle leiutise rakendamine meditsiinis muutus 20. sajandi alguseks laialdaseks.

Erich Mendelsohn

Piet Kramer

Eugen Schomohl

• Pealkiri: The Raft of the Medusa

• Kunstnik: Théodore Géricault

• Aasta: 1818-1819

• Tehnika: Õli lõuendil

• Mõõtmed: 491 cm × 716 cm (193,7 in × 282,3 in)

2. Seade ja kompositsioon

• Maal kujutab Méduse'i fregati laevahuku järgselt ellujäänute meeleheitlikku võitlust elu ja surma vahel. Parv on täis inimesi, kes on nii füüsiliselt kui emotsionaalselt ammendunud.

• Taustal on tormiline meri ja kaugel horisondil paistab päästev laev, pakkudes väikest lootuskiirt.

• Figuuride dramaatiline ja energiline asetumine parvel loob tugeva diagonaalse kompositsiooni, mis juhib vaataja pilku keskelt äärele.

3. Ellujäänud ja figuuride dünaamika

• Parvel olevad inimesed on kujutatud erinevates füüsilistes ja emotsionaalsetes seisundites. Mõned on suremas, mõned annavad alla, teised on tõstnud käed lootuses pääsemisele.

• Keskfiguur on võimas ja jõuline, suunates oma pilgu kaugusse, hoides käsi kõrgel, sümboliseerides meeleheitlikku lootust.

• Maalil on üle 20 erineva figuuri, mis kõik kujutavad kannatusi, lootust, meeleheidet ja jõuvarude lõppemist.

4. Sümbolism

• Meeleheide ja lootus: Parv sümboliseerib inimkonna eksistentsiaalset võitlust elu ja surma vahel. Hoolimata kohutavast olukorrast, püüavad mõned figuurid siiski meeleheitlikult ellu jääda.

• Poliitiline ja sotsiaalne kriitika: Méduse’i laevahukk oli suur skandaal, kuna see oli seotud Prantsuse valitsuse ebakompetentsusega. Géricault kasutas maali poliitilise ja ühiskondliku kommentaarina, kritiseerides võimulolijaid.

• Inimese vastupanuvõime: Ellujäänute kehahoiak ja väljendusviis peegeldavad inimvaimu sitkust ja visadust isegi kõige raskemates olukordades.

5. Värvipalett ja tehnika

• Géricault kasutab tugevaid ja kontrastseid tumedate ja heledate toonide kombinatsioone, rõhutades maali dramaatilist ja traagilist atmosfääri.

• Figuuride üksikasjalik anatoomiline täpsus näitab kunstniku uurimistööd ja pühendumist, sealhulgas kadunute surnukehade uurimist, et kujutada tõelist füüsilist ja emotsionaalset kurnatust.

6. Emotsionaalne mõju

• Maal kutsub esile tugevaid emotsioone nagu kaastunne, kurbus ja isegi viha, sundides vaatajat mõtlema inimeksistentsi hapruse ja ebaõigluse üle.

• "Méduse'i parv" on näide inimvaimu jõulisest ja sisemisest vastupidavusest ning selle mõju on vaataja jaoks sügavalt raputav.

7. Kultuuriline ja ajalooline kontekst

• Maal põhineb tõsielulisel sündmusel – Méduse'i fregati hukkumine 1816. aastal, mis oli Prantsusmaal poliitiline ja sotsiaalne skandaal.

• See teos on romantilise ajastu üks silmapaistvamaid teoseid, mis keskendub intensiivsetele emotsioonidele, ühiskondlikule ja poliitilisele kriitikale ning inimeste võitlustele.

8. Pärand

• "Méduse'i parv" on üks tuntumaid teoseid kunstiajaloos, olles võimas näide romantilisest liikumisest, mis uurib inimkonna sügavaid kannatusi ja lootuse teemat.

• See on jätkuvalt üks mõjukamaid ja dramaatilisemaid teoseid Lääne kunstis, inspireerides lugematuid arutelusid ja interpretatsioone.

  © Martin Landing

• Pealkiri: Liberty Leading the People

• Kunstnik: Eugène Delacroix

• Aasta: 1830

• Tehnika: Õli lõuendil

• Mõõtmed: 260 cm × 325 cm (102,4 in × 128 in)

2. Seade ja kompositsioon

• Maal kujutab Prantsuse juuli revolutsiooni (1830) stseeni, kus erineva sotsiaalse taustaga inimesed tõusevad ülestõusule.

• Keskne figuur on Vabadus, naisfiguur, kes hoiab kõrgel Trikolor’i (Prantsuse lipu) ja suunab rahvahulki edasi.

• Esiplaanil on surnud ja haavatud revolutsioonilised, sümboliseerides võitluse hinda vabaduse eest.

3. Vabaduse allegooriline figuur

• Vabadus on kujutatud poolpalja naisena, kellel on peas Früügia müts, sümboliseerides revolutsiooni ja vabadust.

• Tema vasakus käes on musket, samal ajal kui paremas käes on kõrgel lehviv Prantsuse lipp.

• Tema näoilme on sihikindel ja enesekindel, esindades revolutsiooni vaimu ja rahva vabaduspüüdlusi.

4. Sümbolism

• Vabaduse juhtfiguur: Keskne naisfiguur esindab vabadust ja iseseisvust ning on klassikaline revolutsiooni ja rahva õiguste sümbol.

• Rahva mitmekesisus: Maalil on kujutatud erinevatest ühiskonnakihtidest pärit inimesi – töölised, sõdurid, kodanikud – mis rõhutab, et revolutsioon oli kõikide ühine eesmärk, mitte ainult ülemklassi või eliidi asi.

• Surnukehad ja vägivald: Maali alumises osas lebavad surnud kehad rõhutavad võitluse ja verevalamise hinda, mida tuli maksta vabaduse eest.

5. Värvipalett ja tehnika

• Delacroix kasutab rikkalikke ja sügavaid värve, eriti punast, sinist ja valget, et tuua esile Prantsuse lipu ja revolutsiooni sümboolikat.

• Värvide elav kasutamine loob maali dünaamilisuse ja intensiivsuse, samas kui detailne brushwork toob esile figuuride liikumise ja emotsionaalse energia.

6. Emotsionaalne mõju

• Maal kutsub esile tugeva patriootlikkuse ja revolutsioonilise vaimu tunde. Keskfiguuri jõud ja kindlus inspireerivad vaatajat tundma end osa võitlevast rahvast.

• Samal ajal tuletavad surnukehad ja vägivald meelde võitluse ohvreid ja raskusi, tekitades segaseid emotsioone nii ülevusest kui ka kurbusest.

7. Kultuuriline ja ajalooline kontekst

• "Vabadus juhtimas rahvast" on seotud 1830. aasta juulirevolutsiooniga, mille tulemusena kukutati Prantsuse kuningas Charles X ja asutati uus monarhia Louis-Philippe’i juhtimisel.

• See teos peegeldab Prantsusmaa revolutsioonilist ajalugu ning Delacroix püüab jäädvustada hetke, mil rahvas tõusis võitluses vabaduse eest.

8. Pärand

• "Vabadus juhtimas rahvast" on saanud üheks romantilise maali ikooniks ja on sümboliks revolutsioonilistele liikumistele üle maailma.

• Teos inspireerib jätkuvalt uusi põlvkondi ja on kasutatud poliitilistes ja sotsiaalsetes liikumistes, sümboliseerides vabaduse ja õiguse kaitset.

© Martin Landing

• Sünniaeg ja -koht: Louis-Napoleon Bonaparte sündis 20. aprillil 1808. Ta oli Napoleoni I vennapoeg.

• Esimene katse võimule: Louis-Napoleon püüdis esmakordselt Prantsusmaal võimule saada 1836. aastal, kuid ebaõnnestus ja põgenes Šveitsi. 1848. aastal, pärast juulirevolutsiooni, naasis ta Prantsusmaale ja valiti esimeseks Prantsuse presidendiks.

Valitsemine

• Keisriks kuulutamine: 1852. aastal kuulutas ta end Prantsusmaa keiseriks Napoleon III-nime all, lõpetades teise vabariigi ja asutades teise keisririigi.

• Ajaline ulatus: Tema valitsusaeg kestis 1852–1870, mil Prantsusmaal toimusid suured sotsiaalsed ja majanduslikud muutused.

Majandus ja Sotsiaalne Reform

• Tööstuse arendamine: Napoleon III soodustas tööstuse ja kaubanduse arengut, käivitas infrastruktuuri projekte, sealhulgas raudteede ehitamist ja sadamate arendamist.

• Linastumine: Tema valitsuse ajal toimus Pariisi ulatuslik moderniseerimine, mille tulemuseks olid laiad bulevardid ja uued ehitised, sealhulgas suurimad avalikud hooned.

Kunst ja Kultuur

• Impressionism: Napoleon III toetas kunstnikke, sealhulgas impressioniste, kes kasutasid uusi tehnikaid ja teemade käsitlemist. Tema ajastu lõi viljaka keskkonna, kus kunstnikud said uurida igapäevaelu ja loodust.

• Salonid: Tema valitsuse ajal toimusid regulaarselt kunstinäitused, sealhulgas Salon de Paris, kus kunstnikud said oma teosed avalikkusele tutvustada.

Poliitilised Konfliktid

• Franco-Prussia sõda: 1870. aastal käivitas Napoleon III Prantsusmaale sõja Preisi vastu, mis lõppes tema alistumise ja Prantsuse keisririigi kokkuvarisemisega.

Pärand

• Napoleon III jättis märkimisväärse jälje Prantsusmaa ajaloos, olles esimene Prantsusmaa keiser pärast Napoleoni I. Tema valitsuse ajal toimunud sotsiaalsed ja majanduslikud reformid ning kunstielu areng mõjutasid tugevalt Prantsuse kultuuri ja identiteeti.(MARKUS)

• Sünniaeg ja -koht: Kuninganna Victoria sündis 24. mail 1819. Ta sai kuningannaks 1837. aastal pärast oma onu, kuningas William IV surma.

• Valitsemisaeg: Tema valitsemine kestis 63 aastat, kuni tema surmani 22. jaanuaril 1901, olles üks pikimaid valitsusaegu Briti ajaloos.

Poliitilised ja Sotsiaalsed Reformid

• Imperialistlik ajastu: Victoria ajastu langes kokku Briti Impeeriumi tipphetkega, mil Suurbritannia laienes globaalsetele turgudele ja piirkondadele.

• Sotsiaalsed reformid: Victoria valitsuse ajal toimusid mitmed sotsiaalsed reformid, sealhulgas töötajate õiguste ja naiste hariduse edendamine.

Kunst ja Kultuur

• Viktoriaanlik ajastu: Victoria valitsemisaeg on tuntud viktoriaanliku kultuuri ja kunstistiilide, nagu neogooti ja romantism, poolest.

• Teatrikunst: Aeg tõi kaasa ka teatrite ja muusikaedenduse, sealhulgas Shakespeare'i uued tõlgendused ja opera teosed.

• Fotograafia: Victoria ja tema perekond aitasid populariseerida fotograafiat, olles selle tehnika varajased kasutajad ja toetajad.

Haridus ja Teadus

• Hariduse edendamine: Victoria ajastu nägi hariduse kättesaadavuse suurenemist, sealhulgas uute koolide rajamist ja haridusreforme.

• Teaduse ja tehnoloogia areng: Aeg oli tunnistajaks ka teaduse ja tehnoloogia suurtele edusammudele, sealhulgas tööstusrevolutsioonile.

Isiklik Elu

• Abielu: Victoria abiellus 1840. aastal prints Albertiga, kellega tal oli kokku dev üheksa last. Prints Albert oli tema suur toimetuleku- ja inspiratsiooniallikas.

• Lein ja pärand: Prints Alberti surm 1861. aastal mõjutas Victoriat sügavalt, ta tõmbus tagasi avalikust elust ja leinas teda ülejäänud oma elu.

Pärand

• Kuninganna Victoria pärand on laialdane, ulatudes poliitikast kunstini ja sotsiaalsetesse muutustesse. Tema valitsusaeg kujundas Briti identiteeti ja aitas kehtestada Suurbritannia kui globaalse suurriigi.(LUCAS)

• Sünniaeg ja -koht: Aleksander II sündis 29. aprillil 1818. Ta sai Venemaa tsaariks 1855. aastal pärast oma isa, tsaari Nikolai I, surma.

• Valitsemisaeg: Tema valitsusaeg kestis kuni 1881. aastani, mil ta mõrvati.

Suured Reformid

• Talurahva vabastamine: Aleksander II on tuntud oma 1861. aastal toimunud reformide poolest, mil ta vabastas talupojad orjuse alt. See oli suur samm Venemaa sotsiaalsete suhete ja majanduse moderniseerimise suunas.

• Õigusreformid: Ta kehtestas kohtureformid, mille eesmärk oli luua õiglasem kohtusüsteem ja parandada tsiviilõigust. See hõlmas ka kohtute avamist avalikkusele.

• Haridusreformid: Hariduse kättesaadavuse suurendamine, sealhulgas uute koolide rajamine ja ülikoolide moderniseerimine, aitas edendada rahva haridust.

Sotsiaalne ja Poliitiline Tõus

• Tööstuslik areng: Aleksander II valitsusajal toimusid Venemaal mitmed tööstuslikud reformid, sealhulgas raudteede ehitus, mis aitasid moderniseerida riigi majandust.

• Liberaalsed ideed: Tema valitsusajal said populaarseks liberaalsed ideed, kuid poliitiline surve ja radikaliseerumine suurendasid vastasseise valitsuse ja rahva vahel.

Välispoliitika

• Krimmi sõda (1853–1856): Aleksander II juhtis Venemaad Krimmi sõjas, mis lõppes Venemaa kaotusega. Sõda paljastas Venemaa nõrkused ja tõukas reformide poole.

• Rahvusvahelised konfliktid: Tema valitsemise ajal toimusid mitmed konfliktid, sealhulgas suhetes Türgi ja Austriaga.

Tõsised Vastuseisud ja Mõrv

• Radikaalne vastupanu: Aleksander II reformide vastu tõusis radikaalne vastupanu, sealhulgas salajased organisatsioonid, nagu Narodnaja Volja, mis soovisid sügavaid muutusi Venemaal.

• Mõrv: 1881. aastal mõrvati Aleksander II pommiplahvatuse tagajärjel, mis tekitas Venemaal suurt šokki ja tõi kaasa repressiivsemate meetmete kehtestamise.

Pärand

• Aleksander II reformid andsid alguse Venemaa moderniseerimisele ja muutsid oluliselt sotsiaalseid ja poliitilisi struktuure. Tema elu ja valitsusaeg on seotud nii edusammude kui ka konfliktidega, mis määrasid Venemaa saatuse järgmisteks aastakümneteks.(LAUR)

• Sünniaeg ja -koht: Wilhelm I sündis 22. märtsil 1797. Ta oli Preisi kuningas ja hilisem Saksamaa keiser.

• Valitsemisaeg: Wilhelm I krooniti Preisi kuningaks 1861. aastal ja Saksamaa keisriks 1871. aastal pärast Saksamaa ühendamist.

Politika ja Reformid

• Sõjaline karjäär: Wilhelm I teenis sõjaväes ja osales mitmetes sõdades, sealhulgas Napoleoni sõdades. Tema sõjaline kogemus mõjutas tema poliitikat ja valitsemisstiili.

• Bismarcki roll: Wilhelm I toetas Otto von Bismarcki, kes oli tema peamine nõunik ja poliitiline arhitekt Saksamaa ühendamisel. Bismarcki sõjalised ja diplomaatilised strateegiad aitasid saavutada ühendamise, sealhulgas Prantsusmaa ja Austriaga käidud sõdades.

Saksamaa Ühendamine

• Sõda Austriaga (1866): Wilhelm I ja Bismarck korraldasid sõja Austriaga, mis viis Saksamaa põhjaosa ja lõunaosa eristumiseni ja Prussi ja Austri üleolekule.

• Prantsusmaa-Venemaa sõda (1870–1871): Prantsusmaa vastu suunatud sõda, mis viis Saksamaa ühendamiseni. Wilhelm I kuulutati Saksamaa keisriks 18. jaanuaril 1871 Versailles' lossi peeglikammeris.

Valitsemine

• Keisriks olemine: Wilhelm I oli Saksamaa keiser kuni oma surmani 1888. aastal. Tema valitsemise ajal tugevnes Saksamaa majandus ja sõjaline jõud.

• Konservatiivne poliitika: Tema valitsusajast iseloomustas konservatiivne poliitika ja rõhutus autoritaarsusele, sealhulgas nõukogude ja parlamendi rolli piiramine.

Isiklik Elu

• Perekond: Wilhelm I abiellus Augusta, Saksamaa printsessiga, kellega tal oli seitse last. Tema pojad ja järeltulijad mängisid hiljem olulist rolli Saksamaa poliitikas.

Pärand

• Wilhelm I on tuntud kui Saksamaa ühendaja, kes aitas luua tugeva ja ühtse Saksamaa riigi. Tema valitsemine seondub Saksamaa kiire majandusliku ja sõjalise arengu ajaga, samuti autoritaarse valitsemise ja konservatiivsete väärtuste edendamisega.(NELLI)

• Sünniaeg ja -koht: Franz Joseph I sündis 18. augustil 1830 Viennas, Austria. Ta oli Habsburgide dünastia liige.

• Valitsemisaeg: Tuli troonile 1848. aastal, pärast oma eelkäija, tsaari Ferdinand I, loobumist. Tema valitsemine kestis kuni tema surmani 21. novembril 1916.

Poliitilised ja Sotsiaalsed Reformid

• Revolutsioonid 1848: Tema valitsemise alguses toimusid Euroopa laialdased revolutsioonid. Franz Joseph vastas neile karmide meetmetega, sealhulgas sõjalise jõu kasutamisega.

• Austro-Ungari Monarhia: 1867. aastal sõlmis ta Austriaga kompromissi, mille tulemusena loodi Austro-Ungari kahekordne monarhia. See tugevdas Ungari autonoomiat ja rahuldas Ungari rahva nõudmisi.

Välispoliitika

• Sõjad: Franz Joseph I juhtis mitmeid sõdu, sealhulgas sõda Prussia vastu 1866, mis lõppes Austria kaotusega ja mõjutas tema valitsust. Samuti osales ta esimese maailmasõja alguses, mil Austro-Ungari tungis Serbiasse.

• Rahvusvahelised suhted: Tema valitsusaja jooksul kujunes välja keeruline rahvusvaheline poliitika, sealhulgas liidud ja konfliktid, mis viisid lõpuks Esimese maailmasõjani.

Majandus ja Ühiskond

• Tööstuslik areng: Franz Josephi ajal toimus Austro-Ungaris kiire tööstuslik areng ja urbaniseerumine. Raudteede ehitus ja tööstuse laienemine aitasid kaasa majanduse kasvule.

• Sotsiaalsed probleemid: Suurenev töölisklass ja sotsiaalsed pinged nõudsid valitsuselt reforme, kuid Franz Joseph oli ettevaatlik muutuste suhtes.

Isiklik Elu

• Abielu: Franz Joseph abiellus 1854. aastal Elisabeth "Sissi" Baieriga, kelle elulugu on saanud mitmete filmide ja raamatute keskpunktiks. Tema abielu oli keeruline ja isiklikud konfliktid mõjutasid tema valitsust.

• Pereliikmed: Neil oli neli last, kuid kaks tütart ja üks poeg surid noorelt, mis mõjutas tsaari vaimset heaolu.

Pärand

• Franz Joseph I on ajalukku läinud kui vastuoluline valitseja, kelle poliitika ja reformid aitasid kujundada Austro-Ungari riiki, kuid samas tõid kaasa ka rahutusi ja probleeme. Tema valitsemise lõppemisel seisis Austro-Ungari silmitsi tõsiste väljakutsetega, mis viisid lõpuks Esimese maailmasõjani.(ANNA)

Üks kuulsamaid barokkarhitektuuri meistriteoseid. Arhitektid Gian Lorenzo Bernini ja Carlo Maderno andsid katedraalile monumentaalse välimuse oma majesteetliku fassaadi ja tohutu kupliga. Toas avaldab katedraal muljet kaunistuse rikkusega, mis on loodud usulise aukartuse suurendamiseks.

Bach on üks kõige olulisemaid heliloojaid baroki ajastul, olles tuntud oma täiusliku kontrapunktilise stiili ja keerukate kompositsioonide poolest.

Tuntud teosed:

• "Brandenburgi kontserdid" (BWV 1046–1051) – Seeria kuuest kontserdist, mis on üks Bach’i tuntumaid teoseid. Need kontserdid on heaks näiteks baroki ajastu orkestritehnika ja solistide virtuoossuse kohta.

• "Matthäuspassion" (BWV 244) – Üks Bach’i suurimaid ja kõige emotsionaalsemaid teoseid, mis räägib Jeesuse kannatustest ja surmast.

• "Toccata ja fuuga d-mollis" (BWV 565) – Üks Bach’i kõige tuntumaid teoseid, mis on populaarne ka tänapäeval, eriti oma dramaatilise ja muljetavaldava alguse poolest.

  
  

Martin Pilder; Timur Parno

• Ametiaeg: 1643–1715

• Lühikirjeldus: Louis XIV, tuntud kui "Päikesekuningas" (le Roi Soleil), oli üks võimsamaid ja tuntumaid monarhe baroki ajastul. Tema valitsemisaeg kestis 72 aastat, mis on üks pikimaid ajaloos. Louis XIV keskendus absoluutsele monarhiale, tugevdades kuninga võimu ja vähendades aadli mõju. Tema valitsemisaeg on seotud ka Prantsuse baroki kunsti ja arhitektuuri kuldajaga, sealhulgas Versaille'i lossi rajamisega.

väljendavad vaimse ekstaasi ja tugevaid usulisi kogemusi

• Ametiaeg: 1682–1725

• Lühikirjeldus: Peter Suur oli Venemaa keiser, kes alustas suuri reforme, et muuta Venemaa Euroopa suurvõimuks. Ta viiski läbi sõjalisi ja administratiivseid reforme ning asutas Peterburi, mis muutus Venemaa uueks pealinnaks. Peter I soovis, et Venemaa kultuur ja kunst areneksid koos Euroopaga, ja tema valitsemisaeg oli tihedalt seotud baroki stiili edendamisega.

• Ametiaeg: 1697–1718

• Lühikirjeldus: Kaarli XII valitsemine kestis Rootsis läbi keeruliste aegade, sealhulgas Põhjasõda (1700–1721), kus Rootsi riik langes suure osatähtsusega konfliktidesse Venemaa, Taani ja Poolaga. Kaarli XII oli sõjaline juht ja tuntud oma kindlameelsuse ja julmuse poolest.

Ooper tekkis barokiajastul kui uus, suurt tähelepanu saanud lavamuusika žanr, mis ühendab laulu, muusikat, teatri ja tantsu. Ooperi väljakujunemisel mängis olulist rolli Itaalia helilooja Claudio Monteverdi, kelle teosed, nagu L'Orfeo (1607), on mõistetavad kui ooperi sünni hetked. Ooperis oli tihti kasutusel arias, duette, koorid, orkestrid ning ettekanne, mille kaudu edasi anti süžeed ja emotsioone.

2. Kantaat

Kantaat oli üks barokiajastu kõige populaarsemaid žanreid, mida peamiselt esitati kirikumuusika ja kodusõprade ringis. Kantaat on vokaali-orkestriline teos, mis sisaldab mitmeid liikumisi ja mis võib olla seotud kas sakraalsete või ilmalike tekstidega. Sakraalne kantaat oli tavaline kirikumuusika žanr (nt Johann Sebastian Bachi kantaatide sarjad), samas ilmalikud kantaadid sisaldasid tihti armastus- ja looduse teemasid.

3. Oratoorium

Oratoorium on suur vokaali-orkestriline teos, mis sarnaneb ooperile, kuid erinevalt ooperist ei ole seda esitatud laval, vaid pigem kontsertvormis. Oratooriumid põhinesid sageli piiblilugudel või religioossetel teemadel. Üks tuntumaid oratooriumide loojaid oli George Frideric Handel, kelle teos Messias (1741) on üks baroki tähtteoseid. Oratooriumis võib esineda soliste, koore ja orkestrit, olles seega väga suur ja rikkalik teos.

4. Concerto

Concerto oli üks barokiajastu orkestriteostest, kus eri sooloinstrumendid olid esile tõstetud orkestri taustal. Concerto grosso on üks baroki tuntumaid vorme, kus kontrastiks on suur orkester ("ripieno") ja väiksem solistide grupp ("concertino"). Sellele vormile andsid elu heliloojad nagu Arcangelo Corelli ja Antonio Vivaldi. Vivaldi teosed, nagu Neljä vuodenaikaa (The Four Seasons), on oodatud ja populaarsed kontsertteosed.

5. Fuga

Fuga on polüfooniline kompositsioonivorm, mis on väga iseloomulik barokiajastule, eriti Johann Sebastian Bachi loomingus. Fuga algab ühe teemaga, mida hiljem arendatakse ja kordatakse erinevates kõrgustes ja rütmides. See on keeruline ja harjutamiseks nõudlik žanr, kuid samas ka väga väljendusrikas ja täpselt ülesehitatud.

6. Passioon

Passioon on sakraalne vokaalteos, mis kujutab Kristuse kannatusi. Need olid eriti populaarsed kirikuõhtutundide ja suurtel kirikulõpetustel. Passioon on sageli jagatud mitmeks liikumiseks, mis sisaldavad ariasid, koore ja mõnikord ka narratiive, kus solist räägib sündmusi. Johann Sebastian Bach on tuntud oma passioonide poolest, nagu Johannese passioon ja Matteuse passioon.

7. Fantaasia ja Toccata

Fantaasia ja toccata on instrumentaalteosed, mis olid väga populaarsed barokiajastul. Need teosed ei järgnenud kindlale struktuurile ja andsid heliloojale vabaduse väljendada loovust ja virtuoossust. Toccata on kiire ja dekoratiivne teos, mis algab sageli suurte akordidega ja liigub virtuoossete passaažide kaudu. Fantaasia on pigem vabavormiline, eksperimentaalne ja tihti improvisatsiooniline.

• Ametiaeg: 1740–1786

• Lühikirjeldus: Friedrich Suur oli Preisi kuningas, kelle valitsemisaeg tõi Preisi Euroopa suurvõimude hulka. Ta oli väga haritud ja edendas kunstide ja teaduste arengut, olles üks suurtest valitsejatest, kes soosis valgustuslikke ideid, kuigi tema valitsemine oli siiski autoritaarne.

paistvad silma realismi ja keeruliste draperiidega

prantsuse baroki näide, kus on rõhk on sujuvatel, idealiseeritud vormidel ja detailirohkusel

Kuningas Louis XIV poolt ümber kujundatud Versailles sai barokk-luksuse kehastuseks. Palee iseloomustab sümmeetria, keerulised dekoratiivsed elemendid ja kuulus peeglite saal, mis rõhutab autoritasu hiilgust ja barokkstiili jõudu arhitektuuris.

keeruline liikumine ja tundeküllaseid väljendusi

Arhitekt Francesco Borromini ehitatud Rooma tempel on ainulaadne näide barokkarhitektuurist. Selle kiriku fassaadi ja kuplit iseloomustab keeruline ja ebatavaline disain, millel on kõveruse ja dünaamilisuse elemendid, mis muudab selle üheks barokkstiili ikooniliseks näiteks.

Schönbrunn on Austria Habsburgide endine suveresidents, mis sümboliseerib barokkstiili suurust. Paleel on sümmeetriline fassaad, rikkalikud saalid ja keerukad aiad, mis rõhutavad baroki mõju Austria õukonnaarhitektuurile ja esteetikale.

Handel, kuigi sündinud Saksamaal, veetis suure osa oma elust Inglismaal ja tema teosed on seotud paljuski ingliskeelse ooperi ja oratooriumidega.

Tuntud teosed:

• "Messias" (HWV 56) – Handel’i üks kuulsamaid teoseid, oratoorium, mis räägib Jeesuse Kristuse sünnist, elu, surmast ja ülestõusmisest. "Halleluuja koor" on sellest teosest üks tuntuim ja kõige rohkem esitatud osa.

• "Vespro della Beata Vergine" (HWV 61) – Suur oratoorium, millel on omapärane ja võimas struktuur, ning mis sisaldab jõulist muusikat ja kontrastseid koore.

• "Water Music" (HWV 348–350) – Kolm orkestriteose seeriat, mis olid kirjutatud kuningas George I jaoks ja esitatud tema laevadele sõitmiseks. Seda teost esitatakse tihti pidulikeks sündmusteks ja seda tuntakse oma peene ja elegantse stiili poolest.

Need kaks heliloojat, Bach ja Handel, on baroki ajastu muusika tippteosed, andes suure panuse oma keerukuse, emotsioonide ja ajastu muusikalise eripära kaudu.

Tuntud teosed:

1. "Aastaajad" (Le quattro stagioni)
   Vivaldi kõige kuulsam ja esitatud teos on "Aastaajad", mis on neljast kontserdist koosnev tsükkel, kus iga kontsert kajastab ühte aastaaega. Iga teos on täis toredat muusikalist kujutamist looduse, ilmastiku ja meeleolude kohta.

   • Kevad – Täis elu ja õitsengut, hõlmates metamorfoosi, kevadist tormi ja lindude laulmist.

   • Suvi – Ekstreemne soojus, torm ja rahutus, samuti suveöö rahu.

   • Sügis – Saagi aeg, tantsud ja pidustused, aga ka rahulikkus ja väsimus pärast tööd.

   • Talv – Külma talve jõhkrus, jääkülmad tuuled ja seejärel sooja tule ümber istumine.

2. "Violini kontsert d-mollis" (RV 230)
   See teos on iseloomulik Vivaldi kontsertide stiilile – virtuoosne, dünaamiline ja täis kiiret liikumist. Vivaldi oli tuntud oma tehniliselt nõudlike ja värvikate violinipartii poolest, mis rõhutab sooloinstrumenti ja orkestri koostoimet.

3. "Gloria" (RV 589)
   Vivaldi "Gloria" on üks tema tähtsamaid kooriteoseid, mis sisaldab helget ja jõulist muusikat. Seda oratooriumi esitavad tihti suured koorid ja orkestrid ning see teos on populaarne kirikus ja kontsertidel.

4. "Concerto for Two Violins in D Minor" (RV 514)
   See on teine väga populaarne kontsert, kus Vivaldi demonstreerib oma oskust kirjutada kahele viiulile intrigeeriv ja keerukas dialoog.

Tuntud teosed:

1. "Dido ja Aeneas" (Z. 626)
   Purcelli ainus täielikult säilinud ooper, "Dido ja Aeneas", on üks tema tippteoseid ja üks tähtsamaid Inglismaa ooperiteoseid. Ooperi sisu põhineb Aenease ja Dido müütilisel armastuslool, mis lõpeb traagiliselt. Teos on tuntud oma emotsionaalse intensiivsuse ja kauni muusika poolest. Dido kuulsa "Dido’s Lament" ehk "When I am laid in earth" on üks baroki perioodi kõige liigutavamaid ja kuulsamaid aariaid.

2. "Music for the Funeral of Queen Mary" (Z. 860)
   See teos on Purcelli üks mõjuvõimsamaid orkestriteoseid, mis on loodud kuninganna Maria II matusetseremooniaks. See sisaldab mitmeid osasid, sealhulgas koraale ja orkestriteoseid, mis on täis sügavat tõsiseltvõetavust ja monumentaalsust.

3. "The Fairy Queen" (Z. 629)
   "The Fairy Queen" on väga huvitav ooper, mis on pigem masque ehk muusikaline lavastus, mis ühendab ooperi ja ballet’i elemente. Sellel on palju erinevaid stiile ja žanre, alates suurejoonelistest kooridest kuni erootiliste, lüüriliste aariateni. Teos sisaldab ka Purcelli eluaja ühe kuulsaima instrumentaali, "Rondeau", mida sageli kasutatakse televisioonis ja filmides.

4. "Thy Hand, Belinda"
   See on üks Purcelli kuulsamaid aariaid, mis esitatakse ooperis "Dido ja Aeneas". Aaria "Thy Hand, Belinda" on täis igatsust ja leina, kui Dido saab teada, et Aeneas peab lahkuma. Aaria on kuulsa meloodilise joone ja emotsionaalsuse poolest eriti liigutav.

Enamikul rataslüüradel on mitu burdoonkeelt, mis saadavad meloodiat samal helikõrgusel. See muudab heli torupilli heli sarnaseks ning tihti ongi rataslüürat mängitud koos torupillidega, eriti prantsuse rahvamuusikas ja tänapäeva ungari rahvamuusikas.

Taisija Ailis

François I (1494–1547) tõi Prantsusmaale renessansiõhkkonna, olles suur kunstnike ja arhitektide toetaja. Ta tõi oma õukonda Leonardo da Vinci, kes veetis oma elu viimased aastad Prantsusmaal. François tellis mitmeid renessansi arhitektuuri meistriteoseid, nagu Château de Chambord, ning rajas aluse Prantsuse kultuuri õitsengule.

Henry VIII (1491–1547) oli Inglise renessansi võtmefiguur. Tema ajal said populaarseks renessansi kirjandus ja muusika. Henry ise oli kunstihuviline ja toetas teaduse ning hariduse arengut. Samuti lahutas ta Inglismaa katoliku kirikust ja lõi Inglise kiriku, mis mõjutas kogu Euroopa poliitilist ja kultuurilist maastikku.

Ferdinand (1452–1516) ja Isabella (1451–1504) olid Hispaania kuningapaar, kes ühendasid riigi ja rahastasid Christopher Columbuse ekspeditsiooni, mis avas tee Uue Maailma avastamisele. Nad toetasid ka renessanssi Hispaanias, olles seotud paljude kunstnike ja arhitektide töödega. Samas olid nad tuntud ka rangete usureformide, sealhulgas inkvisitsiooni, toetamise poolest.

Karl V (1500–1558) valitses suurt impeeriumi, mis ulatus Euroopast Ameerikani. Kuigi tema valitsusaja põhitähelepanu oli poliitikal ja sõjal, toetas ta ka kunstnikke ja arhitekte. Tema õukonnas töötasid mitmed renessansi suurkujud, nagu Tizian. Karl V aitas renessansi ideid levitada üle Euroopa.

1. Ingli-Prantsuse sõda (1627–1629)

• Osalejad: Inglismaa ja Prantsusmaa.

• Põhjus: Sõda käidi peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa vahel, kuna mõlemad riigid olid seotud Euroopa võimusfääride, eriti Habsburgide monarhiaaladega.

• Tulemused: Sõda lõppes Inglismaa ja Prantsusmaa vahelise vaikiva rahu sõlmimisega, kuid konfliktide laiemat mõju Euroopas jäi pikemaks ajaks.

2. Põhjasõda (1700–1721)

• Osalejad: Rootsi kuningriik, Venemaa, Taani-Norra ja Saksamaa.

• Põhjus: Põhjasõda algas, kui Peterburi Venemaa keiser Peeter Suur ja tema liitlased püüdsid laiendada oma mõju Põhja-Euroopas ja lüüa maha Rootsi suurriigi positsioone.

• Tulemused: Põhjasõda lõppes Venemaa võiduga, Rootsi langusega suurriigina ja Peterburi tekkega uue Vene impeeriumi pealinnana.

3. Venemaa-Türgi sõda (1676–1681)

• Osalejad: Vene impeerium ja Osmanite impeerium.

• Põhjus: Sõda toimus peamiselt Moldova ja Ukraina piirkonnas, kus Vene keiser Peeter Suur soovis laiendada oma territooriume.

• Tulemused: Sõda lõppes 1681. aasta Bachtšisaraija rahulepinguga, mille järgi Vene impeerium suutis hoida oma positsioone Lõuna-Ukrainas.

• Katoliku reformatsioon ja jeesuiitide mõju: Katoliku kirik vastas reformatsioonile, püüdes taastada oma autoriteeti. Jeesuiitide orden (asutatud 1534) mängis suurt rolli, luues hariduse ja misjonitööd, et vastu seista protestantlikule levikule. Jeesuiitide koolid ja missioonid ulatusid Ameerikast Aasiasse.

• Püha Inquisitsioon ja galileode kohtuprotsess (1633): Galileo Galilei kohtuprotsess, kus teda süüdistati uskumatustes väidetes (näiteks Maa liikumises), kajastab kiriku võimu teaduse üle.

  
  

2. Filosoofilised liikumised

• Valgustus ja ratsionalism: Barokki ajastul arenesid ka uued filosoofilised liikumised, eriti ratsionalism ja empirism. Filosoofid nagu René Descartes ja John Locke alustasid mõtteviisi, mis soodustas teaduslikku uurimist ja usku inimeste mõistusesse.

• Loodusõiguste filosoofia: John Locke arendas välja teooriaid, mis hiljem mõjutasid Ameerika Ühendriikide ja Prantsusmaa revolutsioone, sealhulgas mõtted, et iga inimesel on loomuomaselt elu, vabadus ja omandiõigus.

Timpan koosneb metallkatlast ja selle peale pinguldatud nahast. Timpan on häälestatav ehk muudetava helikõrgusega löökpill: mida suurema pinge all on timpani nahk, seda kõrgem heli tekib.

• Klassikalise sümfoonia ja keelpillikvarteti

"isa". Viinis veetis ta olulise osa oma elust, kujundades linna muusikaelu.

• Geenius, kes komponeeris üle 600 teose, sealhulgas sumfooniaid, oopereid ja

kammermuusikat. Viin oli tema

loomingulise tegevuse keskus.

• Üks suurimaid romantismiajastu teerajajaid. Viinis lôi ta oma tähtsamad sumfooniad ja klaveriteosed.

Anton Dominik Fernkorn

• Saksvest või frakk (ülemine osa on kitsas ja sirge, tihti lühike)

• Pikad püksid (klassikalised ja täpselt keha järgi lõigatud)

• Valge särk koos krae ja mansettidega

• Vöö või lips, mis lisab elegantsi

• Saapad või kingad, mis on valmistatud kvaliteetsest nahast

• Tulpade ja laia vöökohtadega kleite, mis ulatuvad põlvede lähedale või kaugemale, sageli valmistatud siidist, brokaadist või sametist

• Kitsendatud kehaosa ja laienevad seelikud, et rõhutada naise siluetti

• Lühikesed käised või pikad käised, mis võivad olla volangidega või pitsiga kaunistatud

• Peakatteks tihti suvekohased kübarad, sametist või siidist mütsid, tihti ehted või sulgedega

• Nimi (inglise keeles): Psyche Revived by Cupid's Kiss

• Autor: Antonio Canova

• Loodud: 1793–1805 (piiripealne klassitsismi ja romantismi vahel)

• Materjal: Marmor

• Asukoht: Louvre, Pariis

• Tähtsus: Kujutab romantilist tunnet ja mütoloogilist armastust stseenina, rõhutades emotsioone ja dünaamilisust.

  • © Martin Landing

• Autor: François Rude

• Loodud: 1836

• Materjal: Kivi (osa Triumfikaarist)

• Asukoht: Triumfikaar, Pariis

• Tähtsus: Kujutab Prantsuse revolutsioonilist vaimu, rõhutades dramaatilisi emotsioone ja vabaduse idealismi.

• © Martin Landing

• Autor: Antoine-Louis Barye

• Loodud: 1843

• Materjal: Pronks

• Asukoht: Louvre, Pariis

• Tähtsus: Illustratiivne ja jõuline kompositsioon, mis keskendub kangelase võitlusele – tüüpiline romantismi ajastule.

• © Martin Landing

• Autor: Bertel Thorvaldsen

• Loodud: 1803

• Materjal: Marmor

• Asukoht: Thorvaldseni muuseum, Kopenhaagen

• Tähtsus: Keskendub mütoloogiale, harmoonilisele ilule ja dramaatilisele detailile.

• © Martin Landing

• Autor: Bertel Thorvaldsen

• Valmimisaasta: 1821

• Materjal: Marmor

• Asukoht: Kopenhaageni toomkirik, Taani

• Omadused:

  • Ideaalne kujutis Kristusest, mis sümboliseerib rahu ja vaimsust.

  • Romantilisele ajastule omane harmoonia ja ülevus.

  • © Martin Landing

Habsburgide monarhia keisrinna, tuntud kultuuri ja hariduse edendamise poolest. Tema valitsusajal toetas õukond muusikat ja kunstnikke.

Maria Theresia poeg ja Austria keiser, kes oli tuntud kui valgustatud absoluutne monarh. Ta edendas kunstide, sealhulgas muusika, arengut ning toetas Mozartit ja teisi heliloojaid.

Viimase Saksa-Rooma keisrina (kuni 1806) ja hiljem Austria keisrina jätkas ta Viini õukonna muusikalise traditsiooni toetamist. Beethoven lõi tema valitsusajal mitmeid olulisi teoseid.

• Teose ülevaade: Dante Alighieri "Jumalik komöödia" on üks keskaja ja renessansi piiripealne suurteos, mille mõju ulatus kaugele ka hilisematesse perioodidesse. Teos on allegooriline reis läbi kolm maailma: Põrgu (Inferno), Purgatooriumi (Purgatorio) ja Paradiisi (Paradiso). Iga osa esindab teatud inimelu ja moraali taset.

  • Põrgu kujutab neid, kes on oma elus langetanud halbu moraalseid valikuid, ja seal valitseb igavene kannatus.

  • Purgatoorium on koht, kus hingedel on võimalus puhastuda ja valmistuda pääsemiseks taevasse.

  • Paradiis on jumalik tasu õigetele ja puhastele hingedele.

• Mõju ja tähendus: "Jumalik komöödia" on ainulaadne teos, kuna see ühendab teoloogiat, filosoofiat, ajalugu ja poliitikat, olles samas ka sügavalt humanistlik. Dante näitas, et inimese hinge pääsemine sõltub tema eetilisest käitumisest ja vabadusest. Teos oli eeskujuks hilisematele kirjandusklassikutele, andes tõuke inimese individuaalsuse ja moraali uurimisele.

• Teose ülevaade: Geoffrey Chauceri "Canterbury lood" (The Canterbury Tales) on komöödialine ja satiiriline teos, mis koosneb erinevatest lugudest, mida räägivad palverändurid, kes sõidavad Londoni lähedal asuvasse Canterbury kloostrisse. Teos kajastab keskaja Inglismaa ühiskonna erinevaid kihte ja kultuurilisi jooni.

• Mõju ja tähendus: "Canterbury lood" toovad esile inimeste psühholoogilised ja moraalsed tõsiasjad, tehes seda tihti koomilise ja iroonia kaudu. Chaucer ei piirdunud ainult religioossete tegelaste ega aadli kriitikaga, vaid kasutas oma lugudes ka talupoegade ja kaupmeeste elusid, avades sellega laiemalt kogu ühiskonda. Teos on toonud kaasa olulisi muudatusi ingliskeelses kirjanduses, luues tugeva aluse järgmistele satiraatilistele ja sotsiaalsetele teostele.

• Teose ülevaade: Niccolò Machiavelli "Prints" on üks mõjukamaid poliitilisi teoseid, mis käsitleb valitsejate käitumist ja strateegiat. Machiavelli uurib, kuidas valitseja peaks juhtima, et tagada oma võim ja riigi stabiilsus. Ta pakub praktilisi nõuandeid, tuginedes ajaloolistele juhtumitele ja poliitilisele reaalsusele, mitte ideaalsetele moraalinormidele.

• Mõju ja tähendus: "Prints" oli ajalooline pöördepunkt, kuna Machiavelli lõi teose, mis keskendub reaalsusele ja praktilisusele poliitikas, mitte ideaalidele. Kuigi teos on sageli tõlgendatud kui "võimu võtmise ja hoidmise" käsiraamat, on see tegelikult ka põhjalik analüüs inimloomusest ja poliitilistest strateegiatest. Machiavelli mõtteviis, et "eesmärk pühendab abinõu", mõjutas hilisemaid poliitilisi ja filosoofilisi liikumisi.

• Teose ülevaade: William Shakespeare on renessanssiaja suurim kirjanik, kelle teosed on alati ajatud. Tema tragöödiad (nt "Hamlet", "Macbeth", "Othello") ja komöödiad (nt "Romeo ja Julia", "Aias") uurivad inimese sisemaailma, tema suhteid teistega ja igavese elu ning surma küsimusi. Shakespeare meisterlikkus seisneb tema tegelaste keerukuses ja psühholoogilistes konfliktides.

• Mõju ja tähendus: Shakespeare teosed käsitlevad universaalseid inimlikke kogemusi – armastust, kadedust, võimu, süüdistust, lootust ja hirmu. Tema looming on ajatu, kuna kajastab inimloomuse erinevaid tahke, mida on võimalik mõista igas ajas ja kultuuris. Shakespeare’ilt pärinev fraas “O, mis maailm!” ja tema kuulsa Hamletiga seotud küsimus "Ole või mitte olla" on saanud osaks lääne kultuurilisest pärandist.

• Teose ülevaade: Michel de Montaigne’i "Esseed" (Les Essais) on üks esimesi suurt lugejaskonda saavutanud esseede kogum, mis esitleb autori subjektiivset mõtisklust elu, hariduse, religiooni, suhte ja inimloomuse üle. Montaigne ei andnud valmis vastuseid, vaid esitas küsimusi ja mõtiskles erinevate teemade üle, uurides omaenda emotsioone ja maailmavaadet.

• Mõju ja tähendus: Esseed olid tõeline uuendus ja muutis teadusliku mõtteviisi. Montaigne’ist sai esseistika žanri looja, avardades kirjanduse väljendusvõimalusi ja ka inimteadmiste ulatust. Ta alustas introspektiivsete küsimustega, mis keskendusid üksikisiku tunnetele, mõtetele ja eksistentsiaalsetele dilemmastele.

Johann Wolfgang von Goethe – „Noore Wertheri kannatused“ (sümboliseerib romantilise armastuse traagikat)

Mary Shelley – „Frankenstein“ (fantaasia, teaduse ja inimlikkuse piiride uurimine).

Victor Hugo – „Hüljatud“ ja „Jumalaema kirik Pariisis“ (ühiskondlike probleemide ja emotsionaalse sügavuse väljendamine).

https://youtu.be/2H5rusicEnc?feature=shared

Tauri, Miia ja Alli

Alli, Tauri ja Miia

Miia, Alli ja Tauri

Miia, Alli ja Tauri

Miia Alli Tauri

Lord Byroni "Don Juan" (1819–1824) on üks romantismi tähtteoseid ja ainulaadne käsitlus Don Juani mütoloogilisest tegelaskujust. Byroni versioon on erinev traditsioonilisest, sest siin on Don Juan kujutatud mitte kui lihtsalt armuhull ja manipuleeriv naistevallas, vaid pigem kui noor mees, kellel on suuremad ideed ja kes satub vastuollu ühiskonna reeglitega.

Ehitati: 1861-1875 a.

Asub: Prantsusmaa pealinnas ehk Pariisis

Info: on üks kuulsamatest ooperimajadest maailmas. Esindatud on mitu stiili (peamiselt barokk ja renesanss). Maja all on veehoidla, mis stabiliseerib hoonet. (veetase langeb ja tõuseb vastavalt lava raskusele.

Ehitati: 1840-1865a.

Asub: Suurbritannia Londoni kesklinnas

Info: Oli esialgul ehitatud 1016 a., aga hävis tulekahjus 1834 a. Ehitatud neogooti stiilis. Hoonet ehivad võimsad tornid: Elisabeth Tower (aastani 2012 Big Ben, paremal) ja Victoria Tower (vasakul).

Napoleon I (Napoleon Bonaparte) – keiser 1804–1814 (ja lühidalt 1815)

Prantsuse keiser, kes vallutas suure osa Euroopast ja kehtestas Napoleoni seadustiku. Kaotas Waterloo lahingu ja saadeti pagendusse.

• George III – kuningas 1760–1820

George III (1760–1820)

Suurbritannia kuningas, kelle ajal kaotati Ameerika kolooniad, kuid alistati Napoleon. Kannatas elu lõpus vaimse tervise probleemide all.

• Carlos IV – kuningas 1788–1808

Carlos IV (1788–1808)

Hispaania kuningas, keda mõjutas tugevasti peaminister Godoy. Napoleon sundis ta troonist loobuma, põhjustades Hispaania iseseisvussõja.

Oratoorium – suur vokaal-instrumentaalteos, sageli religioosse sisuga (nt Händeli Messias).

Kantaat – lühem vokaalmuusikateos solistide, koori ja orkestriga (nt Bachi kantaadid).

Lied (kunstilaul) – soololaul klaverisaatega (nt Schuberti Ave Maria).

(Andrei ja Raul)

Toimumiskoht: Euroopas ja mujal maailmas
Kirjeldus:
Esimene maailmasõda oli globaalne konflikt, mis põhjustas tohutut hävingut ja kannatusi. Miljonid inimesed hukkusid.
Seos kunstiga:
Paljud ekspressionistid olid šokeeritud sõjast. Nende kunst peegeldas hirmu, valu ja sisemisi konflikte. Tekkis nn „kaotatud põlvkond“.

Toimumiskoht: Saksamaa
Kirjeldus:
Pärast I maailmasõda loodi Saksamaal demokraatlik vabariik. Riik oli majanduslikus ja poliitilises kriisis, kuid samal ajal toimus suur kultuuriline õitseng.
Seos kunstiga:
Berliinist sai ekspressionismi ja avangardkunsti keskus. Kunstnikud väljendasid läbi kunsti ühiskondlikku kriisi ja sisepingeid.

Meeste riietus:

• Pikad kuued (sakid) suurte nööpide ja kaunistustega

• Pitsilised kraed ja mansetid

• Parukad, sageli valged ja lokkis

• Põlvpüksid (knickerbockers) ja sukad

• Säravad kingad pannaldega

Naiste riietus:

• Korsettidega esile toodud talje

• Laiad seelikud krinoliinide või rõngasseelikutega

• Rikkalikud kangad – siid, brokaat, samet

• Pitsid, paelad, tikandid

• Juustes sageli pärlid, lindid või kaunistatud parukad

Riietus peegeldas seisust: mida kõrgem seisus, seda uhkem ja värvikam rõivastus. Barokkmood oli suurejooneline, teatraalne ja luksuslik.

Handel oli Saksamaal sündinud, kuid suure osa elust Inglismaal tegutsenud barokkhelilooja. Ta on tuntud eelkõige oma oratooriumide, eriti kuulsa Messiase poolest, mille kuulus “Halleluuja”-koor on tänaseni väga armastatud.

Lisaks kirjutas ta oopereid, kantaatide, ja orkestriteoseid nagu Veesüit (Water Music) ja Tulevärgimuusika (Music for the Royal Fireworks), mis olid loodud kuninglike pidustuste tarbeks.

Handeli muusika on sageli pidulik, jõuline ja meloodiline, sobides nii kirikusse kui ka suurtele lavadele. Temast sai üks esimesi heliloojaid, kes saavutas suure kuulsuse ka väljaspool oma kodumaad. (1685–1759)

Handel oli Saksamaal sündinud, kuid suure osa elust Inglismaal tegutsenud barokkhelilooja. Ta on tuntud eelkõige oma oratooriumide, eriti kuulsa Messiase poolest, mille kuulus “Halleluuja”-koor on tänaseni väga armastatud.

Lisaks kirjutas ta oopereid, kantaatide, ja orkestriteoseid nagu Veesüit (Water Music) ja Tulevärgimuusika (Music for the Royal Fireworks), mis olid loodud kuninglike pidustuste tarbeks.

Handeli muusika on sageli pidulik, jõuline ja meloodiline, sobides nii kirikusse kui ka suurtele lavadele. Temast sai üks esimesi heliloojaid, kes saavutas suure kuulsuse ka väljaspool oma kodumaad.

Viini klassitsism oli muusikaajastu, mis kestis umbes 1750–1820. See sai nime Austria linna Viini järgi, sest just seal töötasid mitmed kuulsad heliloojad. Viini klassitsism on tähtis ajastu, kus kujunes välja palju sellest, mida täna tunneme kui klassikalist muusikat.

Muusika omadused

Viini klassitsismi muusika on:

• selge ja tasakaalus

• lihtne, aga ilus meloodia

• sümmeetriline ja hästi üles ehitatud

• sageli kindla vormiga (näiteks sonaadivorm)

Muusika pidi olema arusaadav ja meeldiv kuulata. Tähtis oli ka vormi ilu ja kord.

Viini klassitsismi ajal olid väga populaarsed järgmised muusikažanrid:

• Sümfoonia – suur orkestriteos, tihti 4 osaga (nt Haydni või Mozarti sümfooniad)

• Sonaat – klaverile või mõnele pillile ja klaverile kirjutatud teos

• Keelpillikvartett – muusika neljale keelpillile (2 viiulit, vioola, tšello)

• Kontsert – soolopilli (nt klaver, viiul) ja orkestri koostöös loodud teos

• Ooper – lauludega lavateos, nt Mozarti „Võluflööt“