Keskaegne riik by Eliise Maremäe https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9 en-us 2018-09-28 07:54:30 UTC 2024-11-21 00:28:16 UTC hello@padlet.com https://padlet-assets.s3.amazonaws.com/icons/Clouds.png eliisemaremae https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/286839941
Frangi riik  oli riik varakeskaegses Euroopas. Frangi riik tekkis 5.sajandil]]> 2018-09-28 08:02:01 UTC https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/286839941 Karl Suure valitsusaeg eliisemaremae https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/286840572 Pippin III poja, Frangi keisri Karl Suure (768–814) ajal saavutas Frangi riik suurima võimsuse: vallutasid langobardide kuningriik Põhja-Itaalias, Saksimaa (Saksi sõjad) ja Baierimaa ning moodustasid Hispaania margi, vallutades endise Läänegootide Hispaania kuningriigi kirdeterritooriumi, mis oli muslimite poolt vallutatud.]]> 2018-09-28 08:04:54 UTC https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/286840572 Link 1 eliisemaremae https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/286841406 -
-]]> 2018-09-28 08:09:08 UTC https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/286841406 Karl Suur eliisemaremae https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/286842089 - Pippini poeg
- Sai kuningaks 768a
-Vallutas juurde uusi alasid ja kaitses riigipiire
- Vallutas langobardide riigi ja sai Itaalia kuningaks
-Alistas ja ristis saksid
- Pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia]]> 2018-09-28 08:12:27 UTC https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/286842089 Edward Usutunnistaja eliisemaremae https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/290583774 ka Eadweard III
(umbes 1003/1005 – 4. jaanuaril 1066) oli Inglismaa kuningas alates 8. juunist 1042 kuni oma surmani.]]> 2018-10-09 07:05:17 UTC https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/290583774 William Vallutaja (hertsog Guillaume eliisemaremae https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/290584267 William Vallutaja ehk William Sohilaps (umbes 1028 – 9. september 1087) oli Normandia hertsog alates 1035 Guillaume II nime all, kes vôitis Hastingsi lahingus anglosakse ja tõusis 25. detsembril 1066 Inglismaa troonile (William I nime all).]]> 2018-10-09 07:06:51 UTC https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/290584267 Video elust keskaegsel Inglismaal eliisemaremae https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/290584666 https://www.youtube.com/watch?v=PuwaXWcX1L8]]> 2018-10-09 07:08:27 UTC https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/290584666 Inglismaa valitsejad ja valitsejannad eliisemaremae https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/290585030 https://www.youtube.com/watch?v=0jvnL1630_g]]> 2018-10-09 07:09:56 UTC https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/290585030 Magna Carta Libertatum eliisemaremae https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/290585630 Suur vabaduskiri on Inglismaa kuninga John Maata 15. juunil 1215 välja antud õigusakt, millega piirati Inglise monarhide absoluutset võimu. See koosneb hulgast dokumentidest, mille poolde pöördutakse ühise nime all.]]> 2018-10-09 07:11:50 UTC https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/290585630 Vägivalde Inglismaa eliisemaremae https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/290589416
Arheoloog Kathryn Krakowka juhtimisel uuriti Londoni matmispaikadest leitud 399 inimkoljut, mis pärinesid ajavahemikust 1050 – 1550. Koljud olid pärit kas kloostrite surnuaedadest, kuhu maeti kõrgema sotsiaalse ja majandusliku taustaga inimesi või siis kirikukoguduste surnuaedadest, kuhu maeti madalama klassi esindajaid.


«Kehalisi vigastusi ja traumasid tuli rohkem ette madalama sotsiaalse klassi esindajate seas, neist suur osa hukkus vägivalla tõttu,» selgitas Krakowka.
Kõige enam vigastusi oli vaesema rahvakihi noorematel meestel, kes surid eelkõige pähe saadud löökide tagajärjel.

Uuritud koljudest 6,8 protsendil oli näha raske esemega tekitatud löögijälgi ning koljuvigastuse tagajärjel hukkunute seas domineerisid mehed vanuses 26 – 35 eluaastat. 25 protsenti koljuvigastustest tekkis vahetult enne surma ja hukkumine oli peaaegu silmapilkne.

]]> 2018-10-09 07:25:11 UTC https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/290589416 Keskaja inimese toidulaud eliisemaremae https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/290589928  Keskaja inimese toit ja jook olenes nii inimese sotsiaalsest ja majanduslikust positsioonist kui ka ilmast. Head sööki hinnati, kuid kõigile ei olnud see kättesaadav. 

Toidu kvaliteet ja kogus sõltus ka kliimast ning maaharimise viisist. Talupojad ja vaesemad inimesed sõid traditsioonilisi roogasid, jõukad kaupmehed said endale lubada eksootilisemaid pidusööke ja nende toidulaud oli mitmekülgsem. 
 
Keskaja inimese toidulaud olenes suuresti tema jõukusest ja positsioonist. Mitte igaüks ei elanud hästi ega söönud head ja paremat. Tihti kimbutasid keskaja inimest nälg ja haigused, mille vastu polnud leiutatud veel ravimeid ]]> 2018-10-09 07:27:11 UTC https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/290589928 e. Kiievi-Vene eliisemaremae https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/303578329 oli varafeodaalne riik mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9.sajandist 13.sajandini keskpaiganie keskusega Kiievis.]]> 2018-11-13 06:08:19 UTC https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/303578329 eliisemaremae https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/303578686 Kiievi-Vene riiki kujutatakse üldiselt idaslaavlaste riigina]]> 2018-11-13 06:11:02 UTC https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/303578686 eliisemaremae https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/303578763 Kiievi-Vene riigi tuumiku moodustasid Kiievi, Smolenski, Tšernigovi, Galiitsia ja Perejaslavlii vürstiriigid]]> 2018-11-13 06:11:47 UTC https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/303578763 eliisemaremae https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/303579132 https://quizlet.com/40483337/ajalugu-vana-vene-riik-flash-cards/]]> 2018-11-13 06:14:58 UTC https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/303579132 Rjurik eliisemaremae https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/303579680 (umbes 830 – 879) oli legendaarne varjaagide pealik, kes oletatavasti valitses 9. sajandi teisel poolel Novgorodimaad.

Teda peeti Rjurikovitšide valitsejasoo esiisaks ning Vana-Vene riigi rajaja Igori isaks. 


]]> 2018-11-13 06:19:11 UTC https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/303579680 eliisemaremae https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/303580205 2018-11-13 06:22:26 UTC https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/303580205 eliisemaremae https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/303580709 VARJAAGID - tänapäeva Venemaa aladel ja Bütsantsis tegutsenud viikingid

RUS - Vana-Vene riigi nimi Skandinaavia allikates, vahel nimetati neid ka russideks

TŠUUDID - osa läänemeresoome rahvaid, sh eestlased Vana-Vene allikates

BOJAAR - Vana-Vene ülik

VEETŠE - rahva koosolek Vana-Vene linnas

DRUŽIINA - Vana-Vene vürsti sõdalastest kaaskond



]]> 2018-11-13 06:25:46 UTC https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/303580709 Kiievi-Venemaa eliisemaremae https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/303582318 1015-1113]]> 2018-11-13 06:35:53 UTC https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/303582318 Videod: eliisemaremae https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/303582567
  • Vene impeeriumi ajalugu:

    •  


    ]]>     2018-11-13 06:37:36 UTC https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/303582567     eliisemaremae https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/303583581 2018-11-13 06:43:53 UTC https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/303583581 eliisemaremae https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/303583655 2018-11-13 06:44:22 UTC https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/303583655 eliisemaremae https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/303583672 2018-11-13 06:44:33 UTC https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/303583672 eliisemaremae https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/306207075 Aastal 486 vallutas saali frankide juht Chlodovech I Rooma ala Loire'i ja Somme'i jõe vahel. 
     
    Seejärel ühendas ta suurema osa Põhja- ja Kesk-Prantsusmaast oma võimu alla ning võttis 496 vastu kristluse katoliiklikul kujul, eelistades seda teiste germaanlaste juhtide poolt omaks võetud arianismile.]]>     2018-11-20 06:19:48 UTC https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/306207075     eliisemaremae https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/306207276 Pärast Chlodovechi surma (511) jagati tema riik mitu korda mitme valitseja vahel, nii et tema Merovingide dünastia pidi lõpuks loovutama tegeliku võimu majordoomustele, kelle amet oli päritav. 

    Viimastest sai lõpuks Karolingide dünastia. Aastal 751 kuulutas Karl Martelli poeg Pippin III (Pippin Lühike) end ka vormiliselt kuningaks.]]>     2018-11-20 06:21:40 UTC https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/306207276     Prantsusmaa kuningriik eliisemaremae https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/308129875 2018-11-27 06:21:43 UTC https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/308129875 Link 1 eliisemaremae https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/308130452 2018-11-27 06:27:40 UTC https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/308130452 Link 2 eliisemaremae https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/308130628 2018-11-27 06:29:20 UTC https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/308130628 1216-1272 eliisemaremae https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/308132089 2018-11-27 06:42:07 UTC https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/308132089 Vana-Liivimaa haldusjaotus keskaja lõpus (1534) eliisemaremae https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/310753771 2018-12-04 06:17:55 UTC https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/310753771 Euroopa poliitiline kaart 12. sajandil eliisemaremae https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/310754143 2018-12-04 06:21:30 UTC https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/310754143 eliisemaremae https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/310754228
    Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimunud sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks.


    ]]>     2018-12-04 06:22:20 UTC https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/310754228     eliisemaremae https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/310754370 Üldiselt loetakse Eesti keskaja ajalisteks piirideks aastaid 1227 (Saaremaa vallutamine ristisõdijate poolt, mida loetakse Eestlaste muistse vabadusvõitluse lõpuks) ja 1558 (Liivi sõja algus). 

    Keskaja lõppdaatumiks on sageli loetud aga ka 1561. või 1562. aastat, kui Vana-Liivimaa riikidesüsteem lõplikult kadus. See jaotus on mõnevõrra problemaatiline, sest mujal Euroopas loetakse keskaja kestuseks umbkaudu aastaid 500 (tihti 476) – 1500.]]>     2018-12-04 06:23:31 UTC https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/310754370     Link 1 eliisemaremae https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/310754632 Eesti kultuur keskajal]]> 2018-12-04 06:25:12 UTC https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/310754632 KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUURKARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUURKARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUURKARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUURKARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUURKARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUURKARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUURKARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUURKARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUURKARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUURKARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUURKARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUUR KARL SUUR KARL SUUR eliisemaremae https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/310754938  ]]> 2018-12-04 06:27:58 UTC https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/310754938 eliisemaremae https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/310755836 2018-12-04 06:33:56 UTC https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/310755836 eliisemaremae https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/310755862 2018-12-04 06:34:10 UTC https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/310755862 eliisemaremae https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/310756110
    Viikingite tegevusala ja asundused
    Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).]]>     2018-12-04 06:36:07 UTC https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/310756110     Viikingite tegevusala ja asundused eliisemaremae https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/310756358 2018-12-04 06:38:05 UTC https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/310756358 eliisemaremae https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/310756468 Nimetus "viiking" pärineb tõenäoliselt vanapõhjakeelsest sõnast vík, mis tähendab lahte; viiking on siis "laheline" ehk meresõitja. Kuigi viikingid on nime andnud tervele ajastule, moodustasid sõjakad meresõitjad suhteliselt väikese osa tolleaegsest 

    Põhjamaade elanikkonnast, kes valdavalt tegeles rahumeelse maaharimisega. Teise teooria järgi pärineb viikingite nimetus vanaingliskeelsest sõnast wíc, mis tähendas kaubaasulat. Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka käsitöö ja kaubandusega.]]>     2018-12-04 06:38:43 UTC https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/310756468     eliisemaremae https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/310756999 Viikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade drakkarite plangutus ning suured nelinurksed purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. 

    Mereretked viisid viikingeid Islandile, Gröönimaale ning Põhja-Ameerika rannikule. Suurte maadeavastuste eelsel perioodil oli viikingitel märkimisväärne roll uute alade avastamisel, kuid teated nende retkedest ei levinud eriti, sest mõõdistamist ei tehtud ja kaarte ei koostatud.]]>     2018-12-04 06:42:09 UTC https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/310756999     Viikingilinnad eliisemaremae https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/310757071 2018-12-04 06:42:48 UTC https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/310757071 Video eliisemaremae https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/313265466 2018-12-11 06:12:39 UTC https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/313265466 eliisemaremae https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/313265954 2018-12-11 06:17:24 UTC https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/313265954 eliisemaremae https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/313267074 2018-12-11 06:28:44 UTC https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/313267074 eliisemaremae https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/313267282 2018-12-11 06:30:48 UTC https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/313267282 eliisemaremae https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/313267646 2018-12-11 06:34:12 UTC https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/313267646 Lingid: eliisemaremae https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/313267668 2018-12-11 06:34:22 UTC https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/313267668 eliisemaremae https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/313267820 2018-12-11 06:35:49 UTC https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/313267820 eliisemaremae https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/313267882 2018-12-11 06:36:16 UTC https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/313267882 eliisemaremae https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/313267946 2018-12-11 06:36:41 UTC https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/313267946 eliisemaremae https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/313268050 2018-12-11 06:37:36 UTC https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/313268050 Ristiusk eliisemaremae https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/313268189 Eestlased ristiti saksa ja taani preestrite poolt enamasti 13. sajandi teise ja kolmanda kümnendi jooksul. Sageli jagati ristimissakramenti kiirustades ning ristiusu õpetuse sisu selgitamine jäi formaalse ristimise käigus arvatavasti tagaplaanile. Võib siiski oletada, et päris unarusse seda vahetult pärast ristimist ei jäetud, iseäranis arvestades tol ajal Lääne-Euroopas üha enam levivat jutlustamistava ning kerjusmungaordude teket.]]> 2018-12-11 06:38:59 UTC https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/313268189 Linnade teke ja kaubanduse areng eliisemaremae https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/313268495 Kuigi Eesti alal oli 13. sajandil mitmeid sõjalis-poliitilise ja kirikliku tähtsusega asulaid — Tallinn, Tartu, Otepää, Lihula, Haapsalu, Viljandi, Pärnu — on selgemaid allikalisi andmeid linna kujunemisest tol perioodil vaid seoses Tallinna ja Tartuga.

    Nii Tallinna kui ka Tartu puhul võib oletada, et algne linnaline asula kujunes kindluse (Tallinnas ordulinnuse ja piiskopi residentsi ning Tartus piiskopilinnuse) ümber välja 13. sajandi keskpaigaks, kuid täpsemad allikad nende varaste asulate iseloomustamiseks puuduvad. Ajalookirjanduses leidub lennukaid oletusi skandinaavia ja vene kaubahoovide olemasolu kohta hilisema Tallinna all-linna kohal ammu enne seda, kui taanlased võitsid 1219. aastal eestlastega Tallinna all peetud lahingu. Ei arheoloogia andmetest ega kirjalikest allikatest pole sellele seni kinnitust leitud.]]>     2018-12-11 06:41:30 UTC https://padlet.com/eliisemaremae/7dqfbqe8lfv9/wish/313268495