• Mitmes klassi õues õppimas käis?

• Palju õpilasi tunnist osa võttis?

• Milline ainetund õues läbi viidi?

• Õppetegevuse lühikirjeldus sellisel kujul, et soovikorral saaks teised õpetajad seda ise järele katsetada (võite lisada ka linke materjalidele vms)?

  
  

  NB! Kui õpilased on fotodel äratuntavad, veenduge, et teil oleks olemas kehtivad nõusolekud!

  
  

  Aitäh, et liikusite oma õpilastega õue õppima ning jagate lahkelt ka oma õues õppimise ja õpetamise rõõmu!

• Mitmes klassi õues õppimas käis?

• Palju õpilasi tunnist osa võttis?

• Milline ainetund õues läbi viidi?

• Õppetegevuse lühikirjeldus sellisel kujul, et soovikorral saaks teised õpetajad seda ise järele katsetada (võite lisada ka linke materjalidele vms)?

  
  

  NB! Kui õpilased on fotodel äratuntavad, veenduge, et teil oleks olemas kehtivad nõusolekud!

  
  

  Aitäh, et liikusite oma õpilastega õue õppima ning jagate lahkelt ka oma õues õppimise ja õpetamise rõõmu!

• Mitmes klassi õues õppimas käis?

• Palju õpilasi tunnist osa võttis?

• Milline ainetund õues läbi viidi?

• Õppetegevuse lühikirjeldus sellisel kujul, et soovikorral saaks teised õpetajad seda ise järele katsetada (võite lisada ka linke materjalidele vms)?

  
  

  NB! Kui õpilased on fotodel äratuntavad, veenduge, et teil oleks olemas kehtivad nõusolekud!

  
  

  Aitäh, et liikusite oma õpilastega õue õppima ning jagate lahkelt ka oma õues õppimise ja õpetamise rõõmu!

• Mitmes klassi õues õppimas käis?

• Palju õpilasi tunnist osa võttis?

• Milline ainetund õues läbi viidi?

• Õppetegevuse lühikirjeldus sellisel kujul, et soovikorral saaks teised õpetajad seda ise järele katsetada (võite lisada ka linke materjalidele vms)?

  
  

  NB! Kui õpilased on fotodel äratuntavad, veenduge, et teil oleks olemas kehtivad nõusolekud!

  
  

  Aitäh, et liikusite oma õpilastega õue õppima ning jagate lahkelt ka oma õues õppimise ja õpetamise rõõmu!

• Mis vanuses lastega õues õppimas käisite ja palju neid oli?

• Mis teemat käsitlesite ja õppetegevuse lühikirjeldus sellisel kujul, et soovikorral saaks teised õpetajad seda ise järele katsetada (võite lisada ka linke materjalidele vms)?

  
  

  NB! Kui lapsed on fotodel äratuntavad, veenduge, et teil oleks olemas kehtivad nõusolekud.

  
  

  Aitäh, et liikusite oma õpilastega õue õppima ning jagate lahkelt ka oma õues õppimise ja õpetamise rõõmu!

• Kellega õues käisite?

• Mis oli teie eesmärk?

• Mil viisil sai eesmärk täidetud?

• Mida sellest käigust ise õppisite?

  NB! Kui õpilased, üliõpilased või kolleegid on fotodel äratuntavad, veenduge, et teil oleks kõigi luba fotode avaldamiseks.

  
  

  Aitäh, et liikusite õue õppima ja töötama ning jagate lahkelt oma vahvat kogemust ka teistega!

Katse tulemus näitas, et olime sügisel väga täpselt ennustanud, mis juhtuma hakkab.

Vaasid said kaunite lilledega täidetud.

Oravakeste rühma lapsed, kes on 2-4 aastased, ehitasid 15.05.2026 putukatele residentsi selleks, et aidata väikseid putukaid leida turvaline koht elamiseks ja talvitumiseks. Putukaresidentsis saavad elada näiteks mesilased, lepatriinud ja liblikad. Need putukad aitavad loodust — tolmeldavad lilli ja hoiavad aeda tervena.

Tulemus oli väga tore:

• putukad said endale kodu

• lilled ja taimed kasvavad paremini

• aed muutub elavamaks ja värvilisemaks

• Oravakesed õppisid looduse eest hoolitsema.

Varsti sumiseb hotelli ümber palju rõõmsaid putukaid ning kogu lasteaia õueala tänab Oravakesi nende hea teo eest.

Sissejuhatuseks kasutasin Tähekaarte. Iga laps sai tõmmata endale kaardi. Esimeseks ül oli mõelda nimisõna, mis algab saadud tähega. Siis pidi mõtlema tegusõna, mis algas saadud tähega. Siis omadussõna. Väiksemates rühmades said lapsed üksteisele oma sõnu välja öelda, kuulata teiste sõnu ja vajadusel pakkuda sõnu, kui sõber ei suutnud oma tähega sõna välja mõelda. Liikumistegevuseks valiti igas rühmas vahepaladeks Tähekaardi taga asuvaid liikumisülesandeid.

TL-l oli võimalik pöörate tegusõnu, leida iga loodusnähtuse järele sobilik omadussõna; täita lünkasid looduses leiduvate asjadega; leida vastandsõnu ja moodustada nendega lauseid. Tunni lõpus pidi joonistama looduspildi.

Tund, kus sai siduda eesti keelt, loodusõpetust ja kunstiõpetust.

Seejärel lahendas iga laps tööraamatus ülesande, kus oli vaja leida erinevate linnade vahelised kaugused. Kui vastus käes, siis käidi õpetajale näitamas.

Tunnis osales 4 õpilast ja aega kulus 40 minutit.

Tund algas grupitööga. Šokolaaditeemaline tekst oli jagatud kuueks osaks. Iga lõik eraldi kaardil. Alustuseks käisid grupiliikmed kordamööda oma kaardil olevat teksti lugemas ja pidid selle oma tiimikaaslastele ümber jutustama.  Lõpuks korrati üheskoos, mis tekstist meelde jäi. Teise tegevusena täitsid õpilased lünkteksti. Ühe korra oli lubatud ka infokaartide juurde joosta, kui mingi asi meelde ei tulnud. Tunni viimases osas mängiti korgibingot, kus seekord oli eesmärk korkidega täita kogu bingoväljak. Tund oli hoogne ja informatiivne. 

Osalesid 8 õpilast.

Loodusõpetus ja kunst lõimitud LAK-õppega.

#õueõppima #liikumakutsuvkool

Tund oli teemal koordinaattasand. Eesmärk oli korrata koordinaateljestiku joonestamist ja punktide lugemist ja märkimist koordinaattasandil. Õpilased joonesatsid kivisillutisele kriitidega hiiglasliku koordinaatteljestiku. Õpilased jagati loosi teel 3-liikmelistesse gruppidesse, seejärel loositi igale rühmale ülesanne, millele tuli oma rühmas lahendus leida. Rühmad esitasid oma lahenduse asfaldil oleval koordinaattasandil. Kasutasin avatud ülesandeid, n: „Vali üks punkt. Mis juhtub, kui x koordinaat suureneb 2 võrra? Kui y koordinaat väheneb 2 võrra? Milline muutus toimub?“

Kui rühmad said vastatud. Siis oli paaristööna etteantud koordinaatide märkimine ja ühendamine paberil, lahenduseks tuli kevadlill tulp.

Tunni eesmärk oli harjutada ingliskeelseid omadussõnu ning kirjeldavate lausete moodustamist.

Tööleht: https://canva.link/jdciod9bolo0r5g

Esmalt arutlesime klassis, mida tähendavad sõnad “object” ja “adjective”, ning leidsime klassiruumist erinevaid esemeid, mida inglise keeles kirjeldada. Seejärel läksime kooliõue, kus õpilased liikusid ringi ning otsisid enda ümbert huvitavaid asju, näiteks kive, pinke, lilli või muid kooliümbruses nähtavaid esemeid.

Iga leitud asja kohta tuli töölehele kirjutada sobiv(ad) omadussõna(d) ning moodustada lause, kasutades nii eseme nimetust kui ka omadussõna. Tunni lõpus jagasid õpilased oma lauseid paarilisega ning igaüks luges oma lemmiklause ka teistele ette.

Tegevust kohandasin vastavalt klassi ja õpilaste tasemele. Näiteks 6. klassi õpilased kirjeldasid eset mitme omadussõnaga, kasutasid keerukamaid omadussõnu ning moodustasid põhjalikumaid lauseid, lisades näiteks põhjenduse või asukoha.

Vihmase ilma korral saab sama tegevust teha ka koolimajas, koridoris või aknast välja vaadates.

#õuesõppima #liikumakutsuvkool #õuesõppenädal

Tund oli 7. klassi kordamisteemadele. Eesmärk oli korrata kõiki teemasid rühmatööna. Õpilastel oli kordamisteemadega tööleht. Õpilased said valida õppimise koha õuesõppeklassi varjualuses osas või õuealal pinkide juures. Üksteiselt sai küsida, arutada, võrrelda ja meelde tuletada aasta jooksul õpitud teemasid.

Õpilased läbisid 6-tunnise õppeühiku, mille teemaks oli graffitikunst – arutlesime selle üle, mis on kunst ja mis on vandalism. Õppetöö käigus tutvusid õpilased Tallinna graffitiga, otsisid ja analüüsisid teoseid kaardi abil ning arendasid oma visuaalset mõtlemist.

Praktilise tegevusena kujundasid õpilased oma stencil’id ning õppeühiku viimases tunnis said nad ise luua graffititeoseid (vt fotot).

Õppeühik oli üles ehitatud, kombineerides siseruumi- ja õuesõpet, mis andis õpilastele võimaluse kogeda kunsti nii analüütiliselt kui ka loovalt praktilise tegevuse kaudu.

Õpilased osalesid aktiivselt ning tundsid suurt huvi – eriti motiveeriv oli võimalus ise katsetada ja luua.

Fotod: Ervin Adojaan

Selle tegevuse saab lihtsalt läbi viia kooli ümbruses või lähimas pargis. Vaja on akvarellipaberit, värve, veeanumat ja  alust maalimiseks. Paber kindlasti alusele teipida. Enne maalimist tasub teha lühike vaatlusretk, kus õpilased otsivad huvitavaid puid, värvikooslusi ja valgusmänge. See aitab hiljem maalides luua teadlikuma ja julgema tulemuse.

Teemaks magnetism. Õpilased said töölehed küsimuste ja ülesannetega, õpiku ja kaaslaste abiga pidid need lahendatud saama, samal ajal nautisime linnulaulu ja päikest. Liikumise kohustus käis ka asja juurde. Kellel teema sai läbi töötatud, mängis kooli hoovis lauatennist või jalgpalli.

Pisikese söögipausi ning "toatunni" järel kogunesime taas õue. Nüüd aga juba Annelinna laulu- ja tantsupeo staadioniproovi :)

Õpilased õppisid koostööd, tähelepanelikkust, kasutasid ilumeelt ning jagasid tagasiside klassikaaslastele. Tund oli õpilaste arvates ülilahe!

Tegevuse lühikirjeldus:

1) Sedelite otsimine, teksti meelde jätmine ja ettelugemine

2) Lausete järjestamine

3) Loetu mõistmine

Õpilased jagunesid kolme-liikmelistesse meeskondadesse. Õpilastele seletati, et õues on sedelid - igaüks osa suuremast dialoogist. Kaks õpilast meeskonnast saadeti õue sedeleid otsima, üks jäi klassi. Sedeli leidmisel oli vaja meelde jätta sellel olev lause ja see klassiruumis olevale klassikaaslasele peast ette lugeda. Kui sedelid leitud ja laused kirjas, oli vaja laused õigesse järjekorda panna, et kokku tuleks loogiline dialoog. Tunni lõpus sai moodustunud dialoogi sisu kohta tõene/väär küsimusi küsida.

Teema: Omadussõnad. Otsi loodusest.

Me oleme tulnud õue, et otsida huvitavaid ja toredaid asju. Meil olid paberid ja nende peal on kirjutatud ülesanded (omadussõnad). Õpilaste ülesandeks on võtta üks kaart, lugeda kokku, mis on selle peal kirjutatud ja siis otsida loodusest üks selline asi.

Teema putukad. Piltide sorteerimine rõngastesse. Õuealal pingile pandud erinevad pildid putukad, metsloomad, linnud. Lapsed sorteerivad pildid üldnimetuse järgi rõngastesse (roosat värvi rõngasse putukad, rohelisse linnud, sinisesse metsloomad). Lapsed nimetavad putukaid, keda tunnevad. L/M "Liblikapüüdjad" - 3 last on liblikapüüdjad rõngastega, teised on liblikad. Liblikad lähevad lendama ja liblikapüüdjad hakkavad liblikaid püüdma. Kinnipüütud lapsed lähevad kokkulepitud kohta istuma. Püüdjad vahetuvad.

Hiljem putukate leidmine ja uurimine luupitega.

Õpilased käisid õues geomeetrilisel jalutuskäigul, kus pidi otsima loodusest ja enda ümbert esemeid või asju ja määrama, missuguse kujundiga see sarnaneb. Pärast mängiti mängu "Geomeetriliste kujundite korv".
Teises ülesandes oli vaja lugeda mõistatus puude kohta ja arvata, mis puud  puu kohta see käib. Pärast otsisid õpilased vastavad puud koolimaja ümbrusest ning kirjutasid puul oleva numbri. Lõpus oli ülesanne panna puud tähestikulisse järjekorda.

Õuesõppe tunni eesmärgid olid:

• õpilane märkab ja analüüsib värve ümbritsevas keskkonnas;

• õpib kasutama värvi kui kompositsioonivõtet fotograafias;

• teeb teadlikumaid fotootsuseid (kadreering, valgus, vaatenurk);

• loob ühtse teemaga fotokollaaži;

• õpib fotosid jagama ja digitaalselt organiseerima.

Ülesanne

Iga õpilane saab loosiga ühe värvi ning peab leidma ja pildistama:

• 6-9 fotot

• fotod peavad keskenduma loositud värvile.

Fotodel:

• peab loositud värv olema peamine tähelepanuobjekt;

• võib kasutada nii looduslikke kui inimtekkelisi objekte;

• iga foto võiks olla erineva nurga või kompositsiooniga.

Tehtud fotod laaditakse üles ühisesse OneDrive kausta.

Viisime õues läbi eesti keele tunni, kus õpilastel tuli õuealalt otsida eesti keelega seotud esemeid ning üles kirjutada, mida nad leidsid. Näiteks tuli leida midagi, mis algab sulghäälikuga, leida kolm liitsõna, leida 2-silbiline sõna jne. Kui kõik asjad olid leitud ja kirjutatud, siis kontrollisime ning arutlesime, mida oli kõige keerulisem leida jne.

Tund lõppes kogre joonistamisega.

Lisaks saavad lapsed gruppides mängida kirjeldamismängu, kus üks laps kirjeldab valitud putukat selle nime ütlemata ning teised püüavad arvata, millise putukaga on tegemist. See tegevus arendab laste sõnavara, kuulamisoskust, tähelepanelikkust ja eneseväljendusoskust ning julgustab lapsi üksteisega suhtlema ja koostööd tegema.

Veel mängime tähelepanu- ja jooksumängu „Kärbes lenda“, kus lapsed liiguvad vabalt ringi, hoides käes õhulisi rätikuid ning märguande peale peavad kiiresti leidma endale pesa (rõnga). Laps, kes pessa ei jõua, saab olla valvur, kes hoiab kärbsepiitsa ning märgata järgmist hilinejat. Mäng arendab reaktsioonikiirust, tähelepanu, jooksmisoskust ja oskust järgida kokkulepitud reegleid. Samuti õpetab mäng väga mänguliselt, kuidas toime tulla kaotusega.

Lapsed osalevad vahvas otsimis- ja mõtlemismängus, kus tuleb õuealalt üles leida putukate, lindude ja lillede nimetustes olevad tähed ning laovad aluskaardi järgi kokku õiged sõnad.

Tegevus arendab laste tähelepanu, tähetundmist, sõnade moodustamise oskust, keskendumist ja koostööoskust. Liikumine ühest punktist teise hoiab lapsed aktiivselt tegevuses ning pakub palju avastamisrõõmu.

Kaardi teisel poolel peitub põnev üllatus – puslena moodustub Eesti rahvuslinnu, rahvuslille või rahvusliblika pilt. Selleks peavad lapsed üles leidma oma grupikaaslased, kelle kaartidest moodustub terviklik pilt. Ühine tegutsemine õpetab märkama kaaslasi, arvestama teistega ning tegema koostööd ühise eesmärgi nimel.

Esimesel päeval suuri üritusi ei toimunud, seega kolisime oma kontorid lasteaia hoovi. Meiega liitus ka lasteaia remondimees, kes ühtlasi tegi tutvust lastega ning näitas tööriistu, mille abil on võimalik ehitada.

Iga õpilane sai endale alusega tühja A4 lehe. Esimene ülesanne oli mõelda muinasjutule sissejuhatav lause - Once upon a time.... Kui lause oli kirjas, toimus vahetus. Liiguti uue aluse juurde ja jätkati kaasõpilase poolt alustatud juttu uue lausega. Niimoodi roteeruti mitmeid kordi. Lõpuks luges iga õpilane oma alusel oleva jutu ette. Üllatavalt toredad jutud said. Muigama pani muidugi see, et käekirjade dešifreerimini valmistas õpilastele kohati suuri raskusi. Järgmise ülesandena pidid paarilised kordamööda üksteisele muinasjututeemalist pilti kirjeldama. Pildid tulid väga vahvad ja tund möödus hoogsalt.

Rõõmupallide lastehoid

Rõõmupallide Lastehoid

Iga klass on leidnud endale erineva paiga kooli ümbrusest. Meie läksime kooliümbruses asuvasse parki. Iga laps sai ülesandeks panna kirja kõik taimed, puud, põõsad, loomad, linnud jm, keda näeb, kuuleb. Kui ei teadnud nime , siis võis küsida sõbralt või õpetajalt.

Oli liikumist täis ja hariv õuetund.

Abiks tähekaardid. Õuele on laiali pandud tähekaardid. Lasen lapsel leida ja liikuda ette öeldud tähe juurde. Palun nimetada sõnu, mis algavad selle tähega. Annan korralduse moodustada lause, kasutades nimetatud sõna.

Tähekaardid on pingile pandud. Lasen lapsel võtta tähekaarte ja neist kokku laduda sõnu, mida ta ise teab.

19 õpilast jagunesid gruppideks ning oma meeskondades mõeldi ühiselt, kuidas kooli õueala praktiliselt ja ägedalt kujundada.

Õpilased arvutasid erinevate alade suurusi ruutmeetrites ning planeerisid, kuhu võiksid tulla tegevus- ja puhkealad. Lisaks õpiti oma ideid joonisel selgelt ja arusaadavalt esitama.

Õpilastele väga meeldivad õuetunnid ja peale matemaatika tundi soovisid nad taaskord õue jääda :) Lausa lust on õuetundi anda, kui lapsed ise soovi avaldavad.

II klass tegeles praktilise ülesandega „Planeerime lillepeenra“. Õpilased otsisid kooliõuelt sobiva koha lillepeenra jaoks, joonistasid visandi ning märkisid lillepeenra piirid maha kivikeste, käbide ja lilledega. Samuti mõõdeti planeeritava peenra ümbermõõtu.

III–IV klassi õpilased kinnistasid pikkusühikuid ja otsisid ümbritsevast keskkonnast erinevaid kujundeid. Looduslikust materjalist modelleeriti kujundeid, mis arendas nii loovust kui ka tähelepanuoskust.

Õuesõppe päev möödus tegusalt, pakkudes õpilastele rõõmu liikumisest, koostegutsemisest ja praktilisest õppimisest värskes õhus.

Kõigepealt tuli paber jagada kuueks osaks. Seejärel joonistas iga õpilane igasse ruutu mõne lihtsa elemendi (mustri, kriipsu, täpikese või kujundi). (aeg 10 min)

Seejärel said õpilased juhuslikult kellegi teise töö, mida tuli edasi täiendada (30min)

Tunni lõpus analüüsisime valminud töid ning jagasime ühiselt oma mõtteid ja tähelepanekuid. Õpilased avastasid näiteks, et kui paberile on joonistatud ring, siis kiputakse sellest esimesena tegema päike. Seda oli hästi näha ka lõppjoonistustes.

Laste loovus on võimas, kui neile anda võimalus seda arendada.

Tulemuseks kujunesid väga omanäolised ja loovad pildid.

Tegevus algas rühmas, kus kaardistasime laste mõtteid ja tundeid seoses eesootava matkaga. Lapsed arutlesid järgmiste küsimuste üle:

1. Mida ma matkal näen?

2. Mis mind matka juures kõige rohkem hirmutab?

3. Mis annab mulle energiat, et lasteaiani tagasi kõndida?

Hiljem koostas õpetaja laste mõtetest plakatid.

Et matk oleks lõbusam ja mitmekesisem, lõimisime teekonnale erinevaid õpetlikke ja mängulisi tegevusi. Mängisime mälutreenimise mängu „Kui lähen matkale, siis võtan kaasa…“, kus kaasavõetav ese pidi algama lapse eesnime esimese tähega. Iga järgmine laps pidi meenutama eelnevate laste vastuseid ning lisama juurde enda oma.

Lisaks mängisime erinevaid liikumismänge, mille käigus kordasime kehaosi ja hulkade moodustamist. Teekonnal ei puudunud ka kullimängud ning muusikalised tantsumängud.

Matka jooksul meenutasid lapsed varasemat arutelu ning märkasid looduses tuttavaid objekte ja nähtusi. Nad jagasid omavahel tähelepanekuid ning nautisid ühist liikumist looduses. Selline tegevus arendas laste tähelepanu-, kuulamis- ja eneseväljendusoskust ning õpetas märkama nii loodust kui ka kaaslasi enda ümber.

Teekond möödus kiiresti ja rõõmsalt. Matka lõpus viisime õuesõppeklassis läbi ühise arutelu ja analüüsi ning lõpetasime toreda matkapäeva ühise tantsuga.

Jalutasime ümber koolimaja ja tegime märkmeid töölehele sellest, mida nägime, kuulsime, tundsime jne.

Prügi nähes korjasime selle kotti ja viskasime pärast ära.

Mölkky on omapärane viskemäng, kus tuleb puidust kurikaga tabada nummerdatud kurikaid ning koguda täpselt 50 punkti. Mäng ühendab osavuse, täpsuse ja strateegilise mõtlemise ning sobib suurepäraselt sõpradega koos mängimiseks värskes õhus.

Õpilastele meeldis mäng väga - eriti selle lihtsad reeglid, põnev võistlusmoment ja võimalus õppida soome kultuuri läbi

praktilise tegevuse. Päev pakkus palju elevust, liikumist ja rõõmsaid emotsioone!

#liikumakutsuvkool #tähesajugümnaasium

Ülesande käigus pidid õpilased joonistama liikumisgraafiku ning märkima sellele:

• kogu läbitud distantsi;

• keskmise kiiruse.

Selline ülesanne aitas siduda matemaatikas õpitud graafikute teema füüsika liikumise ja mõõtmisega. Õpilased õppisid andmeid koguma, neid tabelisse kandma, graafikuna esitama ja tõlgendama.

Päriselus on selliseid oskusi vaja näiteks liikumise planeerimisel, treeningute analüüsimisel, liikluses vahemaade ja kiiruste hindamisel ning erinevate mõõtmistulemuste mõistmisel. Graafikute lugemine ja koostamine aitab paremini analüüsida infot ning teha igapäevaelus täpsemaid otsuseid.

Tund on laenatud HK Unicorn Squadi tunnikavast.

Selles tunnis luuakse sunnitud perspektiivi fotosid, mille puhul kujutatakse objekte või inimesi kas suuremalt või väiksemalt kui nad tegelikult on.

Sunnitud perspektiiv (forced perspective) on optilise illusiooni vorm, mis muudab objekti nt suuremaks, väiksemaks või kaugemaks kui see tegelikult on. Lühidalt öeldes on see väga originaalne viis manipuleerimiseks inimese visuaalse tajuga. Sunnitud perspektiivi võime kohata fotograafias, filminduses, arhitektuuris.

Moodustage grupid ja mõelge välja lavastusi sunnitud perspektiivi piltide tegemiseks. Nt:

• Pane sõber (või sõbrad) kellegi peopesa peale

• Ripu millegi väikse otsas (nt pliiatsi, prillide, kellegi väikse sõrme)

• Seisa veepudeli peal, tassis, potis.

• Valige klassi pikim õpilane ja lühim õpilane ja muutke nende kasv vastupidiseks. Kui kõik õpilased on enam-vähem ühepikkused, siis saab ka õpetaja lavastamisele appi tulla. Loomutruu tulemuse saamiseks, peavad osalejad vaatama ka vastavalt üles või alla. Kaasa aitavad ka erineva suurusega aksessuaarid.

• Võtke mingi pall (jalgpall, õhupall, tennisepall vm) ja muutke see ühel pildil õpilase käes hästi suureks ja teisel pildil hästi väikseks.

• Mõelge ka ise vahvaid lavastusi välja.

Õpilased laadisid fotod hiljem ühiskausta OneDrive keskkonnas.

Oli väga tore ja mänguline, lastele väga meeldid.

Rõõmupallide Lastehoid

Külvamise ja roheaiaga tegelemise juures on lõimitud kõik valdkonnad alates keelest ja kõnest lõpetades kunstiga. Aitäh loodus, et seda võimalust meile pakud.

Teine õppepäev kulges matkates mööda järveäärset rada, vaatlesime elusloodust ja putukate, konnade, lindude toimetusi.

Kolmandal päeval otsustasime, et nüüd võiks lisaks jalgadele ka käed tööle panna ja meisterdasime loodusest leitud erinevate materjalidega putukatele hotelli. Loodame, et mõni putukas sinna ka oma kohvritega sisse kolib, hakkame vaikselt jälgima.

Putukad ja mesilane. Arutelu, kes mesilased on, mida mesilastelt saame.

Mesilaste ja lepatriinude võrdlemine, keda on rohkem, keda vähem.

Laulumäng "Kes aias"

Ettevalmistus reedeseks õppekäiguks. Papist mesilase triipude värvimine, mesilasele näo joonistamine. Reedel korjame võililli, mille laps lükkab mesilasele tehtud aukudest läbi ja nii saab mesilane oma kollase värvi.

Pesapuu lasteaia õuealal toimus vahva ja meeleolukas laat „Lapselt lapsele“, kus lapsed said proovida nii müüja kui ostja rolli. Koos õpetajatega oli eelnevalt meisterdatud ja valmistatud palju põnevat laadakraami – müügil oli nii küpsetisi, meisterdusi, lauamänge kui ka erinevaid mänguasju. Ostmine ja müümine toimus meie oma Pesapuu mängurahaga, mis muutis kogu ettevõtmise laste jaoks eriti põnevaks ja päris laadale sarnaseks.

Laadapäeva jooksul olid letid väga populaarsed ning mitmed müügikohad said üsna kiiresti tühjaks. Lapsed liikusid rõõmsalt laadaplatsil ringi, tegid valikuid, arvestasid oma rahaga ning õppisid märkamatult rahatarkust ja planeerimist.

Lisaks müügile pakkusid elevust erinevad vahepeatused:
🎲 Mängupeatus
💃 Tantsupeatus
🎨 Tätoveerimise peatus
🪨 Kivimaali peatus

Kogu tegevus kestis ligikaudu kaks tundi ning pakkus lastele palju rõõmu, elevust ja uusi kogemusi. Päeva jooksul arenesid laste:

• suhtlemis- ja koostööoskused,

• viisakas suhtlemine ja järjekorra ootamine,

• rahatarkus ja loendamisoskus,

• otsustamis- ja valikute tegemise oskus,

• loovus ja ettevõtlikkus,

• julgus suhelda ning ennast väljendada,

• vastutustunne oma rolli ja tegevuse eest.

Kõige tähtsam oli aga ühine rõõm koos tegutsemisest ning tunne, et iga laps sai olla osa päris oma suurest laadapäevast 🌞

Õpilased täitsid töölehte ja õppisid läbi praktiliste tegevuste. Tunni teemadeks olid:
• ilma vaatlemine,
• ümbruse kirjeldamine,
• loodushäälte kuulamine,
• liikumine ja matemaatika,
• tähelepanu ja liikumise seos.

Lapsed mõõtsid samme, otsisid erinevaid objekte ümbrusest, kuulasid helisid ning arutlesid, kuidas liikumine mõjutab hingamist ja südametööd.

Noblu rühm, Kanepi lasteaed

Eesmärk oli kinnistada putukate nimetusi , kehaosi, koostööoskust ja loovust.

Õuealal putukaid otsides sai rohkem nalja kui teadust. 😄 Korjasime loodusest igasugu materjale ja meisterdasime neist vahva pildiputuka. Mõni putukas tuli nii uhke välja, et oleks peaaegu ise minema roomanud!”

Matsime metsa alla, salakohta, maha erinevatest materjalidest esemeid, et täpselt aasta pärast maa lahti kaevata ja uurida, mis maapõues on toimunud, kuidas ja millised asjad säilinud ;)

Kohtumiseni järgmisel aastal, 18. mail 2027!

Alustasime klassis, kus vaatasime videot sammalde ja samblike ehituse ning tähtsuse kohta. Tutvusime uurimistöö eesmärkide ja ülesannetega ning võtsime kaasa vajalikud vahendid õues samblike/ sammalde otsimise läbiviimiseks: kirjutusalus, kirjutusvahend, vaatlustabel (Maurus), levinumate samblike pildid koos kirjeldusega + igal rühmal 1 telefon piltide tegemiseks. Leppisime kokku kooliümbruse piirkonna, kus uurimist teostatakse. Uurimistöö kokkuvõte toimub järgmises õuetunnis!

Teema kordamiseks tulid appi hea meetod - pärlikaardid. Töö toimus paarides, leida tuli oma ülesanne vastavalt pärlikaardile, läbida 5 punkti. Määrasime "staabi", kus oli võimalik kasutada abimaterjali ning peale ülesannete täitmist kontrollida nende õigsust. Tunni lõpus toimus analüüs ja arutelu - milline harjutus oli kõige raskem, mida tuleb enne kokkuvõtvat tööd veel harjutada. Õpilastele selline kordamistund väga meeldis.

Eelnevalt õppisime, mida optiline illusioon tähendab. Arutlesime, miks näeme asju, mis ei vasta tõele. Jõudsime järeldusele, et sama on tihti ka elus - kellegi käitumine, pilk või hääletoon ei pruugi vastata sellele, mida näeme, kuuleme või tajume.

Bingoväljal oli 12 nummerdatud ruutu. Tunni alguses riputasid õpilased pesunäppide abil lamineeritud ülesanded puude okstele.

Ülesannete lahendamise eel veeretasid rühmad 1 või 2 täringut, loendasid silmad ja otsisid puude küljest vastava arvuga ülesande. Lahendasid selle ja kirjutasid vastuse bingoväljale. Kui vastus õige, veeretati uus ülesanne. Kui vale, tuli pöörduda tagasi ülesannet lahendama.

Teiseks eesmärgiks sooritada võimalikult täpsed mõõtmised ja arvutada prisma täispindala ja ruumala.

Õpilased olid kodus uurinud erinevaid meetodeid, kuidas puu kõrgust mõõta. Tunniks valiti 2 erinevat meetodit, võeti kaasa vajalikud vahendid ja leiti paariline, kellega koostööd teha.

Iga paar või kolmik valis ühe objekti, mida mõõdeti kahe meetodiga. Hiljem võrreldi tulemusi ja analüüsiti, milline meetod oli parem või andis tõenäoliselt täpsema tulemuse.

Noblu rühm, Kanepi lasteaed

Eesmärk oli kinnistada putukate nimetusi , kehaosi, koostööoskust ja loovust.

Õuealal putukaid otsides sai rohkem nalja kui teadust. 😄 Korjasime loodusest igasugu materjale ja meisterdasime neist vahva pildiputuka. Mõni putukas tuli nii uhke välja, et oleks peaaegu ise minema roomanud!”

Tunnis õppisime looduslikust materjalist kolmnurki koostama, mõõtma kolmnurga külgede pikkust(täpsus ja mõõtühik) ja arvutama kolmnurga ümbermõõtu.

Iga laps moodustas vabalt valitud materjalist kolmnurga, Mõõtis oma kolmnurga küljed, ja arvutas ümbermõõdu. Siis tuli ka kõikide klassikaaslaste kolmnurgad mõõta ja arvutada ümbermõõt.

Tuli leida 5 erineva lehtpuu lehti. Nimetada puud(kõige raskem ülesanne). Mõõta oli vaja 10 sama puu lehte. Andmed kanda tabelisse, arvutada keskmine.

Kõik paralleelid said õues käia erinevatel päevadel, seega sai õuesõppimise kogemuse kokku 67 õpilast.

Edasi said lapsed aluskaardi järgi otsida õuealale peidetud purgikaasi, mille alla olid peidetud lillede, lindude ja putukate pildid. Otsimismäng pakkus rõõmu liikumisest ning arendas tähelepanu ja võrdlemisoskust.

Õu oli täis mõnusat saginat, liikumisrõõmu ja avastamist ning lapsed tegutsesid suure elevuse ja huviga.

Lisaks õppisime/kordasime üle lastele tuttavaid liiklusmärke.

Rõõmupallide Lastehoid ❤️

Kooli rattahoidlast valisime rattad ja kiivrid, panime selga helkurvestid, kordasime üle rattasõidureeglid ja läks sõiduks.

Piknikusõidul osales 5 õpilast ja õuesõppele kulus 90 minutit.

Teiseks ülesandeks oli “lillevaasi” täitmine – papist vaasile oli keritud nöör ning lapsed otsisid loodusest sobivaid taimi ja materjale vaasi täitmiseks.

Lihtne reegel lastele :kui ma ei tea, siis ma ei puutu ega söö!!

Eesmärk: ohutu käitumisharjumuse kujundamine.

Kanepi lasteaed

4-6 aastased

Rühm NOBLU

Õpetajad Ly, Kristi ,Elle

Otsisime ümbrusest huvitavaid või veidi ebatavalisi nähtusi ja objekte ning tegime neist pilte. Seejärel moodustasime nähtud olukordade põhjal liitlauseid. Üks alustas lauset ning teine lõpetas selle sobivalt. Harjutasime erinevate sidesõnade kasutamist ning arendasime lausete sidumise oskust.

Tunnis uurisime kooli kasvavaid puid. Vaatasime,kuidas lehed on puhkenud,mõõtsime lehtede laius ja pikkus ning võrdlesime neid. Tund on seotud matemaatikaga,mis lastele meeldib.

Õpilasi kokku 11.

Õpilased 2 - 3 kaupa grupis.

Eesmärgiks leida oma sammupaari keskmine pikkus ning seejärel ära mõõta koolimaja pikkus, laius ja arvutada ümbermõõt. Tunni lõpetuseks tuli A4 lehele joonestada sobivat mõõtkava kasutades koolimaja vähendatud kujutis.

Rühmatöödes vaadeldi ranna-, metsa- ja kooliümbruse keskkonda ning toodi välja seal esinevaid kasulikke ja kahjulikke nähtusi. Õpilased märkasid puhta looduse, värske õhu ja liikumisvõimaluste positiivset mõju, kuid tõid välja ka prügi, müra ja looduse reostamise kahjuliku mõju.

Õuesõppe tund pakkus võimalust õppida läbi vahetu kogemuse ning arendada tähelepanu ümbritseva keskkonna suhtes.

Rühmatöödena valmisid Rooma Colosseum, Tituse triumfikaar, Circus Maximus, akvedukt, Rooma tempel, keisrite palee ja termid. Õpilased said loovalt ja koostöös avastada antiikaja arhitektuuri ning ajaloo põnevamaid ehitisi.

Tunni lõpus tõdesid õpilased muigega, et Rooma linn nagu Tallinnki ei saa kunagi lõplikult valmis.

Esmalt oli laste ülesandeks joonistada papile ruumiline lillevaas ja see kaunite mustritega ära kaunistada. Seejärel torgiti naaskliga papi sisse augud ning siis täideti lillevaas kaunite kevadlilledega. Lapsed olid kujundamisega väga ametis ja igal ühel sai valmis omanäoline töö .

Liikumine värskes õhus, sportlik meeskonnavaim ja hea tuju käisid käsikäes!

Päeva lõpetuseks pesti karges jõevees jalad liivast puhtaks – tõeline kevadine elamus!

Kertu tutvustas õpilastele, kuidas metsas liikudes mitte ära eksida; mida tuleks metsa minnes alati kaasa võtta. Lisaks said õpilased osaleda praktilisel retkel metsatukka, kus prooviti õpitut kohe ka päriselt järele. Kõik õpilased tulid kompassi abil edukalt metsast välja ning täitsid kaasa saadud bingoülesande.

Oluline osa päevast oli ka looduse hoidmine – kõik, mis metsast leiti ja sinna ei kuulunud, tuli kaasa võtta. Lisaks saime üle vaadata Pajaka Taimlas kasvama pandud puuistikud ning kuulda Kertult nende kasvatamisprotsessist lähemalt.

Oleme tänulikud, et meil on koolist vaid 5 km kaugusel võimalus kasutada ehedas looduses asuvat õuesõppeklassi, kuhu saab mugavalt ja turvaliselt sõita  jalgrattaga. Selline paik annab lastele võimaluse õppida, liikuda ja avastada loodust vahetult ning muudab iga õppepäeva eriliseks ja meeldejäävaks.

Oli väga vahva õuepäev koos õues magamisega, vihmast hoolimata :)

Murulaugutaimed vajasid ümber istutamist, sest paari aastaga oli rabarber nii suureks kasvanud, et kippus neid varjutama. Ühtlasi sõime peaaegu pooled rabarberivarred ära.

Teise kasti istutasime tilli, peterselli, koriandri, tüümiani ja sidrunmelissi.

Iga taime juurde torkasime nimesildi.

Harjutuse eesmärk oli leida vastuseid etteantud uurimisküsimustele, koguda ja korrastada andmeid ning määrata paigutust iseloomustavaid karakteristikuid.

Neli rühma uurisid klassikaaslaste füüsilist võimekust erinevate harjutuste kaudu:
• kätekõverduste arv minutis
• kükkide arv minutis
• kõhulihaste harjutuste arv minutis
• madalplangu hoidmine

Tund oli täis liikumist, väljakutseid ja rõõmu ning näitas hästi, kuidas matemaatikat saab siduda praktilise tegevuse ja liikumisega.

Kui arvutused olid tehtud, said õpilased kasutada kogutud lehti loovtööks ning neist pilte kujundada. Nii ühendati matemaatika, loodus ja loominguline tegevus üheks vahvaks õuesõppe tunniks.

Õpilased osalevad pildijahis „Bingo”. Töölehe piltide järgi otsivad nad koolihoovist erinevaid objekte ja pildistavad neid. Tunni lõpus tutvustavad õpilased oma fotosid ja räägivad leitud kohtadest või esemetest.

o    ​Õues õppimas käis 6. klass.

·  ​Palju õpilasi tunnist osa võttis?

o    Tunnist võttis osa 30 õpilast 

·  ​Milline ainetund õues läbi viidi?

o    ​Läbi viidi lõimitud tund: loodusõpetus (orienteerumine ja kaardilugemine), ühiskonnaõpetus (linnaruum ja kohalik kultuur) ning kehaline kasvatus (liikumine).

·  ​Õppetegevuse lühikirjeldus sellisel kujul, et soovikorral saaks teised õpetajad seda ise järele katsetada:

o    ​Eesmärk: Õppida tundma Võru linna kesklinna tänavavõrku, olulisi kultuuriobjekte ja maamärke läbi mängulise ja aktiivse tegevuse.

o    ​Tegevuse käik: 1.  Klassiruumis tehti lühike sissejuhatus (10 min): vaadati Võru kaarti, selgitati linna korrapärast ruudustik-planeeringut ja Tamula järve asukohta peamise orientiirina. Tuletati meelde liiklusohutuse reegleid. 2.  Õpilased jagati 3-liikmelistesse tiimidesse ja igale grupile anti "Võru tänavate bingo" tööleht (5x3 ruudustikuga). 3.  Tiimid liikusid iseseisvalt Võru kesklinna piirkonnas ( Jüri, Kreutzwaldi ja Tartu tänavate ümbruses ning Katariina alleel). Nende ülesandeks oli lahendada bingoruutudes olevaid ülesandeid suvalises järjekorras. 4.  Ülesanded katsid erinevaid oskusi: tänavasiltide ja majanumbrite märkamine (nt pikkusrekordid, tähtedega numbrid), matemaatiline loendamine (sammude lugemine ristmikuni), kohalik kultuur (Kannel, Kreutzwaldi monument) ja võru keel (poodide ustelt võrukeelsete sõnade otsimine). Tõestuseks pidid õpilased tegema telefoniga tiimipilte kindlates asukohtades.

o    ​Materjalid: Võru kesklinna kaart, ettevalmistatud bingolehed, tiimidel kaasas nutitelefon pildistamiseks ja kirjutusvahend.

1. Leidsid endale sobiva oksa.

2. Saagisid sobivasse mõõtu ja kujundasid  noaga.

3. Hiljem mässisid oksa lõngaga ning disainisid erinevate elementidega.

Ülesanded:

1. Ülesanne

   - Märkige ruudu sisse rist, kui te kuulsite heli, häält või häälitsust;

   - Tee ruudu kõrvale teine rist, kui sa pildil olevat hääle tegijat näed.

2. Ülesanne

   Maapinnale on tehtud 2 kujundit -käbidest ja okstest kolmnurk ja ring.

   - Minge koos kujundite juurde;

   - Jätke meelde, kuidas käbid ja oksad kujundil paiknevad;

   - Loenda, mitu oksa ja käbi on kujundites kasutatud;

   - Joonistage kriipsude ja ringidega õige asetus ja arv paberile.

3. Ülesanne

   Maapinnale on tehtud käbidest ja okstest ruut ja ristkülik.

   - Minge koos kujundite juurde;

   - Jätke meelde, kuidas käbid ja oksad kujundil paiknevad;

   - Loenda, mitu oksa ja käbi on kujundites kasutatud;

   - Joonistage kriipsude ja ringidega õige asetus ja arv paberile.

4. Ülesanne

   Poisid teevad käbidest ja okstest suure ruudu ning tüdrukud suure ringi.

Ülesanded:

1. Ülesanne

   - Märkige ruudu sisse rist, kui te kuulsite heli, häält või häälitsust;

   - Tee ruudu kõrvale teine rist, kui sa pildil olevat hääle tegijat näed.

2. Ülesanne

   Maapinnale on tehtud 2 kujundit -käbidest ja okstest kolmnurk ja ring.

   - Minge koos kujundite juurde;

   - Jätke meelde, kuidas käbid ja oksad kujundil paiknevad;

   - Loenda, mitu oksa ja käbi on kujundites kasutatud;

   - Joonistage kriipsude ja ringidega õige asetus ja arv paberile.

3. Ülesanne

   Maapinnale on tehtud käbidest ja okstest ruut ja ristkülik.

   - Minge koos kujundite juurde;

   - Jätke meelde, kuidas käbid ja oksad kujundil paiknevad;

   - Loenda, mitu oksa ja käbi on kujundites kasutatud;

   - Joonistage kriipsude ja ringidega õige asetus ja arv paberile.

4. Ülesanne

   Poisid teevad käbidest ja okstest suure ruudu ning tüdrukud suure ringi.

kuidas kuusekesed mulda said.

Kui mõned aastad läevad,

me silmad sirgumas neid näevad.

Paaridesse jaotamine. Paari peale ühe pildi tõmbamine. Mis tegevust on pildil kujutatud? Püüa seda tegevust teistele paaridele pantomiimina/kehakeeles väljendada. Teised arvavad ära, mis tegevusega on tegemist?

Nimeta asesõnad- ma, sa, ta, me, te, nad. Mis lõpud on pööretel?

Hoovi jaotatud kiletaskud, pealkirjadeks "MA, SA, TA, ME, TE, NAD". Iga laps võtab korvist sõna, loeb, mis kirjas ja viib selle õigesse kiletaskusse. Kuueks jaotamine. Iga rühm vaatab/kontrollib üle, kas kiletaskusse said õiged sõnad. Kui mingi sõna on valesti, siis koos arutame, kus kiletaskus sõna peab olema.

Paberile enda valitud tegusõnade (kaks sõna) pööramine.

Sissejuhatuseks vestlus- milliseid ühikuid teate/mäletate? Massi-, raha-, aja-, pikkusühikud. Milles erinevaid ühikuid mõõdame?

Paari peale 1m pikkune pael. Leia kooli hoovist 5 asja, mis on väiksem/lühem/kitsam, kui 1m. Leia paari peale 5 asja, mis on laiem/pikem/suurem kui 1m. Asjade suuruse/laiuse/pikkuse kindlaks tegemine 1m-se paelaga. Paberile saadud esimete/asjade kirjutamine. Koostööoskuse arendamine.

20. mail toimus meeleolukas ja tegus õuesõppepäev teemal „Rakvere 800“. Päeva jooksul liikusid klassid linnas erinevate õpijaamade vahel, lahendati põnevaid ülesandeid, tehti koostööd ning õpiti Rakvere ajaloo ja kultuuri kohta läbi mänguliste tegevuste.

Õues on ka suurepärane õppida — värske õhk, hea tuju ja lõbusad laulud muudavad tunnid veelgi huvitavamaks 😊🌿

Lapsed meenutasid pillide nimetusi, arvasid ära nende kõla ja laulsid rõõmsalt koos 🎤🥁🎸🎹

Õpetaja Olga Rumyantseva

Antud oli koordinaatteljestikus linna kaart ning etteantud punktid. Õpilased olid rühmades ja pidid määrama punkti asukoha kaardil ning sinna ka füüsiliselt liikuma, panema kirja, kuhu nad jõudsid (pood, kohvik, sild, ...) ning tegema pildi, kus nad ka ise peal, et on kõik koos antud punktis ka viibinud.

Teema: Tarbijaharidus ja toidu saamine loodusest.

Õuesõppe tunni raames istutasime sibulaid ja lilli peenrakasti. Lisaks uurisime võimalusi, mida saab loodusest hetkel toiduks kasutada. Vaatlesime kuuski ja korjasime kuusevõrseid. Mida saab kasutada salatite ja köhasiirupi valmistamiseks. Loomulikult proovisime sealsamas ka kuusevõrseid. Oli vahva päev.

eesti kaarti

eesti nabreid

maakondi

linnaosi

Tegevus: koostasime kooliplaani paberil.

Vahendid: numbrid ja liikumisülesanded

Matemaatilised eesmärgid: arvu ja tegevuse seostamine ,järjestamine

Liikumise eesmärgid: loendamine, üldmotoorika, tähelepanu

Rühm "NOBLU"

4-6aastased

Õpetajad Ly, Kristi, Elle

Harjutasime liikude lausete hääldamist ja kirjutamist. Kordamööda kirjutavad ja dikteerivad lauseid. 
Tegevuse kirjeldus:

1. Õpetaja pani nähtavatele kohtadele 10 etteütluse teksti.
2. Õpilane valis neist enda jaoks lähima teksti, luges esimese lause ning jooksis kiiresti oma kohale seda lauset lehele kirjutama.
3. Siis vahetasid rollid ja nii käis töö kordamööda.

Õpetaja Leena Möls

Mõistekaart - pood-osakonnad-toiduained
Tegid mõistekaarti ja pärast üks rühm tutvustas teisele. Õpetaja Leena Möls

Õpilased liikusid kooli ümbruses nii, et nende liikumistrajektoor moodustas GPS-kaardil sõna „RAHA“. Tegevuse käigus arutleti raha, säästmise ja rahatarkuse teemadel. Tund sidus omavahel liikumise, koostöö, digioskused ja rahatarkuse ning pakkus õpilastele võimalust õppida mängulise ja praktilise tegevuse kaudu.

Seljakotiga looduses

Õpetajad: Karmen ja Meeli

Tunniteema emotsioonid ja emotsioonide väljendamine - kirjelda oma emotsioone/tuju nagu ilma. Leida tuli ka erinevaid asju loodusest, mis kirjeldaksid/väljendaksid kahte emotsiooni rõõm ja kurbus.

Otsisime ja lahendasime erineva võtmega salakirju ning suuliseks ülesandeks oli lugeda läbi mängu kirjeldus ("Kuum kartul", "Silgud ritta, üks-kaks-kolm!", "Uka-uka") ning tutvustada seda teistele (Mauruse õppematerjalid). Tunni lõpus mängisime ühte valitud õuemängu, milleks osutus mitte tunnis tutvustatud mäng, vaid traditsiooniline algklasside õuemängude nädala raames mängitud viikingite viskemäng "Kubb".

Õuetunnis õppisime looduses vett ja õhku märkama ning uurisime, kus leidub kõige märjemaid ja kuivemaid paiku. Lapsed vaatlesid taimi, tuult, pilvi ja ilma ning arutasid, miks on vesi vajalik nii mullale, taimedele kui ka elusolenditele.

Õppekäigu jooksul:

*otsisime vett enda ümbrusest

*võrdlesime märgi ja kuivi kasvukohti

*jälgisime pilvi ja tuult

*uurisime, kuidas aru saada, et ilm on tuuline

*joonistasime lendavaid olendeid ja asju

Õues õppimine aitab märgata loodust päriselt enda ümber ning avastada maailma läbi kogemuse ja vaatluse.

#õueõppima #õuesõppenädal #liikumakutsuvkool

Matemaatika tunnis kordamiseks sobis kõige paremini aardejaht (kasutasin FB grupis "Õpetajalt õpetajale õppematerjalid" Diana Tensi koostatud materjali). Ülesandeid ei pidanud järjest lahendama, vaid selles järjekorras nagu õues üles leiti. Alguses suunasin vaid iga rühma võimalikult erinevasse kohta, edasi liikusid õpilased ise. Kiiremad said ülesanded tunni lõpus ise ära kontrollida.

Rõõmupallide Lastehoid

Tunni lõpus tutvustati oma loomingut kaaslastele ning tulemuseks olid tõeliselt fantaasiarikkad ja üllatavad linnud.

Teema raames tegid õpilased praktilise koristusaktsiooni kooli ümbruses. Koristamise käigus leiti rohkem kui sada nikotiinipatja, palju nätsu ja kommipabereid, klaaspudel ning pitsakarp. Kõige ootamatumateks leidudeks osutusid e-sigaret ja tulemasin.

Tund pani mõtlema keskkonnahoiu, vastutuse ja meie ühise elukeskkonna puhtuse peale.

Tasuta Zookooli töölehe "Liigikaitse ja loomaaia roll"https://tallinnzoo.ee/wp-content/uploads/2025/05/Toolehed_Elurikkuse_kaitsmine_A4_2025.pdf

8.b klassist osales 24 õpilast ja klassijuhataja.

Lisaks bioloogiale oli õuetunnis oluline osa ka liikumis- ja inimeseõpetusel, et toetada noorte omavahelist suhtlemist ja meeskonnatööd.

• Teadmised otse elust enesest: Raamatutarkus sai elavaks, kui õpilased nägid loomi oma silmaga tegutsemas. Õpilased said kindlasti targemaks, kui oli läbitud kuus vaatluspunkti, millel kõigil erinev teema.

  Teema 1: Uuriti, mida kaasaegsed loomaaiad teevad järgmistes valdkondades: loodusharidus, liigikaitse, teadustöö, puhkevõimalused. Millega tegeleb Ohustatud Liikide Euroopa programm? Millele viitab CITES-i logo looma sildil?

  Teema 2: Kliimamuutused, vaatluspunkt, vaja oli nimetada kolm põhjust, miks peetakse elavate jääkarude suurimaks ohuks kliimamuutuseid? Tutvuti Polaariumi majaja animatsiooniga kliimamuutuste kohta.

  Teema 3: Maailma Looduskaitseorganisatsioon (IUCN)

  Teema 4: Salaküttimine'

  Teema 5: Elupaikade hävimine

  Teema 6: Loomaaia roll elurikkuse hoidmisel

• Detektiivitöö värskes õhus: Loomaia töölehed suunasid õpilasi märkama detaile, millest muidu oleks mööda jalutanud.

• Liikumine ja meeskonnavaim: Kilomeetrite viisi jalutamist värskes õhus, koos sõpradega nuputamine ja rohkelt naeru.

Oli tore päev!

Üleskutse kõigile järgmiseks õppeaastaks: "Tule tee oma õuesõppenädalast aasta kõige ägedam koolipäev. Loomad juba ootavad!

1) Arendav õuemäng „Keks“.
Eesmärk: õpitud numbrite kordamine ja kinnistamine.
Ülesanne: nimeta ruut, millele sa hüppasid.

2) Mäng „Kes kõnnib mööda joont paremini?“

Eesmärk: arendada tasakaalutunnet, liigutuste koordinatsiooni, ruumis orienteerumist ning täpsust kõndimisel.

Lapsed otsisid puid ja määrasid nende nimetused lehtede järgi. Seejärel ladusid nad vene tähestiku tähtede abil puude nimetused ning lugesid sama puu nimetust ka eesti keeles.

(Erivajadustega lapsed.)

(Erivajadustega lapsed.)

Lisaks oli tööõpetuse tund, kus nad pidid joonistama portree ja juuksed kaunistama looduslikest vahenditest.

Tähestikku kordasime LKK kaartide abil. Häälikute kordamiseks tegime mängu.

Õuesõppe tunnis osales kokku 20 õpilast.

1) Tegime peast arvutamistehteid - kolmikutes, õige vastuse korral sai üks vastajatest palli endale ning hiljem saime lugeda mitu palli iga õpilane endale teenis.

2) Tegime teatejooksu - iga õpilase ülesandeks oli otsustada vähemalt ühe lause sisu üle. Kas lause on tõene või väär.

Õuesõppe tunnis osales kokku 21 õpilast.

Õpilased otsisid erinevaid samblikke. Võrdlesid nende kuju ja värvust. Uurisid nende kasvukohti.

Hiljem tegid vaatlusest kokkuvõtte.

Sel korral kordasime kontrolltööks. Õpilased lahendasid kooliõuel töölehte.

Kordasime nurkade liike, malliga mõõtmist, nurga joonestamist.

Õpilased tegid tööd kriitidega ja ka looduslike materjalidega.

Õpilaste ülesandeks oli:

1) Kriitidega joonestada nurki ning neid malliga mõõta

2) Mõõta kaasõpilase poolt joonestatud nurka

3) leida looduslikke materjale ning nendest moodustada nurk. Paariline pidi nurga suurust mõõtma malli abiga.

Vahetasime klassiruumi kevadise õue vastu ning suundusime rännakule kodualevisse ja loodusesse. Kaasa võeti märkmepaberid, kirjutusvahendid ja telefonid, et märgata, jäädvustada ning koguda ideid loomingulisteks töödeks.📸

Õpilased vaatlesid enda ümbrust võimalikult tähelepanelikult — märgati puid ja põõsaid, kevadlilli, veekogu, radasid, loomade jälgi ja hääli ning tuttavaid paiku oma kodukandis. Tähelepanu pöörati ka sellele, milliseid mõtteid ja tundeid üks või teine paik tekitas.

Õpilased said valida kahe teema vahel:
🏫 kooli tutvustav jutt, plakat, pildiseeria või video;
🌿 kodualevi tutvustav jutt, plakat, pildiseeria või video.

Selleks tuli teha märkmeid, pildistada ning koguda tähelepanekuid ja ideid. Kodus viimistletakse kogutud materjalidest jutustused, kirjeldused, reisikirjad, videod või plakatid.

#õueõppima #õuesõppenädal #liikumakutsuvkool #Tootsi

1) Keele aktiveerimine palliga.

2) Sõnade topsidesse jagamine vastavalt artiklile (tiimitöö).

3) Purgikaanememoriin eesti- ja saksakeelsete väljenditega.

Juhendasid õpetajad Maria, Anzela ja Valentina

Tegevuse lõpus arutlesime koos lastega, milliseid värve oli loodusest kõige lihtsam ja milliseid kõige keerulisem leida. Laste tagasiside põhjal oli kõige lihtsam leida rohelisi esemeid, kuna neid leidus looduses kõige rohkem. Kõige keerulisemaks osutus punaste ja siniste esemete leidmine. Tegevus pakkus lastele avastamisrõõmu ning arendas tähelepanu-, vaatlus- ja koostööoskusi.

Tunni teemaks oli „Ettevõtlusküla Annikorus“. Õpilased töötasid paarides ning nende ülesandeks oli kujundada olemasolevast Annikoru külast ettevõtlusküla. Selleks tuli esmalt mõelda, millised ettevõtted või asutused võiksid külas tegutseda. Seejärel nimetati olemasolevad hooned ümber vastavalt nende uuele otstarbele ning vajadusel planeeriti juurde ka uusi hooneid ja teenuseid.

Õpilased arutasid paarilisega:

• milliseid ettevõtteid külas vaja oleks,

• kuidas inimesed seal töötaksid,

• mida külaelanikud vajavad,

• kuidas muuta küla atraktiivseks ja toimivaks kogukonnaks.

Töö lõpptulemuseks valmis igal paaril kaart Annikorust, millest oli saanud ettevõtlusküla. Kaartidele märgiti erinevad ettevõtted, teenused, teed, olulised hooned ning mõnel juhul ka puhkealad või atraktsioonid. Õpilased kasutasid loovalt nii olemasolevaid teadmisi kodukohast kui ka oma fantaasiat.

Tegevus oli õpilaste jaoks väga kaasahaarav, sest tuttav kodukoht muutus läbi mängulise ülesande täiesti uueks keskkonnaks. Õues töötamine suurendas aktiivsust ja omavahelist arutelu ning paaristöö toetas koostöö- ja suhtlemisoskuste arengut.

Tunni teemaks oli „Ettevõtlusküla Annikorus“. Õpilaste ülesandeks oli kujundada olemasolevast Annikoru külast toimiv ja detailne ettevõtlusküla. Selleks tuli ümber mõelda olemasolevate hoonete kasutus, nimetada need vastavalt uuele otstarbele ning vajadusel planeerida juurde uusi hooneid, teenuseid ja infrastruktuuri.

4.–5. klassi õpilastelt oodati väga läbimõeldud ja detailset külaplaani. Tähelepanu pöörati sellele:

• kuidas hooned külas paiknevad,

• millised ettevõtted sobivad üksteise lähedusse,

• kuidas inimesed külas liiguvad,

• kus asuvad teenused, teed ja puhkealad,

• kuidas muuta küla loogiliseks ja toimivaks tervikuks.

Töö käigus arutlesid õpilased paarilisega, milliseid ettevõtteid ja teenuseid üks edukas küla vajab ning kuidas muuta Annikoru atraktiivseks ettevõtluskeskkonnaks. Mõeldi nii elanike vajadustele kui ka turistidele ja kogukonna arengule.

Tunni lõpptulemuseks valmisid detailirohked kaardid ettevõtluskülast, kuhu olid märgitud ettevõtted, teed, olulised objektid ja uued planeeritud lahendused. Õues õppimine muutis tegevuse õpilaste jaoks praktiliseks ja kaasahaaravaks ning toetas aktiivset arutelu, koostööd ja loovat probleemilahendust.

Õpilased töötasid ühiselt väikese kambana ning nende ülesandeks oli liikuda etteantud suunas ja leida looduses koht, kuhu inimese eelkäijad oleksid saanud end sobivalt sisse seada. Sobiva paiga valimisel tuli arvestada erinevate teguritega:

• vee olemasolu,

• toidu kättesaadavus,

• võimalikud ohud,

• kaitse ja varjumisvõimalused,

• turvalisus ning eluks vajalikud tingimused.

Kui sobiv koht oli leitud, täitsid õpilased ühiselt analüüsiva töölehe, kus pidid põhjendama oma valikuid ja hindama, kas kõik olulised aspektid said läbi mõeldud. Tööleht suunas õpilasi märkama nii looduslikke võimalusi kui ka võimalikke ohte ning aitas siduda praktilise kogemuse tunnis õpitud teemaga.

Õues õppimine muutis teema õpilaste jaoks palju elulisemaks ja arusaadavamaks. Arutelud looduses aitasid õpilastel paremini mõista, miks inimesed ja nende eelkäijad pidid elupaika valides arvestama väga erinevate tingimustega. Lisaks toetas tegevus koostööoskust, probleemilahendust ja argumenteerimisoskust.

Õpilaste ülesandeks oli koostada oma vihikusse mõistekaart terve ajaloo õppeaasta kohta. Mõistekaardile tuli kirja panna olulised ajastud, sündmused, mõisted ja ajaloolised isikud ning näidata nendevahelisi seoseid. Õpilased pidid mõtlema sellele, kuidas teemad omavahel seotud on ning millised teadmised olid kõige olulisemad.

Kuigi töö toimus tavapäraselt vihikus, viidi tund läbi õues. Õues õppimine lõi rahulikuma ja vabama õhkkonna, mis toetas arutelu, meenutamist ja keskendumist. Õpilased said liikuda, omavahel mõtteid vahetada ning õppida teistsuguses keskkonnas kui tavapärases klassiruumis.

Tegevus aitas õpilastel õpitut süsteemsemalt korrata ning arendas oskust teadmisi struktureerida ja seoseid luua.

Õpilased joonistasid õuealale kriitidega suure „majandusmaja“, mis jagunes neljaks sektoriks:

• põllumajandus,

• tööstus,

• teenindus,

• transport.

Tegevuse käigus pidid õpilased erinevaid asutusi ja ettevõtteid õigesse sektorisse paigutama ning arutlema, miks üks või teine ettevõte just sinna kuulub. Lisaks tuli läbi mõelda ühe konkreetse toote või teenuse teekond läbi erinevate sektorite – näiteks kuidas kaup liigub tootmisest transpordi kaudu teenuseni või tarbijani.

Õpilased koostasid kriitidega skeeme, kirjutasid märksõnu ning ühendasid sektoreid omavahel noolte ja seostega. Tegevus muutis abstraktse majandusteema visuaalsemaks ja praktilisemaks ning aitas õpilastel paremini mõista, kuidas erinevad majandusvaldkonnad igapäevaelus omavahel seotud on.

Õues õppimine toetas aktiivset arutelu, koostööd ja probleemide lahendamist ning võimaldas õpilastel liikudes ja ise luues teadmisi kinnistada.

Õpilased tegid tööd paaris, et omavahel arutada milline peab olema hea kood. Nad kirjutasid paberile lause ning otsisid igale tähele vastava sümboli, milleks oli looduslik materjal nt. tähele O vastab puupulk jne. Nii tekkis õpilastel arusaam, et arvutis õppeülesannete täitmist on võimalik ka päriselt teha.

Tegevus algab pikkade ja tugevate vartega võilillede korjamisega, mis õpetab lapsi looduses märkama ja valima sobivaid materjale.

Punumise põhimõte on lihtne:

Alustamine: Võetakse kaks pikemat võilille ja asetatakse need risti.

Punumine: Uue lille vars mähitakse ümber eelmiste lillede varte (tavaliselt suunaga eest taha ja lillepea tagant läbi), lükates uue õie tihedalt eelmise kõrvale.

Lõpetamine: Kui pärg on piisavalt pikk, et ulatuda ümber lapse pea, seotakse pärja otsad viimaste varte või rohukõre abil ringiks kokku.

Õppetegevuse eesmärk: Lisaks käelisele tegevusele ja näpuosavuse (peenmotoorika) arendamisele õpetab pärja punumine lastele kannatlikkust, rütmitaju ja koostööd.

Tegevus algab pikkade ja tugevate vartega võilillede korjamisega, mis õpetab lapsi looduses märkama ja valima sobivaid materjale.

Punumise põhimõte on lihtne:

Alustamine: Võetakse kaks pikemat võilille ja asetatakse need risti.

Punumine: Uue lille vars mähitakse ümber eelmiste lillede varte (tavaliselt suunaga eest taha ja lillepea tagant läbi), lükates uue õie tihedalt eelmise kõrvale.

Lõpetamine: Kui pärg on piisavalt pikk, et ulatuda ümber lapse pea, seotakse pärja otsad viimaste varte või rohukõre abil ringiks kokku.

Õppeeesmärk: Lisaks käelisele tegevusele ja näpuosavuse (peenmotoorika) arendamisele õpetab pärja punumine lastele kannatlikkust, rütmitaju ja koostööd.

Tunni jooksul koostasid õpilased ostunimekirju, kordasid toiduga seotud sõnavara, vaatasid ja kirjutasid üles toodete hindu ning koostasid dialooge teemal „Mida ostame?“ ja „Kui palju see maksab?“.

Tunni jooksul tegid õpilased päris matka, kõndisid looduses, istusid lõkke ääres, laulsid laule ning õppisid ja harjutasid uusi teemakohaseid sõnu. Lisaks mängiti erinevaid õppemänge.

Õuesõppes kasutasime järgmisi meetodeid:

paaristöö; aktiivne suhtlemine inglise keeles; mänguline õpe; sõnavara õppimine praktilises keskkonnas; liikumisega seotud tegevused; laulmine ja ühistegevused.

Sinna külvati erinevaid seemneid ning nüüd ootavad kõik põnevusega, mis sealt kasvama hakkab. Kas tulevad lilled, köögiviljad või midagi hoopis ootamatut. Seda näitab aeg! Ka kasvuhoones on elu juba käima läinud. Oma koha on seal leidnud tomatitaimed. Nüüd jääb üle vaid kasta, jälgida ja rõõmustada iga väikese rohelise võrse üle.

Õppetegevused hõlmasid: vestlusringe ja arutelusid mulla elustiku üle, uurimist, koostööoskusi-grupitööd, matemaatikat.

Koolieelikud käisid fotojahil, kus lapsed said ise loodust pildistada. Iga laps valis ise, mida ta soovib jäädvustada. Alguses tundus sobivate piltide leidmine keeruline, kuid peagi hakati märkama looduse väikseid ja põnevaid detaile. Hiljem jagati kaaslastega oma kogemusi.

Õuesõppenädala jooksul tuletati meelde ka looduse hoidmise ja prügi sorteerimise põhimõtteid. Lapsed korjasid tee äärest prügi ning külastasid jäätmejaama, kus uuriti erinevaid prügikonteinereid ja arutleti, milline prügi kuhu kuulub. Tagasiteel jätkus usin prügi korjamine ning lasteaias vaadati üheskoos üle ka lasteaia prügikastid. Kõik lapsed olid väga hoolivad ja tublid abilised!

Lisaks söödi õues, mängiti ja õpiti värskes õhus – kevadine õuesõppenädal tõi palju rõõmu ja uusi teadmisi.

Lasteaia lillepeenrasse istutasime ka rabarberit ja piparmünti. Päeva amps maitses loomulikult õues eriti hästi ning uudishimulikult prooviti ka värsket rabarberit.

Õuesõppe nädala raames jätkus lastel avastamisrõõmu ja loovust igasse päeva!

Õues said soovijad kasutada lilleraami, mille abil jäädvustati looduses leitud põnevaid detaile ja kauneid vaateid. Lapsed otsisid ise erinevaid taimi, värve ja looduslikke mustreid, mis nende tähelepanu köitsid, ning raam aitas märgata loodust justkui väikese kunstiteosena.

Hommik algas juba õues ning ka söömine toimus õues, kus toit maitses eriti hästi. Lapsed mängisid, liikusid ja avastasid ümbritsevat keskkonda. Iga laps leidis endale meelepärase tegevuse – kes kiikus, mängis liivakastis, mängis palli või joonistas värviliste kriitidega.

Koos käidi ka ümbruskonnas jalutamas ning uudistati allika juures loodust ja kuulati vee vulinat. Tehti tutvust ka orienteerumisega. Õues olemine pakkus lastele palju rõõmu, liikumist ja võimalusi koos tegutseda. Kevadine ilm ja värske õhk tegid nädala eriti toredaks!

Koos mängiti, uuriti loodust ja õpiti läbi kogemuste.

Õpilased töötasid rühmades, valisid harjutused, harjutasid filmimist ning proovisid erinevaid rolle nii filmija kui ka esitajana. Üheskoos õpiti, kuidas kasutada nutiseadet video tegemiseks, kuidas leida sobiv võttekoht ning miks on oluline valgus ja koostöö.

Tund ühendas liikumise, loovuse ja digioskused ning näitas, et õppimine võib olla samaaegselt aktiivne, lõbus ja arendav.

Metsas otsisid ja uurisid lapsed erinevaid putukaid ning tiigi ääres jälgiti konni ja arutleti, kes veel vees elavad. Koos mängiti mängu „Putukas leiab tähe“, kus iga laps sai näidata, kuidas tema putukas liigub ja millist häält teeb, ning nimetada leitud tähe.

Lisaks valmis vahva ühine kunstitöö ning lapsed said esimest tutvust teha ka orienteerumisega. Õppimine läbi mängu ja looduse pakkus palju rõõmu ning uusi teadmisi!

Ampsu söödi loomulikult õues ning nauditi kevadist ilma ja koos tegutsemist.

Liikumisrõõm, tahe ja heaolu olid meiega kogu retke vältel. #liikumakutsuvkool #õuesõppenädal 

Möödunud nädalal toimus meie lasteaias vahva ja sportlik jalgrattanädal! Igal hommikul said lapsed märkida, millega nad lasteaeda saabusid ning rõõm oli näha nii palju aktiivseid liikujaid.

Liikumistundides õppisime jalgrattaga sõitmise teooriat – rääkisime ohutusest, liiklusreeglitest ja sellest, kuidas hoida jalgratas korras. Lisaks said lapsed ratastega sõita ning teha erinevaid põnevaid harjutusi. 🚴‍♀️🚴‍♂️

Nädala lõpetas neljapäeva õhtul toimunud ühine jalgrattamatk, kus pered said koos liikuda ja mõnusalt aega veeta.

Ornitoloog Andres Kalamees rääkis erinevatest laululindudest ja nende pesitsemisest.

Tal oli kaasas mitu linnupesa, mida lapsed said katsuda. Huvitav oli kuulata, kuidas erinevad linnud oma pesi ehitavad ja mis materjale selleks kasutavad.

Saime teada, kuidas ja milleks linde märgistatakse ja millise seadme abil neid jälgitakse.

Kuulasime linnulaulu ja õppisime selgeks metsvindi laulu: “Siit-siit metsast ei tohi võtta mitte üks pirrutikk!”.

Lapsed ehitasid juhendi järgi lindudele pesakastid, mis pärast üheskoos puudele kinnitati. Loodame, et pesakastidesse saabuvad peagi ka elanikud.

Aitäh Tartu loodusmaja pesakastide materjali ja Eesti Ornitoloogiaühing toreda õppeprogrammi eest!

Jooksukabe pakkus õpilastele palju elevust ning muutis tavapärase kabemängu liikuvamaks ja tempokamaks. Lisaks harjutasid õpilased keskendumist, käikude ette planeerimist ning ausat mängu.

Kompassiga ilmakaarte määramine osutus õpilastele üsna keeruliseks, kuid samas pakkus tegevus palju põnevust ja avastamisrõõmu. Kompassiga suuna määramisel ja ilmakaarte leidmisel abistas õpilasi Leho. Paarides tegutsemine arendas koostööoskust ning andis võimaluse üksteist toetada ja arutelude kaudu lahendusteni jõuda. Õpilased olid meeldivalt üllatunud, kui palju teadmisi oli neile õppeaasta jooksul meelde jäänud. Esialgu tundus neile hirmutav mõte, et õpitud on olnud väga palju ning kõike ei pruugi enam mäletada, kuid ülesandeid lahendades selgus, et teadmised olid hästi kinnistunud.

Tund toimus kahe õppetunni ulatuses ning lõppes klassiruumis ühise arutelu ja päeva kokkuvõtte tegemisega. Tunnis osales 9 õpilast.

1. klass

15 last

Kuna klassiruumis oli päris palav, siis kolisime lihtsalt lugemistundi tegema kooli sisehoovi.

1. klass

Ilmavaatlus, temperatuur, loodusvaatlus, meelte kasutamine loodusvaatlustel.

3.klass

22 õpilast

Harjutasime lähivõttes pildistamist.

Otsisime erinevaid värve koolimaja ümbrusest ja pildistasime. Tehtud fotod panime Pixziz keskkonnas kokku fotokuubikuks.

2.klass

10 õpilast

Harjutasime lähivõttes pildistamist.

Otsisime koolimaja ümbruses ilusaid asju ja erinevaid värve, mida pildistada.

Pildistatud fotod panime kokku fotokuubikuks Pixziz keskkonnas.

Juba hommikul ootasid õpetajad lapsi õues. Koos söödi värskes õhus üks maitsev hommikupuder ja tehti algus päevaste tegevustega.

Peala hommikuringi lasteaia trepil moodustasid lapsed loosi teel kolmesed grupid ja alustasid õpetajate poolt ettevalmistatud ülesannete lahendamist.

Erinevates punktides tuli lastel vastata hetkel käimasoleva projekti "Ilmavaatlejad" teemakohastele küsimustele. Vastusted olid väljatoodud valikvastustena, mis olid tähistatud tähtedega. Lapsed kirjutasid vastuse tähe oma töölehele. Kui laps oli kõikidele küsimustele õigesti vastanud, tuli tähtedest kokku sõna: KEVAD. Pärast ülesannete lahendamist vaatasid lapsed koos õpetajatega uuesti üle kõik punktid. Kellel oli midagi valesti läinud said siis parandusi teha. Koos vaadati üle ka nädalased ilmavaatlus tabelid. Kellel oli mõni päev jäänud täitmata, siis nüüd oli tal võimalus küsida sõbralt abi, kellel oli antud päev täidetud. Tegeluse lõpus joonistasid, kirjutasid lapsed oma lemmik ilmaelemendi kriitidega asfaldile.

Lapsed ehitasid liivakasti uhke linna, mis koosnes: majadest, kirikust, purskaevust, lossist jne.

🥳 Matemaatilises trips-traps-trullis võidutsesid teadmistega tüdrukud.

🤓 Paaristööna tuli liikuda-lahendada sedelitel olevad ülesanded.

💪 Lõpuks tuli analüüsida tehtut ja anda hinnang oma panusele paaristöös.

#õuesõppenädal

Imavere Kooli 5.klass (6 õpilast) käis õuesõppenädalal @piimandusmuuseumi hoovis õppimas.

📐 5.klass sõna otseses mõttes "vaatas nurka"!🙈🙉🤓

🤓 Vaadati ja mõõdeti täisnurki, nürinurki, teravnurki jm. Üksteisele tehti selgeks tippnurgad ja kõrvunurgad.

🙉 Kooli tagasi vantsides otsiti erinevaid nurki ja vaieldi, kellel õigus. Maailma parim viis teemade/mõistete kinnistamiseks on õpilaste vahel spontaanselt tekkinud vaidlus/arutelu, kus tuleb oma seisukohta kaitsta ja põhjendada. Oli vahva!☀️🍓

Enamus mängis Soomes leiutatud Mölkky mängu esmakordselt, mille tõttu algas tund mängujuhistega tutvumise ja selgeks tegemiseks. Iga õpilane ütles soome keeles arvu, kui palju punkte ta maha viskas ja endale teenis.

Mäng pakkus õpilastele nii suurt hasarti, et ei lastud end segada vihmasajust ega tunni lõppemisest ning mängiti ka veel vahetunnis edasi.

Enamus mängis Soomes leiutatud Mölkky mängu esmakordselt, mille tõttu algas tund mängujuhistega tutvumise ja selgeks tegemiseks. Õpilased jagunesid kahte gruppi, et ooteaeg enda viskekorrani ei veniks liialt pikaks.

Iga õpilane ütles soome keeles arvu, kui palju punkte ta maha viskas ja endale teenis. Õuetundi sai sobiva riietusega edukalt läbi viia ka kerges vihmasajus.

Õpilased jalutasid koolihoovis ringi ja vaatlesid erinevaid looduslikke objekte (puud, põõsad, lilled, seened, puulehed, putukad, linnud, pilved jne) ning valisid välja meelepärase, mille ajendil mõeldi välja ühe tegelaskuju karakter. Ta joonistati, talle mõeldi nimi, kirjeldati liikumist ja häält ning mõeldi mida ta kohtudes öelda võiks.

Tegelaskujule loodi koolihoovi loodusest inspireeritult keskkond, kus ta elada võiks - joonistati, kirjeldati ja loodi seiklusjutt.

Mõtete ja inspiratsiooni kogumiseks jalutati koolihoovis korduvalt ringi ja vaadeldi loodust. Mõni õpilane ronis puu otsa, teine istus puu alla või põõsa sisse, osad liikusid väga palju ringi et mõtteid koguda.

Tunnist võttis osa 6 last.

Loodusõpetuse tund - pargi vaatlus.

Õpilased tegid loodusõpetuse tunnis pargi vaatlust. Täitsid ära vaatluskaardi. Kirjeldasid ja märkisid kaardile ilma tunnused. Tegid kindlaks ja märkisid pargis kasvavaid kasvavaid puid, põõsaid ja taimi.

Tunnist võttis osa 16 õpilast.

Üheskoos pealinna lastega tutvuti Pärnu linna ajaloo ja vaatamisväärsustega.