Minu läikiv tahvel by Ralf Vau

Harilik mänd (puurinne)

c9ralf — 2025-01-17 08:05:44 UTC

Mänd on Eesti kõige tavalisem metsapuu. Teda võib kohata kõikjal, ka seal, kus teised puud kasvada ei suuda. Nii on mänd peaaegu ainuke puu kuivades nõmme- ja palumetsades ning rabades. Piiravaks teguriks tema kasvule võib saada valguse vähesus. Seetõttu ei kohta mändi hämara kuuse- või lehtmetsa all. Äärmuslikes tingimustes suudab mänd kasvada seepärast, et tema juurestik ulatub sügavale maa sisse ja laiuti tüvest kaugele.

Magesõstar (põõsarinne)

c9ralf — 2025-01-17 08:09:12 UTC

Mage sõstral on rohkem rahvapäraseid nimetusi, kui enamikul teistel meie taimedel, sest ta sarnaneb hea söögimarja – punase sõstraga. Nii põõsa kuju, kui lehed ja marjad on sarnased. Kui aga punaseid marju maitsma minna, siis tunneb katsetaja, et teda on petetud.

Nõmm-liivatee (põõsarinne)

c9ralf — 2025-01-17 08:13:21 UTC

Nõmm-liivatee on paljudele tuttav ja tuntud taim. Tema nimi kirjeldab liiki väga hästi. “Liiv” viitab sellele, et taim kasvab alati liivasel pinnal. “Tee” tuleb sellest, et taimest saab valmistada maitsva ravitee. Liivatee eesnimi, nõmm, rõhutab veel kord tema kasvukohta: valgusküllased liivased nõmmed.

Võsaülane (põõsarinne)

c9ralf — 2025-01-17 08:17:27 UTC

Võsaülasel on nii palju laialt levinud rahvapäraseid nimesid, et raske on neist mõnda nimetamata jätta. Muidu võib ju mõnele jääda hoopis arusaamatuks, millisest lillest jutt. Kuid nii huvitav kui see ka pole, ei ole nende hulgas ülase nime. Nii et see nimi on talle botaanikute poolt pool huupi pandud.

Karusammal (põõsarinne)

c9ralf — 2025-01-17 08:19:31 UTC

Harilik karusammal on rahva seas sammaldest üks enim tuntud. Ta on inimestele meelde jäänud oma suuruse ja sügavrohelise värvusega. Tihedalt koos kasvades moodustavad karusamblad ülalt vaadates kauni tähemustrilise vaiba.