Vana maailm by Oliver Anddreson https://padlet.com/oliver_andreson05/6wqk22z8bzyu Töö en-us 2019-10-01 07:29:00 UTC 2019-11-01 08:04:34 UTC hello@padlet.com Karl Suur oliver_andreson05 https://padlet.com/oliver_andreson05/6wqk22z8bzyu/wish/392862542 oli Frangi riigi kuningas alates 768 (kogu riigi valitseja alates 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800.]]> 2019-10-03 07:27:19 UTC https://padlet.com/oliver_andreson05/6wqk22z8bzyu/wish/392862542 oliver_andreson05 https://padlet.com/oliver_andreson05/6wqk22z8bzyu/wish/394574302 Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil]]> 2019-10-07 16:41:44 UTC https://padlet.com/oliver_andreson05/6wqk22z8bzyu/wish/394574302 oliver_andreson05 https://padlet.com/oliver_andreson05/6wqk22z8bzyu/wish/394576748 Prantslased lõpetasid sõja 1453 Castilloni lahinguga, kus inglased kaotasid 4000 meest. 1453. aastaks, kui sõjategevus rauges, oli Inglismaa kontrolli alla jäänud ainult Calais` kindlus koos lähiümbrusega Prantsusmaa põhjarannikul, mis jäi 1559. aastani Inglismaa kuninga valdusse.]]> 2019-10-07 16:45:09 UTC https://padlet.com/oliver_andreson05/6wqk22z8bzyu/wish/394576748 oliver_andreson05 https://padlet.com/oliver_andreson05/6wqk22z8bzyu/wish/394577500 Kiievi-Vene riiki kujutatakse üldiselt idaslaavlaste riigina, ent vähemalt alguses, kui riigi keskus asus Loode- ja Põhja-Venemaal kaubateel varjaagide juurest kreeklasteni, Laadoga järve juures Aldeigoburgis, ei olnud see nii. Riigi rajasid tõenäoliselt Skandinaaviast pärit, ilmselt russide hõimu kuulunud varjaagidest (viikingitest) ülikud ja nende kaaskond, esimesteks alamateks aga olid soomeugrilased. Proto-Novgorod, riigi oletatav keskus 862–882, asus soomeugrilaste asualal. Rjuriku ajal ei elanud riigis ilmselt arvestataval arvul slaavlasi, pigem oli tegu soomeugri riigiga]]> 2019-10-07 16:46:07 UTC https://padlet.com/oliver_andreson05/6wqk22z8bzyu/wish/394577500 oliver_andreson05 https://padlet.com/oliver_andreson05/6wqk22z8bzyu/wish/394577996 oli Ida-Rooma keiser aastatel 527–565. Tema põhieesmärgiks oli taastada Rooma keisririik, mille läänepoolne osa hävines aastal 476 pKr. Ta plaanis Lääne-Rooma restaureerida vallutades selle alad frangi ja germaani hõimude käest. Justinianuse märkimisväärsed teod olid Põhja-Aafrika vallutamine aastal 533 pKr Trikamaarumi sõjas, Itaalia vallutamine 535–540. aastatel pKr ja Rooma õiguse kogu Corpus iuris civilis koostamine aastatel 529–534 pKr.]]> 2019-10-07 16:46:55 UTC https://padlet.com/oliver_andreson05/6wqk22z8bzyu/wish/394577996 oliver_andreson05 https://padlet.com/oliver_andreson05/6wqk22z8bzyu/wish/395995675 2019-10-10 07:25:11 UTC https://padlet.com/oliver_andreson05/6wqk22z8bzyu/wish/395995675 oliver_andreson05 https://padlet.com/oliver_andreson05/6wqk22z8bzyu/wish/395996170 2019-10-10 07:26:26 UTC https://padlet.com/oliver_andreson05/6wqk22z8bzyu/wish/395996170 oliver_andreson05 https://padlet.com/oliver_andreson05/6wqk22z8bzyu/wish/395996291 2019-10-10 07:26:53 UTC https://padlet.com/oliver_andreson05/6wqk22z8bzyu/wish/395996291 oliver_andreson05 https://padlet.com/oliver_andreson05/6wqk22z8bzyu/wish/395996413 2019-10-10 07:27:16 UTC https://padlet.com/oliver_andreson05/6wqk22z8bzyu/wish/395996413 oliver_andreson05 https://padlet.com/oliver_andreson05/6wqk22z8bzyu/wish/395996499 2019-10-10 07:27:31 UTC https://padlet.com/oliver_andreson05/6wqk22z8bzyu/wish/395996499 oliver_andreson05 https://padlet.com/oliver_andreson05/6wqk22z8bzyu/wish/395997233
Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Sõna "frangid" seostatakse nende relva, kaheteralise sõjakirve francea nimetusega. Tähenduseks on tõlgendatud 'julged' ja 'vabad'.
Frangid jagunesid ripuaari frankideks (nn kaldaäärsed frangid) ja saali frankideks (nn mereäärsed frangid).
Frangid moodustusid 2.–3. sajandil Magna Germania ääremail paljude väikeste hõimude liitudest.[1] Franke mainiti Rooma allikates esimest korda 250ndate lõpus nimega Franci.
Saali frangid ja ripuaari frangid laiendasid oma ala algul eraldi. Saali frangid läksid umbes 4. sajandi keskpaiku üle Reini, hõivasid sealsed alad ja vallutasid Kölni. Üle Toxandria läksid nad edasi Gallia. Ripuaari frangid läksid üle Reini keskjooksu läbi Moseli jõe piirkonna lõunasse ning Gallia Belgicasse.
Julianus Apostata asundas frangid Maasi ja Schelde jõe vahelisele alale.
Frangid andsid head täiendust roomlaste sõjaväele.
Frangi riigi rajas kuningas Chlodovech I Merovingide dünastiast. Ta võttis 496 vastu katoliku usu, tagades sellega oma riigile kiriku toetuse. 6. sajandiks hõlmas Frangi riik kogu Gallia.

]]> 2019-10-10 07:29:08 UTC https://padlet.com/oliver_andreson05/6wqk22z8bzyu/wish/395997233 oliver_andreson05 https://padlet.com/oliver_andreson05/6wqk22z8bzyu/wish/395997456 Nimetus "viiking" pärineb tõenäoliselt vanapõhjakeelsest sõnast vík, mis tähendab lahte; viiking on siis "laheline" ehk meresõitja. Kuigi viikingid on nime andnud tervele ajastule, moodustasid sõjakad meresõitjad suhteliselt väikese osa tolleaegsest Põhjamaade elanikkonnast, kes valdavalt tegeles rahumeelse maaharimisega. Teise teooria järgi pärineb viikingite nimetus vanaingliskeelsest sõnast wíc, mis tähendas kaubaasulat. Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka käsitöö ja kaubandusega.]]> 2019-10-10 07:29:52 UTC https://padlet.com/oliver_andreson05/6wqk22z8bzyu/wish/395997456 Miksike oliver_andreson05 https://padlet.com/oliver_andreson05/6wqk22z8bzyu/wish/395998327 Tartu Descartesi LütseumSaja-aastane sõdaArdi TampuuMai, 2000Saja-aastane sõdaNimetust Saja-aastane sõda ei saa võtta tõsiselt , sest ükski sõda pole kestnud järjest sada aastat. Saja-aastane sõda kestis 1337-1453 ning 1360 aastal sõlmiti vaherahu.Saja-aastane sõda algas sellepärast, et Prantsuse kuningas Philippe V ja tema pojad surid ning Inglise kuningas, kes oli Philippe V tütrepoeg, nõudis trooni enesele.Prantslased panid aga aluse uuele dünastiale ja kuningaks sai hoopis Philippe VI.Inglismaa kuulutas Prantsusmaale sõja 1337. aastal, kuid tegeliksõjategevus algas alles 1346. aastal, kui 15000 inglise sõdurit maabusid Normandias.Enamus inglasi olid kerge relvastusega vibukütid. Nende varustusse kuulus suur inglise vibu, mis laskis kaugemale ja tugevamalt kui amb. Pealegi oli seda lihtsam laadida.Esimene lahing toimus 1346. aastal Crecy-en-Pontineu asula läheduses. Selles lahingus said kolmekordses ülekaalus olnud prantslased lüüa.Samasugune prantslaste kaotus kordus 10 aastat hiljem Poitiersi lahingus. Seal langes vangi ka Prantsuse kuningas Jean II Hea, kelle eest maksti tohutut lunaraha.Sõditud 116 aasta jooksul valitsesid mõlemas riigis viis erinevat kuningat. Prantsusmaa kuningateks olid : Philippe V Ilus , Jean II Hea , Charles V Tark , Charles VI Vaimuhaige ja Henry VI. Inglismaa kuningateks olid: Edward III , Richard II , Henry IV , Henry V ning Henry VI.13 sajandil tabas Euroopat must surm - katk. Kõige hullem oli asi Kesk-Euroopas, sealhulgas ka Prantsusmaal.Katk ja kõrged maksud, mis kaasnesid sõjaga, põhjustasid Prantsusmaal ülestõuse. Tähtsaim ülestõus toimus Pariisis. Ülestõusud toimusid veel maapiirkondades, kus rünnati kirikuid ja mõisaid.Ka Inglismaa ei pääsenud katkust ja ülestõusudest, seal vallutasid ülestõusnud Londoni. Läbirääkimistel tapeti ülestõusu juht reeturlikult.Peale Poitiers`i lahingut, ülestõuse ja katkuepideemiate levikut sõlmiti vaherahu.Vaherahu ajaga suutsid paremini sõjast toibuda prantslased, eesotsas kuningas Charles V Targaga. Nad vallutasid tagasi peaaegu kogu Prantsusmaa, kuid järgmine Prantsusmaa kuningas Charles VI Vaimuhaige, lasi inglastel Orleansini tungida.Peale seda asus sõjaväge juhtima talutüdruk Jeanne d`Arc. Ta rääkis, et jumal saatis ta oma kodumaad vabastama. Ainuüksi tema nägemine innustas sõjamehi võitudele.Jeanne d`Arc`i juhtimisel tungiti Pariisini. Pariisi vallutamiseks talle enam lisavägesid ei saadetud ning 1430. aastal langes Jeanne d`Arc Inglismaa liitlaste - burgundlaste kätte vangi ja ta anti inglastele üle. Kirik määras talle karistuseks tuleriidal põletamise.See lisas prantslaste vabadusihale hoopis hoogu ja nad hakkasid järjest võitma. 1453. aastaks olid inglased Prantsusmaalt välja aetud, vaid Calais jäi veel sajaks aastaks inglaste kätte.Saja-aastases sõjas võeti esimest korda kasutusele kahur.Kasutatud kirjandus :1. 7 klassi ajaloo õpik "Keskaeg" autor : M. Kõiv ja P. Raudkivi lk 130-133
2. ENE 1 autor : teadlaste kolleegium lk 43
3. EE 8 autor : teadlasete kolleegium lk 311
4. EE 9 autor : teadlaste kolleegium lk 30]]> 2019-10-10 07:32:17 UTC https://padlet.com/oliver_andreson05/6wqk22z8bzyu/wish/395998327 oliver_andreson05 https://padlet.com/oliver_andreson05/6wqk22z8bzyu/wish/398869652 Anglid ja saksid rajasid Inglismaale mitu kuningriiki, traditsiooniliselt arvatakse neid olevat seitse (heptarhia): Northumbria, Mercia, Ida-Anglia, Essex, Kent, Sussex ja Wessex. 927. aastal liitis kuningas Athelstan need Inglismaa kuningriigiks. Skandinaavia viikingite esimesed rüüsteretked Briti saartele 8. sajandi lõpul olid peamiselt kirikutesse ja kloostritesse, mida peeti rikkuse keskusteks. Anglosaksi kroonika kohaselt rüüstati püha Lindisfarne'i saar aastal 793. Rüüsteretked lõppesid seejärel umbes 40 aastaks. Umbes aastast 835 hakkasid rüüsteretked aga üha regulaarsemalt toimuma. 860. aastatel korraldasid taanlased rüüsteretkede asemel sissetungi. Aastal 865 saabus suur armee ja kümne aasta jooksul langesid peaaegu kõik anglosaksi kuningriigid sissetungijate kätte. Vaid Wessexi kuningriik püsis. Wessexi anglosaksi kuningas Alfred moodustas 878. aastal armee, mis võitis viikingite armeed Edingtoni lahingus. Lõpuks andsid taanlased alla ja nende juht Guthrum nõustus taanduma Wessexist ja lasi end ristida. Järgnes rahuleping Alfredi ja Guthrumi vahel, milles sätestati taanlaste ala (Danelaw) ning Wessexi ala. Wessexi kuningriik kontrollis osa keskmaast ja kogu lõunat, välja arvatud Cornwalli, mis oli endiselt brittide käes. Taanlastele kuulusid põhjaosa ning East Anglia.]]> 2019-10-17 07:06:14 UTC https://padlet.com/oliver_andreson05/6wqk22z8bzyu/wish/398869652 oliver_andreson05 https://padlet.com/oliver_andreson05/6wqk22z8bzyu/wish/398869727 2019-10-17 07:06:29 UTC https://padlet.com/oliver_andreson05/6wqk22z8bzyu/wish/398869727