Meie jaoks on Rakvere linnus tähtis, kuna me oleme Rakveres elanud ja käinud linnuses juba lapsest saati. Lisaks oleme ise võtnud osa üritustest, nagu näiteks Maimürgel, mida korraldab Esteetika ja tantsukool. Oleme käinud esinemisi vaatamas või ise esinenud mitmeid kordi ja seetõttu on meil seal ka mälestusi.

https://et.wikipedia.org/wiki/Rakvere_ordulinnus

Linnus rajati kaitseks mereröövlite eest ja see pidi vajadusel tõkestama üle Narva jõe tungivate venelaste edasipääsu Tallinna suunas. Toolse ordulinnust on ehitatud vähemalt viies järgus ja ehitustööd kestsid paarsada aastat. 

Toolse linnuses tehti esimesed konserveerimistööd 1930. aastatel. Virumaa Muuseumid on Toolsel konserveerimistöid teinud 2006. aastast.

 2004. aastast kuulub Toolse ordulinnus SA Virumaa Muuseumid koosseisu.

Meie jaoks on see oluline koht, kuna meil on seal palju mälestusi nii pere kui ka sõpradega ja see on suviti väga mõnus koht.

 Muuseumimaja paikneb rannal, kus on merehorisonti rohkem kui 180 kraadi ning ümbruses asub ka üks kahest Eestis säilinud puust tuletornist. Iga aasta külastavad muuseumit umbes 40 000 inimest. Samuti asuvad muuseumi ümbruses nõukogudeaegne tsemendist hirve kuju ja 15 meetri kõrgune piirivalvetorn.

Praegune härrastemaja rajamist alustati 1697. aastal Gustav Christian von der Pahleni poolt, kuid 1703. aastal vene väed rüüstasid selle Põhjasõjas. Peahoone taastati 1730. aastaks ning lisati ka viinaköök, iluaed, viljaait ja hobusetall. Seni olnud puithooned asendati kiviga Hans von der Pahleni valitsemise ajal. Hoone praegune ilme on ehitatud 1782–1785 vahemikus ning sai endale juurde ka mitu kõrvalhoonet 19. sajandiks. Palmse mõis on üks mõisaansamblitest, mis on põhjalikult restaureeritud. 

Hetkel on mõisates toimumas erinevad kontserdid, üritused ja pulmad. Meie valisime selle, kuna oleme ajaloo tunnis läbinud seda teemat ning pakkus huvi. Samuti on tegu väga ilusa mõisaga, mida mitmed meist külastanud on.

 

Sagadi mõis on meie jaoks tähtis, kuna arvatavasti enamus õpilased erinevatest Lääne-Virumaa koolidest on selles mõisas või mõisa juures käinud ekskursioonil ja kuulnud selle ajalugu ning samuti nautinud ka loodust selle mõisa ümber. 

https://et.wikipedia.org/wiki/Sagadi_m%C3%B5is

Viitna kõrts on üks Eesti vanemaid ning paremini säilinumaid kõrtse. Tallinna-Narva maantee ääres asuva hoone ehitamist alustati juba 1798. aastal. Kõrtsimaja on poolkelpkatusega hoone, millel on kaks talli. Algselt olid katusekatteks õled. 19. sajandi esimesel poolel lisati hoonele ka kalasabavoodriga talliväravad. Kõrtsis oli paekivi mantelkorstnaga köök ning õllekelder. Hoone taga asusid ka kõrtsmiku eluruum ning sakste käimla, mis talupoegadel aga puudus. 1978. aastal restaureeriti hoone. 1989. aastal oli Viitna kõrtsis põleng, kuid 1993. aastal taastati hoone jälle algse ligilähedase koopiana.

Meie jaoks on see oluline koht kuna meile väga meeldib see asukoht ja nende tegevused. 

1927. aastal võttis Rakvere Rahvamaja ja Hariduse Selts Jakob Liiva eestvedamisel plaani ehitada teatrimaja. Teatrihoone projekteeriti Rakvere mõise kõrvale ning 1929. aasta 28. juulil pani Jakob Liiv paika teatrimaja nurgakivi.

1950ndate lõpus oli teatri peanäitejuhiks Kulno Süvalep, kelle lavastused pälvisid üleriigilise tunnustuse, mille tagajärjena suurenes rakverlaste usk oma teatrisse.

Mõisast on esimesed teated 1489. aastast ja tollal olid mõisa omanikud Wrangellid. 

1838. aasta algul avastati Kohala mõisa maadel Vanamõisa külas kaevu kaevamisel „põlevat kivimit“. Peterburi Teaduste Akadeemia mäeinsenerid analüüsisid laboris põlevkivi ja leidsid, et kuumutades annab see protsentuaalselt rohkem põletusgaasi kui kivisüsi. Põlevkivi tundus sobivat ka kütteaineks ning õli saamiseks.

Mõisa viimane (enne 1919. aasta võõrandamist) omanik oli Sergei von Wrangell.

Nüüdseks on Kohala mõis tehtud ürituste pidamiseks ja hotelliks. Sellega seoses on see meile ka tähtis kuna meile olulised inimesed on seal näiteks oma sünnipäeva pidanud. Seal on ka hobused, kellega saab ratsutada. 

http://www.kohalamois.ee/ 
https://et.wikipedia.org/wiki/Kohala_m%C3%B5is

Tuntumad iga-aastased kultuuriüritused on Võsu muusikapäevad, Võsu Rannafestival ja Võsu Glämm.

Ta on minu jaoks oluline koht sellepärast, et olen kasvanud Võsul oma esimesed eluaastad.

See koht on mulle oluline, kuna mul elavad seal kandis lähedased, kelle juures olen suvel veetnud palju aega.

Juga ei ole looduslik, vaid saab vee Kaasikvälja kuivenduskraavist ehk Valaste ojast, mida kohalikud kutsuvad Suurkraaviks, kuna oja sängi on liigvee ärajuhtimiseks korduvalt laiendatud. Kuivenduskraav on suudmes kuni 5 m sügavune.

Lisaks kõrgelt langevale veele on koht tähelepanuväärne ka näha olevate geoloogiliste kihistuste poolest. Vaateplatvormi rajamise eesmärk oligi eksponeerida seda kaitsealust loodusobjekti ja võimaldada parem juurdepääs huvilistele. 

Vaatemängulisem on juga kevaditi ja suurvee ajal. Eriti maalilised vaated avanevad Valastes talvel, kui puhuvad merelt põhjatuuled, mis tekitavad koos veepritsmetega pankrannikul asuvatele puudele jääskulptuure. Klindimetsas kulgeb 1,3 km pikkune matkarada.

Meile on see oluline koht kuna seal on imeline loodus ja vaade talviti  on lummav. 

Minu jaoks on Kadrina seetõttu oluline, et minu Vanavanaema elas seal ja ka minu ema kasvas Kadrinas üles.

Need luiteväljad tekkisid viimase jääaja lõpus, kui liustikest maha jäänud setteist vormis tuul umbes 200 kirde-edelasuunalist kitsast liivaseljandikku. Kriivadel kasvavad nõmme- ja palumännikud ning ümbritsevad sookooslused moodustavad viirulise maastikumustri. 

Meile on see oluline kuna seal on imelised vaated ja matkarada. 

loodus-20 

alutaguse-matkaklubi-jalgsimatk-kriivadele-agusalu-soostikus 

Ürgmetsas võib näha pooleteist meetri kõrguseid laanesõnajalgu ning paksu samblakihti puudel. Samuti kasvavad seal pärnapuud, saared, kased, sanglepad jt. Ürgmetsamaastiku keskel voolab 10 kilomeetri pikkune Poruni jõgi, mille kaldad on ligi 10 meetri kõrgused. Lisaks paljanduvad jõe ääres Narva lademe aluspõhjakihid, näiteks dolomiidi kivimid.

Alates 1967. aastast on Poruni ürgmets looduskaitseala ning tänapäeval kuulub see Puhatu looduskaitseala koosseisu.

Haljala kihelkonna rahvarõivad kuuluvad Põhja-Eesti rahvarõivarühma. 

Meeste rahvariiete hulka kuuluvad järgmised esemed: särk, püksid, vest, vatt, kaelarätt, peakatted, ülerõivad, vöö, jalakatted, säärepaelad, jalatsid, kindad ja ehted. 

Naiste rahvariiete hulka kuuluvad: särk, seelik, käised, vöö, peakatted, põll, kampsun, ülerõivad, ülevisked, jalakatted, säärepaelad, jalatsid, kindad, kotid ja ehted. 

https://et.wikipedia.org/wiki/Haljala_kihelkond

https://rahvaroivad.ee/regioonid/pohja-eesti/haljala 

https://et.wikipedia.org/wiki/Tatjana_Mihhailova-Saar

Järgmised peod on toimunud aastatel 2011, 2015 ja 2018.

http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/saarem%C3%A4e_%C3%BCllar2

Olivia Saar kirjutas esimese luuletuse juba kuueaastaselt, kokku on temalt ilmunud (2006. aasta seisuga) veerandsada luulekogu ja proosaraamatut. Tema 1972. aastal ilmunud humoorikate mõistujuttude kogust "Lõvi Lõrr ja Jänes Jass" on välja kasvanud palju järgmisi lugusid.

https://et.wikipedia.org/wiki/Olivia_Saar 

https://et.wikipedia.org/wiki/Kunda 

https://et.wikipedia.org/wiki/Alaj%C3%B5e_vald

Panga kivimid on tekkinud Kambriumi ja Ordoviitsiumi ajastul (570–470 miljonit aastat tagasi). Panga alumise osa moodustavad savid, liivakivid ja argilliidid, nende peal lasuvad suhteliselt õhukese kihina dolomiidid ja lubjakivid, mis vastupidavamatena moodustavad etteulatuva karniisi..

Ontika paekaldal asuvad nii Põhja-Eesti pankranniku kui ka Baltimaade kolm kõrgeimat juga: Valaste, Saka ja Karjaoru. Nad ei ole looduslikud, vaid asuvad kuivenduskraavide suudmetes, mis on enamasti rajatud 19. sajandi keskpaiku ja süvendatud 1960. aastatel.

See koht on mu isa lemmik. Ontika on tema jaoks ilus ja mõnus koht kus perega aega veeta ja vaadet nautida. 

Klooster on rajatud aastatel 1892–1895 ning seal elab üle saja nunna ja noviitsi.

1888 saatis õigeusu kirik Kostroma Ipatjevi kloostrist nunn Varvara (Blohhina) kolme õe saatel Virumaale haigeid ravitsema. Aastal 1891 anti luba rajada Pühtitsasse nunnaklooster (vene k. Пюхтицкий Успенский женский монастырь), mille esimeseks eestseisjaks saigi ema Varvara. 

See koht on minu vanaemale vägagi tähtis koht, samuti ka mulle. Suvel käime vanaemaga seal püha vett toomas ja kuna minu vanaema on usklik, suhtleb ta sealsete nunnadega ja ka abistab aegajalt aiatöödes. 

Altja matkarada algab parklast. Siin asub ka vana kõrts, mille õuest algab matk. Sissepääs sinna on kohe suure vana kiige taga.

See koht on mu ema lemmik jalutuskoht kus käia. Mõnus pikk metsarada ja seejärel kaunis vaade merele. Suvel on seal kõige mõnusam jalutada. 

Peost võttis osa 71 laulukoori 1700 lauljaga. Kuulajaid oli umbes 5000. Pärast laulupidu toimus punkbändide kontsert, kus esinesid Süütu Vanaema, ZLO, Streptococcus Pyogenes, Singer Vinger ja The Flowers of Romance.

Minu seos on see, et ma olen ise sellel üritusel käinud ja see oli meeletult äge kogemus. Loodetavasti juhtub seda tulevikus veel.

Minu seos tünnilaadaga on see, et iga aasta me perega võtame sellest osa ja kunagi sellest me ära ei tüdine.

Minul on seos spordikeskusega väga mitmekülgne. Olen seal aastaid esinenud tantsimisega Esteetika- ja Tantsukooliga talvekontsertidega ja Amici Dancers korvpalli mängudel, käinud näiteks Shanoni kontserdil ja vaatamas käinud Meeste Tantsupidu 4 Venda.