<?xml version="1.0"?>
<rss version="2.0">
   <channel>
      <title>Eesti ja Euroopa pinnamood by Karmel Elisa Puusepp</title>
      <link>https://padlet.com/karmelelisa1/5rl2z7mi8bny</link>
      <description>Made with the help of a typing monkey</description>
      <language>en-us</language>
      <pubDate>2019-09-19 09:37:00 UTC</pubDate>
      <lastBuildDate>2025-09-29 11:28:19 UTC</lastBuildDate>
      <webMaster>hello@padlet.com</webMaster>
      <image>
         <url></url>
      </image>
      <item>
         <title>Võrdlemine</title>
         <author>karmelelisa1</author>
         <link>https://padlet.com/karmelelisa1/5rl2z7mi8bny/wish/386456974</link>
         <description><![CDATA[<div>Reljeefilt ehk pinnamoelt madalam ja tasasem.<br>Euroopas valdavad madalikud ja keskmäestikud, mõned rannikualad asuvad merepinnast madalamal.</div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2019-09-19 09:38:44 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/karmelelisa1/5rl2z7mi8bny/wish/386456974</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Piirkondade eristamine </title>
         <author>karmelelisa1</author>
         <link>https://padlet.com/karmelelisa1/5rl2z7mi8bny/wish/386458727</link>
         <description><![CDATA[<div>Tasandikud:Üle poole Euroopast hõlmab Euroopa lauskmaa. Pinnamoe kujundasid mandriliustikud.</div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2019-09-19 09:43:17 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/karmelelisa1/5rl2z7mi8bny/wish/386458727</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Vanad mäestikud</title>
         <author>karmelelisa1</author>
         <link>https://padlet.com/karmelelisa1/5rl2z7mi8bny/wish/386462000</link>
         <description><![CDATA[<div>Tekkisid Kaledoonia kurrutusel. Koosnevad tard- ja moondekivimitest,nt Skandinaavia mäestik.</div>]]></description>
         <enclosure url="http://www.scandinavianmountains.com/images/galleries/09-sm%C3%B8rstabb-massif/04.jpg" />
         <pubDate>2019-09-19 09:51:47 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/karmelelisa1/5rl2z7mi8bny/wish/386462000</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Keskmäestikud</title>
         <author>karmelelisa1</author>
         <link>https://padlet.com/karmelelisa1/5rl2z7mi8bny/wish/386462647</link>
         <description><![CDATA[<div>Tasandikualast lõunas asub vanem keskmäestike ala.<br>Keskmine kõrgus on 100-1500m, nt Reini Kiltkivimäestik.Sageli on need mäestikud tähistanud ka riikidevahelisi piire. </div>]]></description>
         <enclosure url="https://padlet-uploads.storage.googleapis.com/408743229/b0b51aed9ede04ee275c10cbc4a53025/RSG_NASA_250.jpg" />
         <pubDate>2019-09-19 09:53:35 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/karmelelisa1/5rl2z7mi8bny/wish/386462647</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Noored mäestikud</title>
         <author>karmelelisa1</author>
         <link>https://padlet.com/karmelelisa1/5rl2z7mi8bny/wish/386465034</link>
         <description><![CDATA[<div>Lõuna-Euroopa mäed on teravatipulised noored kurdmäestikud, mis on kujunenud Alpi kurrutuse käigus.Nt Püreneed ja Apenniinid.</div>]]></description>
         <enclosure url="https://www.ambienteambienti.com/wp-content/uploads/2016/12/Appennini.jpg" />
         <pubDate>2019-09-19 09:59:30 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/karmelelisa1/5rl2z7mi8bny/wish/386465034</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Mis on mõjutanud Eesti pinnamoe kujunemist?</title>
         <author>karmelelisa1</author>
         <link>https://padlet.com/karmelelisa1/5rl2z7mi8bny/wish/386466349</link>
         <description><![CDATA[<div>Eesti pinnamoodi on oluliselt kujundanud mandrijäätumised. Koos jääga siia triivinud rändrahne leidub Eestis arvukalt. Pärast jää sulamist hakkasid kujunema pinnavormid. Pinnamoodi kujundasid peamiselt pinnase varingud, murenemine, vooluveed, karstinähtused jne.</div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2019-09-19 10:02:59 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/karmelelisa1/5rl2z7mi8bny/wish/386466349</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Kuidas jaotatakse pinnavormid tekke järgi?</title>
         <author>karmelelisa1</author>
         <link>https://padlet.com/karmelelisa1/5rl2z7mi8bny/wish/387592886</link>
         <description><![CDATA[<div>Pinnavormid jaotatakse nelja rühma:kosmogeensed, geogeensed, biogeensed ja antropogeensed. Kosmogeensed tegurid mõjutasid Maa pinda selle tekke ja arengu etapil,  nt Neugrundi kraater. Geogeensed mõjutused on nt mandrijää liikumine ja tuul. Biogeensed on kas taimestikust või loomastikust tekkinud pinnavormid, nt  sipelgate kuhilpesad.</div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2019-09-21 15:56:43 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/karmelelisa1/5rl2z7mi8bny/wish/387592886</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Eesti suuremad kõrgustikud ja kõrgemad punktid.</title>
         <author>karmelelisa1</author>
         <link>https://padlet.com/karmelelisa1/5rl2z7mi8bny/wish/387594760</link>
         <description><![CDATA[<div>Haanja kõrgustik-318 m<br>Otepää kõrgustik-217 m<br>Karula kõrgustik-137 m<br>Sakala kõrgustik-144 m<br>Pandivere kõrgustik-166 m<br>Saadjärve voorestik-144 m</div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2019-09-21 16:07:05 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/karmelelisa1/5rl2z7mi8bny/wish/387594760</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Eesti pinnamood läbi pinnavormide</title>
         <author>karmelelisa1</author>
         <link>https://padlet.com/karmelelisa1/5rl2z7mi8bny/wish/387596313</link>
         <description><![CDATA[<div>Eestis on 6 ümbruskonnast kõrgemale ulatuvat kõrgustikku. Pinnamoodi iseloomustavad suhtelised kõrgused, mis näitavad reljeefi liigestatust. Eesti suurema kõrgusega mäed asuvad Haanja kõrgustikus. Mererannikul valdavad madalikud. Need alad on tasase pinnamoega.Suurim madalik on Lääne-Eesti madalik. Lavamaad on ümbrusest kõrgemal asuvad tasandikud. Need on oma kuju saanud jää taandumise ajal ja veerikaste jõgede toimel. Lavamaid liigestavad sügavad ürgorud. Orundid on kõrgustike vahele jäävad laugete veerudega orulaadsed pinnavormid</div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2019-09-21 16:15:27 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/karmelelisa1/5rl2z7mi8bny/wish/387596313</guid>
      </item>
   </channel>
</rss>
