MURUDEGA SEONDUVAD MATERJALID, TÖÖRIISTAD, MASINAD JA MÕISTED by Maastiku Ehitus

Siit leiad lühikese juhendi selle keskkonna kasutamiseks, kui seda vajad

maastikuehitusluua — 2019-04-26 15:41:26 UTC

https://www.youtube.com/watch?v=pgDI0rl6c5k

HÜDROKÜLV

2019-04-30 14:36:06 UTC

Muruseemne külvamine nn “märg meetodil”

Hüdrokülv on haljastusmeetod, mis kujutab endast vanapaberist või purustatud puidust muru tootmist. Spetsiaalses masinas segatakse kokku segu veest, muruseemnetest, multšist, väetisest ja lisanditest, mis seejärel survega ettevalmistatud kasvupinnale pihustatakse. Heade ilmastikutingimuste korral kasvab seal juba mõne nädala möödudes niidetav muru.

Hüdrokülvi kõige suuremateks eelisteks on ökonoomsus ja erosioonikindlus. Sõltuvalt masinast on ühe päevaga võimalik katta kuni 8000 m2 suurune ala. Suure jõudluse tõttu on töö teostamise kulud madalad. Samuti ei ole hüdrokülviks tingimata vaja kasvumullast aluspinda, mistõttu jäävad ära tellija kulutused mulla sõelumisele, laotamisele ja transpordile. Erosioonikindlaks teevad hüdrokülvi segus kasutatavad materjalid (multš, liimaine ja fiiberkiud), mis moodustavad pinnale pihustatult seotud kihi. Kuna seemned on antud kihis kindlalt kinni, siis ei saa voolavad pinnaveed neid ära uhtuda.

Hüdrokülv sobib kasutamiseks väga erinevatel objektidel – näiteks eramute aedade, kinnisvaraarenduse kvartalite, spordiväljakute, laste mänguväljakute, golfiväljakute, staadionite, tehaste ümbruste, maanteeäärsete kraavide ja nõlvade, prügilate ja jäätmehoidlate ning suletud karjääride alade haljastamiseks.

http://www.roadservice.ee/tegevusalad/haljastus/hudrokulv/

https://www.youtube.com/watch?v=TIL717yYJNM&t=188s

LUMISEEN

2019-04-30 14:55:09 UTC

Tegemist on niiske ja sooja (sula) talvega tekkinud seenhaigusega, külma ja karge talvega haigust ei teki.
Tunnuseks on muru sees lume alt välja sulanud kollakashallid laigud.
Haiguse tekkimise sobivaks tingimuseks on näiteks muru üleväetamine või kui muru kasvab väga rammusal pinnasel, on väga tihe ja läheb lume alla niitmata (nö mõnusa salatina).
Kuidas vältida seenhaiguse teket -
muru peaks lume alla minema kindlasti niidetult (võib niita kasvõi vahetult enne talve tulekut).
Ei tohi üle väetada ning ei ole hea kui kasvupinnas on muru jaoks liiga rammus, piisab tavalisest põllumullast.
Laigud, kus lumiseen näha, ära riisuda, liivatada ja nendesse kohadesse muruseemet külvata.
Suurema murupinna kahjustuse korral võib kasutada ka fungitsiide.
https://kodus.ee/artikkel/vaata-kas-ka-sinu-muru-kimbutab-see-haigus

LEHEREHA

2019-04-30 15:57:38 UTC

Plastikust või kergemast metallist pikkade painduvate piidega laiemat tüüpi reha millega on mugav riisuda lehti, niidet, lahtist sammalt jne. Pehmed painduvad piid võimaldavad mugavalt tööd teha ka ebatasasel pinnasel .
https://www.fiskars.ee/tooted/aiandus/muru-ja-leherehad/solid-murureha-m-1003464

TASANDAMINE

2019-04-30 16:20:43 UTC

Pinnase tasandamisel täidetakse pinnaselohud mullaga ja antakse muruplatsile väike kalle platsi keskmest servade suunas. See hoiab ära vihmavee kogunemise. Tasandamiseks sobib hästi puidust pruss või sirge laud mida nööriga enda järel lohistades muld kõrgematest kohtadest madalmatesse jaotub. Tasandamiseks sobib hästi ka hõredalt paiknevate pulkadega reha (looreha).Tasandustöid on soovitav teha sügisel et talvel jõuaks mullapind vajuda ja niiskust koguda.
https://tarbija24.postimees.ee/2784468/kuidas-koduaeda-muru-rajada
https://mururest.blogspot.com/2010/

MURUVAIP(SIIRDEMURU)

2019-04-30 16:33:20 UTC

Muruvaiba ehk siirdemuru all mõistetakse alt lahti lõigatud murumätast, mis paigaldatakse sarnaselt seemnest külviga ettevalmistatud pinnasele.Muru siirdamise suurteks eelisteks seemnest külvi ees on pikk paigaldamise periood ja muru valmimise kiirus. Muruvaipa saab uude kasvukohta siirata maa sulamisest kevadel kuni uuesti külmumiseni sügisel. Muru on kasutusküps 2 – 4 nädalat peale siirdamist. Muruvaiba paigaldamisel on oluline jälgida, et muru kuivama ei hakkaks. See on vaja paigaldada 48 tunni jooksul peale objektile viimist.Paigaldamist alustatakse muru pikimast servast, näiteks kõnnitee äärest. Mätaste otsad surutakse tihedasti üksteise vastu ja külg surutakse vastu kõnnitee serva. Teist rida alustatakse pooliku mättaga ja edasi minnakse jälle tervete mätastega. Pooliku mättaga alustamine on vajalik selleks, et naaberridade liitekohad ei satuks ühele joonele ja mättad kasvaksid tugevasti omavahel kokku.. Kus on tarvis, seal võib mätast julgesti lõigata. Seetõttu ei ole mingi probleem teda paigaldada ka ükskõik kui sopilise lillepeenra serva. Kui juba mingi osa pinnast on mätastega kaetud, tuleb vastvalminud muru 3 – 4 korda erinevates suundades liikudes üle rullida ja seejärel kasta. Pärast kastmist peab muld mätta all olema niiske.

Raider

2019-05-01 15:27:10 UTC

Raiderit kasutatakse muru niitmiseks. Raideril on murutraktoriga võrreldes mitmeid eeliseid -

Parem manööverdusvõime
Tänu ees asetsevale niiduorganile ja multšifunktrsioonile, on niidutulemus ilusam
Valik lihtsalt vahetatavat lisavarustust, mille paigaldamine lihtne - sahk, lumepuhur, hari, vasarniiduk.
Neljarattaveolistel mudelitel on parem läbivus.
Lõikeorganit on lihtne hooldada, puhastada tänu hooldusasendile.
Suurematel raideritel on lõikeorgani või muu ees asuva lisavarustuse hüdropumbaga tõstmise võimalus. https://www.mehka.ee/raider

Lakmuspaber/ph tester

2019-05-01 15:31:22 UTC

Mulla reaktsiooni märgitakse arvuliselt pH väärtusega ja see näitab vesinik- ja hüdroksiidioonide kontsentratsiooni mullas. Sõltuvalt nende vahekorrast on muld kas happeline, neutraalne või leeliseline. Happelise mulla korral on ülekaalus vesinikioonid.

pH väärtused ja mulla reaktsioon

< 3,5 väga tugevasti happeline muld

3,6-4,5 tugevasti happeline muld

4,6-5,5 mõõdukalt happeline muld

5,6-6,5 nõrgalt happeline muld

6,6-7,2 neutraalne muld

7,3-8,4 leeliseline muld

> 8,5 tugevasti leeliseline muld

Mulla pH määramiseks on mitmeid võimalusi, ühed täpsed, teised ligikaudsed. Viimased on lihtsad ja kohapeal teostatavad.

* Täpseks analüüsimiseks võetakse mullaproov vastavalt nõuetele ja viiakse analüüsimiseks spetsiaalsesse laborisse.

* Mulla pH määramiseks võib kasutada ka pH-meetreid, mida saab osta erinevatest aianduskauplustest. pH-meetri pikk, anduriga metallvarras torgatakse mulda ja oodatakse umbes 60 sekundit, mille järel loetakse skaalalt pH väärtus.

* Lakmuspaberiga määramine. Lakmuspaberi ots pista niiskesse mulda (mullalahusesse), oodata mõni hetk ja võrrelda saadud värvimuutust skaalal oleva värvuse ja pH väärtusega.

https://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/mis-on-mulla-ph-ja-kuidas-seda-maaratakse?id=26143423

Kogujaga niiduk

2019-05-01 15:43:14 UTC

Kogumiskotiga niidukid on populaarsed eriti väiksemate murulappidega aiapidajate seas. Olenevalt niidukist paigaldatakse kogumiskott kas niiduki taha või külgväljaviske külge spetsiaalse toruga. Kogumiskoti kasutamisel on peamine eelis visuaalne. Nimelt muruplats jääb puhtaks ning enamus niidetud murust korjatakse kotti. Suurimaks puuduseks on rohukoti tühjendamisest tingitud lisatöö. Samuti, kui niidate pikemat rohtu või suuremat platsi, siis võib pidev koti täitumine hakata töötegemist segama. Lisaks on vaja leida aianurgas koht, kuhu lõigatud rohtu koguda.

Kogumiskoti kasutamine ei ole tõenäoliselt parim funktsioon rutiinse muruniitmise juures. Küll aga võib ta kasulik olla, kui soovite niita pikemat rohtu, samas säilitades muru kauni välimuse. Sel juhul saate muretult kogu suurema „heina“ kotti korjata ning kergesti näiteks aiakäru peale visata.

Üks suurimaid plusse kogujaga niiduki juures on aga sügisene leheriisumise aeg. Nimelt saab temaga väga lihtsasti maha langenud lehti hekseldada ning koguda. Seejärel on juba väga kerge kokku korjatud lehe-rohu segu komposti viia.

Kogumiskoti kasutamine paneb ka suurema koormuse niidukile. Eriti kui kasutate esirattaveoga muruniidukit, võib liigne koguja raskus tekitada probleeme rataste haardumisega. Probleem on selles, et raskuskese langem sellisel juhul tagumistest ratastest tahapoole ning esimestele ratastele mõjuv raskusjõud väheneb tunduvalt.
https://www.stokker.ee/artikkel/mults-kulgvaljavise-voi-kogumiskott

Turvas

2019-05-01 15:53:43 UTC

Muru rajamisel peaks eelistama mineraalmulda. Turbamuldadel tehtud murud võivad jääda pehmed ja põuakartlikud.
Turbaga saab katta maapinna peale muruseemne külvamist ja rullimist. http://www.haljassaare.ee/?j=muru_rajamine

Murukülvik

six_jahnson — 2019-05-02 12:28:50 UTC

Murukülvikut kasutatakse seemnete, lubja ja väetiste ühtlaseks laotamiseks. Saab kasutada ka talvel libedustõrjeks puistematerjali laotamiseks. Külvikuid on erineva suurusega, tuleb valida sobivaim vastavalt pinna suurusele.

Käsikülvik - kõige väiksema mahu ja külvilaiusega. Käsikülvikut juhitakse käsivändast. Max. külvatav ala 100m2.

Lükatav külvik- sobib ideaalselt seemnete ja väetiste mugavaks laotamiseks suurematel aladel - 1000m2. Laotusketas jaotab puistematerjali ühtlaselt ja täpselt.

Murutraktor

six_jahnson — 2019-05-03 06:30:45 UTC

Murutraktorit kasutatakse muru niitmiseks. Sobivaima murutraktori valimisel tuleks mõelda läbi mida vajate. Esimesi näitajaid, mida vaadatakse on mootori hobujõud ja niiduseadme laius.
Suuremal mootoril on rohkem ressurssi ja seda eriti juhul kui tegemist on ülekasvanud või ebatasase pinnaga.
Teiseks niidulaius – mida laiem on niiduseade, seda kiiremini töö tehtud saab. Pinnal, kus on palju puid, põõsaid, peenraid, kitsaid vahesid jms takistusi on kindlasti kõige õigem valik kitsa niidulaiusega murutraktor.
Niiduseadme valikul tuleb kindlsati mõelda, milleks me niidukit kasutame. Kas tuleb niita vaid küljepeale vaalu või on soov niidet koguda või ka multsida. Olemas on combi niiduseadmed, mis võimaldavad korraga kõiki neid funktsioone, kuid on ka vaid multsivaid või vaalu niitvaid niiduseadmeid.

Oluline, et masinaga oleks mugav tööd teha nii peale istudes, kui lahkudes. Eelistada tuleks kõrge seljatoega reguleeritavat istet. Rooliratas võiks olla korralikult kätte istuv, jäme ja mugavalt käsitletav. Juhtseadised, kus on võimalik valida mootoripöördeid ja erinevaid funktsioone võiksid jääda käeulatusse. Mida suuremad on veererattad, seda mugavam on tööd teha, kuna väiksed rattad vajuvad niisketes oludes kergemini pinnasest läbi ning tekitavad masina juhile rohkem vibratsiooni.
Murutraktor on sama hea, kui on tema jõuülekanne. Jõuülekanne võib olla manuaal– või automaat jõuülekanne. Manuaal jõuülekande puhul peab juht valima endale sobiva liikumiskiiruse ning kiiruse vahetamiseks tuleb murutraktoril seisata ja valida uus kiirus ning tööd jätkata. Automaat jõuülekande puhul on võimalik liikumiskiirust vahetada töö käigus.

Multšimisega niiduk

six_jahnson — 2019-05-03 06:47:43 UTC

Multšimis funktsiooniga muruniidukitel on all spetsiaalsed terad, mis niidavad rohu ja peenestavad selle.
Tema tööpõhimõte seisneb selles, et niidetud rohtu ei heideta mitte niidumasinast välja vaid hekseldatakse peeneks. Multšiva niiduki tera on tavaliselt ka teistmoodi ehitusega, tekitades õhujoa, mis surub lõigatud ja peenestatud rohu maapinna ligi. Selline teguviis jätab muru ilusaks ja puhtaks. Kui niidate mõistliku pikkusega rohtu, siis tavaliselt ei ole äraniidetud muruliblesid nähagi. Samuti kõduneb niidetud rohi ka kasvavale murule väetiseks.
Multšimise peamine eelis külgväljaviske ees on see, et rohtu ei visata niidetud murule laiali vaid surutakse kasvava rohu sisse. Multšimine eeldab niidukilt võimsamat mootorit, sest rohu mitmekordne tükeldamine on oluliselt koormavam kui lihtsalt väljavise. Multšimine töötab kõige paremini kuiva ja mitte väga pika rohu korral. Märg ja liiga kõrge rohi ummistab kergesti niiduki ning tekitab ka mootorile üleliigset koormust.
Mõned multšivad niidukit kasutavad spetsiaalselt tera, mis hoiab rohuliblesid kauem tera ümber ringlemas, võimaldades efektiivsemat peenestamist.

Lubi

six_jahnson — 2019-05-03 06:57:22 UTC

Lupja kasutatakse mulla happesuse vähendamiseks.
Murukõrrelised kasvavad kõige paremini nõrgalt happelises (pH 5,6–6,5) mullas. Paraku muudavad vihmavesi, kõdunevad taimejäänused, lagunenud puulehed jne pinnase tasapisi happelisemaks. Murutaimedele see ei sobi, sest happelises kasvukeskkonnas omastavad nad halvemini toitaineid ning jäävad nõrgaks.
Kui murus hakkab sammal võimust võtma ning sinna on tekkinud oblikaid ja põldrõikaid, on see märk happelisest mullast, sest mainitud taimedele just meeldibki hapu maa. Lubiaine vähendab mulla happesust. Nõrgalt happelises mullas lahustuvad taimetoitained paremini ning mikroorganismid tegutsevad aktiivsemalt. Murutaimedele see meeldib ja nad kasvavad paremini. Sammal seevastu kaob, kuna kasvukeskkond muutub sobimatuks.
Parim aeg murude lupjamiseks on oktoobris-novembris. Muidugi võib muru lubjata ka kevadel või suvel, aga õue kattev roheline vaip ei näe just kõige kenam välja, kui sinna on puistatud valgeid graanuleid või heledat “jahuˮ. Muru on targem lubjata sügisel ka seetõttu, et sammal alustab pealetungi just sügisel ja talvel, kui ilm on niiske ja päikest napib. Tasub teada sedagi, et sügisene lupjamine pärsib muru talvitumishaiguste levikut.

KÄSINIIDUK

2019-05-06 14:38:47 UTC

Käsiniiduk sobib ideaalselt väiksemate muruplatside ja vähem niidetavate piirkondade jaoks. Sobib ka kõrge muru niitmiseks. Käsimuruniiduki trummeltehnika (kasutatakse lõikesilindrit, mis niidab pöörlemise ajal muru) tagab täpse ja lühikese lõike, mis on murule sobiv ja võimaldab saavutada rohelisema lõpptulemuse. Võimalik lisada koguja.
Käsimuruniiduk on loodussäästlik, vaikne ja ilma kahjulike heideteta.

https://www.gardena.com/ee/tooted/muruhooldus/kasiniidukid/

Rootorniiduk

2019-05-07 15:57:12 UTC

Rootorniiduk on niiduki tüüp lõikemehhanismi tüübi alusel (lisaks on lõikemehhanisme veel: vikat- ehk sõrmlatt ja vasarniiduk). Lõikeseadeldis võib asuda rippniidukil ees, külgedel, taga ja on ka eraldi traktori taga veetav poomiga niiduk. Rootorniidukil võib olla püst või rõhttelje ümber pöörlev nugaketas või trummel. Heina tegemisel kasutatakse pigem ketaslõikurit.

Trummelniiduk

2019-05-07 17:06:53 UTC

Trummelniiduk on muru niitmiseks. Niiduki lükkamisel hakkab liikuma lõiketrummel ja alumine lõiketera üksteist puutumata. Sarnaselt kääride kasutamisele tõstetakse heinakõrs üles ja seejärel lõigatakse. Masina eriomaduseks ongi see, et lõiketrummel ja alumine lõiketera ei puutu kokku, mistõttu niiduki kasutamine on meeldiv ja müratu. Lõikus on puhas ja täpne. Võimalus on muuta ka lõikekõrgust ja osad niidukid on muru kogumiskotiga.

Hõljukniiduk

2019-05-07 17:10:40 UTC

Niiduk liigub õhkpadjal, mis tekib maapinna ja lõikekorpuse vahele. Eeliseks on väiksem energiakulu niiduki liigutamisel, kuid miinuseks see, et niidetav pind peaks olema suhteliselt tasane. Näitena niiduki kasutamine: https://www.youtube.com/watch?v=1qABIRAKQoM

Kompost

2019-05-07 17:25:31 UTC

Kompost on looduslik ebameeldiva lõhnata, huumuserikas ja stabiilne väetis, mis on tekkinud orgaanilise aine aeroobsel lagunemisel ehk kompostimisel. Orgaaniliste ainete lagundamist viivad läbi mikroorganismid (mesofiilsed ja termofiilsed bakterid), aga ka mitmed seened. Lagunemisprotsesside alguses madalatel temperatuuridel osalevad protsessis ka väga paljud makroorganismid: herilased, sipelgad, ümarussid, kakandid, vihmaussid, liblikate röövikud jne. Peamised lähteained komposti valmistamiseks on sõnnik, linnusõnnik, turvas, puulehed, saepuru, reoveesete, fekaalid, aiajäätmed, tapamajade jäätmed jt. Kompost on toitaineterikas, seega seda on võimalik kasutada väetisena ja mullaomaduste parandajana. Selle tagajärjel toimub väärtuslikke ressursside ringlussevõtt ning paranevad mulla füüsikalised ja keemilised omadused: toitainete sisaldus, mikrobioloogiline aktiivsus, mulla struktuur, neeldumismahtuvus.

Kookosmatt

2019-05-07 18:41:58 UTC

Kui pinnase aluspõhjaga on tööd tehtud, kerkib tihtilugu üles küsimus, et kuidas tehtut kaitsta ning säilitada selliselt, et ilmastik ja vesi kõike peale esimest paari suuremat vihma omasoodu ümber ei kujunda. Sellisteks puhkudeks pakutakse nii koduaia kui ka laiemalt maastiku planeerijatele välja hea lahendus – erosioonitõkkematid. Need matid on tehtud looduslikust kookoskiust ning pakuvad kaitset vihma-, tuule- ja vee-erosiooni eest koheselt peale paigaldamist. Samal ajal on pinnas kaitstud ja mikrokliima soodustab idanemist ning seemnete kasvu. Peale kõige käitub erosioonitõkkematt ka kui niisutaja ja filter ning loob täiendavalt huumust, soodustades nõnda taimestiku kasvu ja taasmetsastumist. Erosioonitõkkematid on eelkõige väga head abimehed siis, kui tegemist on oma koostiselt pehme ning samas ka reljeefse pinnasega.

Õhutusreha

2019-05-08 09:53:56 UTC

Õhutusreha abil saate murust õrnalt eemaldada sambla ja kulu ning parandada seeläbi muru õhu-, vee- ja toitaineomastust.

Labidas

2019-05-08 10:09:34 UTC

Labidas (lõunaeesti murretes lapju) on käsitööriist, mida kasutatakse eelkõige pinnase kaevamiseks, aga ka puistmaterjali teisaldamiseks.
Labidas koosneb enamasti metallist valmistatud teravaservalisest labast, mille küljes oleva putke sisse kinnitatakse vars. Laba võib olla nelinurkne, ümara servaga või kilbikujuline. Laba ülemine serv on tihti ära painutatud, et hõlbustada labida surumist jalaga. Vars võib olla puidust, plastist või metallist. Varre otsas on tavaliselt hargi- või põikpuu kujuline käepide (pulgakujuline käepide on räsa).

Aiakäru

2019-05-08 18:30:15 UTC

Aiakärusid on väga palju erinevaid sorte, erinevast materjalist ja eri otstarbega.Need on põhiliselt kas metallist või plastikust, on ka tsingitud kastiga ja palju on ka suuri erinevusi selles, milleks on nende otstarve. On ühe- kahe või nelja rattalisi.Aiakäruga saad transportida puitu, lehti, mulda, liiva, aiatööriistu ja veel palju muud.Vastupidavad ja praktilised aiakärud muudavad aiatööde tegemise mugavaks ja on meile suurteks abimeesteks.

Põhumatt

2019-05-08 18:40:05 UTC

Põhk ja põhumatid on taimevartest, teradeta viljapeadest ja lehtedest ja aganatest koosnev tera- ja kaunvilja- ning seemneheinakasvatuse kõrvalsaadus. Põhk kõduneb kiiresti ja laseb õhku läbi ka pärast vihma, kuivab kiiresti.Põhumatt kuulub orgaaniliste multside hulka, nad parandavad mulla niiskusesisaldust, pärsivad umbrohukasvu ja vähendavad suuri mullatemperatuuri kõikumisi.Paljud aednikud kasutavad põhku maasikaistandustes.

Pindmine õhustamine

2019-05-08 18:55:47 UTC

Muru õhutamine on pinnasesse ja pindmistesse taimejuurtesse vertikaallõigete või sälkude tegemine spetsiaalse seadme abil nagu näiteks VIKING LB 540 muruõhutaja.muruvilt, sammal ja surnud taimeosad kistakse selle tegevuse käigus maapinnalt üles,et õhk, vesi ja toitained saaksid selle tegevuse järel paremini pinnasesse imenduda. Muruõhutaja ehk aeraatoriga tuleb kogu muru üle käia ja jälgida, et terad liiga sügavale ei läheks, piisab isegi 0,5-1 cm sügavusest.Veel saab ka aiahargi või spetsiaalse teradega rehaga seda tööd teha, soovitav kevadel.

Tüfuloos

2019-05-08 19:13:37 UTC

Tüfuloos on seenhaigus nagu lumiseengi,sageli esinevad nad koos. Erinevalt lumiseene roosaka võitu laikudest on tüfuloosi (typhula incarnata) tunnuseks valkjashall kirme. Tüfuloos hävitab võrsumissõlme, seetõttu tulevad rohutuustid juurte küljest kergesti lahti, neid taimi katavad seeneniitide põimikud. Tuleks kraapida raudrehaga puhtaks ja ära põletada, mitte kompostida, pärast kõik jalanõud, riided ja tööriistad desinfitseerida piirituse, viina või äädikaga.Pritsida fungitsiidiga või puutuhka peale raputada.
Veel võite lugeda HORTIKOMI infot.

Muruserva lõikur(äärelõikur)

2019-05-09 09:40:10 UTC

Kaunilt hooldatud muru väärtust vähendavad vaid hooldamata muruääred. Muruserva lõikur on ideaalne muru sirgete äärte lõikamiseks ja perfektseks muutmiseks.
https://aedur.ee/toode/muruserva-loikur/

Tuhk

2019-05-11 08:12:54 UTC

Tuhk rikastab mulda toiteelementidega, vähendab mulla happesust ning tõrjub tülikaid taimehaiguseid ja -kahjureid.
Tuhas, mis jääb järgi peale puude ja taimejäänuste põletamist, sisaldub umbes 70 elementi Mendelejevi tabelist. Suuremas koguses sisaldab tuhk räni, kaltsiumi, kaaliumi ja fosforit. Lisaks makroelementidele - magneesiumile, rauale ja väävlile sisaldub tuhas ka taimedele nii vajalikke mikroelemente nagu boori, mangaani, vaske, molübdeeni jne.
Mineraalainete ja tuhaelementide sisaldus võib tugevasti erineda, sõltudes millisest taimsest materjalist on tuhk saadud ja tingimustest, kus taimne materjal eelnevalt kasvas.
Kui võrrelda puidust saadud tuhka taimsest materjalist saadud tuhaga, siis puutuhas on märgatavalt rohkem kaltsiumi, kuid vähem kaaliumi. Kaaliumi sisaldus võib olla taimsest materjalist saadud tuhas kuni 20-30% (eriti kõrge on kaaliumi sisaldus päevalille ja tatra tuhas).
Pealsed ja mitmete kultuuride taimejäänused nagu kartul, mais, päevalill, peet annavad tuha, milles sisaldub taimekasvuks rohkesti vajalikke elemente.
Tuhka saab aias ja põllul mitmeti ära kasutada.
* Väetamine. Tänu oma keemilisele koostisele sobib tuhka kasutada kui mineraalset väetist. Põllumajanduses kasutatakse teda eelkõige kaaliumiallikana: tuhk sisaldab kaaliumit kaaliumkarbonaadina, mis on kergesti lahustuv ja taimede poolt hästi omastatav.
Paljudest mineraalväetistest eristub tuhk seetõttu, et selles praktiliselt puuduvad klooriühendid. Seega sobib tuhk väetisena kasutamiseks eelkõige kultuuridele, mis on tundlikud kloori suhtes - kartul, kurk, suvekõrvits, kapsas, maasikas, vaarikas, sõstrad.
Samas tuleb meeles pidada, et tuhas ei esine taimede kasvuks vajalikku lämmastikku. Lämmastikku sisaldavaid väetiseid (ka orgaanilisi, nt sõnnik) pole mõistlik anda koos tuhaga -ammoniaagiks muundudes lämmastik lendub.
Koos tuhaga pole mõistlik anda ka fosforväetiseid. Esiteks sisaldab tuhk niigi fosforit, teiseks tekivad aga reaktsioonid, mis muudavad fosfori taimedele kättesaamatuks.
Taimi, kes eelistavad kasvuks happelist mulda, nagu kanarbikud, rodod, hortensiad, mõningad okaspuud, ei väetata tuhaga, kuna tuhk muudab mulla happesust.
* Mulla parandamine ja lupjamine. Tuhal on võime mulda parandada ja muuta selle struktuuri. Tänu kõrgele leelisusele neutraliseerib tuhk mulla liigset happesust.
Millises koguses tuhka kasutada, sõltub mulla happesusest, orgaanilise aine sisaldusest, ning sellest, kas on tegemist kerge või raske mullaga.
Kui tuhka kasutada vaid kui efektiivset kaalium-fosforväetist, piisab, kui seda anda 100-150 g 1 m² -le.
Tuhk puistatakse maapinnale kuivas olekus, harilikult kevadise maaharimise käigus. Sügisel võib tuhka puistata eelkõige rasketele savikatele muldadele.
Praktiseeritakse ka tuha andmist istutusauku ja vakku, kuid teha tuleks seda äärmiselt ettevaatlikult, et ei kõrvetaks taimejuuri. Kasvuperioodil võib väetisena kasutada veega segatud tuhka. Sel juhul võetakse ämbritäie vee kohta 50-100 g (pool klaasitäit kuni klaasitäis) tuhka ja segatakse hästi läbi.
* Haiguste ja kahjurite tõrje. Eelnevalt niisutatud köögiviljade ja dekoratiivtaimede lehtedele raputatud tuhk toimib kui naturaalne fungitsiid ja insektitsiid. Taime ümber mullapinnale raputatud tuhk hoiab taimest eemal teod ja nälkjad.
Filtreeritud jahutatud tuhalahusega (20-30 g tuhka 1 liitri kuuma vee kohta) pritsitakse nii köögivilja- kui dekoratiivtaimede tõusmeid mitmesuguste haiguste vastu. Tuhalahus, tubakas ja majapidamisseep koos aitavad edukalt võidelda sibulakärbse, lehetäide, jahukaste (nii sõstra kui karusmarja), kapsanuutri ja tõusmepõletiku vastu.
* Tuhk kompostis. Tuhka võib kasutada edukalt kompostimisel. Kõdunevate taimejäänuste kihtide vahele raputades rikastab tuhk komposti ning aitab kaasa selle valmimisele. Umbes 100 kg kompostitava materjali kohta on piisav anda 3-5 kg tuhka.
Tuha säilitamisel ei kaota see oma omadusi pikka aega. Ent seda tuleb säilitada nii, et niiskus ligi ei pääseks.
Allikas: Коллекция садовника
https://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/tuhk-on-hea-vaetis-ja-kahjurite-torjuja?id=61272490

Mullafrees

2019-05-11 08:16:17 UTC

Väike pinnasefrees liigub edasi üldiselt bensiinimootoriga, mis ajab ringi labasi ja tal ei ole rattaid, mis liigutaks teda, kuigi võib neil olla väike ratas transportimiseks / taseme juhtimiseks. Et hoida masinat liiga kiirest edasi liikumisest, on tal labade taga väike tera, mis käitub ka pidurina. See surub masinat rohkem maasse ning aitab mulda kobestada. Mida vaiksemalt frees edasi liigub, seda kobedam muld saavutatakse. Juht saab kontrollida pidurdamist tõstes ja madaldades juhtrauda. Mullafreesidel ei ole tagurpidi käiku, kuna igasugune tagurpidine liikumine võib ohustada juhti. Töötamise ajal saab aga freesi tõmmata tagurpidi, et käia üle alad, mis ei saanud piisavalt kobestatud, küll aga peab juht olema eriti ettevaatlik, et ei komistaks ning ei tõmbaks freesi omale peale. Mulla freesimine mootoriga freesiga on palju kiirem kui teha seda käsitsi, kuid see on väga raske ning väsitav freesi juhtida, eriti raskemate ja võimsamate mudelite puhul. Kui freesi labad tabavad etteaimamatut pinnast, näiteks nagu puu juured või maetud praht, siis võib põhjustada freesi liikumist väga jõuliselt ükskõik, mis suunas.

Betoonikühvel

2019-05-13 20:13:01 UTC

Sobib liiva, kruusa, betooni ja teiste ehitusmaterjalide kühveldamiseks.
Kühveldama on: kühvliga, ka labidaga või muu sobiva riistaga midagi teise kohta tõstma või pilduma https://sonaveeb.ee/search/est-est/detail/k%C3%BChveldama/1

2019-05-14 05:38:40 UTC

MURULUUD

2019-05-14 16:44:52 UTC

Kahte sorti muruluudasi on.
Pildilolev on järelveetav muruluud kõigile murutraktoritele võimaldab kokku pühkida nii niidetud muru kui ka mahalangenud puulehed.
Teine on siis tavaline reha pikemate piidega metallist või plassmassist

LIIV

2019-05-14 16:54:49 UTC

Liiv on purdsete, mille terasuurus on 0,0625...2 mm.

SILUMA

2019-05-14 17:02:20 UTC

Silumine on siis muru rajamise mõistes rehaga pinnase siledaks tõmbamine.

2019-05-15 14:12:56 UTC

MURUKÄRG

Murukärje (betoon, nimetus ka murukivi) eesmärgiks on tekitada roheala suurtele platsidele, kus on vajalik säilitada kasutuskõlbulikkus. Murukärge on hea kasutada suuremõõtmelistel parkimisaladel, mis vajavad nii murutaimede pehmendavat mõju, kui ka betoonkivi poolt pakutavat sõidetavust.

Murukärg (plast) säästab muru ning aitab seda sillutada. Mururestid aitavad hoida pinnast paigal seal, kus see kipub erodeeruma, nagu kallakud ja tolmused alad. Mururestiga kaetud alal püsib rohi ilusana, sissesõiduteed ning platsid mudavabad.

Keskkonnasõbralik, hea vee läbilaskevõimega ning tagab tugeva jalgealuse, kuna jaotab pinnasele mõjuva raskuse ühtlaselt kogu pinnale. Murukärg on ilmastiku- ja purunemiskindel, ei libise ega kõdune ning on ühtlasi ka taaskasutatav.

Murureha

katrin_ryytel1 — 2019-05-16 10:30:20 UTC

Murureha on universaalne tööriist keskmise suurusega hoovides. Natuke kitsama rehaga (414mm) saab riisuda piiratud ligipääsuga aladelt aeda kiiremini. Seega kui sügislehed langevad ja muru on kaetud kollase vaibaga, saab hoovi puhtaks lihtsalt ja ilma suurema vaevata.
Keskmise suurusega mitmeotstarbeline reha on sobilik ka väiksemate alade, nagu puude ja põõsaste ümbruse riisumiseks.stupidavad harud toimivad hästi juurikatega kaetud ja ebaühtlasel pinnal.

Süvaõhustamine

katrin_ryytel1 — 2019-05-16 10:38:18 UTC

Aeraator hoolitseb selle eest, et teie murupinnad saaksid kõike, mida vajavad: õhku, vett ja toitaineid tihedaks kasvuks ja mahlakaks roheluseks. Aeraatoriga töötmisel eemaldatakse murust umbrohi, sammal, vana niidetud rohi ja väga levinud muruvilt. Murukamarasse tehakse vertikaalsed sisselõiked, et seda korralikult õhutada ja et toitained jõuaksid juurteni.

Aeraator eemaldab püsivalt murust sambla, muruvildi, vana niidetud rohu ja umbrohu. Maapind saab nii rohkem õhku, paraneb muru juurestiku varustamine vee ja toitainetega. Töösügavust saab reguleerida juhtraual asetseva praktilise pöördkäepideme abil, ilma et peaks kummarduma. Kahekordsete kuullaagritega rattad võimaldavad lihtsalt manööverdada. Terade sisselülitamine toimub väga lihtsalt juhtraual asetseva juhtpideme abil. Tänu kokkupööratavale juhtrauale saab aeraatori ruumisäästlikult hoiule panna. Kogumiskorv AFK 050 mahutavusega 50 liitrit niidetud rohu kokkukogumiseks on saadaval tarvikuna.

Riisuma ja rehitsema

katrin_ryytel1 — 2019-05-16 10:47:48 UTC

Riisumine(ehk rehitsemine) on töö, mille puhul reha abil tõmmatakse kokku niidetud heina. Heinateol riisutakse niidetud ja maas kuivanud hein(loog) vaaludesse, kust hanguga kogutakse kuhja või heinarõuku. Riisuda võib ka hobuse või traktoriga taga veetava loorehaga. Mahalangenud puulehti ja prahti tuleb ka riisudes eemaldada.

Muruõhustaja

2019-05-16 14:31:48 UTC

bensiini- või elektrimootoriga muruõhustajad, millega tehakse augud murukamarasse. Muruõhustajal on all spetsiaalsed õhutusterad.

Murukäärid

2019-05-16 14:36:36 UTC

Kasutatakse, kui on vaja täpselt lõigata muru servi. Optimaalne tööriist lühematel servadel või kitsastes nurkades, kuhu trimmeriga ei ulata.

Väetisekülvik

2019-05-16 14:39:29 UTC

Õhkrehvidel lükatav puistur/külvik väetise, seemnete, liiva ja graanulite laotamiseks.

Heina reha

2019-05-16 18:40:17 UTC

Heina reha on mõeldud niidetud heina, lehtede ja muude jäätmete kokku riisumiseks mõeldud lai reha.

Mururull

veronika_dudkina — 2019-05-16 20:41:16 UTC

Suure tihedusega polüetüleenist ( on vastupidav nii löökidele kui ka roostele) või metallist rulliosa, lükatav või veetav (traktori järel haakes ) rullik uue muru külvamiseks (pinnase tugevdamiseks enne külvamist ning seemnete sissevajutamiseks pärast külvamist) ja muru tasandamiseks. Mururulli saab täita nii liiva kui veega. Transportimiseks ja hoiustamiseks on rull võimalik tühjendada.

Trimmer

veronika_dudkina — 2019-05-16 21:02:02 UTC

Trimmer on elektrimootoriga või kahetaktilise bensiinimootoriga (20…65 cm3), pika ülekandevõlli otsas pöörleva lõikemehhanismiga, kantav tööriist peenvõsa, rohttaimede ja muru niitmiseks. Trimmeri lõikeorganiks on kas jõhv, lõikenuga või lõikeketas.

Lattniiduk

veronika_dudkina — 2019-05-16 21:11:53 UTC

Lattniiduk sobib ideaalselt “väljakasvanud” rohu niitmiseks. Lattniiduki tööpõhimõte võimaldab suhteliselt väikese võimsusega niita kõrget rohtu, kuna niidetavat massi ei purustata, vaid lõigatakse madalalt läbi.
| Lattniiduk on spetsiaalselt mõeldud heinamaal ja maheaedades kasutamiseks. Lõikab söödaheina sama hästi kui paksu umbrohtu. Seade on universaalselt kasutatav ja äärmiselt paindlik. Võrreldes teiste tavapäraste niidukitega, sobib lattniiduk eriti hästi suurte pindade ja rohuaasade niitmiseks. See niiduk ei peatu ka ebatasastel ja künklikel pindadel. Ka märg ja kõrge rohi ei takista lattniidukit, seega sobib ta ideaalselt söödaks mõeldud rohu niitmiseks. Lattniidukit saab tõhusalt kasutada ka talvekuudel lumekoristamisel, mida võimaldavad lisatarvikute hulka kuuluvad lumesahk ja -ketid.

Tihendamine

2019-05-17 07:40:58 UTC

Tihendamine on pinnase pooride osakaalu vähendamine mehaaniliselt pinnase konstantse niiskusesisalduse juures. Tihendamise eesmärk on : pinnase nihketegevuse ja sellega seotult kandevõime tõstmine; pinnase jäikuse suurendamine; pinnase pooride mahu ja sellega seotult võimaliku tulevase niiskusesisalduse ja külmakerke vähendamine.

Lilleniit

2019-05-17 07:56:11 UTC

Looduslikud niidulilled kasvavad ainult kehvas mullas. Lilleniitu saab kujundada ka olemasolevadt murust. Sel juhul tuleb muru sisse teha külvilaigud, kust eemaldage kamar, lisada mullale liiva ja külvata niidutaime seemet. Keskmiselt kulub lilleniidu vàljakujunemiseks 4-6 aastat. Olenevalt ilmastikust õitsevad ühel aastal ühed, teisel aastal teised liigid. Lilleniitu tuleb niita 1 korda aastas ning kui enamik taimi on ära õitsenud ja seemnedki valmis. Sobiv seemnesegu koosneb kõrrelistest 75% ja niidulilledest 25%. Lillemuru ei väetata.