TAIMERÜHMAD by Fred Newfield https://padlet.com/uuspold/5j7up6l8b5t9 Kokkuvõttev ülesanne en-us 2020-04-06 13:18:06 UTC 2025-11-07 21:08:59 UTC hello@padlet.com https://padlet.net/icons/png/1f343.png PÕISADRU uuspold https://padlet.com/uuspold/5j7up6l8b5t9/wish/494761010 1. Vetikas: kuulub hõimkonda pruunvetiktaimed.
2. Pikkus kuni 75 cm. Rohkesti korrapäraselt kaheks haruneva tallusega pruunvetikas. Kinnitub erilise kinnitumisketta abil veekogu põhjale või põhjas olevatele esemetele. Talluseharudel on paarilised tumepruunist tallusest veidi heledamad põiekesed, mis aitavad taimel vees püsti seista.
3. Paljuneb ainult suguliselt. Paljunemisorganid paiknevad talluse tipus, mis on paksenenud ja heledama värvusega.
4.Laialt levinud kogu maailmas. Eesti kõige tavalisem merevetikas.
5.Meres on põisadru varjepaigaks mitmesugustele veeloomadele. Rannikule uhutud vallid võivad olla elupaigaks nastikutele. Nastikud munevad sinna oma munad ja soojadel suvepäevadel koorunud pojad alustavad sealt väljudes koheselt iseseisvat elu.
6.Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
7. Taim on mineraalaineterikas ja hea väetis paeklibustele põldudele. Väetiseks kasutatakse ka komposteeritud põisadru.

]]> 2020-04-06 13:22:23 UTC https://padlet.com/uuspold/5j7up6l8b5t9/wish/494761010 HARILIK KARUSAMMAL uuspold https://padlet.com/uuspold/5j7up6l8b5t9/wish/495479329 1. Sammaltaim: kuulub klassi lehtsamblad, sugukonda karusamblalised, perekonda karusammal.
2.Kahekojaline, kuni 40 cm pikkune, tumeroheline, veidi läikiv igihaljas püsik.
3. Paljuneb eostega. 
4. Laia levilaga, kasvab kõigil mandritel. Eestis sage.
5. Rabastumise üks kindlamaid tundemärke. Ilmub esmalt niiskematesse lohkudesse. Mitmetele putukatele talvitumis- ja elukohaks.
6. Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
7. Ei oma praktilist väärtust.]]> 2020-04-06 18:20:28 UTC https://padlet.com/uuspold/5j7up6l8b5t9/wish/495479329 HARILIK KUUSK uuspold https://padlet.com/uuspold/5j7up6l8b5t9/wish/495492752 1. Paljasseemnetaim: kuulub sugukonda männilised, perekonda kuusk.
2. Kuni 30 m kõrgune, soodsates tingimustes isegi kuni 50-60 m. Igihaljas okaspuu. Vanus harilikult kuni 250 a. Okkad on 1,3- 2,5 cm pikkused, läikivad, terava tipuga, tumerohelised. Oksale kinnituvad okkad ühekaupa. Võra on kitsaskoonusjas, oksad paiknevad peaaegu horisontaalselt. 
3. Paljuneb looduses peamiselt seemnetega. Harva paljuneb ka vegetatiivselt, kui juurduvad alumised vastu maapinda olevad oksad.
4. Eestis väga sage, kuuseenamusega puistute pindala moodustab metsade kogupindalast 25%.
5. Kuusk on toiduobjekt väga paljudele loomadele. Noored kasvud on heaks vitamiin C allikaks. Kuusk on paljudele linnuliikidele ja oravatele pesapuuks. Juured on sümbioosis seentega.
6. Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
7. Eestis kasutatakse tarbepuiduks, paberi ja vineeri tootmiseks, ehitusmaterjaliks ning kütteks. Laialt kasutatav jõulupuu.

]]> 2020-04-06 18:26:20 UTC https://padlet.com/uuspold/5j7up6l8b5t9/wish/495492752 KÕRVENÕGES uuspold https://padlet.com/uuspold/5j7up6l8b5t9/wish/495513437 1. Katteseemnetaim: kuulub sugukonda nõgeselised, perekonda nõges.
2. Kõrgus  30 - 100 cm. Värvuselt tume, hallikasroheline. Ühesugulised lihtsa õiekattega väga väikesed õied. Õied on koondunud pöörisjasse õisikusse lehekaenaldesse
3. Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt risoomivõsundite abil.
4. Eestis kõikjal väga sage.
5. Taim on toiduks mitmetele taimtoidulistele loomadele. Lehtedest toituvad ka paljude liblikate röövikud.
6. Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
7. Kõrge väärtusega taim loomasöödana. Noori võsusid ja lehti kasutatakse toiduks salatina. Lehtedest saadud värvainet kasutatakse kui ohutut värvi ravimi- ja toiduainetööstuses. Ravimtaim, lehtedest tehtud teed kasutatakse rahvameditsiinis mitmesuguste sisehaiguste puhul. Kuulub vitamiinitee koostisse. ]]> 2020-04-06 18:37:54 UTC https://padlet.com/uuspold/5j7up6l8b5t9/wish/495513437