<?xml version="1.0"?>
<rss version="2.0">
   <channel>
      <title>Aine ehitus by muna123</title>
      <link>https://padlet.com/anrikene/5glkr842ktg0</link>
      <description>🙌🍒☄</description>
      <language>en-us</language>
      <pubDate>2018-03-15 08:23:25 UTC</pubDate>
      <lastBuildDate>2018-03-15 18:48:27 UTC</lastBuildDate>
      <webMaster>hello@padlet.com</webMaster>
      <image>
         <url>https://padlet-assets.s3.amazonaws.com/icons/Growing.png</url>
      </image>
      <item>
         <title>Aine Ehitus</title>
         <author>anrikene</author>
         <link>https://padlet.com/anrikene/5glkr842ktg0/wish/242225198</link>
         <description><![CDATA[<div>Aatomite ehituse kohta saab järeldusi teha vaid kaudsete uuringute põhjal ning tulemuste alusel luua mudelid, mis võtavad kokku vastavaks ajaks kogunenud seisukohad aatomite struktuuri kohta.</div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2018-03-15 08:33:34 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/anrikene/5glkr842ktg0/wish/242225198</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Elektronid</title>
         <author>anrikene</author>
         <link>https://padlet.com/anrikene/5glkr842ktg0/wish/242230755</link>
         <description><![CDATA[<div>Elektronkate koosneb elektronkihtidest. Maksimaalne elektronide arv kihil on võrdne 2X(kihi number)^2. Väliskihil võib olla kuni 8 elektroni ja eelviimasel kuni 18 elektroni. Elektronkihid jagunevad alates teisest kihist alakihtideks, mida tähistatakse tähtedega s, p, d, f.</div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2018-03-15 08:50:59 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/anrikene/5glkr842ktg0/wish/242230755</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Molekulaarsed ained</title>
         <author>anrikene</author>
         <link>https://padlet.com/anrikene/5glkr842ktg0/wish/242535934</link>
         <description><![CDATA[<div> koosnevad molekulidest – Suurem osa kovalentsetest ainetest – Valem näitab, milliste elementide aatomid ja millisel arvul kuuluvad aine 1 molekuli koostisse </div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2018-03-15 18:19:47 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/anrikene/5glkr842ktg0/wish/242535934</guid>
      </item>
      <item>
         <title></title>
         <author>anrikene</author>
         <link>https://padlet.com/anrikene/5glkr842ktg0/wish/242536667</link>
         <description><![CDATA[]]></description>
         <enclosure url="http://sentryair.com/blog/wp-content/uploads/2012/10/Chemicals1.jpg" />
         <pubDate>2018-03-15 18:21:08 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/anrikene/5glkr842ktg0/wish/242536667</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Gaasiline aine</title>
         <author>anrikene</author>
         <link>https://padlet.com/anrikene/5glkr842ktg0/wish/242540286</link>
         <description><![CDATA[<div>Saavad gaasimolekulid liikuda  ning nad saavad liikuda täiesti vabalt ja orra­päratult. Seetõttu ei saa me gaaside puhul rääkida ei kindast kujust (nad võtavad samuti alati anuma kuju) ega ka ruumalast (nad võivad vabalt paisuda, aga neid saab ka kokku suruda).</div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2018-03-15 18:27:07 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/anrikene/5glkr842ktg0/wish/242540286</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Vedel aine</title>
         <author>anrikene</author>
         <link>https://padlet.com/anrikene/5glkr842ktg0/wish/242542191</link>
         <description><![CDATA[<div>Molekulid asuvad üksteisest kaugemal kui tahkes kehas, mistõttu on ka nende vahel mõjuvad jõud nõrgemad ning molekulid saavad seetõttu rohkem liikuda.Vedelikes võnguvad molekulid küll enamuse ajast oma tasakaaluasendi ümber, kuid see asend ei ole püsiv ning seetõttu hüppavad molekulid aeg-ajalt korrapäratult ühest kohast teise.</div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2018-03-15 18:30:34 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/anrikene/5glkr842ktg0/wish/242542191</guid>
      </item>
      <item>
         <title></title>
         <author>anrikene</author>
         <link>https://padlet.com/anrikene/5glkr842ktg0/wish/242547712</link>
         <description><![CDATA[]]></description>
         <enclosure url="http://fc04.deviantart.net/fs71/f/2010/153/9/b/Atomic_Energy_by_Toivo_Ja_Kuolema.jpg" />
         <pubDate>2018-03-15 18:41:33 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/anrikene/5glkr842ktg0/wish/242547712</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Iiooniline side</title>
         <author>anrikene</author>
         <link>https://padlet.com/anrikene/5glkr842ktg0/wish/242548790</link>
         <description><![CDATA[<div>Iooniline side on vastasmärgiliste ioonide tõmbumine. Esineb peamiselt metalli ja mittemetalli ioonide vahel.</div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2018-03-15 18:43:41 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/anrikene/5glkr842ktg0/wish/242548790</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Kovalentne side</title>
         <author>anrikene</author>
         <link>https://padlet.com/anrikene/5glkr842ktg0/wish/242549118</link>
         <description><![CDATA[<div>Kovalentne side on kõige levinum ja olulisem keemilise sideme tüüp. Enamasti esineb see mittemetallide vahel. Kovalentse sideme puhul jagavad elemendid omavahel elektrone nii, et välimine elektronkiht saab täidetud.</div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2018-03-15 18:44:18 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/anrikene/5glkr842ktg0/wish/242549118</guid>
      </item>
   </channel>
</rss>
