-Bruno Mölder  on eesti analüütiline vaimufilosoof ja filosoofilise kirjanduse tõlkija.

2.        Innovatsiooni üksiknäitajates oleme head: teaduspublikatsioonide hulk, kulutused mitte teadus- ja arenduspõhisele innovatsioonile, koostöös osalevate uuenduslike väikeste ja keskmiste ettevõtete osakaal, ELi kaubamärkide ja disainilahenduste hulk, avaliku sektori kulutused teadusele ja innovatsioonile. 

3.       Väga  suur mahajäämus on litsentside ja patentide ekspordikäibes (7 punkti; EL keskmine on 100), väljastpoolt ELi pärit doktorantide (19), kaubamärkide (26), patenditaotluste (43) ja doktoriõppe lõpetajate arvus (56) ning teadusele ja arendusele (T&A ) tehtud kulutustes ettevõtluses (64), aga ka innovatiivsete toodete müügis (73), 10 protsendi enimtsiteeritute hulka kuuluvate teadustekstide arvus (77) ja kesk- ja kõrgtehnoloogiliste toodete ekspordis (81)2014 Eesti tulemused olid tõusnud keskmiselt 2 protsenti aastas (ELis 0,9 protsenti), siis eelmisel aastal langesime selles suurelt, lausa 6,6 protsenti. Eesti nõrkused osutavad selgelt sellele, et meil tehtav teadus ei toeta innovatsiooni ettevõtluses.

4.       Mahajäämused ületavad hea poole ning esimesena mainitud olude hulk on suurem. Nii surub pigem negatiivsus peale.

5.       Tähtsus seisneb selles, et meil oleks piisav arv tippteadlasi ja insenere, et saaksime saavutada rahvusvahelise läbimurde teaduspõhises innovatsioonis. Ja veel peame julgema täpselt ja suurelt investeerida tippudesse, kes teevad teaduspõhises innovatsioonis omavahel koostööd. Me peame tegema teaduspõhise innovatsiooni riikliku tähtsusega küsimuseks ja lisama selle kasvu eesmärgi Eesti 2020 eesmärkide hulka. Sellest eesmärgist lähtudes peame omavahel siduma hariduse, teaduse ja innovatsiooni eesmärgid ning tegema selgeks, kuidas haridus ja teadus toetavad innovatsiooni ja kuidas see omakorda suurendab tootlikkust.

6.       Väga suur probleem on selles, et meie tippteadus ja ettevõtlus toimetavad lahus. Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014 – 2020 (TAI 2020) määrab kolm kasvuvaldkonda: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT), tervisetehnoloogiad ja -teenused ning ressursikasutus. Paraku on meil neist ainult teises valdkonnas tugevad tippteadused.

7.       Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014 – 2020, mis määrab kolm kasvuvaldkonda: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT), tervisetehnoloogiad ja -teenused ning ressursikasutus.

8.       Ainult teises valdkonnas on tugevad tippteadused: 2004 – 2014 ületas teaduspublikatsioonide tsiteeritavus valdkonna keskmist maailmas kliinilises meditsiinis 35,5 protsenti ja molekulaarbioloogias-geneetikas 24 protsenti. 

9.       Töökohade mastaapne polariseerumine tipp- ja lihtoskuste vahel annab konkurentsieelise riikidele, kes on tugevad teaduses ja arenduses. Kui meie ettevõtluse kasvuvaldkonnad ei põhine tippteaduse rakendustel, ei ole meil võimalik innovatsioonis rahvusvaheliselt edukad olla ja seeläbi tootlikkust suurendada. Lihtsalt tehnoloogiapõhine innovatsioon ei taga enam piisavalt tugevat konkurentsieelist.

10.   Teaduse inimressursi arendamine ning inseneride ja tippspetsialistide juurdekasvu tagamine -  esimese sammuna tuleb keskenduda loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia (LTT) erialade kõrgkoolilõpetajate arvu olulisele suurendamisele, sest teaduse ja inseneeria oskused on innovatsioonis ja konkurentsieelise loomisel kriitilise tähtsusega.

11.   Absoluutses tipus PISA 6. tasemel oleme matemaatikas alles 17. kohal, parimast, Shanghaist kaheksa korda kehvemad ja loodusteadustes 9. kohal olles Singapurist kolm korda kehvemad. Nii et tippude osakaaluga ei ole meil küll põhjust rahul olla. Mina arvan, et kooli ega riigi haridussüsteemi ei tee heaks-halvaks testilahendamise oskus, vaid see, kuivõrd küpse, positiivse ja elus hakkama saavana noor haridusmasinast lahkub. Ehk siis mõõtmatult laiem oskuste ja väärtuste bukett kui pelgalt lugemine või arvutamisnobedus.

12.   Reaalainetes peaks meil tippe mitu korda rohkem olema. Sest reaalainete tipud on meie tulevased tippteadlased ja insenerid ning teadupärast käib teaduses ja innovatsioonis konkurents parimatest parimate peade vahel. Arvestades meie nappi rahvaarvu, peame tippude arvu suurendamisele erilist tähelepanu osutama.