<?xml version="1.0"?>
<rss version="2.0">
   <channel>
      <title>Eesti toit by Koolilaps</title>
      <link>https://padlet.com/kkool/4rt4fj99pzr3</link>
      <description>Koostajad:</description>
      <language>en-us</language>
      <pubDate>2018-03-13 11:27:51 UTC</pubDate>
      <lastBuildDate>2025-11-01 05:48:58 UTC</lastBuildDate>
      <webMaster>hello@padlet.com</webMaster>
      <image>
         <url></url>
      </image>
      <item>
         <title>               Eesti Toit</title>
         <author>sandraryytel</author>
         <link>https://padlet.com/kkool/4rt4fj99pzr3/wish/242725311</link>
         <description><![CDATA[]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2018-03-16 09:52:11 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/kkool/4rt4fj99pzr3/wish/242725311</guid>
      </item>
      <item>
         <title></title>
         <author>sandraryytel</author>
         <link>https://padlet.com/kkool/4rt4fj99pzr3/wish/242726899</link>
         <description><![CDATA[<div><strong>Eesti köök</strong> kitsamas mõttes on eesti rahvustoidud, nende valmistamine ja tarvitamine. Selle all peetakse tavaliselt silmas umbes 19. sajandi keskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroogasid.</div><div>Eesti köögi varasem kihistus on üsna sarnane teiste Põhja-Euroopa maadega. Selle määrasid ära kohalik kliima, maaharimistehnoloogia ning ühiskondlikud suhted.</div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2018-03-16 09:57:24 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/kkool/4rt4fj99pzr3/wish/242726899</guid>
      </item>
      <item>
         <title></title>
         <author>sandraryytel</author>
         <link>https://padlet.com/kkool/4rt4fj99pzr3/wish/242727269</link>
         <description><![CDATA[<div><strong>Eesti köök</strong> on eesti toiduvalmistamise traditsioon.</div><div>Alates põlluharimise levikust olid tähtsaimaks toiduseks kujunenud mitmesugused teraviljatoidud – puder, rokk, kört, leem jt. Tähtsaimaks kujunes aga hapendatud tainast tume rukkileib. Leib muutus kogu toidu ja elatise omamoodi sümboliks, muudel toitudel oli vaid leivakõrvase staatus. Musta leiba hinnatakse Eestis tänini. Lisaks leivale küpsetati hapendamata odrajahutainast karaskit, uuemal ajal ka nisujahust sepikut ja pühade puhul valget saia.</div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2018-03-16 09:58:37 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/kkool/4rt4fj99pzr3/wish/242727269</guid>
      </item>
      <item>
         <title></title>
         <author>sandraryytel</author>
         <link>https://padlet.com/kkool/4rt4fj99pzr3/wish/242727517</link>
         <description><![CDATA[<div>19. sajandi teisel poolel hakkasid Eestis koos omandisuhete ja majandusoludega muutuma ka toitumistavad. Järk-järgult said tuntuks ja kättesaadavaks uued toiduained ja -valmistamisviisid. Peamised rahvusvahelised mõjud tulid linnade ja mõisate kaudu Saksamaalt ja Venemaalt. Vürtspoodidesse ilmusid müügile soolaheeringas, manna, riis, suhkur, kohv ja vürtsid. Naisseltsid hakkasid korraldama kokakursusi, levis hoidistamine.<br><br></div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2018-03-16 09:59:21 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/kkool/4rt4fj99pzr3/wish/242727517</guid>
      </item>
      <item>
         <title></title>
         <author>sandraryytel</author>
         <link>https://padlet.com/kkool/4rt4fj99pzr3/wish/242727819</link>
         <description><![CDATA[<div>Eestile omane teraviljatoit on ka kama – keedetud, kuivatatud ja jahvatatud segaviljast jäme jahu, mida tavaliselt söödi hapupiimaga (uuemal ajal süüakse kama ka keefiri või jogurtiga). Lõuna- ja Ida-Eestis oli tuntud hapendatud kaerapuder – kiisel või kile. Puder, tavaliselt odrajahust, -tangudest või -kruupidest, oli taluperes armastatud toit, millel oli ka teatud rituaalne tähendus. Toitvuse poolest olid hinnatud ka põldoa- ja hernesupp.</div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2018-03-16 10:00:19 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/kkool/4rt4fj99pzr3/wish/242727819</guid>
      </item>
      <item>
         <title></title>
         <author>sandraryytel</author>
         <link>https://padlet.com/kkool/4rt4fj99pzr3/wish/242728117</link>
         <description><![CDATA[<div>Munatoidud olid Eesti talurahva toidusedelis haruldased, munapuder ja keedetud munad olid pühapäevaroad. Piimatoodetest tarvitati rõõska ja haput piima, võid ja kohupiima. Lisaks hapupiimale tarvitati joogiks kalja, pühade puhul õlut.</div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2018-03-16 10:01:28 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/kkool/4rt4fj99pzr3/wish/242728117</guid>
      </item>
      <item>
         <title></title>
         <author>sandraryytel</author>
         <link>https://padlet.com/kkool/4rt4fj99pzr3/wish/242728287</link>
         <description><![CDATA[<div>Munatoidud olid Eesti talurahva toidusedelis haruldased, munapuder ja keedetud munad olid pühapäevaroad. Piimatoodetest tarvitati rõõska ja haput piima, võid ja kohupiima. Lisaks hapupiimale tarvitati joogiks kalja, pühade puhul õlut.</div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2018-03-16 10:02:03 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/kkool/4rt4fj99pzr3/wish/242728287</guid>
      </item>
      <item>
         <title>VeriVorst</title>
         <author>sandraryytel</author>
         <link>https://padlet.com/kkool/4rt4fj99pzr3/wish/242729013</link>
         <description><![CDATA[<div><figure class="attachment attachment--preview"><img width="275" height="183"><figcaption class="attachment__caption"></figcaption></figure></div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2018-03-16 10:04:49 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/kkool/4rt4fj99pzr3/wish/242729013</guid>
      </item>
   </channel>
</rss>
