Maa teke ja areng by Vaike Rootsmaa

Proterosoikum ehk agueoon

2017-04-19 10:13:01 UTC

Pettai ja Kukrus

-Algus 2500 mln aastat tagasi, lõpp 542 mln aastat tagasi
-Maa keskkonna, biosfääri hapnikuga rikastumine
-Lõpuks loetakse kambriumi plahvatust
-Ürgkontinendid olid juba olemas

(Joonis 1.
Rekonstruktsioon Eelkambriumi merest stromatoliitidega)

Hadaikum

2017-04-19 10:13:33 UTC

Alex Meinhard
* 4,6 miljardit aastat tagasi, lõppes 4 miljardit aastat tagasi
* Vulkaaniliselt väga aktiivne periood
* Maad tabasid pidevad meteoriidisajud
* Hadaikumi lõpuks kujunes algne maakoor ja atmosfäär, moodustusid ookeanid
* Tänapäeval on leitud Hadaikumi perioodist vaid mõned kivimid

Ordoviitsium

2017-04-19 10:13:35 UTC

Vaher ja Paglant
- 488-443 miljonit aastat tagasi
- mere pealetung
- kliima praegusest tunduvalt soojem
- aegade suurim väljasuremissündmus Maal (hukkus 70-80% liikidest ja 22% selgrootute sugukondadest)
- meredes vohas mitmekesine mereelustik
- uued loomarühmad (sammalloomad, korallid)
- maismaa moodustas 5-10% planeedi kogupindalast
- kõige intensiivsema vulkaanilise tegevusega ajastu

Kambrium

2017-04-19 10:13:38 UTC

Karolin Valdmaa

- 542 - 458 miljonit aastat tagasi
- Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval.
- Kiire evolutsioon: Kambriumi plahvatus.
- Ilmus palju selgrootute rühmi: käsnad, ainuõõsed, lülijalgsed jne
- Paljudele loomadele kujunes mineraalne toes
-

Silur

2017-04-19 10:13:54 UTC

Norman ja Oskar
- algas 443 mln aastat tagasi
- meretase tõusis
- kalade domineerimine (primitiivsed)

- taimed jätkasid maismaa asustamist
- esimesed loomad tõusevad veest
- lõppes 419 mln aastat tagasi

Kriit

2017-04-19 10:14:07 UTC

Reinojaan ja Kivilaht
- Algus 145 mln aastat tagasi.
- Esimesed õistaimed
- Ookeanides ja meredes olid karbid (rudistid).
- Loomad: dinosaurused, uued imetaja- ja linnuliigid.
- Kontinentide eraldumine Kriidis põhjustas uue ookeani tekke ja teiste laienemise.
- Kriidi lõpul toimus massiline väljasuremine, nt dinasaurused ja merelised roomajad (peamine arvatav põhjus on meteoriidiplahvatus).

Rekonstruktsioon Ülem-Kriidi mereelustikust

Kriidi ammoniidid

Maailma kuulsaim kriidipaljand – Doveri valged kaljud

Hilis-Kriit

Juura

2017-04-19 10:14:11 UTC

Aune ja Hannela
*Algus 201 mln aastat tagasi ja lõpp 145 mln aastat tagasi
*Veetõus, mis jättis maha ulatuslikke merelisi setteid
*Taimed: paljasseemnetaimed ja sõnajalad
*Kivisüsi, põlevkivi, nafta
*Esimesed linnud
*Hiidroomajad - saurused

Karbon (Greete ja Jane)

2017-04-19 10:14:17 UTC

Greete ja Jane
- Kivisöeajastu
- Paleosoikumi aegkond
- 299 - 359 mln a tagasi
- Kliima soe ja niiske
- Võimsad metsad (osjade, koldade, sõnajalgade eellased)
- Kivisöelademed
- Lülijalgsed
- Osadel putukatel lennuvõime
- Esimesed roomajad maismaal
- Kõhrkalade kõrgaeg

Perm

2017-04-19 10:14:44 UTC

Helis ja Jolanta
*Paleosoikumi kuues ja viimane ajastu
*280-225 miljonit aastat tagasi
*kuiv, karm, külm
*vulkaaniline tegevus intensiivistus
*mandrid kerkisid
*liustikuid
*jääkate paljudes kohtades üle maailma
*paljasseemnetaimede osatähtsuse suurenemine
*kõige hävitavam organismide väljasuremine (permi ajastu lõpus)
*roomajad, luukalad, kahepaiksed

Devon

r_myllerson12 — 2017-04-19 10:15:05 UTC

Brigita ja Maria
- 416-359 milj. a. tagasi
- kivimite paksus Eestis võib ulatuda 500 meetrini
- palavaim ajastu Maa ajaloos (temp. 10-15 kraadi võrra tänapäevasest kõrgem)
- taimestiku plahvatuslik areng põhjustas kliima jahenemise, mis omakorda põhjustas taimede ja loomade väljasuremise

Kvaternaar

2017-04-19 10:15:28 UTC

Marie Speek
-Kvaternaar ehk antopogeen on viimane kolmest uusaegkonna perioodist geokronoloogilises skaalas.
-Kvaternaar on kronostratigraafiline üksus, ning geokronoloogiline ajastu.
-Kvaternaar algas 2,5 miljonit aastat tagasi ning kestab jätkuvalt.
-Seda ajastut iseloomustavad kliima järsk jahenemine ning tsüklilised muutused, glatsiaalsed pinnavormid ning inimeste suurenenud roll.
-Kliimamuutused on põhjustanud taimestku ja loomastiku ning inimeseevolutsiooni kiirenemist.

Paleogeen

2017-04-19 10:15:37 UTC

Berit Poljakov
•65-23 miljonit aastat tagasi(kestis u 42milj. aastat)
•Kainosoikumi ehk uusaegkonna vanim ajastu
•jaotatakse kolmeks ajastikuks: oligotseen, eotseen, paleotseen
•Teod, käsnad, korallid, merisiilikud
• lindude ja imetajate kiire areng - ilmusid kiskjalised, närilised, kabjalised, ahvilised, vaalalised
• kindlate taksonoomiliste gruppide kasvamine ja kahanemine terves maailmas
• ulatuslikud rohumaad

Neogeen

2017-04-19 10:15:41 UTC

Liis ja Kaidi
- ajastu, mis vastab ajavahemikule 23-2 mln a tagasi
- jaotatakse kaheks ajastuks: miotseen ja pilotseen
- jätkusid kontinentide kokkupõrked (mäeahelikud nagu Alpid, Himaalaja)
- mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme (kujunesid välja tänapäevased linnud ja imetajad)
- Aafrikas ilmusid varased inimeste eellased

Arhaikum

2017-04-19 10:15:47 UTC

Siim Maidla ja Martin Liivak
-geokronoloogilise skaala vanim eoon.
-ajavahemik ligikaudu 4.55 kuni 2.5 miljardit aastat tagasi.
-Arhaikum jaguneb neljaks perioodiks: neoarhaikum, mesoarhaikum, paleoarhaikum, eoarhaikum.
-atmosfäär koosnes peamiselt metaanist, ammoniaagist, lämmastikust ja süsinikdioksiidist

Ordoviitsium

2017-04-19 10:29:02 UTC