sõna - koostöö

sõna - jätkusuutlikkus

sõna - kestlik

sõna - pädevus

sõna - majandus

arengu eesmärk - tervis ja heaolu, sest minu meelest selle tagamine on kõige tähtsam.

arengu eesmärk - kaotada kõikjal veasus, sest kui on võimalik sellest lahti saada, siis mured, mis puudutavad tervist, toitumist jne vähenevad.

arengu eesmärk - puhas vesi ja sanitaaria, sest puhas vesi on tähtis hügieeni hoidmisele. Sellega saaks ära hoida mitmed tervisega seotud probleemid.

arengu eesmärk - kvaliteetne haridus, sest inimesi harides on võimalik neil paremini aru saada, mis on halb ja mis on hea, et nad oskaks enda eest korralikult hoolt kanda.

arengu eesmärk - üleilmne koostöö, sest jätkusuutlikuma maailma saavutamiseks peavad kõik inimesed tegema koostööd.

Sain teada kestliku arengu eesmärkidest, millest ma polnud varem kuulnud. Need andsid mulle parema ülevaate, mida on vaja jätkusuutliku maailma saavutamiseks, mida on tehtud ja mida on plaanis teha. Kui on võimalik saan enda poolt panustada.

Sain tead, et inimestel peab olema teatud oskused, mis aitavad neil teisi aidata. Näiteks peab inimesel olema suhtlusoskus, koostöö- ja konfliktilahendusoskus, empaatiavõime jne. Neid oskuseid arendades on võimalik paremini oma panust anda jätkusuutliku maailma saavutamiseks.

Kooskõlas 2. teadmisega, et ainult oskustest ei piisa. Jätkusuutliku maailma saavutamiseks pead sa enda panust andma. Seda siis oma eetilise käitumisega, panustamisega, lahenduste loomisega jne.

sõna - identiteet

sõna - isiksus

sõna - rahvus

sõna - kuuluvustunne

sõna - stereotüüp

grupp on eestlased - sellised jonnakad, tavaliselt joodikud, maainimesed ja agressiivsed võibolla

grupp on mu sõbrad ja meie grupp - pigem arvatakse, et oleme lärmakad, toredad ( ma loodan), hästi kokkuhoidvad ja lõbusad.

grupp on Rakvere Riigigümnaasiumi õpilased - võibolla arvatakse, et oleme targad, püüdlikud ja loovad

grupp on Rakvere elanikud - arvatakse, et oleme lahked, tagasihoidlikud.

mõte on, et inimesi on lihtne sildistada nende sotsiaalse identiteedi grupi jälgi, kuid selletõttu ei proovi me inimesi tundma õppima nende isiksuse pärast.

mõte on, et stereotüüpe on lihtne mingile grupile panna, aga need ei pruugi alati olla tõesed.

mõte on, et meie identiteet koosneb nii paljudest erinevatest aspektidest, et on võimatu ainult ühe aspekti tõttu inimesest täielikult aru saada.

sõna - võimulill

sõna - privileegid

sõna - võrdsus (täielik)

sõna - ühiskond

sõna - kroonleht

Eestis on sooline palgalõhe. Mehed saavad 17,7% rohkem palka. Peamiseks põhjuseks on see, et tööd on nii erinevad ja rohkem naisi töötab laotöölistena vms.

mõte - Meil on privileegid, kuid me ei mõista seda, sest need on meie ühiskonnas nii-öelda normaalsus.

mõte - 75% inimestel ei ole kas külmkappi, riideid riidekapis, voodit, kus magada, või katust pea kohal.

mõte - Pooled inimesed elavad ebahügieenilises keskkonnas.

sõna - väljaränne

Kui kõik suhtlevad omas keeles ja järgivad oma kultuuri, ei teki ühisosa - kapseldumine.

Lõimumine nõuab rohkem aega kui kohanemine. Selleks, et lõimuda mingi ühiskonnaga tuleb vastu võtta selle ühiskonna reeglite ja tavade mõistmine, baassõnavara omandamine.

Vaesemates riikides mõjutab rännet kliimamuutus, mille tõttu ei ole võimalik, näiteks põllumajandusega töötavatel inimestel, enam ära elada, sest ei saada piisavalt saaki.

Kliimamuutus ei mõjuta kõiki piirkondi negatiivselt.

Kliimamuutused toovad kaasa konflikte - ma ei arvanud, et see oleks üks põhjusteks, miks ühiskonnas võiks konflikte tekkida.

Inimkaubitsejad, kelle poolt sa kuhugile riiki ebaseaduslikult sisserändasid, võivad sundida sind tegema asju, mida sa ei taha - võivad muuta meie arvamust inimeste suhtes (sisserändajate). Arvame, et nad kõik on halvad, aga tegelikult neil lihtsalt pole muud valikut.

Maailma rahvastik võib kahanema hakata - isiklikult selle vastu pole mul midagi, sest inimesed on nagunii probleemsed.

sõna - kliimaprobleem

sõna - kobarkriis

sõna - tasaareng

sõna - fossiilkütus

sõna - majanduskasv

Kliimasoojenemine toob endaga kaasa hullemaid kliimakatastroofe. Levivad suuremad/jõulisemad tsüklonid, põuad, üleujutused jne, mis sunnib inimesi ümber asustama. See on eriti ränk noortele, kes ei tea, mida tulevik võib tuua.

Eestis peatakse majanduskasvu vajalikuks. Pigem kardetakse seda, et kui ühiskond on võrdsem, siis võib see kuidagi seostada Nõukogude ajaga ning sellest üritatakse hoiduda. Tegelikult elukvaliteedi kasv pidurdub pärast kindla sissetuleku taseme saavutamist.

Selleks, et vähendada majanduskasvu ning suurendada heaolu riigis, on mitmeid võimalusi. Esiteks tuleks SKP asemel võtta kasutusele heaolumõõdikud. Teiseks tuleks võtta kasutusele 4-päevane töönädal ja töökohtade jagamine. Kolmandaks tuleks kehtestada rikkuse maks, mille alla ei ole mõeldud baasvajaduste katmine.

Majanduskasv ei too heaolu. Ma isiklikult arvasin, et majanduskasv on oluline ja aitab saavutada paremat elu.

On olemas tagasipõrkeefekt. Muutes midagi odavamaks või kallimaks, ei tähenda, et see lõpuks oleks kokkuhoidlik, vaid tagasipõrkeefektina kulub sama palju energiat. Seepärast peaksin ise indiviidina jälgima kuhu mu energia läheb, miks ja kuidas. Selle järgi saaksin teha valikuid, mis ikka oleksid jätkusuutliku maailmaga kooskõlas.

Kliimakriis ei ole ainuke kriis. Kobarkriisis olema juba ületanud piire, kust tagasi minemine on küllalti keerukas, kuid mitte võimatu.