1. Üksikvanema stereotüüp - vanem on võimeline toime tulema kõikide raskustega ning on iseenesest tugev ja enesekindel, sest kui ta omal valikul jäi üksikuks,

siis teiste arvates see näebki välja nagu inimene on kindel enda võimetes ning ei vaja abi.

2. Jõusaali stereotüüp (peegliinimesed) - inimesed jõusaalis on rohkem keskendunud oma välimusele, kui tervisele või spordi tegemisele, sest tihtipeale võib

selliseid inimesi näha jõusaalis ning paljud võivadki arvata, et kõik inimesed on huvitatud ainult oma välimusest ja mitte millestki muust, kuid tegelikult ei käi see kõigi kohta.

3. Lapsepõlvesõprade stereotüüp - kui lapsepõlvesõbrad kasvavad suureks, siis nad suure tõenäosusega ei ole enam nii lähedased, kuna neil on erinevad huvid ja maailmavaated, sest selliseid sõprussuhteid on peaaegu kõigil olnud ning tihti lapsepõlvesõbraga enam tulevikus ei suhelda.

4. Kooli stereotüüp (nohikud) - nohikuteks peetakse inimesi, kes on pühendunud õppimisele või oma olemuselt väga targad, sest teistel on kergem arvata halvasti nendest, kellel läheb paremini, kui keskenduda oma isiklikule arengule.

1. Igal inimesel on oma identiteet, mis eristab meid teistest . See on oluline, sest kõik peaksid mäletama, kes nad on ja olema uhked ja õnnelikud selle üle ning mitte võrdlema ennast teistega.

2. Identiteet võib teha meid ka teistega sarnasteks. Kui inimesed on üksteisega sarnased siis nad saavad ka omavahel läbi ning neil võivad olla sarnased huvid, mis on oluline, sest siis saab ka uusi sõpru.

3. Kui kõik inimesed oleks samasugused, siis maailm oleks igav. See on tähtis teadmine, kuna tihti paljud ei väärtusta ennast ning arvavad, et olla keegi teine on parem, kuid selline maailm ei areneks ega oleks huvitav.

Identiteedi ja mitmekesisuse aktsepteerimine on oluline jätkusuutliku maailma loomisel, sest siis inimesed ei hakka ennast võrdlema teistega ega arvama, et neil on midagi viga, tänu sellele inimesed oleksid õnnelikumad ning oleksid valmis panustama maailma arengusse.

1. Kui tööle asub noor ja vanemad inimesed ei võta teda tõsiselt ega austa teda ning käitutakse temaga, nagu lapsega.

2. Kui inimesel on probleemid alkoholiga ja ta sõidab ühistranspordis, siis väga paljud ei soovi tema kõrvale istuda, kuna ta võib tunduda neile ebameeldiv.

3. Kui inimene on teisest rassist, siis riigi kodanikel võib tekkida temast stereotüüpne arvamus.

4. Kui inimesed kohtavad homoseksuaale, siis võivad käituda nende vastu väga kurjalt ning isegi kasutada vägivalda.

1. Maailmas on nii kõrgema kui ka madalama sotsiaalse klassi esindajad ning tuleb meeles pidada, et nende edukus elus ei pruugi olla sama. See on tähtis teadmine, sest tuleb austada kõiki inimesi vaatamata nende sotsiaalsele klassile.

2. Ainult 8% inimestest on ligipääs internetile. See jäi mulle hästi meelde, sest alati arvasin, et peaaegu kõigil on ligipääs internetile. Tuleb aga välja, et peaaegu tervel maailmal on selles suhtes raskusi ning see andis ka parema aru saama ümbritsevast maailmast.

3. 14% inimestest on näljas või alatoitunud. See teadmine on väga kasulik, sest me kõik oleme võimelised seda mõjutada, näiteks kui ei viska toitu ära ning ei söö üle.

Sotsiaalse õigluse ja võrdsuse tagamine on oluline jätkusuutliku maailma loomisel, sest siis kõik inimesed saavad panustada võrdselt ühiste eesmärkide nimel ilma, et kellelgi oleksid mingid piirangud.

Ränne mõjutab ühiskonda ja majandust. Varem ei teadnud, et rahvusvahelised rändajad toodavad ligi kümnendiku maailma majanduse kogutoodangust. Arvan, et see on oluline teadmine, kuna kõik inimesed on seotud oma riigi majandusega.

Meedia mõjutab avalikku arvamust suurel moel. Arvan, et kõiki tänapäeva inimesi on meedia mingil moel mõjutanud ning tihtipeale on see mõju pigem negatiivne. Ka mind on meedia mõjutanud nii positiivses kui ka negatiivses mõttes ning vahel see mõju ei lase olla ka sina ise.

21. sajandil võib kliima saada põhiliseks rändepõhjuseks. Tänu sellele teadmisele inimesed võivad hakata rohkem hoolima kliimamuutustest ning ka omamoodi panustama kliima heaolusse.

Eestlasi oli Eestis 90ndate alguses ainult 61%. Selle kohta ma ka varem ei teadnud midagi ning oli tore saada uut infot minu elukohast.

Kahjuks sellest tunnist ei kõnetanud mind otseselt midagi, kuid oli siiski tore saada uusi teadmise rände teemal ning kohtuda Ukraina põgenikega.

Kõik teemad, mida tundides käsitlesime, olid seotud rahu ja konfliktiga ning see teema on oluline jätkusuutliku maailma loomisel, sest tänu sellele saavad inimesed rahulikult elada ja samuti ka nautida elu.

Paljud arvavad, et majanduskasv on alati kasulik. Tegelikult ei ole see päris nii ning majanduskasv võib osutuda üsna kahjulikuks. Selline arvamus takistab ka tasaarengu toimimist, kuna inimesed usuvad, et majanduskasv on hea ning ei tekita neile kahju.

Sain teada, mis on tasaareng. Tasaarengu tulemusel saavutatakse keskkondlik jätkusuutlikkus, sotsiaalne võrdsus ja heaolu. Arvan, et see mõjutaks praegust maailma ning aitaks luua jätkusuutlikuma ja parema keskkonna elamiseks, kuna siis oleksid inimesed võrdsete õigustega ning tunneksid, et nende panus on samuti tähtis.

Kliimakriis ei ole ainuke kriis ning peale seda on veel palju kriise, millele tuleks tähelepänu pöörata. Üheks selliseks kriisiks on näiteks inflatsioon ning see põhjustab hinnatõuse. Hinnatõusud puudutavad kõiki inimesi ning need võivad märkimisväärselt raskendada teatud isikute elu.

Sain teada, et toimuvad kliimakonverentsid. Suurtel kliimakonverentsidel ei otsustata tavaliselt midagi kindlat ära.

Mind kõnetas kriisiteema, kuna tänapäeva maailmas kõik me puutume kokku inflatsiooniga ning see mõjutab väga paljusid.

Kõnetas ka see, et kooli kõrvalt tüdrukud hakkasid tegelema sellega, mida nad oluliseks peavad. Arvan, et kõik me teeme midagi kooli kõrvalt ning vahel olulised sündmused panevad meid ka koolist puuduma.

Arvan, et saaksin antud teemasse panustada, kui vähendaksin plasti tarbimise ning räägiksin sellest teemast rohkem sotsiaalmeedias ja ka lihtsalt tuttavate vahel.

Mõeldes tagasi viimastele nädalatele mulle tuli arusaam, et tegelikult terve see maailm sõltub peamiselt inimestest ning sellest, kuidas nad maailmasse suhtuvad. Kui kõik inimesed oleksid nõus panustama maailma heaolusse, siis ka probleeme oleks palju vähem, kui neid üldse oleks. Kõik alati räägivad, et peab mingil moel kõike paremaks tegema, kuid äkki enne seda tuleks iseennast paremaks teha ning mõista, kui suurt rolli tegelikult iga inimene maailmas mängib.

Arvan, et maailmahariduse nädal tuleb huvitav ning väga sotsiaalne.

Veidi kardan, et mõni asi võib minna mitte plaanipäraselt.

Samuti on väike hirm, et ajanappuse tõttu ei tule kõige parem tulemus.