Riigid ja nende suhted on kujunenud konfliktide ja muutuste tulemusel. by Grete Kask

Kaart

karolinasarapuu — 2025-02-20 12:47:37 UTC

Valitsejad

karolinasarapuu — 2025-02-20 12:48:38 UTC

Üks silmapaistvamaid Frangi riigi valitsejaid oli Chlodovech, kes oli isalt võimu võtmise ajal kõigest 16-aastane ning ta asus otsekohe territooriumi laiendama. Juba 488. aastal suutis ta hõivata viimase Rooma asevalitseja valduse ning suunas rünnakud teiste naabrite vastu. Ajapikku õnnestus tal vallutada peaaegu kogu Gallia. Samal ajal kõrvaldas ta põhikonkurendid, teised frangi väikevalitsejad, ning temast sai kõikide frankide kunigas. Tema pojad, aga polnud nii head valitsejad kui tema. Neid kutsuti Merovingideks ning nad arvasid, et nad olid jumalikku päritolu ja kõik tema järeltulijad seadsid oma eesmärgid troonile. See tõi kaasa palju kodusõdu ning Merovingid olid ühed kõige halvemad Frangi riigi valitsejad.

Kõige silmapaistvam frangi riigi valitseja oli aga Karl Suur. Karl Suur valitses aastatel 768-814 ning ta krooniti ka keisriks. Ta jätkas naabrite alistamist. Tema valitsemise ajal möödusid vaid 2 aastat ilma sõja ja võitluseta ning just tema valitsemise ajal saavutas Frangi riik oma suurima ulatuse. Itaalias purustas Karl Suur langobardid, kes ohustasid paavsti ja Kirikuriiki, ning ühendas Põhja-Itaalia Frangi riigiga ning Ida pool alustas Karl vallutustraditsiooni, milles olid ühendatud maa hõivamine ja rahva sunniviisiline ristiusustamine. 772-803 alistati väikestes kogukondades elavad ja oma hõimuusundit järgivad saksid ning nad pidid lõpuks rahu paluma ja ristiusu ning frankide võimuga leppima. Hispaanias sõdis Karl Suur moslemitega. Kuid ühe sõjakäigu lõpus sattus tema järelvägi Roncesvallesi mäekurus baskide varitsusele ja hävitati.

Valitseja/te pilt

karolinasarapuu — 2025-02-20 12:49:02 UTC

Mõisted

karolinasarapuu — 2025-02-20 12:49:14 UTC

Dünastia - valitsejasugu, samast suguvõsast põlvnevad kuningad

Merovingid - Chlodovechist põlvnenud Frangi kuningate dünastia

Karolingid - Karl Martellist põlvnenud Frangi kuningate dünastia

Impeerium - keisririik; suurriik, kuhu kuulub palju rahvaid

Krahv - piirkondlik asevalitseja, kelle nimetas kuningas; hiljem muutus aadlitiitliks

Hertsog - hertsogkonna päritava võimuga valitseja

Normannid-viikingid

Saratseenid-moslemite või araablaste nimetus keskaegses Euroopas

Lunaraha-vabaks ostmiseks makstav summa

Riigi saatus

karolinasarapuu — 2025-02-20 12:49:26 UTC

Kodusõja tõttu jagati Frangi riik kolmeks: Lääne-Frangi riik, Ida-Frangi riik, Keskriik. Samal ajal kui karl Suure järeltulijad omavahel maid jagasid, vapustas Frangi riiki sissetungijad kõigist ilmakaartest. 8.nda sajandi lõpus Põhjast tulid viikingid ehk normannid, kes tõid kaost ja hävinut Briti saartel, 9.nda sajandi keskel lõunaosa ründasid Põhja-Aafrikast ja Hispaaniast tulnud moslemid ehk saratseenid ja 9.nda sajandi lõpus idapoolt hakkasid terroriseerima Euroopasse tunginud rändrahvast ungarlased ehk madrjarid. Karolingide kuningriigid ei suutnud viikingite, saratseenide ja ungarlaste ootamatutele rünnakutele kuigi tõhusalt vastupanu osutada, sest nende territooriumid olid liiga suured. Kuna kuningal puudus kindel residents, jõudsid teated ohust kohale liiga hilja ja sündmuspaigale kohale jõudmine võttis nii kaua aega, et sissetungijad olid selleks ajaks juba ammu lahkunud. Seetõttu hakati koonduma kohalike aadlike ja piiskoppide ümber, kellel oli treenitud sõjavägi. Nii muutusid ilmalikud ja vaimulikud suurnikud aina enam uuteks isandateks ning Euroopa killustus väikesteks territooriumiteks ja riik kaotas tähtsuse.

Kasutatud kirjandus

karolinasarapuu — 2025-02-20 12:49:42 UTC

Keskaeg. Ajalooõpik 7. klassile. I osa

lk 18, 22

Frangi riigi kaart (https://quizizz.com/admin/quiz/60c0a18793008600200c5c58/ajalugu-frangi-riik-ja-karl-suur) 20.02.2025

Clodovech (https://et.wikipedia.org/wiki/Chlodovech_I) 20.02.2025

Karl Suur (https://annaabi.ee/karl-suur-slaidid-m51139.html) 05.03.2025

Riigi tekkimine ja kujunemine

gretekask — 2025-02-20 12:51:53 UTC

Peale Rooma riigi nõrkusperioodi 3.sajandil tungisid frangid ehk germaanid läände, üle Reini jõe ning hakkasid sinna rajama väikeseid külasi. Nad harisid põldu, pidasid loomi ning paljud mehed said hea õnne korral teha karjääri Rooma sõjaväes. Kui Rooma riik kokku varises hakkasid valitsema kohalikud hõimupealikud. 481. aastal oli üks neist just Chlodovech, kes oli võimu ülevõtmise ajal 16-aastane. Otsekohe alustas ta oma territooriumi laiendamisega. Peale Chlodovechi surma 511ndal aastal, pärandati Lääne-Euroopa kõige võimsam riik tema järeltulijatele, keda kutsuti Merovingideks. Kuna kõik järeltulijad pidasid ennast jumalikku päritolu, üritasid nad kõik saada troonile mis muidugi tõi kaasa pidevad riigi jagamised, võimuvõitlused ja perekondlikud tapatalgud. Poegade sõdimise tõttu nõrgenes Merovingide võim. Selle tõttu kogu võim nende paleeülemate kätte, kes olid edukad sõjaväejuhid. Üks tähtsamaid paleeülemaid oli Karl Martell ning tema poeg Pippin Lühike kõrvaldas troonilt viimase Meronvingide soost kuninga ja pani alguse Karolingide dünastiale.

Valitseja/te pilt

gretekask — 2025-03-06 13:05:06 UTC

Riigi tekkimine ja kujunemine

gretekask — 2025-03-24 16:40:04 UTC

Viikingitel tegelikult ei olnudki enda riiki. Nad elasid Skandinaavias ning viikingiretked hakkasid pihta alles siis kui kõigile ei jagunud enam haritavat maad. Viikingiretked hakkasid hea õnne korral neile tooma varandust, tõusu ühiskonnaredelil, au ja ka kuulsust. Pikkadel mereretkedel avastati poolkogemata uusi ja senitundmatuid maid, kuhu osa viikingeid koos perega elama kolis. 9.ndal sajandil Islandi saar ja 10.ndal sajandi lõpus Gröönimaa, 1000. aasta paiku jõudsid nad isegi Põhja-Ameerikasse.

Kaart

gretekask — 2025-03-24 16:55:44 UTC

Kasutatud kirjandus

gretekask — 2025-03-24 16:58:16 UTC

Keskaeg. Ajalooõpik 7.klassile II osa lk 26-29

Viikingiretke kaart

(https://annaabi.ee/viikingid-m121319.html)

24.03.2025

Viikingi valitseja

(https://annaabi.ee/viikingikuningate-o.html)

24.03.2025

Valitseja pilt

(https://www.ukposters.co.uk/viking-with-ax-and-shield-on-white-f245157220)

24.03.2025

Valitsejad

gretekask — 2025-03-24 17:37:53 UTC

Viikingitel oli viikingikuningas, kes oli väikekuningas võrreldes Lääne-Euroopa valitsejatega. Viikingikuningate võim oli ebakindel ja piiratud. Sageli nimetati kuningaks viikingiretke juhti. Ühtegi viikingikuningat nimepidi teada ei ole.

Valitseja/te pilt

gretekask — 2025-03-24 17:40:52 UTC

Mõisted

gretekask — 2025-03-24 17:44:55 UTC

Viiking- rüüsteretkel (nn viikingiretkel) olev skandinaavia sõdalane, tähendab ka lihtsalt viikingiaegset skandinaavlast.

Viikingiaeg- Euroopa ajaloo periood ( u 800-1050), mida iseloomustavad Skandinaavia sõdalaste sõja- ja kaubaretked.

Ting- rahvakoosolek Skandinaavias.

Ruunid- viikingite tähestik.

Saaga- lugulaul.

Skald- lugulaulude koostaja ja ettekandja viikingiühiskonnas.

Riigi saatus

gretekask — 2025-03-24 17:52:27 UTC

Väikekuningate omavaheliste võitluste tagajärjel hakkas võim Skandinaavias koonduma nii, et 11.ndaks sajandiks oli tekkinud kolm riiki: Taani, Norra ja Rootsi. Riigi kujunemise käigu võtsid kuningad vastu ristiusu ja sundisid oma alamaid seda sama tegema. Järjest olulisemaks muutus kaubandus ning kuningad pidid tagama kaubateede ohutuse ning tänu sellele oligi viikingiretkede aeg läbi.

Riigi tekkimine ja kujunemine

karolinasarapuu — 2025-04-01 18:56:55 UTC

Rooma keisririigi ainuvalitsejaks sai 324.ndal aastal keiser Constantinus Suur, kes tõi keisriigii pealinna üle Roomast Byzantioni, mille uueks nimeks sai Kontantinoopol ning toetas ristiusku. 395ndal aastal jagati Rooma impeerium kaheks Theodosius Suure poolt. Lääne-Rooma hõivati germaanlaste poolt, kes kukutasid keisrivõimu ning ehitasid keisririigi varemetele oma riigid ning Ida-Rooma jäi püsima. Keiser Justinianusel õnnestus taastada Rooma impeeriumi muistne hiilgus, kuid lühikeseks ajaks. Ta tugevdas sõjaväge ning laevastikku ja vallutas tagasi Põhja-Aafrika, Lõuna-Hispaania ja Itaalia. Tema käsul koondati kõik seadused ühte koodeksisse ja rajati uhkeid ehitisi. &.sajandi lõpus sattus keisririik uute rünnakute alla ning lisaks kõigele tekkisid 8.sajandil siseriiklikud vastuolud.

Kaart

karolinasarapuu — 2025-04-01 18:57:10 UTC

Valitseja/valitsejad

karolinasarapuu — 2025-04-01 18:57:35 UTC

Kaks kõige tuntumat Bütsantsi keisririigi valitsejat olid Constantinus Suur ning Justinianus.

Constantinus Suur valitses aastatel 306-337, Ta oli 57. Rooma keiser. Ta tõi keisririigi pealinna Roomast üle Byzantioni, mille ueeks nimeks sai Konstantinoopol. tema valitsemisajal lõpetati Rooma keisririigis kristlaste tagakiusamine ning hakati ristiusku toetama.

Keiser Justinianus valitses aastatel 527-565. Tal õnnestus mõneks ajaks taastada Rooma impeeriumi muistne hiilgus. Oma valitsemisaja jooksul tugevdas ta sõjaväge, laevastikku ning vallutas ka tagasi Põhja-Aafrika, Lõuna-Hispaania ja Itaalia. Justinianuse käsul koondati ühte koondeksisse kõik Rooma seadused. Tema käsul rajati uusi uhkeid ehitisi, millest kõige kuulsam on Hagia Sophia katedraal ning see on ikka veel alles.

Valitseja/te pilt

karolinasarapuu — 2025-04-01 18:57:54 UTC

Mõisted

karolinasarapuu — 2025-04-01 18:58:10 UTC

Bütsants - Ida-Rooma keisririik keskajal

Riigi saatus

karolinasarapuu — 2025-04-01 18:58:16 UTC

sajandil vallutasid Jeruusalemma Väike-Aasiasse sissetunginud türklased-seldzukid. Kui keiser nende vastu abi Lääne-Euroopalt küsis, suundusid Euroopa rüütlid paavsti eestvõttel Vahemere idakaldale moslemitega ise võitlema nin ei soovinud keisri huvidega arvestada. 1024ndal aastal vallutati Konstatinoopol ristisõdijate poolt, kes hiljem rüüstasid kogu linna. Hiljem taastas keiser oma võimu, kuid mitte riigi vana hiilgust ning Bütsantsi ajalugu lõppes 1453. aastal kui türklased vallutasid Konstantinoopoli.

kasutatud kirjandus

karolinasarapuu — 2025-04-01 18:58:34 UTC

Keskaeg. Ajalooõpik 7. klassile. II osa

lk 10-14

Bütsantsi keisririigi kaart

(https://et.wikipedia.org/wiki/B%C3%BCtsants#/media/Fail:B%C3%BCtsants650.png)

Constantinud Suur

(https://et.wikipedia.org/wiki/Constantinus_Suur#/media/Fail:Rome-Capitole-StatueConstantin.jpg)

Justinianus

(https://et.wikipedia.org/wiki/Justinianus_I#/media/Fail:Mosaic_of_Justinianus_I_-_Basilica_San_Vitale_(Ravenna).jpg)

Valitseja/te pilt

karolinasarapuu — 2025-04-01 19:51:25 UTC

Riigi tekkimine ja kujunemine

karolinasarapuu — 2025-04-03 11:32:41 UTC

sajandil langes Inglismaa anglosakside kuningriik korduvalt võõramaiste sissetungijate ohvriks. Taani kuningad liitsid sajandi algul Inglismaa mitmekümneks aastaks Taani külge. Inglismaad tabas aastal 1066 mitu rünnakut järjest mille käigus kuningas Edward Usutunnistaja surnuks lasti. Peale Edwardit sai uueks valitsejaks Harold ning tal õnnestus norralaste vägi Põhja-Inglismaal Stamford Bridge´i lahingus puruks lüüa.

Kaart

karolinasarapuu — 2025-04-03 11:32:47 UTC

Valitsejad

karolinasarapuu — 2025-04-03 11:33:01 UTC

Kuningas Edward Usutunnistaja (1044-1066) suri ning ühtegi järeltulijat tal polnud. Kuningaks valiti krahv Harold. Juhust kasutas Norra kuningas Harald Hardrada , kes väitis et Inglismaa troon kulub talle. Haroldil õnnestus Stamford Bridge'i lahingus puruks lüüa. Lähenes oht ning Normandia hertsog William väitis, et tema oli tõeline troonipärija. Kuninga ning Williami vahel tekkis sõda ning pikast rännakust nõrgendatud väed said normannidelt Hastingsi lahingus lüüa ja kuningas hukkus. William sai hüüdnimeks Vallutaja ning lasi ennast Inglismaa kuningaks kroonida. Vallutuse tagajärjel tekkis Inglismaa-Normandia ühisriik. Inglismaa valdused mandril suurenesid veelgi, kui trooni päris Anjou krahv Henry II ning tema jättis endast järele hästi korrastatud riigi. Henry trooni päris tema poeg Richard Lõvisüda I (1189-1199), kes sai tuntuks legendaarse väejuhina. Tema noorem vend John asus peale teda troonile ning tema sai hüüdnimeks Maata, kuna ta kaotas suurema osa Inglismaa valdustest mandril, sealhulgas ka Normandia ja Anjou.

Valitseja pilt

karolinasarapuu — 2025-04-03 11:33:24 UTC

Mõisted

karolinasarapuu — 2025-04-03 11:33:32 UTC

anglosaksid - Saksamaa, Taani ja Hollandi aladelt saabujad.

Normannid - viikingid

Riigi saatus

karolinasarapuu — 2025-04-03 11:33:36 UTC

Keskaegne periood Inglismaal lõppes järkjärgulise ülemineku kaudu, kuid ajaloolased tähistavad selle lõppu üldiselt Bosworthi välja lahinguga 1485ndal aastal. See lahing oli uskumatult oluline, sest see lõpetas Rooside sõjad ja tähistas viimase Plantageneti kuninga Richard III surma.

Kasutatud kirjandus

karolinasarapuu — 2025-04-03 11:33:42 UTC

Kaart

(https://et.wikipedia.org/wiki/Anglosaksi_Inglismaa#/media/Fail:Cnut_lands.svg)

Keskaeg. Ajalooõpik 7.klassile I osa lk 136-139

Edward Usutunnistaja pilt

(https://www.taskutark.ee/inglismaa/)

Riigi kujunemine ja tekkimine

gretekask — 2025-04-24 06:17:18 UTC

Vana-Vene riigi kujunemine on tihedalt seitud idas tegutsenud viikingitega, keda nimetatakse varjaagideks. Legendi kohaselt kutsuti 862. aastal kolm venda teiselt poolt merd maad valitsema. Arheoloogilised leiud kinnitavad, et 9.-10. sajandil mängisid skandinaavlased Vana-Vene riigi arengus olulist rolli.

Esimene teadaolev Vürst oli Rjurik, kes valitses Loode-Venemaal, kas Ladooga või Novgorodi piirkonnas. 880. aasta paiku asus võimule tema järeltulija Oleg, kes vallutas Kiievi ning muutis selle riigi keskuseks. Järgmiste valitsejate ajal laienes riik veel rohkemgi, vallutati ja liideti uusi alasid ja rahvaid. Mõned vürstid üritasid isegi rünnata suurt Bütsantsi impeeriumi, kuid enamasti ilma suurema eduta.

Vana-Vene riik oli rahvuselt väga mitmekesine. Põhjapoolsetel aladel elasid 9.sajandil valdavalt soomeugrilased, kuid lõuna poolt asus sinna üha enam slaavlasi. Enamik neist rajas elamuid kaubateede äärde tekkinud linnadesse ja nende ümbrusse. Ka varjaagid liikusid mööda kaubateid ning osa neist jäi koos peredega linnadesse elama. Riigi lääneosas elas baltlasi, idaosas türgi rahvaid. sajandite jooksul need erinevad rahvad segunesid ja omandasid ühtse vene keele ning kultuuri.

Kaart

gretekask — 2025-04-24 06:19:03 UTC

Valitsejad

gretekask — 2025-04-24 06:20:20 UTC

Rjurik on esimene teadaolev Vana-Ven riigi vürst, ta valitses üksnes Põhja-Venemaal, kas Vana-Laadogas või hilisemas Novgorodis.

Vürstinna Oleg on ainus teadaolev naissoostr valitseja Vana-vene riigis. Ta valitses aastatel 945-960. Ta valitses oma alaealise poja Svjatoslavi esindajana. Mõndade andmete põhjal oli Olga pärit Pihkvast. Ta oli esimene kristlane Vana-Vene valitsejate seas.

Valitseja pilt

gretekask — 2025-04-24 06:21:16 UTC

Millal?

gretekask — 2025-04-24 07:27:09 UTC

Saja aastaseks sõjaks hakati nimetama sõjalisi konflikte Inglismaa ja Prantsusmaa vahel, mida hakati kutsuma Saja-aastaseks sõjaks. See toimus 1337-1453 aastal.

Riigi tekkimine ja kujunemine

karolinasarapuu — 2025-04-24 07:28:14 UTC

Kui viimane Karolingide dünastia kuningas suri 987.ndal aastal ilma pärijata valiti troonile Hugues Capet. Esimeste Kapetingide domeen oli väga väike, sest kuningas valitses otseselt ainult kitsast ala Pariisi ümbruses Ülejäänud Prantsusmaa oli läänistatud suurvasallidele . 11.sajandil tõusid suurimate vasallide hulka Inglismaa kuningad. Kuningavõimu tugevnemisele suudeti siiski panna alus Kapetingide poolt. Üks oluline samm olevat olnud troonipärimisõiguse kindlustamine. Kuningas Hugues lasi oma poja juba eluajal tulevaseks kuningaks kroonida.

Kaua tegelikult kestis ning mitu põlvkonda selles osales?

gretekask — 2025-04-24 07:28:18 UTC

Kuna tegelikult ei sõditud koguaeg vahetpidamata 116 aastat, vaid vahepeal tuli ette päris pikki rahuperioode. Saja-aastases sõjas osaes umbes 4-5 põlvkonda.

Kaart

karolinasarapuu — 2025-04-24 07:28:22 UTC

Põhjused

gretekask — 2025-04-24 07:28:27 UTC

Sõja põhjuseks oli see, et Philippe Ilusa pojad surid ilma pärijateta ning kuningaks valiti tema vennapoeg , Valois dünastia esindaja Philippe VI. Inglaste arvates oleks trooni pidnud pärima hoopis Inglise kuningas Edward III, kes oli Philippe Ilusa tütrepoeg.

Valitsejad

karolinasarapuu — 2025-04-24 07:28:37 UTC

Kõige edukam kuningavõimu laiendaja oli Philippe II Auguste,kes valitses aastal 1180-1223. Ta muutus võimsaimaks lääniisandaks Prantsusmaal ning lõi materiaalsed eeldused võimu edasiseks koondumiseks. Ta kolmekordistas oma domeeni ning hakkas seda ka valitsema palju efektiivsemalt kui enne. Philippe Auguste' i poeg Louis IX Püha, kes valitses aastatel 1226-1270, oli ka populaarne valitseja.Teda peeti rahuarmastavaks ja õiglaseks valitsejaks, kuid samas ka karmiks ja järeleandmatuks.

Valitseja pilt

karolinasarapuu — 2025-04-24 07:28:51 UTC

Mõisted

karolinasarapuu — 2025-04-24 07:29:03 UTC

Ordaal - nn jumalakohus,kus kaebealuse süü tehti kindlaks nt vee- või tuleprooviga

Generaalstaadid - kuningriigi kolme seisuse (vaimulikud, aadlikud ja linnakodanikud) esindajate kogu, mille kuningas kriitilistes olukordades kokku kutsus

Riigi saatus

karolinasarapuu — 2025-04-24 07:29:11 UTC

Keskaegse Prantsusmaa saatus oli keeruline, kuna dünastiad vahetusid, sõjad, sisetülid ja lõpuks tugevama kuningavõimu kujunemine. Inglismaa ja Prantsusmaa vahel oli 1337–1453 oluline sõda. See põhjustas tohutut hävingut. Sõda lõppes Prantsusmaa võiduga ning inglased kaotasid oma valdused mandril. Tulemuseks tugevnes kuningavõim oluliselt ning Prantsusmaa kerkis üheks võimsamaks riigiks Euroopas.

Osapooled

gretekask — 2025-04-24 07:29:16 UTC

Osapooled olid Inglismaa ja Prantsusmaa.

Inglismaa valitseja oli Edward III, kes oli Philippe Ilusa tütrepoeg ning tema oli edukas sõja algul, kuna tal oli pikkade vibudega relvastatud jalamehed, kelle nooled läbisid rüütlite turvise.

Prantsusmaa valitseja oli Philippe VI, ning Prantsusmaa oli edukas siis kui Jeanne d 'Arc alustas vasturünnakut ja vabastas inglased piinamisrõngast.

Kasutatud kirjandus

karolinasarapuu — 2025-04-24 07:29:35 UTC

Keskaeg. Ajalooõpik 7.klassile I osa lk 140-141

(19.04.2025)

https://www.taskutark.ee/prantsusmaa-ja-saja-aastane-sod/

(19.04.2025)

Kaart

https://et.wikipedia.org/wiki/Keskaegne_Prantsusmaa

(19.04.2025)

Philippe II auguste pilt

https://et.wikipedia.org/wiki/Philippe_II

(19.04.2025)

Valitseja pilt

gretekask — 2025-04-24 07:29:43 UTC

Edward III

Pöördepunktid

gretekask — 2025-04-24 07:29:56 UTC

1346ndal aastal toimunud Crecy lahingut peetakse üheks pöördepunktiks, sest see näitas varem võimatuks peetud rüütliväe nõrkust.

14.sajandi keskel raskendas sõda katkuepideemia - Must Surm. See tappis umbes kolmandiku elanikkonnast ja halvendas viljaikalduse ja sõja tagajärjel talurahva olukorda, kuna tõusid maksud.

Mäss troonipärija vastu puhkes Pariisis 1358ndal aastal levis ka maapiirkondadesse. 1381sel aastal hakkasid Inglismaal mässama ning neil õnnestus vallutada London. Talupojad hävitasid mõisdokumente, kus olid kirjas nende kohustused.

Jeanne d' Arc

gretekask — 2025-04-24 07:30:18 UTC

Jeanne d 'Arc oli esimene naisrüütel. Ta oli madalat päritolu, sündinud Prantsusmaa külas. Ta aitas suure sõjaväe eesotsas Prantsusmaad Saja-aastases sõjas mitme märkimisväärse võiduni. Jeanne kandis rüütlile omast rüüd ning relvi. Kuna keskajal olid rüütlid ainult mehed oli see äärmiselt ebatavaline ning ennekuulmatu, et naine sai ka rüütel olla. Seda peeti patuks, kuna see oli Jumala poolt loodud korrale vastuastumine. 1431.sel aastal langes Jeanne vangi burgundlaste kätte, kes andsid ta lunaraha eest inglastele. Tema üle korraldati suur kohtuprotsess, kus teda süüdistati nõiduses. 30. mail 1431 põletati ta tuleriidal nõiana.

Tagajärjed

gretekask — 2025-04-24 07:30:53 UTC

1453.ndaks aastaks jäi inglaste kätte Calais sadamalinn Põhja-Prantsusmaal. Ning ka London vallutati. Sellega Saja-aastane sõda lõppeski.

Valitseja pilt

gretekask — 2025-04-24 07:51:46 UTC

Philippe VI

Kasutatud kirjandus

gretekask — 2025-04-24 07:52:02 UTC

Keskaeg. Ajalooõpik 7.klassile I osa lk 142-143, lk 49

(01.05.2025)

Edward III pilt

https://et.wikipedia.org/wiki/Edward_III

(01.05.2025)

Philippe VI pilt

https://www.meisterdrucke.uk/fine-art-prints/French-School/924900/Portrait-of-Philippe-VI-de-Valois,-King-of-France.html

(01.05.2025)

Jeanne d 'Arc pilt

https://www.leicestergalleries.com/browse-artwork-detail/MTQ3Nzg=

(01.05.2025)

Mõisted

karolinasarapuu — 2025-05-01 17:55:40 UTC

Varjaagid - tänapäeva Venemaa aladel ja Bütsantsis tegutsenud viikingid

Rus - Vana-Vene riigi nimi Skandinaavia allikates; vahel nimetati varjaage ka russideks, seega andsid nemad nime nii Vana-Vene riigile kui ka hilisemale Venemaale (Russland, Russide maa)

Tšuudid - osa läänemeresoome rahvaid, sh eestlased Vana-Vene allikates

Bojaar - Vana-Vene ülik

Veetše - rahvakoosolek Vana-Vene linnas

Drušiina - Vana-Vene vürsti sõdalastest kaaskond

Riigi saatus

karolinasarapuu — 2025-05-01 17:55:47 UTC

sajandi lõpus hakkas Vana-Vene riik lagunema. Erinevad vürstid võitlesid omavahel võimu pärast ning keskne valitsus muutus järjest nõrgemaks. Paljud vürstiriigid hakkasid iseseisvalt tegutsema. Aastal 1169 vallutati Kiievi ning rüüstati see. Peale seda ei olnud Kiiev enam riigi peamine keskus. 13.sajandi alguses saabusid mongolid, kes olid uued vallutajad. Nad ründasid Vana-Vene linnu, tapsid paljusid inimesi ning hävitasid paljud asulad. 1240 aastaks oli suur osa riigist langenud mongolite võimu alla, see tähendas Vana-Vene riigi lõplikku lagunemist. Peale mongolite vallutust jäi alles palju väikseid vürstiriike ning aja jooksul hakkas nende seast esile tõusma Moskva, millest kujunes uus tugev võimukeskus. Moskva ümber hakati hiljem looma uut vene riiki, ning see on selle ajani Vene pealinn.

Kasutatud kirjandus

karolinasarapuu — 2025-05-01 17:55:53 UTC

Vana-vene riigi kaart

https://www.taskutark.ee/vana-vene-riik/

Rjurik pilt

https://et.wikipedia.org/wiki/Rjurik

Olga pilt

https://www.taskutark.ee/vana-vene-riik/

Keskaeg. Ajaloo õpik 7.klassile. II osa

lk 30-33

https://et.wikipedia.org/wiki/Kiievi-Vene

valitseja pilt

karolinasarapuu — 2025-05-01 18:33:27 UTC