Riigid ja nende suhted on kujunenud konfliktide ja muutuste tulemusel. by Mattias

Frangi riigi jagunemine

mattiastamm — 2025-02-14 07:55:33 UTC

https://quizlet.com/593445451/ajaloo-tasemetoo-kordamine-7-klass-flash-cards/

Riigi tekkimise ja kujunemise tutvustus

liisumerisalu — 2025-02-14 07:58:38 UTC

Gallia põhjaosas, tänapäeva Belgia ja Saksamaa aladel elav germaani rahvas kutsus ennast frankideks. Rooma riigi nõrkuseperioodil 3. sajandil tungisid Frangid üle Reini jõe läände ja rajasid seal asundused.

Karl Suur

mattiastamm — 2025-02-14 08:03:04 UTC

https://et.m.wikipedia.org/wiki/Fail:Charlemagne-by-Durer.jpg 19.02.2025

Teema kohased mõisted

liisumerisalu — 2025-02-14 08:06:14 UTC

dünastia - valitsejateajastu, samast suguvõsast põlvnevad kuningad

Merovingid - Chlodovechist põlvnenud Frangi kuningate dünastia

Karolingid - Karl Martellist põlvnenud kuningate dünastia

silmapaistvad valitsejad

mattiastamm — 2025-02-14 08:10:36 UTC

481. aastal tõusis üheks frangi hõimupealikuks Chlodovech, kes asus kohe oma territooriumi laiendama. Aastal 486 hõivas ta viimase Rooma asevalitseja Syagriuse valduse ning ajapikku õnnestus tal vallutada peaaegu kogu Gallia. Samal ajal kõrvaldas ta oma põhikonkurendid, teised frangi väikevalitsejad, ning temast sai kõikide frankide kuningas. Chlodovechi järeltulijad, kes kutsusid end Merovingideks, uskusid end olevat jumalikku päritolu ja pidasid ainult oma püha verd kõlblikuks voolama kuninga soontes. Aja jooksul aga nõrgenes Merovingide võim ning nad jäid riigiasjade korraldamisest päris kõrvale. Samal ajal koondus võim paleeülemate kätte. 732. aastal tõkestas võimukas paleeülem Karl Martell moslemitest araablaste sissetungi Galliasse Poitiers' lahings ja tõrjus nad edaspidi Püreneede taha. Karl omandas kristluse kaitsja oreooli ja tõusis oma sõjaretkedega õhtumaade võimsaimaks meheks. Karl Martelli poeg, Pippin Lühike, kukutas aastal 751 troonilt viimase Merovingide soost kuninga ja pani aluse Karolingide dünastiale. Pärast Pippini surma sai uueks kuningaks tema poeg Karl (valitses 768-814), kes sai juba kaasajal austusest lisanime Suur. Karl jätkas oma naabrite alistamist ning tema neljakümne kuue valitsemisaasta jooksul möödusid vaid kaks aastat ilma sõja ja võitluseta. Samuti saavutas tema valitsemisajal Frangi riik oma suurima ulatuse.

Riigi saatus

liisumerisalu — 2025-02-19 17:34:14 UTC

Pärast Karl Suure surma hakkas Frangi riik järk-järgult lagunema. 843. aasta Verduni leping jagas riigi Karl Suure poegade vahel kolmeks: Lääne-Frangi riik, Ida-Frangi riik ja Kesk-Frangi riik. Lääne-Frangi riik arenes Prantsusmaaks, Ida-Frangi riik kasvas Saksa-Rooma keiserriigiks ja Kesk-Frangi riik lagunes ning selle osad liideti Ida- ja Lääne-Frangi riikide külge.

Chlodovech

liisumerisalu — 2025-03-12 17:05:18 UTC

https://www.taskutark.ee/frangi-riigi-tous/ 19.02.2025

Pippin Lühike

liisumerisalu — 2025-03-12 17:06:21 UTC

https://et.wikipedia.org/wiki/Pippin_L%C3%BChike 19.02.2025

Riigi tekkimise ja kujunemise tutvustus

liisumerisalu — 2025-03-12 17:46:47 UTC

Bütsants, ehk Ida-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi idapoolne osa. 395. aastal, pärast keiser Theodosius I surma jagunes Rooma keisririik kaheks, Lääne-Rooma ja Ida-Rooma keisririigiks. Lääne-Rooma keisririik langes 476. aastal ning Germaanlased rajasid selle endistele aladele erinevaid kuningriike, mitte aga ühtset keisririiki. Ida-Rooma ehk Bütsants jäi aga püsima, oma pealinnaga Konstantinoopolis (tänapäeva Istanbul) ja pidas ennast ainsaks Rooma traditsioonide jätkajaks.

Rooma riigi jagunemine, 5. saj

liisumerisalu — 2025-03-12 17:55:33 UTC

http://entsyklopeedia.ee/meedia/rooma_riik1/rooma_riik_butsantsi_keisririik

silmapaistvad valitsejad

liisumerisalu — 2025-03-12 18:40:20 UTC

527-565. aastal valitsenud keiser Justinianusel õnnestus lühikeseks ajaks taastada Rooma impeeriumi muistne hiilgus. Ta tugevdas sõjaväge ja laevastikku ning vallutas tagasi Põhja-Aafrika, Lõuna-Hispaania ja Itaalia.

Aastatel 976-1025 valitsenud keiser Basileios II on tuntud oma sõjaliste saavutuste poolest. Tema suurim saavutus oli Bulgaaria kuningriigi vallutamine.

Justinianus I

mattiastamm — 2025-03-12 18:42:03 UTC

Justinianus I (https://et.wikipedia.org/wiki/Justinianus_I)

12.03.25

Riigi saatus

liisumerisalu — 2025-03-12 18:48:07 UTC

11. sajandi lõpust alates hakkas Bütsantsi riik langema. Keiserlik võim nõrgenes ja halvad sõjalised otsused aitasid kaasa riigi nõrgenemisele. Bütsants hävis aastal 1453 Konstantinoopoli langemisel türklaste kätte.

Teemakohased mõisted

mattiastamm — 2025-03-12 18:55:06 UTC

Bütsants - Ida- Rooma keisririik keskajal

Basileus - Bütsantsi keiser

Riigi tekkimise ja kujunemise tutvustus

liisumerisalu — 2025-03-23 16:47:08 UTC

Viikingitel ehk Normannidel polnud ühtset riiki, vaid nendeks kutsuti kõiki Skandinaavias elavaid inimesi. Viikingid olid tuntud oma sõjakuse poolest, kuid nad olid tegelikkuses enamat kui lihtsad rüüstajad. Nende seas oli kavalaid kaupmehi, kogenud meresõitjaid, osavad käsitööliseid ning laevaehitajaid.

Viikingite alad ja rüüsteretked

liisumerisalu — 2025-03-23 16:52:50 UTC

https://www.taskutark.ee/karolingide-impeeriumi-lagunemine/

silmapaistvad valitsejad

liisumerisalu — 2025-03-23 17:02:14 UTC

Viikingite ühiskondliku hierarhia tipus seisid kuningad, keda toetasid ja tõstsid võimule jarlid. Muistsetes kroonikates, saagades ning legendides on mainitud viikingipealike nimesid nagu Ragnar Lothbrok, Björn Ironside, Ivar Luupainaja, Guthrum ja Rollo. Nende olemasolus ei saa aga kindel olla, kuna pole leitud kindlaid arheoloogilise jälgi nende tegudest ning nad võivad olla mitmete viikingite saavutustest kokkupandud tegelaskujud.

teemakohased mõisted

liisumerisalu — 2025-03-23 18:50:24 UTC

viiking - rüüsteretkel olev Skandinaavia sõdalane, tähendab ka lihtsalt viikingiaegset skandinaavlast

viikingiaeg - Euroopa ajaloo periood (umbes 800-1050), mida iseloomustavad Skandinaavia sõdalaste sõja- ja kaubaretked

ting - rahvakoosolek Skandinaavias

ruunid - viikingite tähestik

saaga - lugulaul

skald - lugulaulude koostaja ja ettekandja viikingiühiskonnas

riigi saatus

liisumerisalu — 2025-03-23 18:56:02 UTC

Viikingiaegne skandinaavia jagunes kolmeks riigiks: Norraks, Taaniks ja Rootsiks. Need riigid kujunesid ülejäänud kristliku Euroopaga sarnaseks, järgides samasuguseid poliitilisi ja sotsiaalseid struktuure.

Riigi tekkimise ja kujundamise tutvustus

mattiastamm — 2025-03-26 17:28:47 UTC

Vana-Vene riik kujunes välja 9. sajandil Ida-Euroopa aladel, kus elasid peamiselt slaavi hõimud. Riigi teke on tihedalt seotud ka idast saabunud viikingite ehk varjaagidega. Esimene teadaolev Vana-Vene vürst oli Rjurik, kes valitses Põhja-Venemaal, arvatavasti Vana-Laadogas või hilisemas Novgorodis. Rjuriku surma järel haaras võimu tema lähikondlane Oleg, kes vallutas 882. aastal Kiievi. Sellest ajast alates kujunes Kiiev Vana-Vene riigi poliitiliseks ja kultuuriliseks keskuseks.

Järgnevad vürstid jätkasid riigi laiendamist, alistades vallutuste ja liitumiste kaudu ümbruskonna rahvaid. Vana-Vene riik oli rahvuslikult väga mitmekesine: lääneosas elasid baltlased, ida pool türgi rahvad (nt bulgaarid), põhja pool aga soomeugrilased, kelle aladele asusid aja jooksul elama ka slaavlased. Pikapeale eri rahvused segunesid ning hakkasid kõik ühiselt vene keelt rääkima.

Vana-Vene riik

liisumerisalu — 2025-04-03 18:28:17 UTC

https://www.taskutark.ee/vana-vene-riik/

silmapaistvad valitsejad

liisumerisalu — 2025-04-03 18:29:35 UTC

Vladimir Püha oli Vana-Vene riigi suurvürst, kes võttis Bütsantsi vahendusel ristiusu ametlikult vastu 988. aastal. Ristimise kinnitamiseks abiellus ta Bütsantsi keisri õe Annaga. Kroonikates jutustatakse, kuidas vürst olevat seejärel käsutanud kogu Kiievi elanikkonna Dnepri jõkke ja lasknud nemadki ristida. Vana-Vene riigi kõrgperioodiks oli suurvürst Jaroslav Targa valitsusaeg aastatel 1019-1054. Ta tugevdas suurvürsti võimu, rajas riigi kaitseks palju kindlustusi, korrastas seadusandlust ning soodustas kohaliku kultuuri arengut. Vürstinna Olga oli ainus teadaolev naissoost Vana-Vene riigi valitseja. Ta valitses aastatel 945-960 oma alaealise poja Svjatoslavi esindajana.

Vladimir Püha

mattiastamm — 2025-04-04 09:36:25 UTC

https://et.wikipedia.org/wiki/Vladimir_P%C3%BCha

Riigi tekkimise ja kujunemise tutvustus

liisumerisalu — 2025-04-04 09:51:46 UTC

11. sajandil langes Inglismaa anglosakside kuningriik korduvalt võõramaiste sissetungijate ohvriks. Selle sajandi alguses liitsid Taani kuningad Inglismaa mitmekümneks aastaks Taani külge. 1066. aastal tabas Inglismaad mitu rünnakut. Kuningas Edward Usutunnustaja suri ilma järeltulijata, mistõttu tekkisid võimuvõitlused kahe kandidaadi vahel (Norra kuningas Harald ja Normandia hertsog William), kes mõlemad väitsid, et neil on õigus troonile. Uueks kuningaks valiti mõjukas krahv Harold. Harald Hardrada proovis küll Haroldit troonilt kukutada, kuid ebaõnnestus. Haroldi jaoks oli aga juba lähenemas uus oht. Normandia hertsog William, kes väitis, et Edward oli lubanud trooni hoopis talle pärandada, kogus kokku suure väe ning võitis Haroldi vägesid Hastingsi lahingus. Kuningas Harold hukkus lahingus ning William, kes sai hüüdnimeks Vallutaja, lasi ennast uueks Inglismaa kuningaks kuulutada. Vallutuse tagajärjel tekkis Inglismaa-Normandia ühisriik.

Teemakohased mõisted

liisumerisalu — 2025-04-04 10:00:44 UTC

varjaagid - tänapäeva Venemaa aladel ja Bütsantsis tegutsenud viikingid

Rus - Vana-Vene riigi nimi Skandinaavia allikates; vahel nimetati varjaage ka russideks, seega andsid nemad nime nii Vana-Vene riigile kui ka hilisemale Venemaale (Russland, Russide maa)

tšuudid - osa läänemeresoome rahvaid, sh eestlased Vana-Vene allikates

bojaar - Vana-Vene ülik

Veetše - rahvakoosolek Vana-Vene linnas

družiina - Vana-Vene vürsti sõdalastest kaaskond

Silmapaistvad valitsejad

liisumerisalu — 2025-04-21 07:45:06 UTC

William Vallutaja pani 1066. aastal Hastingsi lahingus Haroldi vägede üle võitu saavutades aluse Inglismaa-Normandia ühisriigile. Aastal 1154 päris trooni krahv Henry II, kes valitses kuni aastani 1189. Henry oli energiline, tahtejõuline ja haritud prantslasest valitseja, kes välismaalasena mõistis Inglismaa probleeme paremini kui kohalikud. Henry trooni päris tema poeg Richard I Lõvisüda (valitsusaeg 1189-1199), kes sai tuntuks legendaarse väejuhina. Suurema osa valitsusajast veetis ta Prantsusmaal, püüdes kaitsta Inglismaa sealseid valdusi. Pärast Richardi surma astus troonile ta noorem vend John (valitsusaeg 1199-1216). John sai hüüdnimeks Maata, kuna ta kaotas suurema osa Inglismaa valdustest mandril, sealhulgas ka Normandia ja Anjou.

Riigi saatus

mattiastamm — 2025-04-21 07:51:23 UTC

Vana-Vene riik ei olnud ühtne tervik, vaid koosnes paljudest väiksematest vürstkondadest, mida valitsesid Rjurikute suguvõsa liikmed. Nad kõik pidid alluma Kiievis valitsevale suurvürstile, kuid nad olid tegelikkuses üsna iseseisvad. Riigid sõdisid tihti omavahel ning vürstide võim oli üpris ebakindel. 1169. aastal vallutas Vladimiri-Suzdali vürst, kes nimetas ennast ise suurvürstiks, Kiievi. Endine pealinn rüüstati põhjalikult. Lõplikult lagunes riik 13. sajandi esimesel poolel mongolite vallutuse käigus.

Teemakohased mõisted

liisumerisalu — 2025-04-21 07:51:42 UTC

Normannid - Viikingid Põhja Prantsusmaal

"Suur vabaduskiri" - keskaegne rahuleping kuninga ja parunite vahel

Anglosaksid - Saksamaa, Taani ja Hollandi aladelt Inglismaale saabujad

Bayeux' vaip - unikaalne ajalooallikas, mis kujutab Inglismaa vallutamist normannide poolt

henry II vallutused inglismaal

mattiastamm — 2025-04-21 07:58:01 UTC

https://et.wikipedia.org/wiki/Henry_II

Riigi saatus

liisumerisalu — 2025-04-21 07:59:46 UTC

Peale Hastingsi lahingut tekkis vallutuste tagajärjel Inglismaa-Normandia ühisriik. Tähtsamad ametikohad ning suuremad maavaldused läksid Normandiast pärit ülikute kätte. Inglismaa eliit kõneles kuni 14. sajandini prantsuse keelt. Ülemvõimu kindlustamiseks ehitasid normannid kogu maad katva linnuste võrgu. Nad lõid ka efektiivse riigiaparaadi, mis oli võimeline edukalt makse koguma, ühtseid seadusi kirja panema ning nende alusel kohut mõistma. Inglismaa politiika põimus tihedalt Prantsusmaa poliitikaga.

Silmapaistvad valitsejad

liisumerisalu — 2025-04-21 08:02:56 UTC

Kõige edukam kuningavõimu laiendaja oli Philippe II Auguste (valitses 1180-1223), kes muutus tänu osavale abiellumispoliitikale võimsaimaks lääniisandaks Prantsusmaal ning lõi materiaalsed eeldused võimu edasiseks koondumiseks. Ta kolmekordistas oma domeeni ja hakkas seda palju efektiivsemalt valitsema. Philippe Auguste'i poeg Louis IX Püha (valitses 1226-1270) oli populaarne valitseja, keskaegse kuningaideaali kehastus. Teda peeti rahuarmastavaks ja õiglaseks, samas karmiks ja järeleandmatuks. Louis püüdis tagada, et kõigil alamatel oleks võimalik pöörduda kuningliku kohtu poole. Ta saatis provintsidesse uurijaid, kes kuulasid rahva kaebusi ja karistasid üleastujaid. Philippe IV Ilus (valitses 1285-1314) mõistis, et makse on lihtsam koguda ning uusi seadusi ellu viia, kui alamad on sellele oma heakskiidu andnud. Philippe kutsus 1302. aastal kokku kogu kuningriigi seisuste esindajad, kes kiitsid kuninga poliitika entusiastlikult heaks. Seda esinduskogu nimetati generaalstaatideks.

Kasutatud allikad

liisumerisalu — 2025-04-25 16:58:36 UTC

Keskaeg 7. klassi ajalooõpik I osa lk 18-21

entsüklopeedia (http://entsyklopeedia.ee/artikkel/frangi_riik2) 14.12.2025

vikipeedia (https://et.wikipedia.org/wiki/Frangi_riik) 14.12.2025

Karl Martell

liisumerisalu — 2025-04-26 05:18:41 UTC

https://www.f1online.de/en/image-details/6148773.html

Kasutatud allikad

liisumerisalu — 2025-04-27 14:41:24 UTC

Keskaeg 7. klassi ajalooõpik II osa lk 10-17

E-koolikott (https://vara.e-koolikott.ee/h5p/embed/1142) 21.02.2025

Kasutatud allikad

liisumerisalu — 2025-04-27 15:37:49 UTC

Keskaeg 7. klassi ajalooõpik II osa lk 26-29

muinasaeg (http://muinasaeg.ee/category/viikingiaeg/) 20.03.2025

Käsmu meremuuseum (https://www.kasmu.ee/et/content/kes-olid-viikingid) 20.03.2025

Kasutatud Allikad

liisumerisalu — 2025-04-27 15:45:24 UTC

Keskaeg 7. klassi ajalooõpik II osa lk 30-33

vikipeedia (https://et.wikipedia.org/wiki/Venemaa_ajalugu)

21.03.2025

Viikingid

liisumerisalu — 2025-04-27 15:53:49 UTC

https://www.ohtuleht.ee/1119450/fakt-teadust-paevas-kas-viikingid-joudsid-enne-kolumbust-ameerikasse

Kasutatud allikad

liisumerisalu — 2025-04-27 17:26:13 UTC

Keskaeg 7. klassi ajalooõpik I osa lk 136-139

Vikipeedia (https://et.wikipedia.org/wiki/Inglismaa) 04.04.2025

Riigi tekkimine

liisumerisalu — 2025-04-27 17:34:05 UTC

Viimane Karolingide soost kuningas suri 987. aastal ilma pärijateta ning uueks kuningaks valiti abt Hugues Capet. Esialgu oli Kapetingide riik väike ja kuningas valitses vaid väikest ala Pariisi ümbruses. Ülejäänud Prantsusmaa kuulus suurvasallidele. Kapetingidel õnnestus kuningavõimu tugevdada, milles mängis olulist rolli troonipärimisõiguse kindlustamine, mis tähendab seda, et valitsev kuningas laseb oma pärija juba oma eluajal tulevaseks kuningaks kroonida.

Keskaegne prantsusmaa

liisumerisalu — 2025-04-27 17:37:27 UTC

https://et.wikipedia.org/wiki/Keskaegne_Prantsusmaa

Teemakohased mõisted

mattiastamm — 2025-04-27 18:05:27 UTC

Ordaal - nn jumalakohus, kus keabealuse süü tehti kindlaks nt vee- või tuleprooviga

Generaalstaadid - kuningriigi kolme seisuse (vaimulikud, aadlikud ja linnakodanikud) esindajate kogu, mille kuningas kriitilistes olukordades kokku kutsus

Millal?

liisumerisalu — 2025-04-27 18:42:45 UTC

Saja-aastaseks sõjaks nimetatakse sõjalisi konflikte Prantsusmaa ja Inglismaa vahel aastatel 1337-1453.

Kaua tegelikult kestis ning mitu põlvkonda selles osales?

liisumerisalu — 2025-04-27 18:49:12 UTC

Sõda ei kestnud tegelikult pidevalt sada aastat, ette tuli ka päris pikki rahuperioode. Neid konflikte on aga nimetatud üheks sõjaks. Sõjas osales 5 põlvkonda.

Põhjused

liisumerisalu — 2025-04-27 18:56:02 UTC

Kõikide saja aasta jooksul toimunud konfliktide põhjus oli sama: Inglismaa kuninga dünastia taotles Prantsusmaa trooni.

Osapooled

liisumerisalu — 2025-04-27 18:58:14 UTC

Saja-aastaline sõda toimus Prantsusmaa ja Inglismaa vahel.

Jéanne d´Arc

mattiastamm — 2025-04-27 19:06:30 UTC

Jéanne d´Arc oli madalat päritolu, sündinud prantsuse linnas. Teda on nimetatud ühtaegu nii prohvetiks, nõiaks, pühakuks kui ka rüütliks. Suure sõjaväe eesotsas aitas ta Prantsusmaad saja-aastases sõjas mitme märkimisväärse võiduni. Jeanne´i süüdistati nõiduses, kuna keskajal peeti võimatuks, et lihtsal talutüdrukul õnnestus see, millega ei saanud hakkama isegi kogenud väejuhid. 1431. aastal, enne oma 20. eluaastat, põletati Jeanne nõiana tuleriidal.

William Vallutaja

mattiastamm — 2025-04-27 19:09:28 UTC

https://www.postimees.ee/term/2382/william-vallutaja

Riigi saatus

liisumerisalu — 2025-04-27 19:09:57 UTC

Kapentingide dünastia tugevdas oma võimu, osava abiellumispoliitikaga laiendas valduseid ja hakkas oma valdusi efektiivsemalt valitsema. Philippe II Auguste järglaste ajal muutusid Prantsuse kuningad Euroopa võimsaimateks valitsejateks. Saja-aastase sõja võiduga takistasid prantsuse kuningad inglaste püüdlused Prantsusmaad valitsema asuda.

Philippe II

mattiastamm — 2025-04-27 19:11:25 UTC

https://et.wikipedia.org/wiki/Philippe_II

Kasutatud Allikad

mattiastamm — 2025-04-27 19:13:37 UTC

Keskaeg 7. klassi ajalooõpik I osa lk 140 - 141

Vikipeedia (https://et.wikipedia.org/wiki/Keskaegne_Prantsusmaa) 21.04.2025

Pöördepunktid

liisumerisalu — 2025-04-27 19:27:37 UTC

Sõja alguses olid inglased edukad ja võitsid arvulises vähemuses olles rüütliväge. 1346. aastal toimunud Crécy lahingut peetakse pöördepunktiks sõjakunsti ajaloos, millega algas palgasõdurite ja tulirelvade ajastu. 14. sajandi lõpuks vallutasid prantslased suurema osa maadest tagasi, kuid siis läksid tülli oma vasallide Burgundia hertsogitega, kes asusid inglaste poolele. Inglased vallutasid Pariisi ja prantslased olid üsna raskes seisus. Jeanne D`Arci juhtimisel vabastasid prantsuse väed 1429. aastal Orléans´i linna. Seejärel krooniti kuningaks Charles VII, kes oli sõjas edukas ning 1453. aastaks jäi inglastele vaid Calais´ linn ning saja-aastane sõda oli lõppenud.