<?xml version="1.0"?>
<rss version="2.0">
   <channel>
      <title>Kreeka lood. by Markus Bortnik</title>
      <link>https://padlet.com/markuswq/123</link>
      <description>Ruta, Carmen, Andrea, Markus</description>
      <language>en-us</language>
      <pubDate>2019-02-13 08:10:19 UTC</pubDate>
      <lastBuildDate>2019-02-18 17:40:52 UTC</lastBuildDate>
      <webMaster>hello@padlet.com</webMaster>
      <image>
         <url></url>
      </image>
      <item>
         <title>Teater</title>
         <author></author>
         <link>https://padlet.com/markuswq/123/wish/330699984</link>
         <description><![CDATA[<div>1.Millest sai alguse draamakunst? Draamaknst sai alguse veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest.</div><div>2.Mis on dionüüsiad? Kuidas on dionüüsiad seotud Ateena poliitilise eluga?<br>Dionüüsias on pidustused, mis leidis aset kevadel. Just suurte dionüüsiate ajal tõid liitlased Ateenasse oma iga-aastase andami. Ateenlased aga püüdsid dionüüsiatega näidata kõigile oma riigi jõukust ja vägevust.<br>3.Kirjelda dionüüsiate toimumist.<br>Esimesel päeval toodi jumala kuju templist Atika äärealalt uhkes rongkäigus Ateenasse ja seejärel püstitati Dionysose teatri. Järgnevad neli päeva kulusid jumala auks peetevatele etendustele. Zürii valis välja 6 parimat. Ettekanti kolm neljaosalist sarja, mis koosnesid ühest komöödiast ja kolmest tragöödiast. Teatri etendused olid võistlused.<br>4. Mis oli antiiktragöödiate põhisisuks? Too näiteid? nimeta ka tuntumaid<br>Põhisisu oli kuidas mõista jumalatest seatud maailma korda, kuidas käituda nii, et see ei põhjustaks jumalate pahameelt ja kannatusi endale ning tervele linnale. Näiteks Aischylose tragöödijasari ,,Orestes". Pidi tapma oma ema, et maksta kätte isa mõrva eest. Kui ta selle Apolloni käsul teoks tegi, hakkasid teda kiusama kättemaksuhaldjad. <br>5. Mis oli antiikkömöödiate põhisisuks? Too näiteid? nimeta tuntumaid autoreid.<br>Lõbus sisuga näitemängud. Näiteks Aristophanes ,,Pidusööjad".<br>6. Iseloomusta Kreeka Teatrit<br><br><br></div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2019-02-13 08:12:40 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/markuswq/123/wish/330699984</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Sport</title>
         <author>piipandrea</author>
         <link>https://padlet.com/markuswq/123/wish/330700302</link>
         <description><![CDATA[<div>1. Aristokraadid püüdlesid täiuslikkust igas vallas ja kandsid hoolt oma keha ning füüsiliste võimete eest. Sport oli varastest aegadest peale üks aristokraatide meelisharrastusi ja spordivõistlused kuulusid paljude usupidustuste programmi. <br>2. Kuna spordiharjutused - gümnastika - olid kreeklaste hariduses kesksel kohal ning ning poisid ja noorukid veetsid gümnaasiumis palju aega, hakkasid ka õpetlased seal oma loenguid ja vestlusi pidama.<br>3. Olümpiamängud algasid 776 aastat eKr ning neid peeti Zeusi auks. Antiikolümpiamängude toimumise lõpetas ristiusu saamine Rooma impeeriumi ametlikuks usuks. See tõi kaasa niinimetatud paganlike pidustuse (sealhulgas ka olümpiamängude) keelustamise aastal 394 pKr. Olümpiamänge peeti iga 4 aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna-Kreekas. Osalesid ainult hellenid, barbarid mitte. Naistele oli ligipääs olümpiamängudele keelatud. Võistlused toimusid nii meeste kui ka poiste arvestuses. Kõige varasem võistlusala oli kiirjooks - staadionijooks (192 m). Peagi lisandusid staadionijooksule ka teised alad: pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, kombineeritud võitlus viievõitlus ning hobukaarikute võidusõidud.<br>4.  19. sajandi keskel tärkas Kreekas olümpiamängude elustamise mõte. Tänapäeval on nii tali- kui ka suveolümpiamängud. Need toimuvad ka iga 4 aasta tagant.  Kui antiikolümpiamängudel oli 6 erinevat võistlusala, siis tänapäeval on 47 erinevat ala kus võisteldakse. Tänapäeval võistlevad umbes 200 erinevat riiki. Erinevalt antiikolümpiamängudest, võistlevad tänapäeval nii naised kui ka mehed ning vaatajad võivad samuti olla ükskõik kui vanad ja ükskõik, mis soost. Kunagistel olümpiamängudel võisteldi ka pillimängus, kanti ette luulet ning kuulsad kõnemehed pöördusid oma mõtetega kogu Kreeka maailmast kokku tulnud kuulajate poole, tänapäeval nii ei tehta. Ka tänapäeval hinnatakse olümpiavõitu väga kõrgelt. </div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2019-02-13 08:14:02 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/markuswq/123/wish/330700302</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Filosoofia</title>
         <author>markuswq</author>
         <link>https://padlet.com/markuswq/123/wish/330700436</link>
         <description><![CDATA[<div>1. Maailm on seletatud religiooni ja müütide abil, nähes loodusnähtuste taga jumalike jõudude toimet.<br>2. Kreeklased hakkasid kahtlema, et jumalad olid kõik loonud.<br>3. Maailma üldist korraldust puudutavate probleemide üle juurdlemine,  nad proovisid seletada kuidas maailm on tekkinud ja kuidas see töötab.<br>4. Thalese nägemus maailmast räägib sellest, kuidas kõik tekkis veest.<br>5. Demokritos rääkis, et maailm koosneb väikestest langevatest ja omavahel põrkuvatest osakestest. ( Aatomitest).<br>6. Järk-järgult hakkasid filosoofid süvenema üksikteemadesse ja sellepärast tekkisid erinevad teadusharud.</div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2019-02-13 08:14:37 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/markuswq/123/wish/330700436</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Lüürika</title>
         <author>carmen_nisu</author>
         <link>https://padlet.com/markuswq/123/wish/330944321</link>
         <description><![CDATA[<div>1. Lüürika tähendas algselt lüüra saatel ettekantavat luulet, kuid muutus järkjärgult kogu luuležanrit tähistavaks üldmõisteks. Need olid lühemad tavapärastest ja esitati flöödi, keelpilli, kitara või lüüra saatel.<br>2.Enamik lüürilisi poeete pärines aristokraatide hulgast, sest nad andsid edasi oma tundeid, mõtteid ja tõekspidamisi, mis annab meile hea pildi aristokraatide ellusuhtumisest ja maailmavaatest.<br>3. Luuletati spordist, mõtetest, tõekspidamistest, tunnetest. Silmapaistvamad esindajad olid Ateena seadusandja Soloni ja V sajandi esimesel poolel eKr tegutsenud koorilüürik  Pindaros.<br>4. Panatenaiad on jumalanna Athena auks peetavad tähtsaimad riiklikud pidustused Ateenas.<br>5. Panatenaiadega tähistati uue aasta algust. Pidu algas aastavahetusele eelneval ööl tõrvikuvõidujooksude ja koorilauludega. Toimus rongkäik linnaväravate juurest akropolile, kus veeti laevakujulist kaarikut jumalannale valmistatud rüü (peplosega), mis preestritele üle anti. Lisaks veel olid ohvritoomised, üldrahvalik pidusööming, spordivõistlused ja rändlaulikute ning muusikute ettteasted. Kogu üritus pidi tagama jumalanna heasoovlikkuse oma linna vastu, edendama Ateena kuulsust ja heaolu. See liitis ateenlased ühtseks tervikuks, õhutas nende patriotismi ja uhkust oma riigi üle.<br><br><br><br></div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2019-02-13 17:54:14 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/markuswq/123/wish/330944321</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Teater</title>
         <author></author>
         <link>https://padlet.com/markuswq/123/wish/331005279</link>
         <description><![CDATA[<div>6. Kreeka teater oli püstitatud veinijumal Dionysose auks. See oli hobuseraua kujuga. Keskel oli kas ringi voi poolringikujuline näiteplats. Seal esinesid koor voi näitlejad. Tegelased olid ainult mehed( maskide vahetamisega said esitada mitut rolli). Olid komöödiad(igapäevasest poliitilisest elust) ja tragöödiad(mütoloogilistel šüseedel). Tuntuimad näitekirjanikud olid Euphamtos, Aeristophanes</div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2019-02-13 19:34:06 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/markuswq/123/wish/331005279</guid>
      </item>
   </channel>
</rss>
