Eesti pinnamood on välja kujunenud üle 2km pikkuse paksune mandriliustik, mis ulatus Kesk-Euroopani. Mandriliustik vajutas maapinna lohku ja võttis endaga kaasa suuri kivipankasid. Pärast jää sulamist, hakkasid kujunema Eesti pinnavormid.

Eesti pinnamoe kujundas Mandrijää, kui Mandrijää hakkas sulamas ja see muutis Eesti pinnamoodi.

Eesti pinnamood on Euroopale iseloomulik. See on kõrgustike ja lavamaade vaheldumine madalike, nõgudega ja orgudega. Eesti pinnamood on tasandikuline, kus kõrgiste vahed harva ületavad 20 meetrit.

Haanja kõrgustik on täis suuri kuplaid ja künkaid. Seal on 18 mäge, mis kõik ulatuvad üle 280 meetrit õle merepinna. Jätkub Lätis Alūksne kõrgustikuna. Suurim mägi on Munamägi - 318 m

Otepää kõrgustik on täis väiksemaid künkaid. Selle suurim mägi on Kuutsemägi - 217 m

Karula kõrgustik on liigestatud ja kupilise pinnamoega. Selle suurim mägi on Rebasejärve Tornimägi, mis on kaetud metsaga - 137 m

Sakala kõrgustik on liigestatud ürgorgudega. Selle suurim mägi on Härjasaare mägi - 147 m

Pandivere kõrgustik on tasane ja ala on allika rikas. Selle suurim mägi on Emumägi - 166 m

Saadjärve voorestikus on pikliku põhiplaaniga voored ja nendevahelised nõod. Selle suurim mägi on Laiuse mägi - 144m

Madalikud valdavad mererannikul ning kahe suurima järve - Peipsi ja Võrtsjärv - ääres. Need alad on tasase pinnamoega, mida liigestavad madalad jõeorud. Suurim madalik on Lääne-Eesti madalik ja selle lõunaosas asuv, Pärnu madalik

Eesti lavamaad on ümbrusest kõrgemal asuvad tasandikud. Peamiselt on lavamaad Põhja- ja Kagu-Eestis (Ugandi lavamaa). Lavamaad said oma kuju jää taandumise ajal ja veerikaste jõgede toimel. Lavamaades on sügavad ürgorud, mille on uuristanud jääaja lõppedes jääsulamisvesi.