Tartu kirjeldus by Elis Lukner

Tutvustamaks Tartut

elukner — 2025-02-16 11:31:27 UTC

Tartu asub Emajõe kallastel Lõuna-Eestis, umbes 58° 23′ põhjalaiusel ja 26° 43′ idapikkusel. Piltidel on kujutatud linna vappi ning lippu. See link viib Lõuna-Eesti suurima linna kodulehele: https://tartu.ee/et. 2021. aasta seisuga elas Tartu linnas 93 305 inimest, 2001. aastal oli Tartus 106 360 elanikku.

Tartu 2024. aasta rahvastikupüramiid

elukner — 2025-02-16 11:33:16 UTC

Tartu rände saldo aastatel 2015-2023

elukner — 2025-02-16 11:35:06 UTC

Asutamisest

elukner — 2025-02-16 11:47:00 UTC

Tartu asutamisaastaks loetakse aastat 1030 pKr, kui Kiievi vürsti Jaroslav Targa väed vallutasid linna ning hakkasid seda hüüdma Jurjeviks. Tartu asutati just sinna, kus ta praegu on, ilmselt seepärast, et teda läbis Emajõgi, mis, teadagi, oli oluline veetee, järelikult on ta just seal looduslikel ja poliitilistel põhjustel (laevakaubandus ja -liiklus).

Ajaloost

elukner — 2025-02-16 12:05:44 UTC

1030. a asustamine, Kiievi suurvürst vallutas Tartu.

1061. a eestlased vallutasid tartu tagasi.

1224. a ristisõdijad vallutasid tollase Tartu, ehitati praeguse Tähetorni kohale piiskopilinnus, Tartust saab enam kui kolmeks sajandiks piiskopkonna keskus.

1280. a kinnitatakse Tartu Hansa Liidu liikmeks.

1558. a vallutavad Vene väed Tartu, linn jääb Vene võimu alla 1582. aastani.

1583. a vallutab Tartu hoopis Poola, kes valitseb Emajõe Ateenat 1625. aastani (vahepeal, aastatel 1601-1603 kuulub Tartu ka Rootsile).

1625. a allutatakse Tartu Rootsi kuningriigi osaks.

1632. a ASUTATI TARTU ÜLIKOOL (algselt nimega Academia Gustaviana), mis tegutseb Tartus aastani 1699.

1802. a Tartu Ülikool taasavamine saksakeelse keiserliku ülikoolina.

1909. a asutati Eesti Rahva Muuseum.

2.02.1920 sõlmiti Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel rahuleping.

1940. a Nõukogude Liit okupeerib Eesti alad.

2024. a Tartu võõrustas külalisi üle kogu maailma Euroopa kultuuripealinnana.

Ülikooli peahoone

elukner — 2025-02-16 12:17:59 UTC

Tartu Ülikool asustati aastal 1632. Ülikoolis on võimalik õppida humanitaarteaduste ja kunstide, sotsiaalteaduste,meditsiiniteaduste ning loodus- ja täppisteaduste valdkondades. Ülikooli peahoone on tuntud oma kuue hiiglasliku samba poolest, ehitise projekteeris Johann Wilhelm Krause. Kuuesambaline maja on silmapaistev klassitsistliku arhitektuuri näide. Viimastel aastakümnetel on ülikooli peahoones tegutsenud filoloogid, õigusteadlased, ajakirjandusõpe ning usuteaduskond. Rektoraat paikneb tänavu hoone lõunatiivas. Viimasel kümnendil on õppetegevus hajutatud üha enam ülikooli teistesse hoonetesse, andes peahoones maad ülikooli administratsioonile.

Tartu Püha Aleksandri kirik

elukner — 2025-02-16 12:31:19 UTC

Tartu Aleksandri kirik on üks vähestest õigeusu kirikutest Tartus. Pühakoda valmis aastatel 1914-1918, ehituskunstnikuks on Vladimir Lunski. Kõnealune jumalakoda on haruldane näide vanavene kirikuarhitektuuri mõjutatud sakraalarhitektuurist (ehk kultusliku otstarbega arhitektuur) Eestis. Kirikul on kaks korrus ning võõrapärased, ent uhked sibulkuplid, mistõttu paistabki kirik niivõrd suursugune, rääkimata teistest majesteetlikest elementidest.

Linna ruumiline muutumine erinevatel ajalooperioodidel

elukner — 2025-02-18 11:35:31 UTC

Vabariigi algusaegse Tartu ruumiline kirjeldus:

Tartus oli vähem ehitisi ning need olid enamjaolt alal, mida praegu loeksime kesklinna piirkonnaks ehk Emajõe kallastele ülilähedal. Paljudel praegustel linnaosadel, sh Veeriku, Tähtvere, Maarjamõisa, Annelinn, oli ehitiste tihedus üliväike.

Vabariigi algusaegse Tartu ruumilise muutuse kirjeldus Nõukogude-aegsega võrreldes:

Ehitisi tekkis juurde eelkõige ülalpool mainitud linnaosadesse, ent siiski oli neid vähem kui tänapäeval.

Nõukogude-aegse Tartu ruumilise muutuse kirjeldus tänapäevaga võrreldes:

Tartu äärtesse ehitati rohkem maju, korterid vms. Autoteid ehitati juurde.