https://padlet.com/stefisuvi/2cwwwfmlfcup en-us 2018-03-12 10:14:09 UTC 2024-12-18 01:59:17 UTC hello@padlet.com https://padlet.com/stefisuvi/2cwwwfmlfcup/wish/240763333 Rabataimed
Rabataimi pole väga palju, sest rabas on raske kasvada. Rabas kasvab näiteks kukemari, hanevits, küüvits, sinikas, huulhein, jõhvikas, murakas ja sookail.


]]> 2018-03-12 10:22:44 UTC https://padlet.com/stefisuvi/2cwwwfmlfcup/wish/240763333 https://padlet.com/stefisuvi/2cwwwfmlfcup/wish/240766159 Kukemari
Kukemarjal on kitsad pisikesed lehed ja tumedad maitsetud marjad.]]> 2018-03-12 10:31:12 UTC https://padlet.com/stefisuvi/2cwwwfmlfcup/wish/240766159 https://padlet.com/stefisuvi/2cwwwfmlfcup/wish/240767130 Hanevits
Hanevitsal on omapärased kellakujulised õied ja nahkjad piklikud lehed.]]> 2018-03-12 10:34:17 UTC https://padlet.com/stefisuvi/2cwwwfmlfcup/wish/240767130 https://padlet.com/stefisuvi/2cwwwfmlfcup/wish/240767987 Küüvits
Küüvitsal on kitsad nahkjad lehed, mis aitavad vett kokku hoida]]> 2018-03-12 10:36:58 UTC https://padlet.com/stefisuvi/2cwwwfmlfcup/wish/240767987 https://padlet.com/stefisuvi/2cwwwfmlfcup/wish/240768560 Sinikas
Sinikat saab mustikast eristada marjade helesinise värvi järgi]]> 2018-03-12 10:38:49 UTC https://padlet.com/stefisuvi/2cwwwfmlfcup/wish/240768560 https://padlet.com/stefisuvi/2cwwwfmlfcup/wish/240769040 Huulhein
Kõige tavalisem on ümaraleheline huulhein. Tema väikesed ümmarguse lusika kujulised lehed on üleni kaetud karvadega, millel on kleepuvad otsad. Nende külge jäävad putukad kinni. Enamasti satuvad huulheina saagiks sääsesuurused putukad ja ämblikud. Ta peab sellepärast toituma nii et ta ei saa pinnasest piisavalt toitaineid.]]> 2018-03-12 10:40:18 UTC https://padlet.com/stefisuvi/2cwwwfmlfcup/wish/240769040 https://padlet.com/stefisuvi/2cwwwfmlfcup/wish/240770990 Jõhvikas
Jõhvika roomavate varte küljes on samuti väiksed nahkjad lehed.

]]> 2018-03-12 10:46:26 UTC https://padlet.com/stefisuvi/2cwwwfmlfcup/wish/240770990 https://padlet.com/stefisuvi/2cwwwfmlfcup/wish/240771555 Murakas
Murakalehti võib näha rabas kõikjal. Rabamurakal on maitsvad merevaigukarva marjad . Kõik murakataimed ei kanna marju seetõttu, et osa on emas ja osa isastaimed. Marjad tulevad ainult emastel taimedel.]]> 2018-03-12 10:48:23 UTC https://padlet.com/stefisuvi/2cwwwfmlfcup/wish/240771555 https://padlet.com/stefisuvi/2cwwwfmlfcup/wish/240773452 Sookail
Sookailul on väga tugev ja isepäralik lõhn, mis mõnele väga meeldib, teisel aga võib pea valutama panna. Sookailu kasutatakse ka meditsiinis.]]> 2018-03-12 10:54:52 UTC https://padlet.com/stefisuvi/2cwwwfmlfcup/wish/240773452 https://padlet.com/stefisuvi/2cwwwfmlfcup/wish/240774200 Koostasid
Aleks Mattias Mäekivi
Joonas Vellend
Marko Olavi Prost
Israel Martinez Revert
6.c

]]> 2018-03-12 10:57:29 UTC https://padlet.com/stefisuvi/2cwwwfmlfcup/wish/240774200 https://padlet.com/stefisuvi/2cwwwfmlfcup/wish/240775797 Raba loomastik
Rabas on väga palju loomi näiteks rabaputukai, rabakonn, rästik, linavästrik, hallõgija, kaljukotkas, sookurg, metsis ja ka rabaservades põder. Rabas on veel palju loomi mida ma ei maininud]]> 2018-03-12 11:03:03 UTC https://padlet.com/stefisuvi/2cwwwfmlfcup/wish/240775797 https://padlet.com/stefisuvi/2cwwwfmlfcup/wish/240776885 Rabataimedel toituvad mardikad ja libikad ning peale nende on rabas palju verd imevaid putukaid. Rabas elavad sääsed, parmud, ämblikud ja kiilid. Nad arenevad niiskes turbas või veekogudes.]]> 2018-03-12 11:07:11 UTC https://padlet.com/stefisuvi/2cwwwfmlfcup/wish/240776885 https://padlet.com/stefisuvi/2cwwwfmlfcup/wish/240779741 Rabakonnad ja rästikud
Rabas elavad putukad on toiduks rabakonnadele, kellele sobivad kudemiseks väiksemad rabalaukad.Rabas elavad ka rästikud kellel on väga omapärane nahk.
Rästikuid kohtab pigem mujal kui ka neid võib leida ka soo servades.Konnad on toiduks rästikutele.

]]> 2018-03-12 11:16:30 UTC https://padlet.com/stefisuvi/2cwwwfmlfcup/wish/240779741 https://padlet.com/stefisuvi/2cwwwfmlfcup/wish/240784798 Hallõgija on värvuline,kes meenutab välimuselt ja eluviisilt natukene kulli.Ta sööb isegi hiiri,aga neid on soodes üsna napilt ning ka sisalikud ja kiilid poevad vihmaste ilmadegapeitu.Selleks et mitte nälga, soetab hallõgi endale toiduvarusid.Kui kõht on täis,torkab ta püütud saakloomad mõne terava oksatüüka külge.]]> 2018-03-12 11:32:10 UTC https://padlet.com/stefisuvi/2cwwwfmlfcup/wish/240784798 https://padlet.com/stefisuvi/2cwwwfmlfcup/wish/240787278 Kaljukotkal on suur kongus ja terav nokk millega ta saaki tükeldab. Tema tiibade siruulatus on üle kahe meetri. Kaljukotkas sööb peamiselt jänesed, tedred ja metsised. Kuid ta võib proovida isegi metskitsetallesid ja rebaseid. Ta on tippkiskja. Sageli ei leia ta rabast piisavalt toitu ja läheb otsib metsast.]]> 2018-03-12 11:39:20 UTC https://padlet.com/stefisuvi/2cwwwfmlfcup/wish/240787278 https://padlet.com/stefisuvi/2cwwwfmlfcup/wish/240793801 Sookurg
Sookurg on soodes tavaline pesitseja. Sügisel kogunevad nad suurtesse parvedesse ja toituvad enne poole lendamist põldudel]]> 2018-03-12 11:55:20 UTC https://padlet.com/stefisuvi/2cwwwfmlfcup/wish/240793801 https://padlet.com/stefisuvi/2cwwwfmlfcup/wish/240795264 Rabasse tulevad imetajad
Imetajatest võib suvel rabaservas näha põtra. Talveks läheb ta aga kuivemasse metsa, kus pole jääd ja on vähem lund. Soosaartel elavad metskitsed, mägrad ja vahepeal isegi rebased ning hundid. Katul on soosse asja ainult kevadel: siis ahvatlevad teda sügisel valminud jõhbikad, mis on talvekülmaga magusaks läind. Talvel maganud mesikäpal on kevadel kõht kinni mille vastu aitavad jõhvikad.

]]> 2018-03-12 11:58:18 UTC https://padlet.com/stefisuvi/2cwwwfmlfcup/wish/240795264