Elu- ja töötingimused

• Tagab sobiva majutuse ja tervislikud toidud (või toiduraha) vabatahtlikule, sh puhkuseperioodil (sõltuvalt kokkuleppest vastuvõtva organisatsiooniga, võib see olla ka vastuvõtva organisatsiooni ülesanne)

• Tagab, et kohalik transport on vabatahtlikule võimaldatud

• Tagab vabatahtlikule nõuetekohase hüvitise (taskuraha) igal kuul või nädalal

• Valib Euroopa Solidaarsuskorpuse portaalis sobivad kandidaadid ja leiab registreeritud noortele sobivad võimalused (seda võib teha ka vastuvõttev organisatsioon)

• Tagab, et vabatahtlik kirjutab alla vabatahtliku teenistuse lepingule, mis hõlmab ka õpitegevusi ja koolitusi

• Tagab, et vabatahtlik saab tuge keelelisel ettevalmistusel

• Tagab ammendava ettevalmistuse vabatahtlikule enne teenistusele minemist, lähtudes individuaalsetest vajadustest

• Tagab vabatahtliku osalemise pre-departure’i ehk lahkumiseelsel koolitusel, kui seda organiseerib riikliku agentuur

• Tagab, et vabatahtlikul oleks Euroopa ravikindlustuskaart ja/või tema ravi on kaetud Euroopa Solidaarsuskorpuse ametliku kindlustuspakkuja poolt (sõltuvalt kokkuleppest juhtorganisatsiooniga, võib see olla ka juhtorganisatsiooni ülesanne)

• Tagab, et vabatahtlik saab Euroopa Solidaarsuskorpuse info kit’i

• Hoiab kontakti vabatahtlikuga ja vastuvõtva organisatsiooniga kogu teenistuse jooksul

  
  

Pärast teenistust

• Tagab toe vabatahtliku naasmisel koduriiki ja kogukonda

• Annab vabatahtlikule võimaluse jagada kogemusi ja õpitulemusi

• Kaasab vabatahtliku tulemuste levitamisse

• Toetab vabatahtliku enesearengut

• Tagab vabatahtliku osalemise Euroopa Solidaarsuskorpuse analüüsikohtumisel

• Tagab, et vabatahtlik osaleks kogu treeningtsüklis (olenevalt teenistusest)

• Tagab, et vabatahtlikul oleks kindel juhendaja (tuutor)

• Tagab, et vabatahtlik kasutab talle ette nähtud riiklikku ravikindlustusskeemi (Euroopa ravikindlustuskaardi kaudu) või Euroopa Solidaarsuskorpuse ametlikku kindlustuspakkujat (sõltuvalt kokkuleppest juhtorganisatsiooniga, võib see olla ka juhtorganisatsiooni ülesanne)

• Pakub vabatahtlikule võimalust ellu viia selgelt kirjeldatud ülesandeid, mis soodustavad ka vabatahtliku enda ideede, loovuse ja kogemuste rakendamist

• Kirjeldab selgeid õpivõimalusi vabatahtlikule ja kaasab sellesse ka vabatahtliku

• Tagab vabatahtlikule toe õpiprotsessi kajastamisel ja õpitu märkamisel ning dokumenteerimisel Noortepassis

• Vajaduse korral toetab vabatahtlike osalemist keelekursustel

• Leiab mentori, kes toetab õpiprotsessi kajastamist ja tagab personaalse toe

• Toetab suhtlust teiste ESK vabatahtlikega seal, kus on võimalik

• Annab võimalusi kohaliku kogukonnaga ühendumiseks

Erandkorras (kooskõlastatult agentuuriga) saab seda lubada, kui E+ noortevahetus/koolitus on väga lähedalt seotud vabatahtliku tööga.

Praktilise poole pealt saab seda korraldada järgnevalt:

• vabatahtlik kasutab noortevahetuses osalemiseks oma puhkepäevi

• vabatahtlik osaleb tööajast ja sel juhul nende päevade eest talle toiduraha ei hüvitata

Vabatahtliku osalemine muudes projektides peab olema kooskõlastatud juhtorganisatsiooni ning riikliku agentuuriga.

Õpirännetes osalemine ei saa olla eraldi eesmärk. Seetõttu oleks hea, kui vabatahtlik osaleks huvi korral vaid 1-2 muus õpirändes.

Osa informatsioonist on saadaval ka inglise keeles - jaga infot oma vabatahtlikule!

Programmi ülesanneteks on avatud ühiskonna kujundamine, kultuuridevaheline õppimine, kodanikuaktiivsuse toetamine ja kogukondade kaasamine.

Programmi raames on organisatsioonidel ja noortegruppidel võimalik taotleda rahastust kohalikeks solidaarsusprojektideks. Vabatahtliku teenistuse projektide rahastust saavad taotleda vaid organisatsioonid ning noored on osaleja rollis.

• töötada ühes endale huvipakkuvas organisatsioonis

• õppida uusi oskuseid

• panustada kogukonda

• kogemuse, kuidas on elada teises kultuuriruumis

• vabatahtliku töökogemuse, mis aitab Sul tulevikus tööturul silma paista

Organisatsioonid saavad:

• saata Eesti noori välismaale vabatahtlikuks;

• kaasata enda igapäevatöösse välisriigist tulevaid või Eestist pärit vabatahtlikke noori, toetades seejuures nende igakülgset arengut ning tuues ühtlasi oma organisatsiooni uusi ideid, energiat ja töömeetodeid

Vabatahtlik teenistus saab olla:

• siseriiklik - Eesti noor saab teenistust teha Eestis ja organisatsioonid saavad Eesti noore vabatahtlikuna vastu võtta (nt noor elab Pärnus ja läheb Narva noortekeskusesse vabatahtlikuks)

• rahvusvaheline - Eesti noor saab minna välismaale teenistust tegema ja organisatsioonid saavad kaasata välisriigist pärit noori (nt Eesti noor läheb Hispaaniasse vabatahtlikuks)

• individuaalne (kestus 2 nädalat kuni 12 kuud) - noor saab osaleda teenistuses, mille tegevusplaan keskendub ühele konkreetsele vabatahtlikule (nt noor läheb hooldekodusse vabatahtlikuks ja tegutseb individuaalse tegevuskava alusel)

• grupiteenistus (kestus 2- nädalat kuni 2 kuud) - noor saab osaleda teenistuses koos mitme teise noorega ja mille tegevusplaan ühise eesmärgi saavutamiseks (nt viis noort tulevad Eestisse kogukonnafestivali korraldama)

• pakkuda noortele lihtsaid võimalusi solidaarsustegevustes osalemiseks;

• edendada noorte sotsiaalset närvi ja aktiivset osalust ühiskonnas;

• toetada noorte isiklikku, haridusalast, sotsiaalset ja ühiskondlikku arengut;

• täita ühiskondlikke vajadusi ja tugevdada kogukondi, eriti maapiirkondades

Solidaarsusprojektide üldised põhimõtted:

• projekti idee autorid on noored (vähemalt viis noort vanuses 18–30);

• noortegrupp valib projektile sobiva teema selle järgi, milline ühiskondlik probleem või valupunkt neid kõige rohkem kõnetab;

• valitud ühiskondlikku probleemi püütakse erinevate tegevuste kaudu lahendada;

• noored ise vastutavad tegevuskava elluviimise eest;

• noortele võib olla toeks projektinõustaja, kes aitab projekti õnnestumisele kaasa tugitegevuste kaudu (nt noorte motiveerimine, õpikogemuse analüüs jms)

Noortele võivad toeks olla nii avaliku, era- kui ka kolmanda sektori organisatsioonid, kes esitavad projektitaotluse noortegrupi nimel. Organisatsiooni roll peab aga piirduma praktilise toega (dokumendihaldus, eelarve jälgimine jms), et noored saaksid ise vastutada projekti sisuliste tegevuste planeerimise ja elluviimise eest.

• tööülesannetega harjumist

• uute töövõtete omandamist

• töö eesmärgistamist,

• ideede arendamist ja elluviimist,

• tulemuste hindamist jne.

Üldjuhul on tegemist inimesega, kellega vabatahtlik iga päev ja otseselt koos töötab, kuna kolleeg saab anda vahetut tagasisidet, suunata situatsioone analüüsima, selgitada seoseid ja tausta.

• Kas tööülesanded pakuvad piisavalt sotsiaalset suhtlust? Millised ülesanded on pigem individuaalne töö?

• Kas tööülesanded on piisavalt väljakutsuvad? Kas on ka küllaldaselt stabiilsust, et saavutada ühes või teises töölõigus vilumused?

• Kas vabatahtlikul on võimalus enda töös ise otsuseid teha, algatada uusi tegevusi? Kui suur osatähtsus on vabatahtliku omaalgatusel? Kas tööülesanded toetavad seda – vajalike teadmiste või oskuste omandamist, valdkonna või keskkonna tundmist, piisavalt vaba ajaressurssi?

• Milliste ülesannete kaudu toimub suhtlus laiema sihtgrupi ja kogukonnaga?

Kasuta materjalide sektsioonist töölehti töö planeerimiseks.

• Millist kasu soovime vabatahtliku teenistuse projektist saada?

• Milline on vabatahtliku kaasamisest tõusev otsene (nt tehtud töö) ja kaudne (nt vabatahtlik kui eeskuju) lisaväärtus?

• Mis jääks tegemata, kui vabatahtlikku ei oleks?

• Millist lisaväärtust toob välisvabatahtlik?

• Milline on vabatahtliku projekti kasu kogukonnale?

• Kas meil on vabatahtlikule piisavalt tööd pakkuda, et keegi organisatsioonis, sh vabatahtlik, ei tunneks end kasutuna?

• Kas ja kuidas erinevad palgatöötaja ja vabatahtliku roll ning tööülesanded?

• Millist lisaväärtust toob vabatahtlik meie organisatsiooni planeeritud tegevuse kaudu?

• Kuidas jaotub vastutus? Kas vabatahtlikul on vastutust piisavalt, aga mitte liialt?

• Kuidas määratleda, milliseid pädevusi tööülesanded oma täitjalt nõuavad?

• Millist pädevusraamistikku kasutada kaardistuseks? Uuri lähemalt Noortepassi raamistiskku (sektsioonis vabatahtliku õppimise toetamine)

Vabatahtliku töö organisatsioonis peab olema planeeritud. Vabatahtlik peab saama teha tööd 30-38h/nädalas ja saama igal nädalal 2 puhkepäeva (järjestikused päevad).

Soovitused:

• räägi kolleegidele vabatahtlikust (kes ta on, mis ta teie organisatsioonis teeb) - nii teed kindlaks, et organisatsioonis on kõik teadlikud vabatahtliku olemasolust ja tegevustest

• otsi võimalusi koostööks - ehk saab vabatahtlik ka sinu kolleege toetada

• leppige kollektiivis kokku, kes on n-ö lisa-tuutor. See tagab vabatahtlikule toe ja juhendamise ka siis, kui sul on vaja mingil põhjusel töölt eemal olla

JAGA KOGEMUSI

• suhtle teiste tuutoritega ja jaga muresid-rõõme (saad nendega kohtuda on-arrival koolitustel ja tuutorite aastakohtumisel)

• hoia ühendust juhtorganisatsiooniga

Noortepassist on kõige rohkem kasu siis, kui sellele mõelda kogu projekti vältel – seega seadke ja sõnastage koos vabatahtlikuga kohe tegevuse alguses õpieesmärgid. Eesmärgid peavad vastama vabatahtliku eripärale ja olema realistlikud. Las vabatahtlikud sõnastavad ise, mida nad tahavad projekti käigus õppida. Lähtudes projekti teemast ja eesmärkidest, mõelge koos vabatahtlikuga läbi ja kirjeldage neid pädevusi (teadmisi, oskusi ja väärtushoiakuid), mida saab omandada või arendada projekti käigus.

Noortepassi väljastab vabatahtlikule juhtorganisatsioon.

• uuri enne teenistuse algust (nt intervjuu jooksul), mida vabatahtlik sooviks teenistuse jooksul õppida - milliseid oskusi arendada, mida teada saada jne

• kui vabatahtlik on on saabunud, siis arutage üheskoos vabatahtliku õpihuvid veel läbi, et selgitada välja, kuidas planeeritud tegevuskava aitab õpieesmärke saavutada

Soovitused:

• vabatahtlikule võib luua nt õpipäeviku, kuhu ta saab kirja panna enda jaoks olulisemad väljakutsed ja eduelamused (võib olla ka muu formaat, mis toetaks vabatahtliku kogemuste jäädvustamist)

• planeerige vabatahtlikuga 1:1-le kohtumisi, mille jooksul üheskoos hinnata, kuidas on seatud õpieesmärkide saavutamine edenenud ja kas võiks seatud eesmärke muuta/täiendada

• ka teie organisatsioon kui sina tuutorina saate vabatahtliku projekti kaudu väärtusliku õpikogemuse. 1:1 kohtumistel jagage ka enda perspektiivi, mida olete sellest kogemusest õppinud. Selline dialoog loob usaldust ning aitab nii teil endal kui vabatahtlikul märgata, milline on olnud projekti mõju erinevatele osapooltele.

• konkreetsed ülesanded, mis on vabatahtlikule selgitatud

• tugi oma ideede elluviimiseks ja võimalus teha ettepanekuid oma tegevuste osas

• võimalik arendada enda jaoks olulisi oskusi

Soovitused:

• Regulaarsed üks-ühele kohtumised vabatahtlikuga - kuidas vabatahtlikul läheb, milliseid pädevusi on arendanud

• Kaasata vabatahtlik kollektiivi koosolekutele ja tegevustesse (vabatahtlik kui kolleeg ja tiimiliige)

• Uuri, kuidas ta suhtleb oma sõprade ja teiste vabatahtlikega.

• Küsi, kuidas läheb?

• Tunnusta!

• Kutsu teed jooma, lihtsalt, niisama…

• Küsi, mida ta plaanib nädalavahetusel / puhkusel teha?

• Kutsu ta õue snäkipausile.

• Proovige töökaaslastega koos mõnda sportlikku tegevust, mida vabatahtlik üksi katsetada ei saaks - nt kanuutamine - ja võtke vabatahtlik kaasa

• Tehke nädala refleksioon jalutusena.

• esimesel lehel on projekti info (vabatahtliku andmed, projekti kuupäevad, organisatsiooni nimi jne) ehk väljanägemiselt on tegu lõputunnistusega;

• järgmistel lehtedel on ala, kuhu vabatahtlik saab ise kirjeldada projekti käigus saavutatud õpitulemusi võtmepädevuste raamistikus.

Selleks, et mõista võtmepädevuste olemust, on loodud antud tugimaterjal, kus selgitatakse igat võtmepädevust ning antakse suunavaid küsimusi õppimise analüüsimiseks.

• mõtle läbi, milline on kogukond sinu organisatsiooni ümber ja kes sellesse kogukonda kuuluvad (asula, liikmed, liikmete lähedased inimesed, kohalik omavalitsus jne)

• kaardista, milline on sinu organisatsiooni suhtlus kogukonna liikmetega ja kas juba teete koos kogukonnaga midagi (nt ühised üritused)

• tutvusta vabatahtlikule kohalikku kogukonda ja mõelge üheskoos, mida kogukond vajab ning mida võiks selleks teha, et kogukonna vajadus saaks kaetud

Mentori otsimisega tegeleb kas juht- või vastuvõttev organisatsioon vastavalt kokkulepetele.

Mentor ei tohi olla otseselt seotud juht- ega vastuvõtva organisatsiooniga, et tagada mentori neutraalne roll, kui vabatahtlikul peaks esinema konflikte organisatsiooniga.

Enne teenistust

• annab soovitusi, mida kaasa pakkida ja millega arvestada Eestisse kolimisel

Teenistuse alguses

• võimaluse korral läheb vabatahtlikule lennujaama vastu (kokkuleppel organisatsioonidega)

• tutvustab kohalikku elu ja kogukonda

• pakub praktilist tuge (läheb kaasa ID-kaarti taotlema, aitab orienteeruda uues kodukohas)

Teenistuse vältel

• saab vabatahtlikuga regulaarselt kokku

• aitab vabatahtlikul mõtestada kogetut ja õpitut

• toetab vabatahtliku (vaimset) heaolu

• probleemsetes olukordades aitab leida lahendusi

Mõnda keelt OLS platvormil õppida ei saa (nt vene keelt). Sel juhul saab organisatsioon rahalist toetust 150€ väärtuses, et pakkuda vabatahtlikule keelelist tuge (korraldada keeletunde, maksta eraõpetajale vms).

Kahjuks ei ole OLS algajale keeleõppijale kasutajasõbralik. Seega anname OAT koolitusel vabatahtlikele nõuandeid alternatiivseks keeleõppeks.

Soovitused keeleõppeks:

• Integratsiooni sihtasutus on kokku koondanud materjale ja soovitusi iseseisvaks keeleõppeks. Samuti pakub tasuta keelekursuseid, mis on aga kättesaadavad ainult neile vabatahtlikele, kellel on Eesti ID-kaart ehk kes on pärit EL riikidest. https://integratsioon.ee/eesti-keele-ope

• Võite planeerida tööaja sisse aega keeleõppeks (nt 1h päevas), mille jooksul saab vabatahtlik kas iseseisvalt või mõne kolleegi juhendamisel keelt õppida ja praktiseerida.

• Tunnustage vabatahtliku keeleõppe progressi! See innustab vabatahtlikke keelt edasi õppima ka siis, kui esmane motivatsioon hakkab raugema.

NB! OAT ja MT koolitusi arvestatakse vabatahtlike tööpäevadena. Kui OAT või MT toimub nädalavahetusel, on vabatahtlikul õigus võtta välja nädala sees vabu päevi kompensatsiooniks.

• kas vabatahtlikul on koduriigis kehtiv ravikindlustus?

• kas vabatahtlikul on Euroopa Ravikindlustuskaart (EHIC)

Kui vastused on JAH:

• esmane kulude hüvitaja on ravikindlustuskaardi alusel vabatahtliku koduriigi ravikindlustusasutus

• kui kulud on suuremad, kui koduriigi ravikindlustusasutus hüvitab, siis katab ülejäänud osa Henner

Kui vastused on EI:

• esmane kulude hüvitaja on Henner

NB! Enne kulutuste tegemist võimalusel Henneriga kooskõlastada, kas kulud hüvitatakse.

Abivajaduse korral on alati võimalik pöörduda EMO-sse.

Kui vabatahtlikul on olemas ID-kaart, siis oleks hea, kui saab vabatahtliku kirja perearsti nimistusse. Küll aga ei pruugi see Eestis alati võimalik olla, niisiis tuleb pöörduda ikkagi EMOsse.

NB! Vabatahtlikele on loodud "Henner Guide" (päises olev pdf-dokument), kus on täpsem info, kuhu pöörduda ja millised kulud millistel tingimustel on kaetud.

- Õppida tuvastama ja analüüsima noorte vajadusi erinevates reaalsustes.

- Edendada vabatahtlikku tegevust kohalikul ja kogukonna tasandil.

- Teada vabatahtliku tegevuse etappe ja õppevahendeid, mida saab kasutada selle vastuvõtmiseks, järeltegevuseks ja

ja hüvasti.

https://www.salto-youth.net/tools/toolbox/tool/guide-volunteer-management-in-organisations.4073/

• Kuidas näeb välja vabatahtliku ideaalne tööpäev (töö sisu, ajaline jaotus, tegevuse analüüs ja tagasiside, kultuuri- ja keeleõpe jne)?

• Millisena planeerida vabatahtliku kaks esimest töönädalat? Millised võiksid olla vabatahtliku esmased ülesanded organisatsioonis? Kas juhendajate, töökaaslaste ülesanne on suunata vabatahtlik kohe tegutsema või kavandada n-ö tutvumisvaatlus? Mis on ühe või teise eelised, ent ka riskid?

• Milline näeks välja kuu näidiskava? Kui palju ja kuidas muutuvad vabatahtliku tööülesanded aja jooksul, esimesest kuni viimase kuuni?

• Mida peab vabatahtlik teadma (töövaldkonnast, väärtustest, organisatsioonist ja kollektiivist; sihtgrupist; tööülesannetest)?

• Mida peab vabatahtlik oskama, kuidas käituma (oskused tööülesannete täitmiseks – suhtlustasandid, tööpõhimõtted ja -reeglid, eetikanormid, käitumiskoodeks ehk n-ö eeldatav ja lubamatu käitumine)?

Nendest küsimustest lähtumine aitab vabatahtlikul tulla hästi toime tööülesannetega ja kohaneda organisatsiooni igapäevaeluga ning vastata talle kui vabatahtlikule seatud ootustele.

Teemadering, mida käsitleda, peaks hõlmama järgmist:

• mõlemapoolsete ootuste, motivatsiooni ja vajaduste väljaselgitamine ning nende põhjal teenistuse eesmärgistamine

• organisatsiooni tutvustus

• tööülesannete ülevaade, omavaheline töökirjelduse kokkulepe

• vabatahtliku kollektiivi osaks saamine

• Konflikti tunnistamine, sellest rääkimine n-ö avalikuks toomine, arusaamine enda rahuldamata vajadustest ja eesmärkidest

• Partneriga kohtumine sobival ajal, kohas ja viisil

• Probleemi ja vajaduste kirjeldamine, kasutades sina-sõnumite asemel mina-sõnumeid (ma tunnen end halvasti, sest...; mind häirib…)

• Partneri ärakuulamine niisama tähelepanelikult, nagu tahad, et sind kuulataks

• Ühise eesmärgi väljaselgitamine, erinevate lahenduste pakkumine, kokkuleppele jõudmine

Konfliktsituatsiooni lahendamist võib raskendada:

• Peegelpildi efekt – mõlemad osapooled tunnevad, et nad on süütud ohvrid, kes esindavad tõde ja õiglust.

• „Pind teise silmas…” – iga osapool märkab ja mõistab hukka vaid teise osapoole ebaausad ja alatud võtted samas tajumata, et toimib ise täpselt samamoodi.

• Topeltstandard – kui osapooled mõistavad, et käituvad ühtemoodi, siis enda käitumisele leitakse alati põhjendus ja õigustus, kuid teise osapoole samasugune käitumine mõistetakse hukka.

Uuri lähemalt päises olevat GROW-mudelit, kust leiad küsimused, mis on abiks konfliktide lahendamisel.

• muudatused vabatahtlike arvudes, sh täpsustades, millist tüüpi vabatahtliku teenistuse projekte soovitakse:

  - pikaajalised vabatahtlikud (teenistus 2-12 kuud)

  - lühiajalised vabatahtlikud (teenistus 2 nädalat - 2 kuud)

  - grupiteenistused (min 5 in grupis, 2 nädalat - 2 kuud)

• muudatused teenistuse asukohtades (nt organisatsioonil on rohkem allasutusi, kuhu tahate vabatahtlikke kaasata)

• muudatused vabatahtlike sisulistes tööülesannetes (seda on vaja juhul, kui vabatahtliku tööiseloom on suurel määral muutunud)

Muudatuste tegemiseks tuleb täita manuses olev avaldus ja saata see aadressile caroline.mannik@harno.ee 10 tööpäeva jooksul pärast monitooringu vestlust (vestluses anda märku, et on soov muudatust taotleda).

Kõikide muudatusliikide puhul tuleb avaldusele juurde lisada näidis nädalakava, kus on kirjas, milliseid tegevusi lisanduvad vabatahtlikud tegema hakkavad või mida tehakse uues asukohas.

Sooviavaldus tuleb esitada allkirjastatuna.

• esimesel lehel on projekti info (projekti nimi, kuupäevad, vabatahtliku nimi, projekti eesmärk jne)

• teises osas saab vabatahtlik ise kirjeldada projekti käigus saavutatud õpitulemusi võtmepädevuste raamistikus (tuutor saab olla toeks, et aidata vabatahtlikul analüüsida teenistuse jooksul kogetut)

• kolmas osa on valikuline. Seda täidetakse ainult juhul, kui projekti oli mitu etappi. Nt ettevalmistav kohtumine enne vabatahtliku teenistuse algust.

Esiteks soovitame klikkida "What are you looking for? Individual learning paths" See asub alguses, enne mooduleid. Sellel klikkides avaneb abistav juhend, mis aitab kursuselt kiiresti üles leida just selle info, mis sulle parasjagu vajalik on.

Omalt poolt soovitame:
MODULE 4
4.3 The facilitator of learning
4.6 The competences needed for facilitating learning
4.7 Practical activity
MODULE 5
5.3 Shaping the relationship between facilitator and learner
5.5 Strengthening the learning-to-learn competences
5.6 Tools for getting started with supporting learning
MODULE 6
6.3 In practice: Supporting reflection on learning
6.5 Turning difficult moments into a learning opportunity
6.6 When things go wrong... First-aid kit for facilitators of learning
MODULE 7
7.8 In practice: Tips and tricks for mentors, coaches and supervisors

Kõikide Noortepassiga seonduvate küsimustega ootab teid agentuuris Maarja maarja.tamm@harno.ee

Intervjuul võiksid osaleda kõik organisatsiooni esindajad, kes tihedamalt ESK vabatahtlikega organisatsioonis tegelevad.

Infopack võiks sisaldada järgmisi elemente:

• Organisatsiooni tutvustus: missioon, põhitegevused, meeskond.

• Teenistuse kirjeldus: vabatahtliku ülesanded, eesmärgid, töötingimused.

• Praktiline info: elamistingimused, toitlustus, transport, tööaeg

• Piirkond ja sotsiaalne elu: vaba aja võimalused piirkonnas, huvitegevused

• Traditsioonid ja kultuur: tavad, viisakusnormid, kliima ja selle mõjud

Kogumiku roll on toetav ja ennetav, aidates nähtamatud reeglid nähtavaks teha. 

Praktiliste näidete kaudu on selgitatud, millised on Eestis levinud käitumistavad ja ootused ning miks need just sellised on.

Eesmärk ei ole panna inimest „õigesti käituma“, vaid anda talle teadmised ja kindlustunde, et ta oskaks olukordi paremini mõista, teha teadlikke valikuid ja tunda end Eestis elades turvaliselt ning aktsepteerituna. Nii toetame sujuvamat kohanemist, vähendame arusaamatusi ning aitame kaasa sidusama ja hoolivama ühiskonna kujunemisele.

Materjal on koostatud nii eesti, inglise kui ka vene keeles: Lõimumine | Eesti Linnade ja Valdade Liit

Käsiraamatul on kaks läbivat „punast joont”. Ühelt poolt käsitletakse vabatahtliku vastuvõtmist kui ajalist protsessi, käies läbi olulised sammud, mida tuleb vabatahtliku vastuvõtmisel teha, ja tõstatades teemad, mida on vaja eelnevalt läbi mõelda, ning ka erinevad nurgad, mille alt tõstatatud küsimusi vaagida.

Teine telg teemade käsitluses on vabatahtliku kaasatuse ja aktiivsuse tase ning panus kogukonda.

Autor Kristi Jüristo, 2025

Individuaalsed mentorluse kohtumised toimuvad veebis ja ühe kohtumise kestus on 1 tund. Ühe teemaploki käsitlemiseks toimub 1-2 kohtumist vastavalt konkreetsele vajadusele. 

Mentoriks on Liis Tamman, kes on seotud vabatahtlike projektidega üle 10 aasta. Liis on juhtinud ESK projekte, välisvabatahtlikke vastu võtnud, saatnud teenistusele, koolitanud ja pakkunud coachingut.

Mentorlusprogrammis osalemiseks anna oma huvist teada meiliaadressil liina.nigu@harno.ee. Pöördumises palume välja tuua, millis(t)est teemaplok(kide)st huvitunud oled. 

Mentorlust pakume aastaringselt, seega võib oma huvist märku anda igal ajal.

• organisatsiooni vajaduste ja ootuste kaardistamine

• projekti ja tegevuste eesmärgistamine

• vabatahtliku rolli ja tööülesannete kavandamine

Fookus: selgus, realistlikud ootused, projekti kvaliteet.

• minu roll, ootused, kohustused ja vastutus tuutorina

• meeskonna ettevalmistamine vabatahtliku tulekuks

• koostöösuhe ja vajalikud koostöö kokkulepped

Fookus: rollide ja vastutuse jagamine, meeskonna ühtne arusaam.

• vabatahtliku värbamine ja valik

• vabatahtliku ettevalmistamine ja vastuvõtmine

• praktilised küsimused: majutus, kindlustus, elukorraldus

• vähemate võimaluste noorte kaasamine

Fookus: selge kommunikatsioon, logistiline valmisolek, kaasatus ja mitmekesisus

• vabatahtliku sisseelamine organisatsiooni ja töö juhendamine

• kultuuri ja kogukonda sisseelamise toetamine

• koostöö kogukonnaga

Fookus: turvatunne, sujuv kohanemine, kogukonna sidusus.

• töömotivatsioon ja selle hoidmine

• ressursside kaardistus, huvide ja tugevuste leidmine

• initsiatiivi toetamine ja iseseisvuse kasv

Fookus: omaalgatust toetavate tingimuste loomine, enesekindlus, loovus ja vastutus.

• õpikogemuse refleksioon ja arenguvajaduste kaardistamine

• edasiviiv tagasiside ja tunnustamine

• Noortepass kui refleksiooni tööriist ja sertifikaat

Fookus: õppimise nähtavaks tegemine, arenguteekonna toetamine, kvaliteetne tagasiside.

Nendeks võivad olla näiteks: 

• tuutoril või vabatahtlikul konflikt (töökohal või jagatud majutuses);

• madal tööga rahulolu (liiga palju tööd, liiga vähe, kehvasti organiseeritud);

• meeskonna vastuseis vabatahtlikule, ei saada aru, mis väärtust ta loob;

• kohanemisraskused, kultuurišokk, koduigatsus;

• ootuste ja reaalsuse erinevus;

• vabatahtliku passiivsus;

• mida teha vaimse tervise probleemide korral;

• vabatahtlik võrdleb enda teenistust teiste kohtadega;

• soov vahetada organisatsiooni;

• mõtted teenistuse katkestamisest;

• kriisiolukorrad organisatsioonis ja meeskonnas, partnerite või töö sihtgrupiga,

• piiride hoidmine (tuutor ei ole sõber, mentor ega terapeut);

• raskete vestluste läbiviimine;

• muu.

Fookus: konfliktsete olukordade lahendamine eri osapoolte perspektiive ja vajadusi arvestades.